Prantsusmaa (1)

ma a
s u s
an t
Pr An
Ha t s V
rm
i s o l me
I X Põ h r s o
kl ik n
20 a s oo
10 s l
e Vabariik
tsus
Pran
Riik Euroopas is e ,
u e F anca
, R e publiq
F r a nce
n im etus:
lik
Amet Pindala
5
mereta 51 600 km2
gu lam
Pealinn ste piirkonda i s
Pariis,
Pariis, de
2,17 m ga 674 843 k 0 %,
9 mln e ln elan m2 l 9
Kõrgeim lanikku ikku, Su ee is m 1%
s
mäetip ur-
s e k tolit aism
p Mont tsu id ka , jud
Blanc, n
4810 l pra sund 2%
i k ee d u tism
id : B e lg ia , L uksemburg, R iig ise stan
Naabe rr iig , a m te
it s , It aalia, M o n a co P , pro
e
Sa k s a m a a , S ve
ja H is p a a n ia 5%
Ando rra Pran
asu tsusma
ta a
julge jaliige, on Eur
olek kuu oop
e s t un õ l u b a Li
in im u g N A T idu
it i l o u O
m iljon omeetr alali
n
-sse
6 2,8 ruutki l a l e liig ja on
Ela b st m a % e. ÜRO
im e 2 5 % v 1 , 8
in ,
104 innades stiku kas
l a
75% ne rahv
a
Aast
l i d Lipp
m b o
s ü
i i k l i kud
R Lipp on v
ah
kasutuse eaegadega
Marse ning see
l alates 1
4. juulist
lje es värvist (v
koosneb
alge) ja P
kuninga
1790,
n ts us e keeles La värvides
t (sinine
ariisi
s (pra
Marseljee n P ra n tsusmaa ja punan
e).
e) o
Marseillais
Laul kuulutati ri
dlu s
riigihümn
ven
igihümniks 14.
juulil 1795.
u s ,
Selle kirju
tas Roug
, v õ rds
26. aprill
i 1792. L
et de Lis
le ööl va
adu s
Vab
de guerre aulu nim stu
pour l'arm i o li siis Chan (prantsuse
("Sõjalau ée du Rh t keeles Lib
l Reini ar in Fraternité) erté, Égali
1792 Par m eele"). K o n Prantsusm té.
iisi sisen ui 30. juu aa deviis.
Marseille edes lau lil
' sõdurid lsid seda
seas kuts , h akati lau
uma "La lu rahva a s utu sele Suure
Marseilla e ti s ee k
ise" Algselt võ ni ajal. 1848. aastal
luts io o
Prantsuse revo
lus.
lisati fraasi vend
s ed m a a d
Kariibi m
eres asu m ere tag u Prantsuse Guajaana
Martiniq vad Gua
ue, de lou
Kaledoon Vaikses ookeanis pe ja
ia, Tahiiti asuvad U
saarestik ja Prants us-
ud, Pran use Polü
Ameerika tsus neesia
s, Reunio e Guiana Lõuna
Madagas n India o - Guadeloupe
ka okeanis
ning Sain rist idapool
t Pierre ja
ookeanis M
Newfoun iquelon Atlandi
dlandist
veidi lõun Tahii
Réunion as. ti
Uus-K
aledo
onia
Martiniq
u e n
a Mi q u e lo
eesia t P i erre j
ü n Sa i n
u se Pol
ts
Pran
o n n a d
Piirk Prantsus 1.Alsace q u it a ine)
maa on ja nia ( A
piirkonna gatud 26 2.Akvitaa die)
ks (région v e r g n e -N o r m a n
mitmuses métropoli 3.Au
r m a n d ia (Basse
régions m t aine4,.Alam-No
Emamaa étropolita ( B o u r g ogne)
l on 21 pii in ndia
eristaatus rkonda nin es)5. .Burgu ( B reizh)
es olev K g t a g n e
orsika sa 6.Bre d ( C e ntre)
ar rk o n
7.Keskpii e - A rdenne
p a g n
8.Cham rs e ; C or sica)
( Co
9.Korsika
. F ra n c h e -Comté u t e -N o rm andie
10 a ndia (Ha
- N o r m
11.Ülem
. Île - d e - France
1 2
d o c -R ou ssillon
e
13.Langu
sin
14.Limou
e
15.Lorrain
id i- P y r é nées
16. M - C alais
P a s - d e
17.Nord- Loire
y s d e la
18.Pa
ie
19.Picard arentes
o it o u -C h d'A zur
20.P -C o t e
. P r o v e n c e-Alpes
21
-Alpes
22.Rhône
t u d k okku 101 Depa
Piirkonnad
on ja o t a
a r t ement). rtema
departema
nguks
on 9 6 d
(
e
d
p
é
a
p
r t e mangu ngud
Emamaal n in g ü le jäänud 5
alh u lg a s Korsika) Enamik
(se
rr it o o riumidel: departem
on üleme re te
e l, P rantsuse a
e l, Guade lo u p nimetatu nge on
M ar t iniq u
n io n il n in g Saint- d
, Réu geograa
Guajaanas elonil ja tinglik filiste
iqu paikade
Pierre ja M Mayotte. jär
ng Peamise gi.
