Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa? Eestlaste muistne Vabadusvõitlus toimub 1208- 1227.aastal. Vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks kaotusega. Miks said eestlased muistses Vabadusvõitluses lüüa? Üks peamisi põhjusi oli kindlasti eestlaste vähemus. Eestlasi oli võrreldes ristisõdijatega tunduvalt vähem. Nii ristisõdijad, taanlased, kui ka rootslased said alati sõdijaid juurde tuua, kuna nende rahvaarv oli tunduvalt suurem, eestlaseid oli, aga väga vähe ning nad ei saanud teistelt riikidelt endale sõjaväge juurde tuua. Ordurüütlite vallutussõda toetas Lääne- Euroopa tähtsaim ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kiri
Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses Uurimustöö Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................3 Muistne vabadusvõitlus......................................................................................................................... 4 Eestlaste sõjavarustus muistses vabadusvõitluses................................................................................. 5 Käsirelvad ......................................................................................................................................... 5 Oda.................................................................................................................................................5 Kirves............................................................................................
südames, küüntes kuid mida leidus ka teatud looduslikes objektides, paikades või taevas, samuti sõnades. 11. Eestlaste usundis puudusid nn suured jumalad. + 12. Ristisõdijad alustasid Eesti alade vallutamist aastal 1201. - Ristisõdijad alustasid Eesti alade vallutamist aastal 1208. 13. Muistse vabadusvõitluse pöördepunktiks võib lugeda aastat 1215. + 14. Eestlased lõid muistses vabadusvõitluses puruks Rootsi kuninga väed. + 15. Vabadusvõitluses võideldi nii ordurüütlite kui Taani kuninga vägedega. + 16. Viimane lahing muistses vabadusvõitluses peeti Muhu linnuse all. + 17. Eestlaste nõrkuseks oli sidemete puudumine üksikute maakondade vahel. + 18. Vallutajate tugevuseks oli hea diplomaatika. + Ülesanne nr.2 Selgita järgmised mõisted: Muinasaeg, maakond, linnus, kivikirstkalme, tarandkalme, kammkeraamika, venekirveskultuur, ohvrikivi, Maarjamaa, Mõõgavendade Ordu. Muinasaeg on aeg, mil kirjalikud allikad puuduvad
olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vabadus, oma maa ja muistne usk. Saksa feodaalid tungisid Baltimaadesse kuna katoliku kirik tahtis siinsed rahvad ristida. Samuti oli feodaalidel soov saada uusi maid koos talupoegadega. Saksa kaupmehed soovisid baltimaid heade kaubateede ja uute kaubalinnade saamise eesmärgil. Seda kõike ka saadi, seega võib öelda, et Saksa ordu ja sakslased olid Muistses vabadusvõitluses kindlad võitjad. Ka taanlaste huvid olid head kaubateed ja uued valdused. Põhja-Eesti vallutasid Taani ristisõdijad kuningas Valdemar II juhtimisel, kes 1219 maabusid Lindanisa (praegune Tallinn) linnuse juures. Sakslaste ja taanlaste rüüste- ning vallutusretkede tulemusena oli aastaks 1222 kogu mandri- Eesti allutatud. Järelikult võib ka taanlasi pidada selles sõjas võitjateks. Samuti üritasid meie valdustest tükki saada ka rootslased. Nad tungisid 1220.a. Läänemaale
meest peaaegu kõigist maakondadest. Kuuldes eestlaste plaanidest, üritasid vastased kiirustada, et vältida venelaste saabumist. Kokku saadi ligi 3000-meheline vägi. Otsustav lahing toimus 1217.aasta Madisepäeval Viljandi lähistel. See lahing lõppes eestlaste kaotusega, kuigi mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi. Eestlaste poolele langes Lembitu ja mitmed teised eesti vanemad, sakslaste poolele liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste üks suurimaid kaotusi muistses vabadusvõitluses. 1220.aastal hõivas Lihula Rootsi kuningas Johan. Ta rajas sinna tugipunkti. Saarlased tulid ja nurjasid rootslaste vallutus plaanid. 1223.aastal ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja hävitasid kõik, mis nad teinud olid. Ristisõdijad kogusid ennast ja alustasid tagasi vallutamist. 1224. aasta suveks oli jäänud veel mandril Tartu, mida kaitses vene vürst, linn vallutati lõpuks tormijooksuga. 1227. aastal suunduti üle jää
