Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Õigusõpetuse suur konspekt (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigusõpetus
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele kuuluvad töövahendid?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?
  • Kes saab tulu või kasumi?
RT I avaldab riigikogu, parlamendi , presidendi õigusaktid.
RT II avaldab välislepingud. Need välislepingud mida eesti on rafitseerinud.
RT III avaldab riigikohtulahendeid.
RT L mis avaldab seadusest madalamaid õigusakte.
Õhtumaise ehk lääne õigusemõistmise kindlad määrad:
  • Normid ehk kindlad ettekirjutused käitumiseks
  • Normide autoriitne allikas
  • Normide kajastumine inimeste käitumises
  • Norme tagavad organid .
  • Tihe seos kõigi eelnevate osade vahel
    Õigus on käitumisreeglite või normide kogum, mis on kehtestatud või sanksonineeritud riigi poolt ja mile täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Eristatakse õigust objektiivses ja subjektiivses vormis see tähendab kehtivat õigusnormide kogumit ja õigust subjektiivses mõttes õigussubjektile objektiivsest õigustest tulenevat ja kuuluvat õigust.

    Riigi ja õiguse tekkimine ja riigi mõiste ja õiguse mõiste.


    Ürgkonna kogukonnas oli võimu teostus suhteliselt lihtne, kuna sugukonnas teostas võimu pealik . Pealikul riigiaparaati polnud ja sugukond teostas oma võimu ise ja toetas pealiku autoriteedile. Kirjutatud reegleid polnud ja kasutati tavasid . Tava on käitumisreegel mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Sõjapidamine. Tekkis orjapidamine , tekkis ülejääk. Tekkis sõjapealik, kelle ümber koondus malev. Kelle käes oli samuti võim. Malevast kujunes ajapikku välja pealiku lähikond. See lähikond on riigi aparaadi algkuju. Kes tegelesid juhtimisega mitte tootmisega. Kujunesid välja niinimetud usaldusmehed, kelle kätte usaldati tähtsamad ametikohad: kohtunikud, maksukogujad. Kogukonnast oligi saanud riigid. Tekkisid territoriaalsed piirid. Varem mängis rolli veresugulus ja samuti paikseks muutumine. Ehk riigil on mingid piirid. Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Kolm tunnust: avalik võim, rahvas, territoorium . Avalikku võimu jaotatakse kõigepealt kolmeks seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Avaliku võimu mõeldakse eelkõige riigiaparaati, mis hõlmab riigi võimu ja valitsusasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastus struktuuri üksusi. N politsei, armee , luure, vastuluure. Aga samuti sunniasutusi näiteks vanglad, mis kõik on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks ehk ellu viimiseks. Riigi võim on suverräänne võim, mis tähendab riigi välispoolitilist täielikku sõltumatust ehk iseseisvust ja võimu jagamatust. Riigivõimu ülimuslikkus tähendab, et kõrgemat võimu riigis ei ole ja riik kellegiga ei jaga. Rahvas üldjuhul jaguneb kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Apatriidid? Kodakondsus on riigi isiku vaheline püsiv poliitiline seos, mille alusel laieneb talle täielik riigi juriiridile spetsifikatsioon. Ta kasutab riigis oma õigusi ja kohustusi. Üldjuhul saadakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Riikkondsust kasutakse nendes riikides, kus on monarhia . Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus. Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud , riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne, kuid põhilised tunnused on kolm.
    Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimised . Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (N: president ) või kollegiaalsed)( parlament , valitsus jne). Riigiorganite liigitusi on mitu näiteks moodustamisviisi järgi esiteks valitavad, teiseks määratavad, nimetatavad ja kinnitatavad. Kusjuures need valitavad riigiorganid võivad olla otse valitavad või kaudselt valitavad.(valijameeste kaudu) riigi organeid liigitatakse võimu volituste päritavuse ja mitte päritavuse alusel.(monarhid). Konstitutsioonilised ja mitte konstitutsiionilised asutused ja palju muid liigitusi. Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan , mis võtab vastu seadusi, see tähendab kohuslikke üldisi käitumis eeskirju. Vanim seadusandlik kogu ehk parlament on islandi althing 1930. Parlament koosneb ühest või kahest kojast. Parlament kahekojaline põhiliselt föderatsioonides. Parlamendi oluline ülessanne on seaduste vastuvõtmine. Nende hulka võib kuuluda põhiseadus. Riigid jaotatakse parlamentaalseteks ja presidentaalseteks. Immuniteet saadiku puutumatus see tähendab kinni võib võtta parlamendi nõusolekul välja arvatud tabamisel sündmuspaigal. Indemiteet parlamendi liige ei kanna vastustust parlamendis peetud sõnavõtu ega hääletuse eest.
    Valitsus on täitevvõimu organ. Mis koosneb peaministrist ja ministritest. Ministrid jaotatakse portfelliga ja portfelitta ministrid. Teised ei juhi ministeeriumi. Ja võtavad osa valtsuse tööst ja omavad hääleõigust. Peaminister esindab ja juhib valitsust. Parlamendil on sõnaõigus ainult peaministri ametisse seadmisel. Valitsuse pädevus on laiaulatuslik ta viib riigi sise ja välispoliitikat. Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust ning korraldab seaduste täitmist. Samuti on valitsuse pädevus esitada parlamendile seaduseeelnõusid. Koostab riigieelarve eelnõu ja korraldab riigieelarve täitmist. Määrusi. Võtab vastu seaduste täitmiseks määrusi ja korraldusi. Parlamentaalses riigis vajab valitsus parlamendi usaldust.
    President ehk riigipea ja tema on täidevsaatva võimu kõrgeim ametnik . Ta esindab riiki ja võtab põhiseaduses ettenähtud osas seadusandliku võimu teostamises. Riigipea võtab vastu nimekirja riigikogu liikmete ja diplomaadid. Võtab vastu välismaa diplomaatide volikirjad, sõlmib või rafitseerib välislepingud millega Eesti riik on ühinenud. Samuti on riigipeal õigus kokku kutsuda parlamendi istung või parlament laiali saata. Samuti on tal õigus välja kuulutada erakorralised parlamendi valimised. Tal on õigus kuulutada välja seadusi ja anda välja seadlusi või dekreete. Samuti tema pädevuses erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamine. Samuti riigipea annab kõrgemaid riiklikke autasusid . Rahuldab või ei rahuldada armuandmist.
    Kohtuvõim võrreldes teistega on konkreetne ehk kohus langetab ja vaatab läbi konkreetseid asju ehk lahendab ühiskonnas tekkinud vaidlusi. Kohus vaatab läbi kohtumenetluse käigus. Kohus teeb otsuse tulenevalt seadusest. Kohtuvõim tagab seaduse ülimuslikkuse.
    Riigikontroll teostab majanduslikku kontrolli riigiasutuste ja riigivarade kasutamise üle.
    Õiguskantsler teostab järelvalvet õigusloovate aktide põhiseaduslikkuse üle. Lisaks sellele täidab ev-s ombudsman-i funktsioone.
    Eesti pank emiteerib eesti raha ja kontrollib raha ringlust.
    Rahvas põhiseadust loova võimuna või kõrgeima riigivõimu kandjana . Riigiorganite looja ja riigivõimu looja. Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega.

    Õigusriik


    Riigivõimu selline õiguskorraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ja riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse.
    • Võimude lahususe põhimõte- kolm võimu on lahus.
    • Põhiõiguste tagatus – õigused indiviididele,
    • Riigivõimu seotus põhiseaduse ja õigusega
    • Seaduslikkuse ülimuslikkuse nõude elluviimine
    • Õiguskindlus-õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld ning õiguspärase ootuse põhimõte
    • Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse sealhulgas kaitse riigivõimu eest
    • Põhiseaduses ja inimõiguste tagamine
    • Seadusandliku võimu prioriteet täidevsaatva võimu suhtes.