departema lt on nad
tuntud
kahekoh
ali
Valitsus numbrili se
on esin se
departe da tähisega
mangus tud igas .N
kasutata eid
(préfet) p
. Depar refektiga postiind e
ks
tähtsaim temang eks
u
prefekt
at linna
, kus vali esimese i kahe
asuvad t numbrin
prefektu , nimeta sus ja ja auto a
uriks (p tak
réfectur se deksi Dep
numbrim
ärgi kah
e).stiin artem
eb k a p o
vi im ast dets an
v iim ase numb e
tunn kolm emb gud rina
na ks i algu ri loo
l i n
Selle a, sest in
d e ses l 1789 ja di 22.
är . 83. neid
järgi it on nullid oli
r
numb
t e m a n gud
Alldepaurd on jaotatud Kantonid
Departema
ng
ar ron dis s e ment).
epa r tem a ngudeks ( llp r ef ektuur Alldepartem
ang jagune
allld u keskus o n a (canton). b kantonite
ar te ma ng ks
Alldep
cture)
(sous-préfe
Valla
d
o r d a o n jagatud
n id oma k a t ek s Prantsu
K an t o e väik s em ). smaa Eu
s m a a k õ ig c o m m u n e 6 6 4 v roopa-o
Pra n t s u ld ad e k s ( a ld a . Vallad sas on 3
u st e ks : v a h ald o n r 6
u s ü ks u s ü ksused, k i ig i p e amised
hald Valda o oh
juhib m m a valitsuse a l ik u
asuko eer (M asukoha
ht air d.
Peaae on Raekoja e), kelle
gu kol s (Mai
valdad mandi rie).
est ela kus
inimes b vähe a n im e ga on Y
t. m kui K õ ig e lühe m
e g a on Saint-
200 ima nim
o n 1 4 ,8 9 (S o m m e ); p ik
S a in t - G enest-
Valla keskmine pin
dala
a o n y- e n Bo uzemont- ng).
u ri m a p in da la g R é m e p a r t e m a
ruutkilomeetrit. Su 7 0 k m 2 ) ja - I ss o n (M arne'i d
u-Rhône; 7 et
Arles (Bouches-d e ;
on C a s te llo n -d 'Albret (Girond
väikseim
376 km2)
Loodu
se st Parii
s i nõgu
b
, d om i neeri
l b ru s e s
le üm
j a s e
- d e - F r ance'is s a n e . T eda
m a a l , eriti Île P a r i i s i h a ti v ä ga ta
j a -P r antsus e e a l a on ko
Põ h n d i k. S a . N õo
m t a s a ik u te g
o n r i i g i suuri on
s e m a te taldr
nõgu, m
is
t u d a in a v äik l. Nõo
s e la o k e s k e
ü k s t e ise sis v ä l i s nõlvad u b s e l le nõo
d i linn a s
võrreldu d . P a r i i s
a i d a nud
u g ja o n
i s e n õ l v a d la i d a ä ä re l d v a l l i d, mis
on järsu
d, s
a d l o o d u sl i k u
i v i s t k o osnev s i o o d u st a v a d
i s e l t lubjak Parii Looed'i ääres, m i i s i n õ gu ül e
m c h u r
on pea p o o l , La MaPnran posollikläuhdeo b Pa
hu d
a . L ä ä n e
d . P õh jatsusma
a p o o l t kaitst i k r i id ikaljusi ohtudek al on l
oodus
id s a k i l i s l a n d r i a s
tormiadndikek jutuse ü l es u. likeks
l ja n d i k ud F
s , d
m äes e r oopÜaletam põuad, me , lume
ja Ede l a - E u ere pii tsatule laviinid,
orkaan rkonda kahjud
id ja ü d es on .