6.Töö tekstiga. B rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste majandust kasutades järgmisi märksõnu: künnipõllundus,aletamine,käsitöölised,kaupmehed. V: Eestlaste peamiseks tööks oli maaharimine.Põhja-Eestis künnipõllundus,aga Lõuna-Eestis tehti alet.Tegeleti ka käsitööga.Valmistati rauast igasuguseid sõja-ja tööriistu.näiteks vikateid ja kirveid.Muistses Eestis leidus ka kaupmehi,kuid naabermaadega võrreldes oli neid vähe. 2.Nimeta kolm põhjust miks eestlased jäid muistses vabadusvõitluses alla. V: 1)vähe sõjamehi, 2)vaenlasel oli parem relvastus, 3)puudus ühtne riik 3.Töö kaardiga 4.Milline maakond alistus muistses vabadusvõitluses viimasena? V: Mandril Jogentagana ehk Tartu, aga muidu Saaremaa. 5.Millises maakonnas toimus muistse vabadusvõitluse suurim lahing? V:Sakala maakonnas 6.Töö tekstiga
Vastastel oli ka kiriku toetus ja piiramatud ressursid. Veel üheks allajäämise põhjuseks võiks nimetada selle, et eestlastel polnud suurte sõdade kogemust. Nad olid osalenud ainult üksikutel sõjakäikudel. Ka puudus omavaheline koostöö ja inimjõud ammendus kiiresti. 1208-1227 alistati eestlased jõuga ning neid sunniti ristiusku vastu võtma. Selle tulemusena jagati Eestimaa mitmete ristisõdijate riikide vahel. Arvan, et eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses oli paratamatus. Rahvast oli vähe ja puudus koostöö mõne sõjalise liiduga. Vallutajaid oli palju ja eestlased ei oleks mitte mingil juhul suutnud neile vastu panna. Kuigi eestlased võitlesid nende maa ja riigi eest ning tahtsid oma põhimõtetele kindlaks jääda, oli selge, et alistumist ei saa vältida. Kasutatud allikad : Internet Autor : Liisi Pavelts Klass : 10.B
kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Pärast vabadussõda jagati Eesti territooriumid võõramaiste vallutajate vahel neljaks. Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdusesse ning ka teistel aladel kujunesid välja üsnagi iseseisvad valdused - Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi orduala.
Vastaste poolelsõdijatel oli osavalt organiseeritud sõjakäikning neil oli ka parem taktikaline vaist. Eestlaste eeliseks oleks pidanud olema kodumaatunnetus, kuid see isegi ei aidanud alla alistumisest. Kui algas vabadusvõitlus ei olnud Eestil ühtsustunnest, rääkimata ühtsest riigist.Maakonnad küll said omavahelläbi, kui d nende vahelised suhted oli nõrgad. Vastased vallutasidmaakonnad ning sõlmiseid nende kõigiga erinevad ja ealdi lepingud Eestlaste kaotamine muistses vabadusvõitluses oli tüsiasi ja vältimatu. Vastastel oli parem sõjatehnika ning hea taktika. Eestlastel aga puudus isegi ühtne riik ja ka liitlased. Eestlaste kautus oli enesestmõistetav ja võitu oleks võinud oodata vaid unes.
hõivamine tõi kaasa kirikukümnise näol suuremaid sissetulekuid. Samuti tähendas Läänemere ida- kalda vallutamine rooma katoliku kirikule, et on võidetud uus territoorium konkureeriva kreeka katoliku kiriku ees. Vabadusvõitluse tulemusena liideti Esti alad Lääne-Euroopa tollasesse kultuuriruumi ning siit jooksis sajanditeks piir kahe ristiususuuna vahel. Võib õigustatult väita, et eestlaste allajäämine Muistses vabadusvõitluses oli suuresti tingitud rooma katoliku kiriku huvidest ja tegevusest rooma katolik kirik oli tollane tähtsaim Lääne-Euroopa poliitilisem jõud. Üheks põhjuseks, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse oli võõrvallutajate rohkus. Esimesena tungisid Eesti aladele saksa ristisõdijad. Kõigepealt langesid löögi alla Sakala ja Ugandi maakonnad. Saksa ristisõdijad olid välja õppinud sõdurid tegu oli rüütliordu liikmetega. Kuigi mõõgavendade ordu loodi alles 1202
Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Balti ristisõdadest, mis toimusid aastatel 1180-1290. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208-1227. Eestlaste eneseusku suurendas 1210. aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Eestlased jäid muistses vabadusvõitluses vastastele alla ent miks oli see nii? Esimeseks põhjuseks võib lugeda katoliku kiriku toetuse vastastele. Katoliku kirik oli Lääne-Euroopa tähtsaimaks poliitiliseks jõuks. Sõduritele lubati pattude andeksandmine ning neil endil oli soov rikastuda.(puudu ristisõja väljakuulutamine). Selle tulemusena alistati paganad ehk eestlased ning tulemuseks oli baltimaade ristiusustamine. Suureks põhjuseks oli kindasti sõjalise taseme erinevus eestlaste ning vaenlaste vahel.
riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head. Tollel ajal ei olnud ka eestlastel veel arenenud päris korralik relvastus, ja seetõttu oli raske vastu astuda elukutselistele saksa sõjameestele, kellel oli korralik relvastus. Võitluse käigus nad muidugi arenesid paremuse poole, kuid sellest jäi väheks, sest puudus ettevalmistus. Samuti oli ka see sakslaste eeliseks, see võitlus võita, et nad said pidevalt abiväge kutsuda Polnud korralikku juhti.
talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)?- sakslased(1208-1227)taanlased (1219) rootslased (1220) said lüüa. 11. Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?sõjaline osakaal oli sakslaste poolel,nad olid head diplomaadid,nende selja taga oli katolik kirik,eestlste omavaheline läbisaamine ei olnud hea,sakslased said koguaeg oma vägesi täiendada. 12. Läti Henriku kroonika-kirjutatud ladina keeles,originaal pole säilinud, 13
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlased on läbi ajaloo pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227. aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Vabadusvõitluses lüüasaamine on aga eestlaste ajaloos saanud suureks pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt
Valjala 1227- Muhu lahing. Sakslased liikusid saartele. Saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eesti lõplik alistamine. 4. Kes olid ning kuidas olid muistse vabadusvõitlusega seotud järgmised isikud: Albert- piiskop ja ta juhtis ristisõda liivlaste, latgalite ja eestlaste vastu. Henrik- preester. Kirjutatas Liivimaa Kroonika. Kaupo- Liivlaste vanem. Kaupo oli ristsõdijate poolt ning võitles eestlaste vastu. Lembitu- Sakala vanem, eestlaste juht vabadusvõitluses. Valdemar II- Taani kuningas. Tuli vabadusvõitluses sakslastele appi, saatis taanlaste laevastiku Tallinna alla. Johan I- 15 aastane Rootsi kuninga. Osales Lihula lahingus. 5. Teada eestlaste allajäämise põhjusi sh vastaste eeliseid. Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk
Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses. 11. - 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. Piiskop Alberti eesmärgiks oli laiaulatuslik ristisõda Euroopas. Oli vaid aja küsimus millal ristirüütlid Eesti aladele jõuavad. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Ristisõda Eestis oli alanud. Sõjad eestlaste ja ristirüütlite vahel kestsid mõned aastakümned. Mis põhjustas eestlaste allajäämise? Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti Eesti maakondade vaheline vilets koostöö suhted
naaberrahvastega, et ennetada neid olukordi, kui nad oleks teadnud, oleksid palunud mujalt abivägesid. Samuti puudus eestlastel ühtne suur juht. Taanis oli selleks kuningas Valdemar II, liivlastel Kaupo, Novgorodil vürst Jaroslav. Eestlastel olid olemas mitmesugused vanemad, nagu näiteks Lembitu, aga kindlat juhti ei olnud. Et eestlastel puudus selline inimene, sellepärast ei toimunud õiget valitsemist ning vägede juhtimist, mis oleks olnud kindlasti suureks plussiks eestlasetele vabadusvõitluses. Eestlased ei olnud piisavalt arenenud ning ei osanud ette arvata, et sellist inimest läheb vaja. Eestlaste sõjategevus ei olnud orienteeritud. Õigupoolest orienteeruti ainult üksikute sõjakäikude jaoks. Vaenlastel oli vallutustekjs jaoks välja töötatud kindel plaan. 1219. aastal toimus lahing eestlaste ja taanlaste vahel, mille järel lasi kuningas Valdemar ehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaa asehalduri ning hakkas vallutama
Esimese maailmasõja tulemusena varises kokku ka Venemaa, kuigi teda poliitiliselt otseseks sõjasüüdlaseks ei peetud. Raske majandusliku seisu tõttu ei suudetud siseriiklike probleemidega enam toime tulla, toimus riigipööre, mille tulemusena haarasid võimu enamlased. Lenin tegi koostööd Saksamaaga ning lõpetas Venemaa osaluse maailmasõjas, mille tulemusena Inglismaa ja Prantsusmaa talle selja keerasid ning asusid toetama nt. Eestit Vabadusvõitluses, sekkuti ka Venemaa siseasjadesse. Venemaal tekkis kodusõda, mille tulemusena hukkus suur hulk inimesi, eriti läbi punase ja valge terrori. Kodusõja tulemusena kujunes Venemaast totalitaarne riik. Versailles´I rahulepingu kohaselt jäid sõjajärgselt kõige soositumasse olukorda Inglismaa ja Prantsusmaa, keda peetakse ka sõja võitjateks, kuna nemad ei algatanud konflikti ning olid otsuse langetamise ajal mõjukamad (Saksamaa oli kokkuvarisenud)
LÜÜASAAMINE MUISTSES VABADUSVÕITLUSES KUI PÖÖRDEPUNKT EESTLASTE AJALOOS Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Meile väga tähtis muistne vabadusvõitlus toimus aastal 1208 kuni 1227. Sellest võtsid osa muidugi eestlased ja ristisõdijad. 1208 Ründasid ristisõdijad sakala maakonda ja ka Ugandit. Sakalased ja ugaandlased said vastastega hakkama, kuid nad tegid samal ajal vasturetki la latgalite ja liivlaste aladele. Vapralt lõid vastu ka inimesed läänemaal ja saaremaal. Eestlased olid kindlad oma võidus kuna nad olid ju