    Õiguse mõiste, õiguse seos majanduse ja poliitikaga


    Õigus on käitumisreeglite või normide kogum. Mis on kehtestatud või sanksoniseeritud riigi poolt. Mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
    • Käitumisreeglite kogum
    • Ta on kehtestatud riigi poolt
    • Selles väljendub riigi tahe
    • Ta on üldkohustuslike normide kogum
    • Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga
    Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu . õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks.
    Max Weber poliitika on korra jõustamine jõu rakendamise või sellega ähvardamise teel. Poliitika on riigi tegevus ühiskonna elu korraldamisel, et õiguspoolitika kaudu määratletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke milliste õiguslike vahenditega tagatakse. Õiguspoliitika teostub kahel põhilisel teel
  • Õigusloome
  • Õiguse realiseerimise kaudu
    Riik on tegevuses piiratud põhiseaduses, rahvusvahelistes lepingutes, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühma ja institutsioonid . Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.
    Õigus ja majandus. Õigus reguleerib majandust lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest. Kusjuures õigus majanduse regullerimiseks on piiratud
  • Maksusüsteemi – õigusnormidega kehtestatajse makse, millega kas soodustatakse või piiratakse kas mingi majandusharu või ettevõtluse liigi arengut.
  • Mitmesugused tollid.
  • Otsesed riiklikud dotatsioonid – kas majandusharude või konkreetsele ettevõttele

    Õigusnormid


    Ühiskondlikus tootmises ja mujal tekivad inimeste vahel erisugused suhted. Inimese käitumisaktid on määratud objektiivsete tingimustega, kui objektiivsed tingimused nõuavad seda ,et inimeste käitumine oleks vastastikustes suhetes reguleeritud ehk ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende suhete organiseeritus. Neid norme mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nim sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega nim normatiivseteks reguleerimiseks. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Keeld, käsk või luba. Laias laastus võime sotsiaalsed normid jagada kahte gruppi.
    Õigusnormid ja teiseks õigusvälised normid näiteks tavanormid ja moraalinormid , korporatsiooninormid. Sotsiaalne reguleerimine toimib kahel kujul: individuaalne ehk kasuaalne (inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete aktide abil iga küsimus lahendatakse rangelt kindlaks määratud ettekirjutuse järgi ja konkreese isiku suhtes) ja normatiivne reguleerimine(inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega märatakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes).
    Moraalinormid mingis kõlbluspõhimõtted.
    Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks, suhtlemiseks korporatsioonis ja suhetes teiste organisatsioonidega.
    Religioossed normid- usuorganisatsioonide poolt kehtestatud reeglid, inimeste, kui usu liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
    Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi struktuur ja tema elemendid
  • Hüpotees
  • Dispositsioon
  • Sanktsioon
    H->D->S
    Kui--> siis--> vastasel juhul
    Hüpotees näitab tingimused õigusnormide kehtivuse kohta. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise(õigused ja kohustused), Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mis kuulub rakendumisele dispositsiooni nõuete eiramises hüpoteesi tingimustes.
    Õigusnorme võib liigitada vstavalt eesmärkidele:
  • regulatiivsed õigusnormid- nad on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele, annavad suhetes olenevalt õigused ja kohustused, neid nim õigustkehtestavateks normideks. Eesmärgiks suhteloomine mitte kaitsmine
  • kaitsvad õigusnormid juriidliste vastuse vahendite kehtestamist ehk reguleerivad riiklikke kaitsevahendite kasutust N: kriminaalõigus

    Õigussüteem


    Igas ühiskonnas kehtib loendamatu hulk õigusnorme, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mehaanilist summat , vaid teatavat kvalitatiivset määratletavat ühtsust ehk õigussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka omavahel seotud elemente, mis kujutavad endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete süsteemi ühtsusest. See ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära ka õigusnormide süsteemi. Vastavalt sellele eristatakse õigusharusid. Õigusnormide kogum mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusharudes omakorda eristatakse omakorda õigusinstituute. Õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
    Õiguslik traditsioon – inimese teadvuse sügavalt juurdunud ja nende ajalooliselt kujunenud suhtumist. Õiguse rolli ühiskonnas õiguse olemusse ja õiguse poliitilisse ideoloogiasse samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja juhtumisse. Läänelik õiguslik traditsioon on rajatud neljale sambale 1) Rooma eraõiguse tugev mõju
    2) Kanoonilise õiguse mõju
    3) Õiguskultuuri kõrge tase
    4) Õigusriigi mõiste üldine toetamine
    Romaani-germaani õigusperekonda kuulub Eestis Civil law. Kujunes mandri euroopas välja rooma õiguse uurimise ja rakendamise tulemusel. Õigusnorm on kõige tähtsam.
    Anglo-Ameerika õigusperekond Common law. Kujunes välja inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki inglise keelseid riike. Kui kontinentaal õigusperekonna juures oli kõige tähtsam õigusnorm siis siin on kõige tähtsam kohtulahend.
    Quasi -Läänelik õigus Põhja-korea, Kuuba, Hiina.
    Mitte läänelik õigus kaug-ida ja aafrika.
    Õigussüsteemis eristatakse erinevaid harusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigisi. Õigusnormide liigitamise aluseks õigusharudesse on õiguslike reguleerime objekt ja õigusliku regullerimise meetod. Õiguslike reguleerimise meetodeid võib olla kaks.
  • Autonoomne
  • Autoritaarne
    Autonoomse meetodi puhul on reguleerimise subjektid võrdsed. Autoritaarse meetodi puhul on aga üks on üks subjekt teise suhtes kohustatud ehk madalam pool(Haldus-õiguslik suhe). Õigusreeguleerimise objekt kujutab endast erinevates eluvaldkondades esinevaid suhteid. Neid suhteid reguleeritakse ühetüübiliste normidega. Õigusharude sees eristatakse õigusinstituute. Õigusinstituut on õigusnormide sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsifiilist osa õigusharu poolt reguleerivatest ühiskondlikest suhetest. Alates Rooma õigusest jaotatakse avalik õiguseks ja eraõiguseks. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik. Reguleerimismeetodiks on siin autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud ja õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete subjektide ehk isikute vahel. Siin kasutatakse autonoomset meetodit. Eraõiguse alla kuulub tsiviilõigus ja kaubandus- ja majandusõigus. Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus. See on õigusnoride kogum ,mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sostsiaal ja majandusliku ja poliitilise süsteemi. Riigivalitsemise vorm, riiklik korraldus, haldusõigus ehk administratiivõigus. Haldusõigus reguleerib riigi täitev korraldavat tegevust. Sõltumata riigi organitest. Seega haldusõigus reguleerib riigiorganite vahelisi suhteid, riigivalitsemisorganite ja kodanike vahel. Finatsõigus-rahanduslikud suhted.(PS 8 peatükk). Meetodiks on autoritaarne meetod. Karistusõigus võitluseks süütegude vastus ja rakendades karistusi süütegude toimepanijate vastu. Kasutab ta autoritaarset meetodit. Kohtu ja protsessiõigus sätestab kohtumenetluse korda. Autoritaarset meetodit. Rahvusvaheline õigus riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid . Rahvusvahelise õiguse jaoks ei ole ühtset seaduseandjat, kuna selle norme loovad suhtest isevõtjad ise. Puudub tsentralne aparaat õiguse tagamiseks. Rahvusvaheline eraõigus millise riigi õigust siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb välismaine element. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas. Sõltumata subjektidest(riik , juriidiline isik või isik) reguleeritakse autonoomse meetodi abil. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töövõtjate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotuid suhteid. Töösuhte alustamist, lõppemist, töö ja puhkeaega, töövaidlusi, ohutust ja kaitse ning vaidlusi. Põhiliseks seadusaktiks Töölepinguseadus. Euroopa Liidu õigus jaguneb esmane ja teisene õigus.(euroopa liidu soovitused ja arvamused, direktiiv )

    Õiguse vormid ehk allikad

    Õigusnorm oli mõtteline käsk või keeld mis oleks kindlas vormis ja selgelt arusaadav addressaatidele. Ajaloos on välja kujunenud mitmesuguseid õiguse väljendamis vorme ehk allikaid . Õigusvorm on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õigusallikatena on kasutusel esiteks õiguslik ehk sanksioneeritud tava. Teiseks õigusteadlaste ehk juristide arvamus , kolmas haldus ja kohtu pretsendent. Neljandaks leping ja viiendaks normatiivakt ehk õigust loov akt.
    Iguslik ehk sanksoniseeritud tava tekkis riigi ja õiguse tekkeperioodil. Selliselt et riik võttis kasutausele tavanormid andes tavanormile õiguse tähenduse. Tavaõigus on konservatiivne õigus. Juristide arvamus etendas väga tähtsat osa 2 ja 3 sajandil vanas roomas. Kus mõned juristid said erilise privilleegi anda tsiviilvaidluste kohta oma arvamus, kusjuures nende arvamus oli kohtule kohustlik. Pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks. Aja jooksul säärane praktika kadus. Kohtu ja halduspretsendent Näiteks riik omistab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustusliku jõu ja seejurres kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nendest lahenditest analoogiliste asjade lahendamisel. Preetori õigus preetorid olid riigiametnikud , kelle otsused konkreetsedes asjades võeti aluseks analoogiliste asjade lahendamisel edaspidi. Leping on enamasti õigusakt, millel ei ole õiguse tähendust. Väljendab osaliste tahet mitte aga riigi kui terviku tahet. Üro põhikiri kuulub lepingute hulka. Normatiivakt ehk õigustloov akt on kõige levinum ja paljudes riikides ka ainus õigusnorm. On riigi poolt kehtestatud erilises korras vastu võetud sageli ka spetsiaalse väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustlike käitumisreeglit.

