Arenes majanduslik elu;kasvas sise ja väliskaubandus; Tekkisid kodanlikud suhted, mis nõudsid juriidilist vormistamist. kõik need tegurid põhjustasid ühe omalaadsema nähtuse õigusajaloos-ROOMA ÕIGUSE TAASKEHTESTAMISE , mida tuntakse ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONI-selle allikateks oli justinianuse kodifikatsioon- nime all. Uutele ühiskondlikele tingimustele kohandatud rooma eraõigust nim pandektiliseks õiguseks. Kehtivat õigust peab ka analüüsima ja süstematiseerima. 1. Glossaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. Nad tegid teksti äärde juurde märkusi, mida nim glossideks. See mis pole glossidega varustatud, see pole retsipeeritud õigus ja ei kehti 2. Postglossaatorite ehk kommentaatorite koolkond.Seda oeetakse uurimise alal languse ajaks.Nende ül oli kohandada tõlgendamisega Justinianuse õigust vastava aja eluvajadustele. Nad uurisid tekstide juurde kirjutatud glosse. 3
reformidega ja mängis suurt osa common law levikul. Ka Inglismaal oli13.saj alguses kõige tavalisem tõendite saamise vahend nn jumalakohtu otsused. Otsustav ei olnud kohtu langetatud otsus, sest kohus ainult kinnitas, kumb pooltest tõele lähemal ja millist tunnistuse saamise vahendit kasutada. Kohtuniku ainsaks ülesandeks oli valvata tõendite saamise välist vormi. Vt juurde lk. 119-127 13. Rooma Õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid, Postglosaatorid, Humanistid. 4 saj aastal 395 jaguneb Rooma impeerium kaheks. Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Lääne-Rooma pealinn Rooma. Ida-Rooma konstantinoopol, tänapäev Istanbul. Lääne-Rooma sattus germaani soost vallutajate kätte ja kaotas võimu 476. Selle territooriumil hakkasid tekkima germaanlaste poolt tekitatud riigid. Ida-Rooma eksisteeris 1453 aastani. 6 saj arenes Rooma õigus ida osas. Keiser justianus kodifitseeris Rooma õiguse. 11.saj avastati Bologna linnas Rooma
näidet selliste üksuste kohta, nagu seda olid keskaegsed ülikoolid oma privileegide, kindlate õppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sõna ülikool ei tähendanud universitas litterarum (teaduste ühisus), vaid üliõpilaste ja õppejudude korporatsiooni (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna ülikool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal. Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkonda: glossaatorid ja postglossaatorid. Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid. CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Selline lähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati mos italicus. Vastuolu tuli ületada tõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub allikakriitika, uuritakse teksti, keeleline analüüs on väga põhjalik.Glossaatorid loovad CIC sisemise ühtsuse.
andsid õiguse nende maale hooneid ehitada, kohustusega tasuda selle eest ühekordset v perioodilist maksu- soliarium.Õigus maale jäi maaomanikule.Preetor andis- interdictum de superficie-interdikt ehitise kohta.Hiljem sai võõrale maale lepingu alusel püstitatud hoone omanik- superficiarius- kasutada kõiki omaniku hagisid kui actiones utiles Põlisrentnikul- ephyteuta-l on kasutada actio utilis, kuna maa pärisomanik võib kasutada actio directa´´t.-otsene hagi Glossaatorid tegid kaks paralleelset omandiõigust: Dominium directum-otsene omand Dominium utile-kaudne omand Otsene ja kaudne omand kokku kandis nimetust jagatud omand- dorminium divisum