aktiivs le o h
ust on ujutused; vu tudeks
Martin Guade lk
iques loupes aanilist
ja Reu ,
nionis
i k ne m i ne
Prants
us
lõunao maa on su
P a
s ur
Alpid) as vahemer riik, millest
ag elise t enami
esineb a aimka
tte vöö k kuulub leh
kõrgus ndisse tm
vöönd
ilisus. , mäge etsavöönd
ik s e im a des (P isse,
o p a v ä ür eneed
ts u s m a a o n Lääne-Euro la g a riik. ja
Pran u ri m a p in da
s us tu s ti he d u sega ja su n k õ r g eid mägesid
a s ea l o
s tik o n v ah e ldusrikas: rgudes ja
maa a is ta n d u s i o
viinamarj
ja lauskmaid, d k ilo m e e trit e viisi
ä n n im e ts i, m is palistava
m
lr a n d a d e liiv adüüne.
supe metsade all vaid 25% kogu maast. Metsa on
rohkem säilinud mäestikes - nõlvade alumises
osas leht- ja segametsad, kõrgemal okasmetsad.
Prantsusmaa on tüüpiline lehtmetsade
loodusvööndis paiknev ülesharitud piirkond, kus
looduslikku taimkatet on vähe säilinud.
e de la- ja
s an e, tema d ja A lpid.
a da l ja ta - P ü r enee
aa s t on m mäestikud k e ja
r a n t su s m
n o o r ed
d m ä e s t ik
g e es id ja
kP
Enami l aga kõrguv
ad
n u , kulunu i ni o r gu Vo
g up iiri du b k a va jä r sult Re
ka aal le i kuva d
s u s m ir i l la s
Prant s iiv e : idapi r d ennid.
a s il A
mäem B e l g ia piir
on Keskmiselt
kirdes 700 - 800
riigi lõunao m kõrgune
sas on tek Prantsuse
ümber kuju k in ud keskae Keskmass
nenud uus gkonna ku iiv
a egkonna a rr u
kurrutusel
esines sea lpi kurrutus tustel ja
Keskmass l murrangu el. Viimase
iivi kõrgem id , mida saatis l
kustutanud a d , ligi 1900 v ulkanism.
vulkaanide - meetrilise
kuhikud. d tipud ong
i
Kliima ePi rkalinmtsausmaa ei torka
a
äärmu tiliste ega m eriti silma
stega. uude k e aan iline
k l ii m a tüüpi: o aal ja
k o lm s i se m ote
Esineb i li ne id as, a s j a C
änes , mandr e relin e lõun
lä
s n i n g vahem
Pariis i
Läänes sajab palju
i s, R iv ieras.
vihma ja temperatu d'Azur
vahe talvel ja suve uride
l on väike.