võtma. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlastel tuli ligi kakskümmend aastat kestnud sõja vältel kaitsta oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja jooksul tuli üle elada poolsada laastavat sõjakäiku ja neile omalt poolt vastata. Kas eestlastel oleks võimalik olnud see lahing siiski võita? Kas lüüasaamist muistses vabadusvõitluses võib käsitleda kui pöördepunkti eestlaste ajaloos? Ristisõdade põhjuseks peetakse Saksamaa tahtmist suurendada oma valdusi Läänemere ääres ja nii ka Eesti arvelt. Sõjamehi kaasati ka juba seni vallutatud riikidest, tänu millele sõjaväelaste hulk oli piiramatu. 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Sakslastele oli raske vastu astuda- ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Eestlaste sõjameeste arv oli aga piiratud
Valdavalt juba usku vahetanud aadel (mõisnikud) ja linnakodanikud ei usaldanud enam oma valitsejaid, eestlastest ja lätlastest talurahvas aga vihkas kogu saksakeelset ülakihti kui oma rõhujaid.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalide alad suhteliselt kiiresti vallutada Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on ümera ja madisepäeva lahingutel? Ümera-1210 eesti võit ja ssurenev motivatsioon Madisepäev-1217 eestlaste suur kaotus(lembitu) saarlaste roll muistses vabadusvõitluses Sõdisid 20 aastat. miks eestlased pidid alistuma? Sõdurid said otsa, ressursid ka,majanduslikud põhjused.0itte pikaks perspektiiviks Millised feodaalriigid loodi pärast vallutust eesti alale? Saksa ordu liivimaa, (riia,tartu,saare-lääne,kuramaa)peapiiskopkonnad milles oli aadelkonna kujunemine eestis sarnane lääne-euroopaga ja millised oli erinevused? Sarnasused:ehitati kivilinnused, määrati läänimehed,sünnijärgne hirarhia. Erinevused: läänimeheks võis eestis saada igaüks.
Ilmselt hakkas siin kujunema Ugandi maakonna teine keskus Tartu kõrval, mis sai tuntuks ka naabermaadel. Otepää linnuse tähtsust näitab seegi, et 1116. a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi kindlustama, sest kardeti eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest sai eeslinnus. Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama just Otepääle ja 1225. aastal
Ordu Mõõgavendade ordu ● Valge mantel mõõga kujutisega ● Kuuletusid piiskopile ● Huvitatud valduse laiendamist Läti Henriku Kroonika ● Info ristisõdade kohta ● Piiskop Alberti ajal kirja pandud ● Autor on lätlaste preester Henrik ● Peamine eesmärk: Põhjendada sõdu Pilt Ristisõjad Eestis ● Kestis 20 aastat ● Eestis ei olnud ühtset riiki Vanem Lembit ● Abi Eesti sõja edus ● Muistne vabadusvõitlus ● Suri vabadusvõitluses Vabadussõda lõpes Eesti kaotusega Ristisõjad Eestis 2 ● Taani kuningas tuleb Eesti maadele ● Vallutab Tallinna ● Eestisse tulid ka rootsalsed ja venelased ● Rootslased vallutavad Lihula Amb Pilt Kivilinnus Pilt Heitemasin e. katapult Pilt Ristisõdade lõpp ● Saksa ordu vallutab Kuramaad ● Ebaõnnestus Leedulaste ristiusustamine ● Leedu vürstid moodustavad riigi
Eesti Vabariigi 90 sünnipäev Käesoleval aastal 24 veebruaril saab Eesti Vabariik 90. aastaseks. Jaanuarikuus on peetud mitmeid olulisi lahinguid Eesti iseseisvuse saavutamiseks. Jaanuaris vaikisid ka relvad Vabadussõjas. Nii on jaanuar pühendatud just Vabadussõjale.Sobiv hetk saabus 24. Veebruaril 1918, kui saksa sõjavägi lähenes Tallinnale ja Vene vägi lahkus.1939 aastal NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud leping ehk Molotovi.Ribbentropi pakt jättis Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri. 1941-44 oli Eestis Saksa okupatsioon.Saksa väe lahkudes tehti 1944. Aasta septembris katse taastada Eesti iseseisvust, kuid se ebaõnnestus.Muistne Eesti kaotas vabadusvõitluses sellepärast, et kogu rahvas ei olnud ühel meelel. Eesti NSV nimetati taas Eesti Vabariigiks aastal 1990, toimusid Ülemnõukogu vabad valimised. 20 augustil 1991 saavutasid Ülemnõuk...
vahendid . Ta oli ka võimekas diplomaat ja võimekas organisaator.(toob ristiusu koos sõjaga) Kaupo? Kaupo on liivlaste vanem , laseb end ristida ja läheb sakslaste poole üle. Lembitu? Lembitu on eestlaste vanem (sakala vanem) , langes madisepäeva lahingus. Läti Henrik? Ta oli kroonikakirjutaja, sakslane! Valdemar II? Taanlaste kuningas , vallutas Tallinna, võitles sakslastega. Nimeta 3 eestlaste vaenlast muistses vabadusvõitluses. Sakslased , taanlased, rootslased. Mis juhtus: 1201 ? Riia linna asustamine. (Alberti poolt asustati) 1208 ? Muistse vabadusvõitluse algus. 1210 ?Ümera lahing (eestlased võidavad) 21.sept 1217 ? Madisepäeva lahing.(eestlased kaotavad) 1219 ? Taanlased vallutavad Tallinna ( Valdemar II tuleb) 1227 ? Muistse vabadusvõitluse lõpp. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse ? Eestlastel polnud arenenud relvastust (piinamistorne, ammusid, raudrüüd, katapulti).