    Õigusaktide mõiste ja liigid normaalaktide süsteem


    Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele või kompetentsile kehtestavad ühiskondlikes suhetes osalevatele kohuseid ja õigusi. Iga riik omab oma õigusloomeks oma pädevuse sõltuvalt selle riigi organi kohast riigiaparaadis ja samuti tema funktsioonide ja kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka riigiorgani õigusaktide juriidiline jõud. Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud aktid kõige kõrgemad aktid. Kõik muud seadused peavad olema vastavuses seadustega. Seetõttu võetakse seadused vastu erilise protseduuri kohasel. Eristatakse viit staadiumi.
  • Seaduse algatamine
  • Seaduseelnõu arutamine 1,2,3 lugemine
  • Seaduse vastuvõtmine hääletamise teel häälteenamusega vt ps $104 riigikogu koosseisu häälteenamus
  • Seaduse välja kuulutamine ehk seaduse prommokatsioon. 107 kulutab välja president, mille sisu on trafaretne või on see instituut veto õigusega
  • Seaduse avaldamine 7 päeva jooksul ja jõustub peale seda 10 päeva pärast.
    Lisaks seadustele võtab riigikogu vastu ka otsuseid. Riigikogul on õigus pöörduda rahva ja teiste rahvusvaheliste organite pool. Üldakt ehk normatiivakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele ja ta sisaldab üldkohustlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Kehtib määratlemata isikute arvule. Ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi . Ehk mitte normatiivne akt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratud subjektide ringile . Ei sisalda õigusnorma vaid rakendavad neid konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Vabariigi president annab seadlusi ehk dekreete. On riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidile jõud sõltub riigipea Põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui riigikogu ei saa kokku tulla, teiseks on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annavad kaasallkirja riigikogu esimees ja peaminister. Tuleneb sellest, et riigipea ei kanna poliitilist vastutust. Selle võtavad üle need kaks. Lisaks dekreetidele annab välja otsuseid ja käskkirju. Otsusega nimetab president ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, annab armu ja annetab riiklikke autasusid. Millel puudub normatiivne sisu. Vabariigi valitsus võtab vastu määrusi. Määrus on täidevsaatva organi normatiivakt, mis juuridiliselt jõult on seadusele ja sedlusest madalamal.Määruse andmise õigus on vabariigi valitsusel, ministritel, kov-i volikogul ja linna/valla valitsusel. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast riigiteatajas avaldamist, kui määruses eneses ei ole hilisemat tähtaega. Vabariigi valitsus annab korraldusi, nimetatakse ametisse. Määrused on seaduste järel järgmised. Mille kohaselt valitsus korraldab valitsus seaduste ja riigikogu otsuste täitmist. Valitsuse määrusele, kirjutab peaminister, vastav minister ja riigi sekretär. Ministeeriumite aktid need annavad välja määrusi ja käskkirju.

    Normatiivaktide kehtivus


    Iga normatiivakt omab õiguslikku ehk juriidilist jõudu teatava aja jooksul, teataval territooriumil ja teatava isikuteringi suhtes. Ajalised piirid on määratlevad akti enese kehtema hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Üldpritsiibina ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest on kaks erandit .
  • Tagasiulatuva jõuga on seadused mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seaduseandja ei tohi kehtestada tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi.
  • Tagasi ulatuva jõuga on kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
    Normatiivaktid lõppevad, kas kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selle pädeva organi poolt. Õiguste kollisioon, kaks seadust sama asja kohta.
    Territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ulatusega.
    Riigi keskvõimu aktid kehtivad terve riigi alal. Teise riigi seadused ei kehti v.a. rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel. Teatavatel juhtudel võib vastu lokaalseid seadusakte. Personaalne ehk kehtivusisikuteringi suhtes. Reeglina kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes. Reeglina võib reguleerida ainult teatavaid isikuid näiteks sõjaväge.
    Seaduslikkuse tagamise juures on tähtis on tähtis normatiivaktide süstematiseeritud kujul. Kuna sel kujul on nad kättesaadavad ja ülevaatlikumad. Kasutatakse selleks kaks vormi: inkorporeerimine ja kodifitseerimine. Tegeleb justiitsministeerium.
    Õigusaktide inkorporatsiooni seotakse õigusaktid mingisugusesse kronoloogilisse, alfapeetilisse või muusse järjestusse ja saadakse õigusaktide kogumik. Ei toimu õigusaktide sisulist töötlust.
    Õigusaktide kodifitseerimine siin normatiivne materjal töödeldakse põhjalikult läbi ja ühtlustatakse sisemiselt ja kooskõlastatakse. Vajadusel viiakse õigusaktidesse sisse ka parandusi. Tulemuseks on koodeks või seadustik .

    Õigussuhted

    Kogu inimese elu koosneb ühiskondlikest suhetest. Mida arenenum on ühiskond seda keerulisemad on ühiskondlikud suhted. Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel mis tekivad ühise praktilise või vaimse protsessi käigus ja õigussuhted on üks ühiskondlike suhete alaliik ja nad tekivad koos riigi ja õigusega. Õigussüsteemi spetsiifika tuleneb riigi ja õigusega. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individuliaseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigikaitsele. Õigussuhte nim õigusnormide alusel tekkivat tahtelist suhet või seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juuridiliste kohustuste kandjana. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel ehk õigustatud pool ja kohustatud pool. Õigussuhte struktuurseteks elemenditeks on subjektid. Subjektiivsed õigused ja juuridilised kohustused. Objekt. Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikud elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Õigussubjektsus on see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Õigussubjektsuse moodustavad: deliktvõime, teovõime ja õigusvõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi. Olla õiguste ja kohustuste kandja. Teovõime on isikuvõime võime subjektiivseid õigusi ja juuridilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi oma tegudega omandada. Teovõime tekib täies ulatuses täisealiseks saamisega . Alla 18 on piiratud teovõime samuti ka nõrga mõistlikud jne. Deliktvõime see on isiku võime kanda iseseisvalt juriidiliselt vastutust toimepandud õigusrikkumise ehk delikti eest. Tsiviilõiguses lahutatakse. Teistes õigusharudes ei ole säärane lahutamine mõeldav. Karistusõiguses saabub deliktvõime juba 14 aastaselt, kuigi paljudes õigussuhetes isik veel õigussubjekt ei ole. Nad võivad osaleda kõikides õigussuhetes välja arvatud rahvusvahelites suhetes. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Nad liigitatakse eraõiguslikukeks ja avalikõiguslasteks. Eraõiguslik juuridiline isik , kes on loodud erahuvides ja sellisteks juuridilisteks isikuteks on äriühingud eeskätt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalikõiguslik juriidiline isik on eeskätt riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Teine subjektiivne õigus ja kohustus on lubatud käitumisemäär ja võimalus nõuda kohustuslikult isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustlik käitumise määr. Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaime või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õigussuhte subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. Õigussubjekti objekti on kõik need esemed ja mitte materiaalsed väärtused millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhted võivad erineda üksteisest nii oma materiaalse faktilise sisu poolest kui ka mitmete õiguslike omaduste poolest. Vastavalt sellele eristatakse õigussuhteid ja õigusnormide õigusharudesse kuuluvuse alusel (varaliste suhete pinnal tekivad tsiviilõiguslikud suhted). Õigussuhte faktilise sisu järgi ja selle järgi , mida vastavad õigussuhted taotlevad eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondlise suhete reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil setõttu on need suhted õigustloovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne). Kaitsvad õigussuhted seavad eesmärgiks mingisuguse nähtuse kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimist.(karistusõiguslikud normid) Põhirõhk kaitsvates õigussuhetes on juriidilistes kohustustes. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmetest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus isikus aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused millega seaduseandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodud õigusnormi hüpoteesis. Neid asjaolusi ja tingimusi nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidilised faktid on tegelikus elus toimuvad muutused millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja kohustuste kohustuste tekkimise , muutumise või lõppemise. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjekti tahtega liigitatakse juriidilisi fakte sündmusteks ja tegudeks . Sündmused toimuvad sõltumatult inimese tahtest( inimese surm, maavärin jne). Tegu on aga inimese väljendatud inimese tahteavaldus või käitumisakt ja teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. Tegusid võib liigitada õiguspärased ja õigusvastased. Siin ei ole oluline teovõimelisus. Õigusvastased teod on õigusrikkumised ja neid saab liigitada vastavalt õigusharudele. (süüteod:kuriteod ja väärteod, tsiviilõiguslikud jne) Juriidilisi fakte iseloomustatakse mitmesuguste tunnuste abil.