Ida- ja keskosas ning Pariisis on soe suvi, v a l m ,
päe l, kü le
külm talv ja mägedes lumi.
m it u
i s t r a , m il .
v õib le m tuul nnis
ui v s uvi
a del huda loode ini tu
uum ja k ev pu või e e tr
k k a
usm a al on e l ja mat hja- ilom
a- P r ant s
e ta lv. Talv pida v põ 00 k
Lõun ja niis k et tuge ligi 1
h m e ah
ning pe v
iv ja
lat ub
Õhk on võrdle ku s u
misi niiske, s k iiru
ei takista Atla est miski
ndi ookeanilt Tasand
läänetuuli puhuvaid ike
ranniku l sajab kuni 1
lj 0
2000 m a mägede lää 00 mm / a, At
nenõlv l
m/a ul isegi and
1500
pürene
ed o n A lpidest
renee d u nud
a d P ü o du s t
l k õrguv o n mo
pa a n ia p ii ri
m u lj e . N a d
e m a k üljega
s m a a ja His d v õ i m sama ö ö r a t ud järs n a d nii
n ts u a v a n p i o le
Pra d , k u id jät k i s t . Nad o u d v ähe, e
m a
madala ast maakoore
p l o
n s e al o l n
d r a skesti
i n s l i u s t ik ke o
v a i d m õ n e
e d e kõ rgeim
ühest a ole. E t p id. On ürene
ts u s m a a p o
a d n a g u A l
P ra n t s u s e P
le l u la tuvad
Pra n äseta v k osas. nia po o
t i li g ip ä u k e s H i s p a a
hõlpsas r ud m äestik 9 8 m ) , kuid
ad k u ale (32
ületatav ign e m
o n P i c de V õ r g u seni.
it pp 3 350 m k
n e e d
Püre
Rahvuse s ün d o li k arm.
lased INIM
51. aastal e
.m.a alis ta s id r o o m
e d a kutsuti GE O
GR A
id , k
AS T
a rahva ke ld
Pr an t s us m a u slastena
v
A
is es e is
gedate
gallideks. Ä
kuulus id g a ll id
2
4 0
er
0 erinev
in ev
a
at keelt.
s s e h õim konda
FI
7
ja kõnelesid Lõpptulem
usena on p
erineva Eu rantslased
roopa rahv kolme
roomlaste a - keltide,
ja frankide
Põlvnemist - segu.
peetakse v
riigitruudus ähem tähts
Prantsu t , k eelt ja la cu aks kui
smaal p r a ntsuse kult lt ure francais
immigr on igas uuri. e'i,
ant või neljas e
olid tal l
vanem
ad või immigr anik kas
vanava an
nemad tidest d a ja test on st
. s serän hja-Aafrika
s t s i
l e lavate 2%) või Põ
n ts usm aa
pa s t (5 a . K unagi
k Pr a uro o olem
Enami ärit Lõuna-E kkab tunda k tu a a lide
p h a intell e
praegu nende mõju id k ui
2 6 % ) ja u sm a ad va
( P rants
e ld i
vaad
du m a ad.
ko
in e s t h o olimata
o n i- v a s t asest la 3 ,6 %),
m ig r a t s io la s e d ( 9
a s te a a state im t p ä r it o lu lt prants s u u r imad
Viim tik u s is tu
ld a v o s a rahvas
it e la n ik u d on võ
on va e e r ia s t pä r h v a s t ik ust.
rt u g a lis t ja A lz
a g i o n 1 , 1% r a
1 % . Ü le jäänud
Po a d - kumb a , neid on
sr ü h m pisu t m a h ahvaste
vähemu a d n e is t a k õ ig i r
a r o k o la s ed jääv
p r a k t ilis e lt maailm
M u lg as on Prants
ik k o n n a h lased a
ela n k rmasta
ja id . eelt. S vad kir
esin d a e e on nen glikult
või arm d e jaoks p oma
Kirjan uke ku i g
d i sõnade em mu
poliit us ületab kogum
.