Sõnum: ühtsuses peitub jõud. 3. Pairon päritolu, zanrid, loomingust üldisemalt, 2 teosest lähemalt. Soti aadlisuguvõsast pärineb, sündis Londonis, kuid lapsepõlve veetis Sotimaal mägedes. Sai hea hariduse, õppis Cambridge ülikoolis, hakkas kirjutama loodus ja armastusluulet, meenutas õnnelikku lapsepõlve ja samastas loodust vabadusega. Osales Inglise poliitikas, siis läks reisima Lääne-Euroopasse ja Aasiasse ja osales kreeklaste vabadusvõitluses türklaste vastu. Kuulsaks sai poeemidega. ,,Childe Haroldi palverännak" Poeem. Childe tähendab noort aadlikku. Peategelane on nii enda kui ühiskonnaga pahuksis nooruk, kes lahkub kodumaalt ja elab kaasa rõhutud rahvaste vabadusvõitlusele. Kujutatakse Hispaania võitlust Napoleoni vastu, kreeklaste võitlust türgi vastu. See oli ka ühiskonna kriitiline Inglise ühiskonna suhtes. 4. Shelley, päritolu, zanrid, loomingust üldisemalt, 2 teosest lähemalt.
Sven Pruel 11A Kas eestlased oleks võinud võita muistse vabadusvõitluse? Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180.-1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208-1227. Vabadusvõitluses sõdisid eestlased vastu ristirüütlitele. Eestlased kaotasid. Kas eestlased oleks võinud võita muistse vabadusvõitluse? Eestlased olid alati olnud rahvuslikkuselt vähemuses. Eesti rahvas ei hoidnud kokku vaid üritati üksteisele ära panna. Rüüstati ja riisuti kõrvalkülasid. Kui ristirüütlid tungisid Eestisse ei suutnud eestlased endeid kokku võtta ja ühineda nii kiiresti. Kõik üritasid võidelda ristisõdijatega üksi võidelda ja nii langeti kiiremini
Vene teose analüüs 1Autor:. Ivan Turgenev. 2.Pealkiri:"Eelõhtul". 3. Esmakordselt ilmus 1860.aastal. 4.Zanriks on romaan, täpsemalt lühiromaan. 5.Meetodiks on realism. 6.Raamatu idee seisneb sellesm et tõelist armastust kahe inimese vahel ei takista ka surm, kuid kui isegi üks armastajatest peaks surema, siis teine elab ka n-ö tema eest. 7.Peategelased:Insarov-bulgaarlane, kes peab tähtsamaiks kogu elus oma kodumaad ning on iga hetk valmis ohverdama iseennast kodumaa heaks.Jelena Nikolajevna Stahhova-tundis sümpaatiat kõige abitu vastu. Leiab oma elu õnne, mõtte ja armastuse bulgaaria patrioodi Insaroviga koos olles. 8.Tähtsamad kõrvategelased:Andrei Pertovitsh Bersenev-kohmakas isiksus, kes on armunud Jelenasse, kuid laseb tal minna. Anna Vassiljevna Stahhova-Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv. 9.Sündmustik:Tegevus toimub ühel suvel , kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shub...
objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud. Mõningase üllatusena olid eestlased 12. sajandi lõpul veel ühed vähesed Euroopa rahvastest, kes ei olnud ristiusustatud, kuid seda ei kestnud kauaks. 13. sajandi vabadusvõitluses kaotasid eestlased ristisõdijatele ning ka Eestis hakati looma kiriklikku võimustruktuuri. See loomulikult ei tähenda, et me esivanematel puudusid varasemad kokkupuuted ristiusuga. On mõningaid andmeid, mis viitavad sellele, et eestlastel võisid olla esmased kokkupuuted ristiusuga juba nii vara kui viiendal või kuuendal sajandil. Oma osa mängisid kindlasti ka kaupmehed, kes tulid siia äri tegema, kellega tulid kaasa vaimulikud. Suuremal määral saime
- Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5. Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses?-Henrik 6. Kes olid: - Kaupo-Turaida vanem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo - Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu - Läti Henrik- ristiusu preester ja kroonik https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti_Henrik 7. Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk?-Venelaste, Peab Otsima 8. Loetle kolm keskaegse Eesti alal asunud riiki. Rootsi venemaa liivimaa 9. Millal ja kus toimus Jüriöö ülestõus
Eestlaste alistamise tagajärjed 13.sajandil kas oli ka midagi positiivset? Eestlaste alistamine 13. sajandi alguses, mida Eestis tuntakse nimetuse all muistne vabadusvõitlus, oli osa suuremast kampaaniast Läänemere idakalda rahvaste vastu, kes olid viimased ristimata paganad terves Euroopas. Eesti sõjameeste vähesus ja nende puudulik väljaõpe, nõrk sõjavarustus ning olematu koostöö lähemate naaberrahvastega tõid kaasa valusa kaotuse 1208.-1227.aastatel aset leidnud vabadusvõitluses. Kaotusega kaasnesid nii negatiivsed kui ka positiivsed muudatused kõigis eluvaldkondades. Kõige negatiivsemaks tagajärjeks võib pidada iseseisvuse kaotamist. Võõra võimuga kaasnesid mõjutused eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke,
Lüiasaamine muistses vabadusvõitluses, kui pöördepunk eestlaste jaoks. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad...