    Õiguse rakendamine mõiste ja liigid

    Õigusnormi ülessanne on reguleerida ühiskondlikke suhteid ja see reguleerimine saavutatakse õigusnormi realiseerimisega. Õigusnormi realiseerimine ei kujuta endast muud kui nende elluviimist õiguse subjektide tegevuses. Õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises ja see võib olla väga erinev(erinevalt on normid, subjektid, motiivid). Õigusnormi realiseerimise kolm liiki:
  • Õigusnormi nõuetest kinnipidamine . Seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ja ka täidab oma õiguslikke ja juriidilisi kohustusi ja niisuguses vormis toimub kohustavate ja keelavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab hoiduma passiivselt keelatud käitumisest.
  • Õigusnormide kasutamine. Seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises ja selles vormis realiseeritakse õigustavad normid. Normid mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Siin on inimeste teod alati aktiivsed ja neid õigusi võib sageli vormistada juriiliselt vormistatud tegudena, kusjuures subjektideks võivad olla organisatsioonid, üksikisikud, riigiorganid jne.
  • Õigusnormi rakendamine ehk kohaldamine. Õiguse realiseerimise vorm , kus õiguse teostamisse sekkuvad selleks pädevad riigiorganid näiteks kohus, politsei, haldusorganid jne. Õiguse rakendamine tekib esiteks, kui tekkiva õigussuhte iseloom on selline, et ei saa tekkida ilma riigiorgani vastava aktita.(sõjaväe teenistusse astumine), õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimaluste üle(N: omandiõigus ja töövaidlus), kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohandada sanktsioone.
    Õiguse rakendamisel esitatavad nõuded. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada et see oleks
  • Seaduslik
  • Otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad antud juhtumit või õigusanaloogia kohaldamisel.
  • Otsus peab olema tehtud vastava riigiorgani pädevuses.
  • Õigusnormi rakendamine on oblikatoorne igal juhul, kui see on seaduses ettenähtud
  • Senikaua kuni antud küsimuses on kehtiv otsuses ei tohi vastu võtta uut otsust.
  • Kui õigus näeb otsuse vastu võtmisel kindla vormi tuleb sellest rangelt kinni pidada.
  • Põhistatud(põhjendatud)- peavad olema välja selgitatud hoolikalt ja objektiivselt asjasse puutuvad faktid. Kahtlased faktid tähelepanuta. Põhistama akt on ebaseaduslik sellepärast, et põhistamise nõue on tavaliselt seaduses fikseeritud. Näiteks kohtuotsuse tühistamiseks on tema põhistamatus.
  • Otstarbekohane Sellel nõudel on kaks aspekti
  • Seadus ise annab ainsa otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele asjadele. Ühiskondlikest käitumine teatavates piirides erinev
  • Õiglane õiglus on moraalikategooria. Õiglane on niisugune rakendamise otsus, mis on õige rahva poolt vaadatuna aga ka riigi seisukohalt. Õiglase otsuse tagab see kui otsuses väljendub õiguse rakendaja õiglases loomuses. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest.

    Õiguse rakendamise aktid

    Õiguse rakendamisega loomisega luuaksega uued õigussuhted. Neil tekivad uued õigused ja kohused. Nende tekkimise aluseks on kompetentse riigiorgani akt. Õiguse rakendamise akt on individuaalse tähendusega õigusakt, millega õigusnorm kohaldatakse konkreetse subjektile. Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea tunnuseid ehk rekvisiite. Temas peavad olema selgelt väljendatud vastused järgmistele küsimustele:
  • Milline organ on välja andnud
  • Millal väljaantud
  • Millise konkreetse isiku kohta
  • Milles seisneb asja lahendamise olemus
  • Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb.
  • Millise seaduse(või muu normatiivakti) alusel see akt on vastu võetud
    Esineb mitmesuguseid õiguse rakendamise akte ja vastavalt eristatakse reguleeritavatele suhetele:
  • Regulatiivseid akte inimeste õigused ja kohustused nende õiguspärase käitumisega
  • Jurisdiksiootnilisi akte (kaitsvaid) õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimese õigusvastase käitumisega ja sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse(trahvimäärus)
    Lisaks sellele võib liigitada vastavalt riigiorganitele kes neid kehtestavad
  • Riigivõimu aktid (kõrgemate ja kohalike)
  • Riigivalitsemisorganite aktid, valitsuse korraldus, ministrite käskkiri
  • Kohtuorganite aktid(kohtuotsus)
  • Kontrolli ja järelvalve organite aktid(riigikontrolli arunne)
    Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega ehk aktidega mis sisaldavad õigusnorme ehk üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on tavaliselt kindlaks määramata inimiste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt on konkreetsele isikule ettekirjutust ja ühekordse toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Õiguse rakendamise akt juriidilise fakti tähendusega.

    Õigusrikkumine ja juuridiline vastutus


    Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Inimese käitumine õiguslikust aspektist vaadelduna võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Õiguspärane on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud toime deliktvõimeline isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. Sealjuures tuleb silmas pidada, et igasugune käitumisakt moodustub nelja elemendi ühtsusest
  • Käitumise subjekt – delikvõimeline isik, organisatsioon saab olla õigusrikujaks ainult oma tegevusvaldkonnas.
  • Käitumise subjektiivne külg – seisukohalt on olulised teo motiivid ja eesmärgid.
  • Käitumise objekt – õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted ehk õiguskord tervikuna ja kogumis.
  • Käitumise objektiivne külg – kujutab endast faktiliselt toime pandud tegu.
    Õigusrikkumise koosseis kujutab endast sellist juriidilist fakti , kus süülise õigusvastase teo on toimepannud deliktvõime isik, kes oma teo eest kannab juriidilist karistust/vastutust ja see tegu on õigusvastane. Õigusrikkumise võivad toime panna kodanikud ja apatriidid ja välismaalased. Tegu on toime pandud tahtlikult, kui isik mõistab teo või tegevusetusega. Nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist. Otsene tahtlus või teadlikult möönab nende saabumist(kaudse tahtlusega). Õigusrikkumine on toime pandud ettevaatamatult, kui selle toime pannud isik nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise võimaluse, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida(kuritahtlik kergemeelsus ) või ei näinud ette tagajärgede saabumist, kuigi pidi ja võis ette näha(kuritegelik oletus ). Õigusrikkumise eest võetakse vastutusele siis, kui selle rikkumise põhjustanud tegu oli süüline, mis on õigusrikkumise kohustuslik element. Erinevates õigusharudes on suhete ring erinev. Ühiskonna jaoks kõige tähtsamaid suhteid kaitstakse karistusseadustiku normidega. Õigusvastasuse välistab esiteks kannatanu nõusolek. Näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isikut omandiõiguse rikkumises. Nõusolek peab olema õiguspärane. See nõusolek ei tohi olla suunatud sotsiaalselt kahjulike tagajärgede saavutamiseks N tapmiseks. Peab olema tahtlik ja antud teovõimelise isiku poolt. Ei ole õigusvastane ka tegu, mille paneb toime isik talle pandud (kutse või teenistus)kohustuste täitmisel. Õigusvastane tegu ei ole ka tegu mis on suunatud oma õiguste teostamisele, kuigi sellega tekitakse kahju teistele isikutele. Teatavates piirides välistab õigusvastasuse ka alluvale poolt kohustusliku käsu täitmine. Õigusvastasuse välistab ka hädakaitse seisund. Hädakaitse on kaitse ennast või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. See tegu on õiguspärane kui ületatud hädakaitse piire . Hädaseisund tegevus millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ei ole õigusrikkumised, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ära hoitud kahjust väiksem. N:tuletõrjujate tegevus. Hädaseisund tekib kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab oht ja ohuallikaks erinevad jõud loodusjõud ja muu.
    Õigusrikkumiste liigid nende õigusharude ja nende kahjulikkuse järgi ja nende rakendatavate mõjutusvahendi iseloomu järgi liigitatakse õigusrikkumised 4 rühma
  • Kuriteod
  • Väärteod
  • Tsiviilõigusrikkumised
  • distsiplinaarõigusrikkumised
    Juriidiline vastututus on riiklik sunnivahend mis seisneb õigusrikkuja käitumise hukkamõistmises õigusvastase teo toime paneku pärast.
    Õigusharude järgi liigitatakse vastutust
  • Kriminaalvastutust – riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle
  • Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv
  • Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel.
  • Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus)
    Kohaldatava organi järgani järgi kohtulikku vastutust ja haldusvastutust. Haldusorganite poolt rakendavad vastavad organisatsioonid n: politsei, toll jne.