usa
ika ja
kirjan see o oma staa
ik n tu
amet ke on va põhjus, selt
ikoht l m
adele itud kõrge iks
tele
Ealine jaot
us:
aline (1 9,8%) alla 1
o n t a v 5a
h u l ( 2 1,7 %) 15-29 a
t ö ö li s e pu e r id a e t
a sest ja tsit e g i kes (22,4%) 30
a n t s l u le t ' d is e -44 a
Pr i d a l u u ie u (16,4%) 45-
k la m eer M o n tesq 59 a
de e ' i v õ i ( 1 3
ign ,6 %) 60-74 a
Monta a. (6,1%) 75+
a r ik ä r a
ba
usk
i o le, Kuna po
s u s m a a l e ol riigi ne
s ku P r a n t ust v õ õramaala ljast milj
k u r ii g iu k o d a n ik s onist
Ametlik enti 56 m il jo nis t aafriklas es t o n araablas
i 9 0 pr o ts r e s. e d, o n ed või
ehkk li k u s pe e h itatud m lin n a d
s ü n d in u d katoliik o s ee s
es palju
hiljuti
on protsent id. Umbe
Prants prantsla s üks
u ju s t est on p
piirkon se katolitsiudid. äritolult
niti er sm on
täidet in
akse M ev. Usuko
kui Na arseill mbeid
n e s
Prantsusmaal Bretag tes'is, Parii 's vähem
s e ne'is, sis vä
tähista ta k p õimitu kus see hem k
p ü h i, d k o on ui
pidupä ev i ja h alike t lä bi
a va dega.
kuid üksnes 16
st käib
protsenti rahva 19. sajandist pe
g ula a rs e lt k ir ikus ale on kirik riigis
re u d ja la h utatud. Kuna pra t
r is t it ntslased ei võta
n t sla si on s e k a to lits ismi eriti tõsiselt
k pra tatak
Enami n a i st la u la
a d te is te s s e u s
, kalduvad nad
ole äiv unditesse umbu
üle po , kuid pihil k s u h tu m a .
sklikult
u lt
kiriklik .
d
vähese
ii g i p ü h a d
Uusaastapäev 1
. jaanuar
R
Lihavõtted - Liik
uv püha
Taevaminemisp
üha - 40. päev
Teine nelipüha pärast lihavõtte
- Liikuv püha id
Tööpüha - 1. m
ai
Le Huit Mai - võ
idupüha
(tähistatakse Sa
ksamaa lüüasa
Bastille' vallutam amist 1945. aas
ise päev - (ises tal) - 8. mai
vallutamist 1789 e isvuspäev, tähis
. aastal ja poliitv tatakse Bastille
Pühakutepäev - angide vabasta ' vangla
(kristlik püha, m m is t) -14. juuli
nimepäev) - 1. il asutatakse kõ
november iki pühakuid, ke
Vaherahupäev l puudub
- Armistice
(mälestatakse I
maailmasõja lõp
november pu, milles lange
s iga 25. prants
Jõulupüha - 25. lane) - 11.
detsember
Klassi
ja
Kodan otus toimib
lu P
üle Su s, mis oli v rantsusmaa
u õid le
1789. re Prantsus ukas valits riti hästi.
aastal e e
, on ka revolutsioo va klassi
mand n
aja ro i aegu
llis.
olme Haute bourg
u ne b k eoisie -
lus jag k õ rg k odanlus, on
Kodan iasse p r a n ts
nagu mingi
elav galerii
t eg o o r ie us e h ii lgu s
ka rgeoi s on kes'', de li kust minevik
e b ou ust, riigi ''ke
Haut o ur geo i s ie G a ulle na nd e hu lga
s
b mad, s.
Bonne urgeoisie n no o r e
e t it e bo e b o u r geoisie o
p Bonn da sir ühkivad
lt e
energilise hid.
ea lad e ju
kuts
Kodanlu
Väikekodanlu
kuuluvad ka
ss - petite bo
upmeeskond
urgeoisie -
ja sõltumatu
s
peatöövõtjad d
, neid koheld
halvakspanu akse
ga ja osalt s
hulka võivad eetõttu, et n
imbuda tööli ende
sed.