d. V Non. Oct. Nädalapäevad: Esmaspäev dies Lunae (Kuu päev) Teisipäev dies Martis (Marsi päev) Kolmapäev dies Mercurii (Mercuriuse päev) Neljapäev dies Iovis (Jupiteri päev) Reede dies Veneris (Veenuse päev) Laupäev dies Saturni (Saturnuse päev) Pühapäev dies Solis (Päikese päev) Seminar 8.10.2014 Krüger ja Mommsen töötasid välja viimase köite iuris civilis-st. 11. 12. Saj. tegutsesid glossaatorid. 13. 14. Saj. kommentaatorid. Seminar 15.10.2014 Suuline esitlus: 4-ne rühm Ettekanne klassi ees Materjalid: riigikohus.ee, Juridica, õigus jne Eesmärk: uurida kuidas kasutatakse teatud ladina keele väljendeid. Töö I sissejuhatus: uurimismaterjal ja selle küsimused. II nt kolm peatükki: Juridica, kohtulahendid, õigus (kui õiguse ajakiri, siis mitu artiklit
Positiivsed teened: rakendab printsiipi, et õigus on õiglus, teooria kinkis hierarhilise süsteemi normatiivaktidele. Negatiivsed teened: teoorias väide, et sotsiaalsed faktorid ei mõjuta õigust (praktikas vastupidi). 10. Kirjeldada romaani germaani ja anglo ameerika õigussüsteeme: Romaani - germaani õigussüsteem e. kontinentaalõiguse süsteem. Juured Rooma õiguses. Tekkis 12. saj. lõpp- 13. saj. algus mandrieuroopa keskosas. Glossaatorid tegid Rooma õiguse kodifitseeritud väljaannete servadele märkusi. Seeläbi lõid sisuliselt uued õigusnormid, mis vastasid konkreetsl riigi vajadustele. Tuum: õigusnormid on kui üldised käitumiseeskirjad, mis peavad tagama üldise õiguse moraali ja prognoositava käitumise ühiskonnas. R - G õigusteadus uurib ja seletab kirjutatud õiguse sisemisi seoseid ja olemust. Algselt oli ainult eraõigus, avalik õigus hakkas arenema peale Suurt Prantsuse revolutsiooni
esmapilgul lüngana. Ius commutativa – võrdsete võrdne kohtlemine Puebloindiaanlased – kaljulinnade elanikud Fraatri – mitme sugukonna liitumine põlluharimise alguses Ius sanguinis – kodakondsus omandatakse sünniga Ius soli – põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Skolastika – keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil Glossaatorid – nii nimetati juriste-õigusteadlasi XI kuni XIII sajandil. Euroopa jurisprudentsi rajajad. Makulatuur – väärtusetu kirjandus, vanapaber Logistid – ilmaliku õigusega tegelenud juristid Kanonistid – kirikuõigusega tegelenud juristid Huvijurisprudents – kui õigust käsitleti kui huvide konflikti resultaati
a olid keskaegsed likoolid oma privileegide, kindlate ppeplaanide ja kraadidega (baccalaureus, licentiatus, magister, doctor). Sna likool ei tähendanud universit as litterarum (teaduste hisus), vaid lipilaste ja ppejudude korporatsioon i (societas magistrorum et discipulorum). Vanim on Bologna likool, mis sai oma privileegid keiser Friedrich I-lt 1158. aastal.Bologna juriidilise kooli kasvandike hulgas eristatakse kaht koolkondaglossaatorid ja postglossaatorid: Glossaatorid – tegid teksti vahele märkusi – glossasid . CIC oli ülim tõde, seal ei saanud olla vigu. Vead võisid olla lugejas. Sellinelähenemine iseloomustas kogu tollast teadust – skolastiline meetod. Õigusteaduses nimetati mos italicus . Va s t u o l u t u l i ületadatõlgenduste abil. CIC ei olnud ajalooline allikas, puudub a l l i k a k r i i t i k a , u u r i t a k s e t e k s t i , ke e l e l i n e a n a l ü ü s o n v ä g a p õ h j a l i k . Glossaatorid loovad CIC sisemise ühtsuse
Arenes majanduslik elu;kasvas sise ja väliskaubandus; Tekkisid kodanlikud suhted, mis nõudsid juriidilist vormistamist. kõik need tegurid põhjustasid ühe omalaadsema nähtuse õigusajaloos-ROOMA ÕIGUSE TAASKEHTESTAMISE , mida tuntakse ROOMA ÕIGUSE RETSEPTSIOONI-selle allikateks oli justinianuse kodifikatsioon- nime all. Uutele ühiskondlikele tingimustele kohandatud rooma eraõigust nim pandektiliseks õiguseks. Kehtivat õigust peab ka analüüsima ja süstematiseerima. 1. Glossaatorid ehk juristid, kes uurisid Justiinianuse kodifikatsionni teksti. Nad tegid teksti äärde juurde märkusi, mida nim glossideks. See mis pole glossidega varustatud, see pole retsipeeritud õigus ja ei kehti 2. Postglossaatorite ehk kommentaatorite koolkond.Seda oeetakse uurimise alal languse ajaks.Nende ül oli kohandada tõlgendamisega Justinianuse õigust vastava aja eluvajadustele. Nad uurisid tekstide juurde kirjutatud glosse. 3. Klassikalise kirjanduse uurimine