    Tsiviilõigus


    Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Eraõigus on õiguse osa mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Eraõiguse üldosaks on tsiviilõigus ja eriosa moodustavad kaubandus ja äri õigus, rahvusvaheline eraomandus, intellektuaalomandus. Rahvusvaheline reguleerib millise riigi seadusi tuleb kohaldada, kui õigussuhe on seotud mitme riigiga. Tsiviilõigus on eraõiguse osa, mis laieneb kõikidele õiguskäibes osalejatele ehk isikutele ja millega reguleeritakse isikute varalisi ja mitte varalisi suhteid poolte võrdsuse printsiibil. Tsiviilõiguse allikad PS mis tagab tsiviilõiguste kaitse riigi suhtes ja teiste isikute suhtes. Õigus elule, eluruumi, Tsiviilõiguse allikad on suures osas seadused. Olulisemad tsiviilseadused arvestades tsiviilõiguse süsteemi on
  • Tsiviilosa üldosa seadused ehk tsüs, millega sätestatakse olulisemad põhimõtted ja olulised instituudid N: isikud, esemed, tehingud , esindus ja tsiviilõiguste teostamine
  • Võlaõigusseadus – võs, mis regulerib võlasuhete tekkimise aluseid lepingulisi võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi n: tasu avalik lubamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine
  • Asjaõigusseadus AÕS milles on sätestatud kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik tähendus, valduse, omandi ja piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon .
  • Perekonnaseadus PKS milles reguleeritakse abielu, pereliikme õigussuhteid ning eeskostet ja muid küsimusi.
  • Pärimisseadus PäRS pärimis suhteid.
    Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust ja tava normid ei pea olema kirja pandud.
    Hea usu põhimõte sätestab tsüs paragrahv 138 ja paragrahv 6. Tsiviilõiguste teostamisel tuleb toimida heas usus. Näiteks võlasuhetes tähendab heas usus käitumine õiguslikult seotud poolte jaoks seda, et nad peavad käituma teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada.
    Mõistlikkuse põhimõtet kohaldatakse võlasuhetes siis kui seadusandja on pidanud vajalikuks võtta arvesse ka ratsionaalsuse ja ökonoomsuse asjaolusid. Seda põhimõtet kasutatakse näiteks kohustuste täitmise viisi koha, aja muu sellise kindlaks määramisel. Võlasuhetes loetakse mõistlikuks seda ,et mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel võetakse arvesse võlasuhte olemust ja tehngu eesmärki vastava tegevus kutseala tavasid ja praktikat samuti muid asjaolusid.
    Heade kommete instituut tsiviilõiguses on seotud õiguse sotsiaalse aspektiga. Heade kommetega vastuoludes olevates tehingutes on häid kombeid eiranud isik on tõstnud kõrgemale ühiskonna tõekspidamistest. Mistõttu nad saavad kasu moraalinormide ja teiste liikmete arvelt. Tsiviilõiguste esemeks ehk objektiks võivad olla asjad ja õigused. Tsiviilõigussuhtel on tavaliselt kaks poolt õigustatud pool(võlausaldaja) ja kohustatud pool(võlgnik), kusjuures mõlemal poolel võib olla mitu isikut. Varalised õigused on suunatud rahaliselt hinnatavatele asjadele ja õigustele. Rahalistelt hinnatavateks õigusteks on eelkõige nõuded näiteks müügilepingu üürilepingu või käsunduslepingu alusel tekkinud õigused nõuda varalise väärtuse üleandmist või muu teo sooritamist. Varaliste suhete hulka kuuluvad ka omaniku ja piiratud asjaõiguste omaja õigussuhted seoses õigustega asjale mida reguleeritakse asjaõiguse normidega. Isiklike õiguste ehk mitte varaliste õiguste(moral rights ) on isiku au, isiku nimi, eraelu puutumatus või mõni muu isiklik õigus. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad tehingutest, seadustes sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise samuti õigusvastastest tegudest.
    Füüsilised isikud iga inimene on õigussubjekt seega õigusvõimeline. Õigusvõime all mõistakse võimet omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõppeb surmaga.(tSüs 7_2). Õigusvõime annab kõigile üldise ja ühetaolise omaduse olla näiteks omanik ja õigusvõime korral eristatakse teovõimet ja deliktvõime. Deliktvõime on vastutada süülise käitumise korral. N alla 14 aastane isik ning psüühilise puude all tegutsenud isik ei vastuta enda poolt tekitatud kahju eest, sest tal puudub deliktvõime(võs 1523). Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid ehk oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja kohustusi. Samuti neid muuta ja lõpetada. Teovõime on kõigil täiskasvanutel ja normaalse vaimse tervisega inimestel. Alaealistele isikutele kelle vaimsed võimed ei võimalda täiel määral õiguskäibes osaleda. Tehingutegemist õigust on piiratud. Piirangu eesmärgiks on kaitsta neid isikuid võimalike kahjulike tagajärgede eest, mis võivad saabuda põhjusel, et need isikud ei ole võimelised tehingu tegemise asjaolusid adekvaatselt hindama . Piiratud teovõime on faktiline seisund mis alla 18 isikute puhul tuleneb nende vanusest vastavalt seadusele. Alaealine võib olla asja omanik, kuid ta ei saa asja tehinguliselt käsutada piiratud teovõime tõttu. Vähemalt 15 aastase alaealise piiratud teovõimet võib kohus laiendada arvestades alaealise huve ja tema arengu taset( süs 9). Täisealiste isikute puhul tuleneb piiratud teovõime nende vaimsest seisundist. Isiku teovõime on piiratud kui ta vaimuhaiguse, nõrgamõistuse või muu psüühika häire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing n: leping on hõljuvalt kehtetu . Hõljuvalt kehtetu see tähendab kehtetu , kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. Täisealiste piiratud teovõimega isikute osavõtt tsiviilkäibes tagatakse eestkoste seadmisega. Kohtu poolt määratud eestkostja on tehingu tegemisel kohtu poolt määratud seaduslik esindaja. Otsustusvõimetu on teovõimeline isik, kes ajutiselt (ravimite mõju all, joobes), kes ei ole õiglaselt võimeline hindama,kuidas tehing mõjutab oma huve. Otsustusvõimetu isiku poolt tehtud tehingu on hõljuvalt kehtetu kuni tehing on õigustanud. Kui tegi omale ilmselt kahjuliku tehingu siis eeldatakse et ta on teinud tehingu otsusvõimetuna(süs 10). Füüsiliste isiku puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega. Olulised on sugulus ja hõimlus. Sugulus on siis kui üks isik põlvneb teisest, sel juhul on nad sugulased otsejoones. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased alanejad sugulased on nende lapsed ja järglased, kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole sugulased otsejoones on nad sugulased külgjoones. Lapsed kellel on ühine ema ja isa, kusjuures lapsendatud ja nende alamad sugulased loetakse võrdseks sugulastega. Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. Hõimlus ei lõpe abielu lõpemisega. Kord hõimlane siis igavesti hõimlane. Isiku osalemine juures määrata kindlaks tema elukoht(nõude esitamisel, kohustuste täitmisel). Tsiviilõiguses määratakse isiku elukoht tegeliku elukoha järgi ja selleks loetakse kohta, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Eeldatakse, et isiku elukoht on seal, kuhu ta on selle kandnud(rahvastikuregistrikanne tsüs 14 ja 15) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks on tema vanemate või eestkostja elukoht. Eestkostjaga täisealisega, kes on piiratud teovõimega on tema eestkostja elukoht. Alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kus ta elab. Tegevuskoht on isiku püsiva ja kestva majandus või kutse toimimise koht. Tegevuskoha määratlemine omab erilist tähendust võlaõiguses, kus konkreetse võlasuhte puhul ettevõtjaga pole oluliseks mitte niivõrd isiku elu või asukoht kuivõrd tema majandus või kutsetegevuse faktilise toimimise koht. Teadmata kadunuks loetaks isik, kelle viibimiskoha elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes(tsüs 17). Teadmata kadunud isiku varale võib kohus seada hoolduse. Hooldaja peab valitsema vara heaperemehelikult ning tegutsema teadmata kadunud isiku huvidest lähtuvalt. Teadmaa kadunud isiku võib kohus huvitatud isiku taotluse alusel surnuks tunnistada(tsüs 19). Üldjuhul võib see toimuda 5 aasta möödumisel ajast, kui saadi viimased andmed elusoleku kohta. Surnuks tunnistamisega kaasnevad olulised tsiviilõiguslikud tagajärjed ehk sellega luuakse eeldus, et isik on surnud otsuses nimetatud ajal ning tema vara läheb üle õigusjärglastele. Tema abielu lõpeb, tööleping lõpeb. Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, siis tühistab kohus tema surnuks tunnistamise.
    Juuridiled isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ehk juriidilised isikud üksused või organisatsioonilised tervikud, millele seadus omistab õigussubjektsuse. Juriidilised isikud võivad tekkida:
  • Teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. AS asutatakse äriseaduse alusel
  • Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Põhiseaduslikud asutused: vabariigi valitsus
    Juriidilise isiku asukoht on tema organisatsiooni asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisist. Juuridilise isiku tegevuskoht määratletakse püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koha järgi. Juriidilisel isikul on teda teistest eristav nimi.(äs7). Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi välja arvatud need mis on omased üksnes inimesele. Juriidilised isikud jagunevad avalikõiguslik juriidilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud. Eraõigusliku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisega ning lõppeb sealt kustutamisega. Avalik õigusliku õigusvõime tekib ja lõpeb seaduses sätestatud ajal. Eraõiguslikud on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslikud on
  • Täisühing
  • Usaldusühing
  • Osaühing
  • Aktsiaselts
  • Tulundusühistu
  • Mittetulundusühing
  • Sihtasutus
    Eraõigusliku tegevuse ja tema organite(üldkoosolek ja juhatus) pädevuse aluseks on põhikiri või ühingu leping. Juriidilise isiku tegevust juhib juhatus ning nõukogu olemasolul ka nõukogu. Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks . Eraõiguslik juriidiline isik lõpetatakse reeglina üldkoosoleku või muu pädeva organi sellekohase otsusega. Lõpetamine võib toimuda ka põhikirjaga või ühingu lepinguga seatud eesmärgi saavutamisel või tähtaja möödumisel. Teatud juhtudel võidakse juriidiline isik lõpetada kohtu otsusega. Äriühingute kohta käivad normid on paigutatud äriseadistikku, mis siis sätestab äriühingute(OÜ, TÜ, UÜ,AS) kohta käivad üldreeglid. Nende asutamise, tegevuse, lõpetamise, ühinemise ja ühinemise korral. Tsüs 66’ ettevõte on majandusüksus mille kaudu isik tegutseb. Täisühing, milles on kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise äri nime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutsemise aluseks on ühingu leping. Eeliseks lihtsustatud asutamist, juhtimist, raamatupidamist, aruandlust, miinuseks on aga osanike isiklik vastutus. Selline ühingu vorm kõrge riskifaktori tõttu vähekasutatud. Usaldusühing on äriühing, milles on vähemalt üks täisosanik ja usaldusosanik . Täisosanik vastutab kogu oma varaga solidaarselt. Usaldusosanik vastutab ainult oma sissemakse alusel. Osaühing on äri mille kapital on osadeks jaotatakse. Osanik ei vastuta osaühingu kohustuste eest(piiratud vastutusega) võrreldes TÜ ja OÜ on kehtestatud rangemad nõuded asutamisel, juhtimisele, raamatupidamisele ja aruandlusele. Miinimumkapitalinõue on 40 000 krooni(29 sept 2010 riigikogu võttis vastu muudatuse mille kohaselt rajada ilma osakapitalita). Osa kapitali moodustavad seaduste muudatuste kohaselt nõuded osanike vastu mitte reaalne raha pangaarvel ehk osanikud vastutavad summa ulatuses, mis nad osamaksetes on lubanud ja raha nõutakse välja ettevõtte makseraskuste korral. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatu aktsiakapital. Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise, vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ja miinimumkapitali nõue on 400 000 krooni. Tulundusühistu äriühing mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse milles liikmed osalevad tarbijate või muude hüvede kasutajatena , hankijatena, tööpanuse, teenuste kasutamise ja muu sellise kaudu. Kohustuslik kapitalimäär on üldjuhul 40 000 krooni. Mittetulundusühingud tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus ja siin on tegemist vabatahtliku ühendusega, mille eesmärgika või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamisega. Eriliigilised mittetulundusühingud tegutsevad erakollaliste seaduste alusel n erakonnad . Sihtasutusi reguleerib sihtasutuse seadus. Millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Avalik õiguslikud juriidilised isikud on Riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides, selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. N: TÜ, TTÜ. Eesti vabariik on tsiviilõiguslikes suhetes juriidiline isik. Ministeeriumid,ametid, riigikogu,kohtud ei saa olla tsiviilõiguse subjetiks