Prantsl
as
Nad pö ed kaitsevad
ör om
avaldav avad tähelepa a perekonda
ad aus n .
eelistav tust om u oma lastel ja tihti
ad elad a vane e, õ lve
a m a i p
kui mõ
ni kilom üksteisest m tele ja v õ i nel s,
eeter. itte kau
gemal - k olm hadek n ni sele
kond okku pü kolmet u
e r e
p bk le
Kogu od - tule rituaalse gile. a a t sed
a nõ s j a a sö ö n p riv
k k n o
us t uste ele lõu emised
a pid ä evas kogun
m
u o ellest, p
üha ndlikud
n õ p
ig e üle ates s ageli e r eko
l P
va d kõ
t e ga, a a nad s hu l it u s ed.
ad pea liikme a, mid ani, ku Pratna
tslas
N nn a d a d m a d tele
k o e n n a e te i
pere s äri lai kuni sin a. Laps lama. N stest rah meeldib
a n e ad ta vuste
kuid d koos, ma min i kodus in h a vad, s t ku i ü
teiste
st er
v a a t a e n t e l lektu et ne k steis ineda, n
aja l suus lu mis a i est.
alv e ab iel eksis
te
ale, k
e
d võe
ta
ii
t d n tsiali s k s ku i
a ld uva antiik
kultu s m
vaidl
e v tõs
a
k urist ist marks d kõige iseid
impr i üle,
essio smini,
nism
ini.
Majanduse
Prantsusma
põllumajandus
a o n
saadu
E u ro
s
o
te
p a
to
suurim
o tja . T e
as
ravilja all
t m a a s t.
st Palju on
aedu ku
g u riig i hari ta v s kasvat
p o o l k o ; p ir n e
on umbes n is u , lõu n a o s a s k a ri is , p lo o m e , k ir
atakse õ
unu,
ili on lõunaosa s se, pähk
Peamine terav u l, suhkrupe e t, li n a , s ka apriko leid, marju
ka s v a b k a rt o liiv e o se , ;
igal pool ja tsitrus
vilju.
virsikuid
,
ka s ja pä e v a lill R a n n ik u
tuba l püütaks
e kala (t
heeringa ursk,
Prantsusmaa on rohkem tööstus- s ,
ja kasva tuunikala, makre
kui põllumajandusmaa. Tööstuse tatakse a ll, sardiin
ustreid )
kogutoodangult on ta maailma iv isütt ja
t a k s e k
võimsamate riikide järel 5. kohal.
u s m a a l k aevanda e talle,
Prants g sulata ta k s e m
Prantsusm r a u a m a a k i n in
g u s e id m asinaid,
loodusvara
aal on rikk
alikult palju a t a k s e m itmesu le n n ukid,
v a lm is t u to d ,
si:
boksiit, tsin kivisüsi, rauamaak, a s s õ id u keid ( a
k, uraan, a sealhulg a t e, k e m ikaale ja
ntimon, par a
arseen, ka
aliumkarbo laevad), a
naat, .
päevakivi,
puit ja kala toiduEaLinkeoid gutoodangus
. on Prantsusm
üle 16% aa osa
Prantsuse
kullasetteid
Guajaanas
leidub aga a m a ja n d u s lik võimsus on
, petrooleu Prantsusm a n da, kus
mit, kaoliin e-F ra nc e `i p iir ko
nioobiumi,
tantaali ja i, koondunud Ile-d h v u s lik ust rikkusest,
savi. 2 8 % ra
toodetakse üle
i s e a l e la b a in ult 18,8% riigi
kuig
elanikkonnast.
u rus elt viies
m a a il mas su
aa l on Prantsu
us m ood a n g smaa v
Prants us e k o gu t kas ut us
õttis 1.
jaanuar
ma ja nd e le e u il 2002
sis e prantsu r o ,
se fran mis vahetas v
gi älja
Tööjõulisi on Pra
ntsusmaal 28,1
Töötus oli 2009 miljonit.
. aastal 9,1% nin
aastal 7,4% g 2008.