Eestlased on läbi sajandite olnud kange rahvas ning vaenlastele vastu hakanud, kuid mitu korda pidi ka kaotaja rolli jääma ning võõra võimu all kannatama. Erand pole ka 13.sajandil toimunud muistne vabadusvõitlus, kus eestlased sõdisid Riia piiskopi, Taani, Rootsi ja Mõõgavendade vastu, kes meid alistada ning ristiusustada püüdsid. Vaenlaste plaan muidugi õnnestus ning eesltaste alistumisel 1227. aastal tõi tulemuseks selle, et Eesti rahvas ristiusustati ning riik läks koos elanikega võõraste võimude vahel jagamisele. Kuid miks me siiski kaotasime? Kuna 1206/1208-1227. aastad mida loetakse muistse vabadusvõistluse ajavahemikuks on piisavalt pikk, et üht väikerahvast läbi kurnata. Mängu tulid katk ning väikesed sõjad, mässud ning hukkamised selle lühikese aja jooksul. Eestlaste rahvaarv oli muistse vabadusvõitluse lõpuks vähenenud ning targem oli viimase võitluse lõpus vaenlasele alistuda. Esiteks tuli mängu katk, mis laas...
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlastel on tulnud aja jooksul üle elada palju raskeid aegu. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227.aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Lisaks ristiusustamisele oli aga veel rängem eestlaste jaoks see, et enne vabadusvõitlust olime vaba rahvas, peale seda aga jäid Eesti
Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. (?)
teisalt õpiti edukalt kasutama uusi sõjariistu, millest on kindlasti olnud kasu ka edaspidi. Lisaks õpetas see eestlastele kokkuhoidmist rasketel aegadel Muistne vabadusvõitlus on üks tähelepanuväärsemaid sündmusi Eesti ajaloos. Võib öelda, et sakslaste eesmärk Eesti rahvas ristida õnnestus, kuigi see on toonud endaga minevikus kaasa palju halbu külgi eestlaste jaoks, on sel ajal toimunud lahingutes ja vabadusvõitluses kui tervikus ka häid külgi, sest tänu sellele on arenenud sõjapidamine ja eestlaste oskus omavahel koostööd teha.
Pikka aega olid eestlased vastastele võrdsed vaenlased. Üks vaenlane, Rootsi suudeti isegi tagasi lüüa. Pikaajaline sõda kurnas aga majanduslikult kõiki väljapandud rahvast ja lõpuks tuli eestlastel puudu elavjõust. Kui nii suurt rõhku ei oleks väiksematele sõjaretkedele pandud siis oleks suudetud võita suuremaid ja võimsamaid vaenlasi ning nende käigus arenedes võibolla hiljem ka väiksemaid ja nõrgemaid vaenlasi. Eestlaste kaotus vabadusvõitluses oli ilmselt vältimatu. Nad jäid tugevalt alla sakslastele. Suureks probleemiks olid sidemed naabritega, mille hoidmisele olid eestlased seni vähe mõelnud. Eestlastel puudus ühtne sõjavägi ning seetõttu ei suutnud nad ka ristisõdijatele vastu hakata. Nad ei näinud ohtu ette ning hiljem oli juba liiga hilja, et midagi ette võtta. Maakonnad ei teinud ühtset tööd ning naaberrahvad olid vihale aetud. Eestlastel puudusid
Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänide süsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket
Euroopaga. Keskajal toimus palju erinevaid protsesse, alustades pärisorjastamisest ning lõpetades linnade tekkimisega. Hoolimata sellest, et Eesti oli oma arenguga maas Lääne-Euroopast siis protsesside sisu oli ikkagi samasugune. Vahe oli vaid protsesside ajalises toimumises. Lääne-Euroopa keskaeg algas Rooma riigi kaheks jagunemisega 395 aastal. Eestis algas keskaeg üle 800 aasta hiljem, 1227 aastal, Saaremaa alistumisega muistses vabadusvõitluses. Kui Lääne-Euroopas tekkis lääniaadel juba aegu varem siis Eesti lääniaadel hakkas kujunema pärast Stensby lepingu vastuvõtmist. Rajati linnuseid, maa jagunes läänideks, lääne omasid senjöörid ning läänistatud maid kasutasid vasallid. Lääne-Euroopas oli kogu protsess kujult sama. Linnuste ning mõisate ehitamise materjalid ja stiilid olid küll erinevad, kuid läänidesüsteem oli valitsev ka seal. Keskaja alguses kasvas Lääne-Euroopas ka rahvaarv mis soodustas linnade teket