(Rooma 1148, Köln ja Trier 1149, Mainz 1150 jne) ja üksikute krahvide pitserid. 13. sajandil mõned linnakodanikud, kaitse alla võetud juudid, 14. sajandil vabad talupojad seega kogu ühiskonna õigusvõimeline hierarhia. Lisaks ürikutele ka kirjadel jm allkirja asemel, uusajal aga selle kõrval, tänapäevani. Et pitsat satuks ainult õigetesse kätesse, võeti mitmeid meetmeid: pitsatihoidja, laegas mitme võtmega jne. Pitsatiõigus 13. sajandi kanooniline õigus (glossaatorid) väitis, et pitseerimisõigus on paavstil, keisril, kuningatel, kardinalidel, legaatidel, piiskoppidel, ordumeistritel, suurte kloostrite abtidel; ilmalikest vürstidel, notaritel, institutsioonidest ordul, toomkapiitlil, maksuvabadel kloostritel. Saksa tavaõigus - shvaabi peegel 1274-75 - ütles aga, et igaüks võib oma asjas pitserit kasutada, seevastu võõras asjas ainult paavst, keiser, kuningad, vürstid, kõik kloostrid ja
Lähtuti kristliku maailma ühtsusest, mitte rahvusriigist. Vestfaali rahu on oluline sest ta fikseerib olukorra kus riike on palju ja nad aksepteerivad üksteise olemasolu. Suhtlesmist riikide vahel on küll varasemast juba 2000 eKr. Kui vanad on riigid? 3000 eKr Egiptuses tekkis riik ühe teooria järgi. Kuid vanal ajal olid suhted ebastabiilsed, süsteemi polnud. Umbes Vestfaali rahu ajal hakkab teoretiseerimine rahvõ üle- järjekordne märk rahvõ ajastu alguses. Glossaatorid P-Itaalias, õigusteadlased, kes tegelesid vanarooma õigusega, hakkasid propageerima ideed Rooma õiguse ülimuslikkusest. Tartu Ülikooli õppejõud Hrabar kirjutas rahvõst glossaatorite kontekstis- ka ius gentiumis sisaldus rahvõ algeid. Teoretiseerimine kasvab välja keskaja teoloogiast nt mil jumal peab õiglaseks sõja alustamist? Rahvusvahelise õiguse põhiküsimuseks on, kuidas käituda teistsugustega. Rahvusvaheliste
· 4600 korraldust alates censor Hadrianusest kuni Justinianuseni Rooma õiguse hilisemad mõjud Digesta seu Pandectae · Rooma õiguse retseptsioon · 530-533 pKr Rooma õiguse taassünd ja uurimine · lad. k. Digesta (digerere Ülikoolide rajamine 11.-12. saj-l korda seadma) või kr. k. (eriti Bologna ülikool) Pandectae ( ) Glossaatorid · 50 raamatut (liber) · Kodifitseerimine: · Kompilatsioon 39 juristi Code civil (CC) ehk Code Napoleon teostest (2000 köidet), 1804 enim tsiteeritud autorid: Austria üldine tsiviilseadustik Ulpianus ja Paulus (ABGB) 1811 Saksamaa tsiviilseadustik (BGB) Digesta seu Pandectae 1900
Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20. Inglismaa õigusliku arengu erinevus Mandri- Euroopast 21. Perekonnaõigus aa. 1800-1914 22. Kaubandusõigus aa. 1800-1914 23
Iustiniani. Kõik osad said seaduse jõu. Nende sisu puutumatuse ja oma võimu säilitamise eesmärgil keelas Iustinianus selle seadustekogu kohta kommentaaride koostamise. Hiljem Põhja-Itaalias algas rooma õiguse uus õitseng, kui sealsed õigusteadlased koostasid säilinud materjalist ühtse süsteemi ning rakendasid rooma õiguse sätteid ja põhimõtteid oma aja ühiskonna tarbeks. XI saj lõpus Bolognas hakkasid nn glossaatorid eriti Digesta't teoreetiliselt ümber töötama, sellel töötlusel rajanes mandri hilisem õigusteooria. Ka mujal leidis rooma õigus vastuvõttu, näit Saksamaal, kus seda kasutati lünkade täitmiseks ning mõjutas uue õiguse loomist. Lääne-Roomas ei saanud eriti suurt vastukaja, seal segunes kohalik õigus barbarite omaga. See- eest jäi Justinianuse kodifikatsioon Bütsantsi õiguse alusena kehtima pikaks ajak. Sajandite jooksul
annaabi.ee 