SKP jaotumine Tööjõu jaotumine
sektoritesse sektoritesse
Sektor Osakaal Sektor Osakaal
Põllumajandus 1,8% Põllumajandu
3,8%
s
Tööstus 19,3% Tööstus 24,3%
Teenindus 78,9%
Teenindus 71,8%
p ort Import
Eks ts u s m a a s uurimad
Prantsusma Pra n
on
suurimad
a impordiartiklid
m a s in a te varuosad
ekspordiarti
kli
masinatde ojan autod
autode var
lennumasin uosad toornafta
ad d
plastikatoo lennumasina
ted d
kemikaalid plastikatoote
ravimid kemikaalid
raud ja ter Prantsusma
as a tähtsaima
joogid im pordipartne d
d rid on
t s a i m a S a k s a m a a 19,41%, B
s u s m a a täh a k s a m aa
1 elgia
Prant rid on S i a 1 .6 1 % , Ita a
or d i p artne % , H is paan 7 ,1 5
lia 7,97%, H
olland
eks p ia 8 ,1 6 % , H is p a a n
5 ,8 8 % , Itaal , S u u rb r it
ia 6,68%,
1 a 7,04 % a nnia 4,9%,
, i ta n n i A
7,8% 4 % , S uurbr %,
meerika Üh
endriigid 4,7
7 , 4 , 65
Be
A m
lg
e
i a
e ri ka Üh e n d r i
0
ig
0
Energeetika
i
9
d
)
5 H ii n a 4 ,4 4 % ( 2 009).
2%,
3 ,9 9% (2 miljardit kWh
Ho7ll7a% n d 2007. aastal toodeti 535,7
tarbitavas
t e le el ek tri t, m ille st ka su ta ti 447,2 miljardit kWh.
toodetaks ktrienergia
e tuumae st . aa st al ek sp or di ti 58 ,69 miljardit kWh
lektrijaam 2008
ades. kWh
ja imporditi 10,68 miljardit
b p r a ntsla ne oma
kuluta idule sh.
Keskmiselt 2 2 ,5% , to
semele
palgast elua s 17 ,9 % , sidele ja
baka
alkohol ja tu % , vaba aja Keskmiselt kulu
rd ile 1 7 ,8 ja tab prantslane
transpo le 1 0,3 % pa lg
is e le 1 3, 1%, tervise ast 76% reaalse
te asjade
veetm ostmiseks, 24%
% aga nn.
meediale 7,4 sotsiaalseteks v
ajadusteks -
tervisele, haridu
sele, eluaseme
le.
Neli pe
rek
Prantsu onda viiest e. in e (1 9 7 0 .a . 22,3 l,
smaal a 77,9% Ku i alkoholi tarbim a lk o h o li in imese
näitaja, utot, m omavad s t
edestad is on E 20 0 0 .a . 14,5 l puha 8 0 .a . 31,8%,
Belgiat e L k õ in e ( 1 9
(74,6% s Itaaliat (77,2 rgeim kohta) ja suitsetam t) o n v iimase
33,8% ). Pesu % ) n ik e s
ja telefo masina
t
ja
2 0 0 1 .a . 27,2% ela l pidevalt
O ma m ni 95,6% omab a sta jo o k s u
ajas ela
b
pereko
n pa arikümne a s ti te ta rbimine on
Mõnes 5 7 d a dest. u im a
muus E ,8% pe
r ed e v ä he nenud, siis e lt ( ü le 4 korra)
11,3% uroopa st. o filis
prantsu riigis om k a s v a n ud katastro
eluaset se pere ab
/ korter kondad
it, maja es
või suv t teist
ilat.
r a n t s u smaa
a s p a istab P u pade
Maailm - ja luk s us k a
oted,
a m o e t ik a to
silm
j a n a : k osmee rõ ivad,
is t a i de
valm h te d , daam
lõhnaõl
id , e
d , p o r t selan,
ra d j a kinda
küba a lj u m uud.
ja p
mööbel
Prantsusm
aad külast
miljoneid tu ab igal aas
riste, kuna tal
arhitektuur riigis on pa
i-, kunsti- ja lju
ajaloomäle
stusi, muu
teatreid. Va seume nin
hemere ra g
hea piirkon n nik on aga
d suvitamis
eks.