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? Pärast eestlaste allajäämist ristisõdijatele 13. sajandi muistses vabadusvõitluses, hakati siinmail looma kiriklikku võimustruktuuri. Sellest ajast alates võibki konkreetsemalt rääkida ristiusu ehk kristluse ajaloost Eestimaal. Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli
1.2) Varbola - Harjumaa 1.3) Soontagana - Läänemaa 1.4) Valjala - Saaremaa 1.5) Otepää - Ugandi 2) Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli 1219 Tallinna ja jäi püsima. 9) Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk? 9.1) Ta oli Venemaal poolel. Lääne-Eesti oleks saanud tema vürstiriigiks
suured tööstuspiirkonnad, jätkas mandri- Euroopa suurima riigina. Nende kahe riigi huve arvestati rahulepingute koostamisel ning see juba näitab, et nad on sõjas võitjapoolel. Tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid nagu Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama Vabadusvõitluses vaid seetõttu, et Vene väed olid kurnatud, sõjast tüdinenud ning lõpuks oli ka Suurbritannia huvitatud Venemaa nõrgestamisest, abistades eestlasi. Versailles´i rahulepinguga, mis sõlmiti Saksamaa ja Antanti vahel 28. juunil 1919, jäi sõjasüüdlaseks ilmselgelt Saksamaa. Saksamaa pidi loovutama suure hulga maid, sealhulgas Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku 1/8 oma territooriumist. Sõjaväe hulga hakati seadusega
kestnud sõja ajal oma maad ja rahvas kaitsta nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Eesti riiki, kui sellist, muinasajal ei eksisteerinud. Olid ainult 8 suuremat maakonda, mida valitsesid vanemad. Naaberrahvaste latgalite, liivlaste ja leedulastega samuti koostööd ei tehtud. Fakt on, et teedevõrk kõikide maakondade vahel oli peaaegu olematu. Siit järeldub, et info levik oli väga halb. Maakondade vahel puudusid sidemed ning seega oli see üheks allajäämise põhjuseks Muistses vabadusvõitluses. Ristisõdijatel oli kindel eesmärk ristida kõik Euroopa rannikualad ja neil oli välja mõeldud strateegia vallutada iga paganlik riik üks haaval. Kui järg eestlaste kätte jõudis, olid soomlased, venelased ja latgalid juba ristitud ning järeldub, et Eesti poleks kindlasti ainsana ristimata jäänud. Ristisõdijad liikusid strateegiliselt Euroopast põhja poole, et lõpuks jõuda Eesti aladele, kus alustada uute alade ristimisega.
Miks olid saarlased muistses vabadusvõitluses kõige aktiivsem maakond? Saarlaste jaoks lõppes muistne vabadusvõitlus Valjala all aastal 1227, oli talv ning vaenlased, koos varustusega olid üle jäätnud mere Pärnust Muhu alla tulnud ning veristama hakanud. Kuid saarlased ning sealhulgas ka muhulased olid sitked ning sõjameelsed ega andud ning kergesti alla. Saaremaa oli juba muistse vabadusvõitluse ajal (XIII sajand) sissetungijate hirm ja arm. Saare maakond oli erakordselt tugev Eesti maakond, kus elanikkonna tihedus oli tõenäoliselt suurim Eestis. Ka olid nad otsapidi seotud viikingite (normannidega) ja omasid tugevaid sõjalisi traditsioone. Andekate meremeestena olid saarlased tuntud ka kui võimekad kauplejad ja õnneks/kahjuks ka kui mereröövlid. Arvestades kõike eeltoodut, ei pane meid ilmselt imestama Saarlaste tuntud isepäisus ja püüdlus iseolemise suunas. Ning ega me ka kindlad saa olla selles, millise riigi koo...
pandi ta oma naisega juba kaheteist- kümneaastaselt paari; hiljem elus võitles ta lastenaitmise kombe vastu, nähes selles rahva moraalse allakäigu põhjust. Elutee · 19-aastaselt sõitis Mahatma Gandhi Londonisse, kus omandas juristihariduse, tuli tagasi Indiasse ning töötas kolm aastat juristina. · Peagi sõitis ta Lõuna-Aafrikasse, kus hakkas osalema Indiast immigreerunud hindude vabadusvõitluses. Seal kasutas ta esimest korda vägivallata vastupanu meetodit. Filosoof Mahatma Gandhi tsitaate: · Suurimat mõju Gandhi kui · ,,Nõrk inimene ei suuda filosoofi väljakujunemisel andestada." avaldasid Bhagavadgita (hinduismi üks pühadest · "Meest õpetades õpetate tekstidest), aga ka ainult ühte inimest, naist õpetades aga kogu
1. Millal ja kuidas said eestlastest põlluharijad? 5's sajand, kui tuli raud. Sellega eestlased jäid paiksest ja hakkasid rauast tööriistu tegema ning nendega said nad aastaid pölde harida. 2. Kas Eesti ühiskond oli muinasajal teiste Euroopa maadega samal arengutasemel? Ei. Lõuna-Euroopas olid ammu juba riigid ja seal oskasid nad lugeda ja kirjutada. Eesti polnud veel riik ja kirjaoskus puudus täiesti koos lugemisoskusega. 3. Miks jäid eestlased muistses vabadusvõitluses kaotajaks? Eestlastel puudus objektiivsus, neid oli vähe, neil puudu väljaõpe ja hea relvastus. Nende vahel ei toimunud koostööd. 4. Kui tõesed on meie teadmised Eesti muinasajast? Põhjendage oma seisukohta. Väga valed, kuna Liivimaa Kroonika oli Sakslaste oma ja seal tehti eestlasi ainult maha. Muinasaeg on väga vana ning seda vähem töeseid teadmisi ka meil on. 5. Mis oleks Eesti alal võinud juhtuda, kui meile poleks 13. sajandi algul tulnud valtisema sakslasi ja taanlasi
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastatel. 1208. aastaks jõudsid ristisõdijad retkega Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Tõenäoliselt suurendas tublisti eestlaste eneseusku 1210. Aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Siinsete alade vallutamise ettekäändeks oli ristiusustamine. Sakslased tahtsid laieneda, nad tungisid idapoole ja alade vallutamiseks oli ristiusu levitamine ideaalseks ettekäändeks. Ristiusustamine võimaldas laiendada katoliku kiriku võimupiire. Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota. Muistne vabadusvõitlus oli pöördeline eestlaste jaoks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli sunnitud alistuma lepinguliselt. Kõik Balti hõimud ...
Kas eestlastel oleks olnud võiduvõimalusi Muistses Vabadusvõitluses? Muistne Vabadusvõitlus oli praeguse Eesti Vabariigi territooriumil toimunud võitlus. See toimus enamasti eestlaste, Vene vürstiriikide ning Rootsi, Saksa ja Taani ristisõdijate vahel. Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Ma arvan, et üks kindel kaotamise põhjus oli see, et eestlaste ja nende vastaste sõjalised oskused olid erinevad. Vastaste sõdurid olid elukutselised sõjamehed ehk rüütlid ja peamine, neil oli olemas sõjaline väljaõpe
alistamine ei olnud ristisõdijatele mitte mingi probleem. Sakslaste selja taga oli tolle aja kõige tugevam jõud Euroopas. Katoliku kiriku toetus muutis vabadusvõitluse võitmise eestlaste jaoks peaaegu võimatuks. Katoliku kirik soosis sakslaste tegevust, kuna oli huvitatud eestlaste ristiusustamisest. Samuti oli eestlaste oma poolele saamine vajalik, et mitte lasta vene õigeusul tungida Eesti aladele. Katoliku kirik oli vastu hakkamiseks liiga tugev vastane. Eestlaste kaotus vabadusvõitluses oli ilmselt vältimatu. Nad jäid tugevalt alla sakslastele. Suureks probleemiks olid sidemed naabritega, mille hoidmisele olid eest- lased seni vähe mõelnud. Eestlastel puudus ühtne sõjavägi ning seetõttu ei suutnud nad ka ristisõdijatele vastu hakata. Võib väita, et eestlased on ise süüdi oma kaotuses. Samas ei näinud nad ohtu ette ning hiljem oli juba liiga hilja, et midagi ette võtta. Maakonnad ei teinud ühtset tööd ning naaberrahvad olid vihale aetud.
Sündmuste käik Muistses Vabadusvõitluses oli ootuspärane Ajaloo arutlus Eesti kaotas Muistse Vabadusvõitluse ning koos sellega ka oma vabaduse 700 aastaks. Mina isiklikult arvan, et see oli igati ootuspärane, sest meil puudus ühine riik, professionaalne sõjavägi, ristiusk ning vaenlane oli üle meist igas valdkonnas. Esimene põhjus, miks me kaotasime Muistse Vabadusvõitluse, on see, et meil puudus ühine riik. Võitlus oli hajutatud ning igaüks seisis iseenda eest, maakondade vahelised suhted olid nõrgad ja keerulised. Prooviti ka koos võidelda, kuid siis oli juba liiga hilja. Ma arvan, et kui ei võidelda ühe lipu all, on raske osutada vastpanu kogenenud ning professionaalsele armeele. Kuna ühistegevus puudus, vallutati Eesti maakonnad ükshaaval. Seetõttu oligi ootuspärane, et me ei suutnud vaenlast eemale tõrjuda, sest ühiselt e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