Prantsus
maa suu
Marseille remad li
ja Lyon, nna
kolmvee kokku el d on Pariis,
randi ko a
gu rahva b linnades üle
stikust.
b 6 % , t öötlevas
a ja n d u s es tööta
m indavas
Hankivas 2 8% ja t ee n
u htarvud
du se s n e ed s
majan
s 65 % t ööjõust - g a kõrgelt
us e n vä
majand P r an t s u smaa o
, et
näotavad n du s e ga riik.
maja
arenenud
kü l je d
ug ev a d
d u s e t
Maj an Lennuki
-, auto- ja
paindlikk to
us ja kon iduainetööstuse
suurend ku
avad eks rentsivõime
väliskau po
banduss rdimahte;
se aldo jätk
a n t s u uvalt po
b pr k u i sitiivne;
t a -
s oo dus
t n ii sise met;
s ioon õ im e
s t u v õi se sside
l a t s i v o p r o t
a dal inf onkurent nikkonna ev to o tmis
t ea du s- ja
M d ek b ela Pid i n e ning tuste
u p a os i n d a m aa v u
ka
t ur u l ; so uue
t e g e v use s tt ev õtete
välis s e
arendu ine tõstavad
m
juuruta tentsiaali ja ivad
po ht
Välisin tootmis tsivõimet. Ju o sa levad
vestor n d
ja kva eid me konkure aa suurfirma ompaniide
lifi el sm k
keskn tseeritud töö itab kõrge tö P rantsu lemaailmses
ea jõ ö lt ü
komm send Lään ud; Prantsu kultuur aktiivse s.
unikat e e
siooni -Euroopas smaa ü hinemis
võrk; ja hea
Majand
use nõ
ing rgad kü
t e t ö
a d e
ökoht amisele 35
lo omi s e le n
ljed
a ta uu ä h end
Vaa t am u s e v t ehtud
ä da l a p ik k
e t s e m b r is
a ka 39 t) ip o o ln e t oetus on
töön 0 2.a. d b t öötad a Riig li igselt
( 2 0 u b a u n u d
tunni n i
u d a tus l
l t E u roo p k eske n d
; s e a d us andlus
u sem u tkuva mis tekitab t t evõtetele
a d al j ä su u r e
se
n t su s m a
t ö öt u s, ja e i s o o si uute
on Pra est suurem puudulik ä ik ee tt ev õtete
is ja v
keskm eid pingeid
; keskmiste
als Terv t;
sotsia isho loomis
ole v iu
eel l - ja pen
haig õ s
Avaliku s ekas pule vii ionisüs
ektori ad sara dud; teem
on väga m i h a s o tsiaa i reform
kohmaka nistratiivne juhtim d pid
evas l- ja ei
maksusü s ja büro ine p u
ste k raa uduj
lõpptulem em liiga keerulin tlik; äägi
usena p e, mis s;
majandu ärsib akt
stegevus iivset
t.
Transp
o rt Lennundus
Pran tsusm
n n u ja a m a, m ille s t Pariisi C aa suurim
al on 474 le harles lennu
Prantsusma ud h o o v õtu ra da de g a . le n n u ja am
de G a u
jaam
on
97 o n as fa lt eerit oo võ tu r ad a te e n
, mis
a
lle'i
2 ja amu, mille h indas astal
Suurema id le nn u 5 7 906 86 2009
u i Maailmas on ta 6 reis
on pik em k s elle näitaja poole ijat
14 kuuendal kohal s t
3 047 m, on kohal. Prantsus
ja Euroopa Liidu
s teisel
maa rahvuslik le
on Air France, m nnufirma
is on ühtlasi üks
maailma suurim
aid.
Raudtee
d t ee d
a n t su s maa ra ud t ee v
o
õrk on
n Lä äne-
Sõidu
Pr
m pik k. See Prantsu
29 213
k
a m a a järel 1 027 1
smaa te
ed
a s Sak s 83 km p evõrk on
E u ro o p ikk. See
t teine suuruse
u r u s el lt maail on
su seitsme mas
ndal ja
esimes Euroop
el koha as
l
disney
land
Louv
r e mu
useu
m
kasutatu
d kirjand
us
i k s ik e . ee
M
vikipeedia.ee
google img