    Tsiviilõigus kohustuste muutumine, tekkimine ja lõppemine

    Tehingu mõiste ja liigid. Tsiviilõigused ja kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärglusega, kui need ei ole isikuga lahutalt seotud seaduse järgi. Õigusjärgluse aluseks võib olla tehing, seadus või muu seadusakt. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehing on olulisim tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimiste alus. Tehinguid liigitatakse näiteks mitme isiku tahte avaldused on õiguslike tagajärgede saabumiseks vajalikud. Tehingud on ühepoolsed, kui õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe isiku tahteavaldusest(pärandamine testamendiga), mitmepoolse tehingu tegemiseks on vaja aga kahe või enama isiku tahteavaldust( lepingud , juriidiliste isikute juhtorganite otsused jne). Tehingu sisu järgi võib liigitada tehinguid varaliseks, kui nende esmeks on varalised õigused(müük, laen ) ja isiklikeks kui nende esemeks on isiklikud õigused(abielu sõlmimine). Tehinguid kus kindlaks määratud õiguste ja kohstuste tekkimine edasilükkava tingimusega tehing või lõppemine(ära muutva tingimusega tehing) on sõltuvuses asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei nimetatakse tingimuslikeks tehinguteks.(pooled soovivad omandi tekkimise vallasasjale sõltuvusse kokkulepitud tasu maksmisest). Tehing on isiku tahteavaldus ja tahteavaldusega väljendub isik soovi saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahteavalduse võib avaldada otseselt avaldalda otse öeldes või öelda kaudselt avaldades tahet tegevuse järgi, millest võib järeldada tahet saavutada õiguslik tagajärg(kauba saatmine ostjale). Vaikimine või tegevusetus omab tahteavaldusena tähendust siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nende vahelisest praktikast ja tegevus või kutsealal kehtivatest tavadest .
    Tehinguvorm . tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi. See tähendab kehtib vormivabadus. Erinormid kehtivad tarbijatega sõlmitavate lepingute osas. Peab tarbija avalduse kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Aga ka mõningate teiste lepingute osas näiteks kirjalikus vormis peavad olema ehitise ajutise kasutuse leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks, rendileping ja üldreeglina ka võlatunnistus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik leping ning pooled peavad allkirjastama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldusele alla kirjutanud. Kirjaliku vormi alaliigiks on elektroonne vorm mis loetakse kirjaliku vormiga võrdseks. Kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab tehing olema tehtud, püsivat kirjalikku taasesitaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud(ekiri, faks ja muu elektrooniline vahend), mida saab hiljem kirjalikult taasesitada. Tehing on notariaalselt kinnitatud, kui see on koostatud kirjaliku dokumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud. Allkirjastaja isikusamasus tuvastatud, kas siis notari või teise seaduses sätestatud isiku poolt(konsul). Tehingu notariaalsel tõestamisel kontrollib notar lepingu sisu ja seletab tehingu õiguslikke tagajärgi poolte jaoks. Notaril on kontroll, hoiatus ja nõustamis. Notariaalselt peavad olema kinnisasja võõrandamise leping, abieluvõõrandamise leping. Seaduses ettenähtud eiramise tagajärjeks on reeglina tehingu tühisus. Tehingu tagajärgi ei saabu. Tehing võib olla tühine ehk kehtivat tehingut pole tehtud. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle järgi saadu tagastakse aluseturikastumise sätete kohaselt. Tühisus võib otsese tagajärjena olla kirjas seaduses. Näiteks piiratud teovõimega isikute kehtivuse regulatsioon. Seadusel alusel on ka tühised näilikud tehingud. Näilikud on tehingud mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehing ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Eesmärgiks võib olla soov jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida pooled tegelikult teha tahavad. Kui seadust pole rikutud võib tehing olla vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Kriteeriumiks peetakse ausate ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustunnet. Näitakse loetakse nendega vastuolus olevateks lepingud, millega rikutakse üldiselt tunnustatud moraali printsiipe, õigluse põhimõtteid või piiratakse isikute vabaduste, religiooni normidega vastuolus olevaid jne. Tehingu mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ära kasutamise tõttu võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tühistamise aluseks olev eksimus piisavalt oluline, et mõistlik isik poleks tehingut teinud või oleks teinud selle teistel tingimustel(ilmneb, et ostetud maal on võltsitud), pettus on teise poole tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine ebaõigete asjaolude avaldamise või hea usu vastaselt oluliste asjaolude avaldamata jätmise teel eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema. Ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingu tühistamiseks peab tehingu tegemisel toimunud ähvardus või vägivald olema õigusvastane ja nii vahetu ja tõsine, et ei jäta tehingu teinud isikule mõistlikku valikut. Raskete asjaolude ärakasutamiseks nim olukorda, kus tehing on tehtud füüsilise isiku erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid ära kasutades. Talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel(liigkasuvõtlikud intressid ). Teisele poolele või avalikkusele.
    Esindus. Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha ainult esindaja kaudu. Esindaja tegutseb alati esindatava nimel ja huvides ja tema tegevuse kaudu luuakse muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid. Esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esindamine ei ole lubatud puht isiklike tehingute puhul.(abielu sõlmimine) Tingimuslik tehing on tehing mis on tehtud edasilükkava või ära muutva tingimusega, kui tehinguga kindlaks määratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. Tehingut on tehtud ära muutva tingimusega, kui tehinguga kindlaks määratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust või asjaoludest, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. Esindaja võib teha tehingu otseseselt esindatava nimel. Samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Esindusõigus on õiguste kogum mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga( volitus ), kuid see võib tuleneda ka seadusest(seadusjärgne esindus) või tekkida teatud juhtudel seaduse fiktsiooni alusel.(N: advokaat poole esindajana kohtus on isiku lepinguline esindaja, OÜ juhatuse liige on äriühingu seadusejärgne esindaja). Volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus andakse. Volitus peab olema samas vormis esindaja poolt tehtava põhitehinguga, kui viimase suhtes on seadusega kehtestatud vorminõue mille mitte järgimisel on tehing õigustühine. Kinnisasja võõrandamiseks antud volitus peab olema notariaalselt tõestatud. Volikiri on kirjalikus dokumendis väljendatud volitus. Volitus lõpeb:
  • Esindaja on teinud tehingu milleks volitus antud
  • Tehingu tegemine, milleks volitus anti on muutunud võimatuks
  • Volituse tähtaeg möödub
  • Saabub ära muutev tingimus, millega on seotud volituse lõppemine.
  • Esindatav võtab volituse tagasi
  • Esindaja loobub volitusest
  • See tuleneb volituse andmiseks aluseks olevast tehingust
  • Volituse aluseks andev leping lõpeb
  • Esindatav sureb
  • Esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb
  • Kuulutatakse välja esindatava pankrot
  • Muud seaduses olevad juhud
    Lepingu Ofert-pakkumine tegemisega ja selle vastu võtmisega akseptiga ehk nõustumisega.
    Aegumine õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist see tähendab nõue aegub seadusest ettenähtud tähtaaja või aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Tsüs kaitstakse hageja nõude ehk hagi esitamisega. Hagi esitatakse teisele poolele ehk kostja . Hagi saab esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab õiguse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Nõudeõigus ei aegu ainult seaduses sätestatud juhtudel. Ei aegu kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest tulenev nõue. Aegumistähtaegu võib poolte kokkuleppel muuta eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi. Kui kohustatud isik rikkus tahtlikult siis ei kehti. Poolte kokkuleppel võib pikendada kuni 10 aastani(enne alla 10 aastat). Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Ehituse puudusejäägist tuleneva nõude tähtaeg 5 aastat. Kinnisasja üleandmise nõude tähtaeg 10 aastat. Kahju õigusvastasest aegumistähtaeg on kolm aastat. Mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama

    Asjaõigus

    Tsiviilõigus ühe instiduudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjade seotud õigussuhteid. Nii paigalseisus kui ka muutumises. Põhiliseks õigusallikaks on Asjaõigusseadus(Aõs) samuti tsüs, asjaõiguse rakendamise seadus, korteriomandi seadus ja kinnistusraamatute seadus. Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigus
  • Servituudid
  • Reaalkoormaatised
  • Hoonestusõigus
  • Ostu eesõigus
  • Pandiõigus
  • Seadusega võib sätestatud muid
    Asi on kehaline ese. Esemena on seaduses asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõistes on asjadeks ka taimed. Õiguskirjanduses on ese üldmõisteks ja see on võrdsustatud õigusobjektiks, mille alla mahuvad asjade kõrvale ka kehatud esemed õigused, nõuded ja loomad. Võlaõiguse esemeks võib olla iga varaline väärtus. Müüa võib tervet ettevõtte klientuuri, kuid asjaõiguslike käsutusi saab teha ainult asjade ja asjaõigustuste suhtes. Asja piiritletus tähendab seda ,et asi peab olema selgelt eristatav. Näiteks maatükke eristatakse üksteisest piiride abil, vedelikke või gaase piiritletakkse anumatesse kogudes. Puisteaineid ei piiritleta füüsiliste esemetena vaid mõõtmete abi kg kuupmeeter jne abil. Valitsetavus tähendab seda ,et asi peab olema valitsetav ehk omandatav, hõivatav, kasutatav.inimene on subjekt mitte objekt. Laiba käsitlus on erinev. Elavalt inimeselt eraldatud kehaosade käsitlus sõltub saksa õiguses sellest, mis eesmärgil kehaosad eraldatakse, kui need näiteks eraldakse kehast ajutiselt ja siirdatakse pärast operatsiooni tagasi jäävad need kehaosadeks ega muutu vahepeal asjadeks. Kui neid kehaosi ei kasutata isiku juures, kellelt need on võetud siis muutuvad need kehast eraldamisel asjadeks. Sõltumata sellest kas need visatakse minema või siirdatakse teisele isikule. Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest vaid kinnisasjadest ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse kinnis ja vallasasjad, asentatvad asjaks ja kolmandaks ära tarvitatavad asjad. Asjade jaotamisel kinnis ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasjade mõistest. Kinnisasjaks on maapinna piiritletud osa(maatükk), vallasasjaks aga kõik asjad, mis ei ole kinnisasjaks. Vallasjad mis on muutunud kinnisvara oluliseks osaks ei ole enam vallasasjad. On piirtutud ühe defineerimisega jäetud teine tuletatavaks. Vallasasjad on asentatavad või asendamatud. Asendatav on näiteks käibivad rahatähed ja äriühingu väärtpaber, seeriaviisilisel tootedavad asjad, teatud aasta veinid. Asendatamatud on eri tellimused , kasutatud autod erinevate pruulikodade õlled jne. Vallasasju ka ära tarvitatateks ja ära tarvitamuteks. Asi on ära tarvitatav, kui see otstabe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Ära tarvitamatud asjad on asjad mis aja jooksul küll oma väärtust kaotavad, kuid mille kasutamine ei seisne nende ära tarvitamises. Mööbel, masinad ja muu selline. Võõrandamiseks on mõeldud raha ja muu selline. Jagatavuse alusel eristatakse jagatavaid ja jagamatuid asju. Asi on jagatav kui jagamine ei muuda asja olemust ja iga osa moodustab pärast jagamist terviku. Jagatavateks asjadeks on raha, kullakang, vein, hoonestamata maatükk(kui seda ei takista muud piirangud). Mitte jagamatud on aga asjad, mille väärtus jagamisel väheneb või jagamisel hävinevad: maal, aktsia , vääriskivi. Asjade jaotamisel asjade jagatavateks ja jaotamatuks on olulilne tähtsus kaasosandi ja pärimise jagamisel. Mitte jagatavad müüakse enampakkumisel maha.
    Asjade osad. Üksikasi mis kujutab endast kokkupandud asja koosneb erinevates osadest mida nim olulisteks ja mitte olulisteks osadeks. Asja oluliseks osaks on osa mida ei saa asjast eraldada. Ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või olemuselt muutuks. Kinnisasja oluliste osadena on seaduses sätestatud maaga püsivalt ühendatud ehitised, kasvav mets ja muud taimed ja koristamata vili. Mida kujutab endast püsiv või kindel ühendamine, seda seadus ei täpsusta. Küll aga ehitise oluliseks osadeks asjad või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Hoone oluliste osadena on nimetatud telliseid , uksi, akna, kütteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad nad alles päras paigaldamiseks. Paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa. Näiteks ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel. Sõltumata sellest kas hoone oli olemas enne hoonestusõigust või püstitati hiljem. Selline hoone on küll oluline osa aga mitte maatüki vaid hoostusõiguse oluline osa. Matüki näilised osad on kõrgepinge liinide postid , liine teenindavad alajaamad, torustikud , koos pumbaga ja muu selline, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalserfituutide teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille alune maa ei ole kinnistusraamatasse või registreeritud või munitsipaal maana. Seda käsitletakse vallasasja, ku iseadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatud on maakohtutes asuvates ------------------------------------------------------------------------------------------
    Kinnistusraamatust nähtub, kes on kinnisasja omanik ja missuguste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Kinnistusraamatust nähtuvad kolmandate isikute asjaõigused jäävad kehtima ka asja võõrandamisel uuele omanikule. Keegi ei või end vabandada kinnistusraamatu andmete mitte teadmisega . Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat , kuivõrd kinnisasja õiguste kehtimiseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda. Asja mõtteline osa seaduses on defineeritud selleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast.
    Päraldis on vallasasi , mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi või sellele vastava ruumilise seose kaudu. (lukk ja lukuvõti, tsello või viiulipoogen) Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa olla asjal ka päraldist. Näiteks kui vabriku ehitamine on veel pooleli ei ole kohale toodud masinad päraldiseks, sest hoonet veel ettenähtud eesmärgil kasutada. Ehitise päraldisena on käsitletud ka pilttapeet. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Sõnast käibes tuleneb, et selles sättes on silmas peetud valitsevat arvamust mitte aga asjaosaliste kokkulepet. Näiteks maatüki omanik ja hüpoteegi pidaja . Päraldis ei pea kuuluma peaasja omandile. Põllumajanduse kinnisasjaks on päraldiseks muuhulgaks inventar see hulgas masinad ja kariloomad ja maatüki saadused mis on vajaliku majandamise jätkamiseks järgmise saagini.
    Kasu hõlmab vilja kõrval ka eseme kasutamisest saadavat eeliseid . Asjaõigus seaduses asjavilju ja õigusvilju.Asjavilja all mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavaid saadusi. Samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu. Õigusviljaks on aga tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. Asjast vastavalt tema otstarbele saadavaid vilju(piim, kartulid, kruus, turvas ja muu selline) nim vahetuteks asja viljadeks ning õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asja viljadeks.(sissetulek kruusa kaevanduse välja rentimisest). Õigusest saadavad viljad(rendi suhte alusel saadav kruus, jahiõigusega saadav saak ja muu selline) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad(sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha see mis rendile andja seisukohalt on kaudne asjavili(kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili. Kaudne vili on ka litsentsi üleandmise eest saadav tasu. Vahetu õigusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav õigus annab rentnikule, kasutusvaldajale reaalserfituudi omajale jne. Kasutuseelised on asja kasutamises peituvad loomulikud eelised. Mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on majas elamist auto või territooriumi kasutamist ettevõttes, või hääleõigust AS-s.
    Omandi sarnaseks piiratud asjaoluks on hoonestusõigus mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Omaniku poolt vaadatuna on hoonestusõigus maatükki koormavaks piiratud asjaõiguseks. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel on püstitatud ehitus või soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ehitatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte rohkemaks kui 99 aastaks.
    Piiratud asjaõigused tekivad reeglina selliselt, et asja omanik loovutab teatud osa talle endale asja suhtes kehtivatest õigustest ajutiselt teisele isikule. Seega eeldab piiratud asjaõiguse tekkimine enamasti asja omaniku ja piiratud asjaomaniku ja piiratud asjaõiguse omandaja vahelist kokkulepet asja koormamise kohta. Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse seadmise eest saada kokkuleppelist tasu või muid hüvesid. Piiratud asjaõiguste hulgas eristatakse kolme tüüpi:
  • Need mis kindlustavad õigustatud isikule võimaluse saada mingi asja omanikuks.
  • Need mis õigustavad isikut kasutama võõrast asja
  • Need mis annavad õiguse rahuldada mingi nõue võõra asja arvel.(tagatisõigused)
    Omandamist tagavatest piiratud asjaõigustest tunneb eesti asjaõigus kinnisasja ostueesõigust. Ostu eesõigus toimib selliselt ,et kui kinnisasja omanik sõlmib kinnisasja võõrandamise lepingu kolmanda isikuga võib selles lepingus sisalduvate tingimuste kohaselt kinnisasja omandada ostu eesõigust omav isik.
    Kasutust tagavad piiratud asjaõigused võimaldavad õigustatud isikul kasutada omaniku asemel. Kuulub hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma . Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik vaid kindel füüsiline võ juriidiline isik. Levinuim isiklik servituut on kasutusvaldus . Mis annab kinnisasja valdamise ja kasutamise ning sellelt saadavate viljade omandamise õiguse.
    Tagatis ehk realiseerimisõigused kui piiratud asjaõigused annavad selle õiguse omajale võimaluse rahuldada sellise asja õigusega tagatud nõue koormatud asja müügist saadava raha arvelt. Tagatise objektiks võivad olla nii kinnis kui ka vallasasjad, samuti varalised õigused. Asjaõiguste tagatiste tähtsaimaks vormiks on pandiõigus . Pandiõigus annab võlausaldajale kelle kasuks see on seatud võimaluse nõuda rahaliselt hinnatavate nõude täitmist koormatud esemete arvelt. Pandiga tagatud nõue on eelistatud teistele võimalikele nõuetele pantitud vara suhtes. Kui pandiga tagatud nõuet ei täideta võib pandipidaja ettekirjutatud reegleid järgides eseme müüa(reeglina enampakkumisel) ja omandada saadud rahast tema nõudele vastav summa. Pantijaks võib olla nii võlgnik ise kui ka kolmas isik, pandieseme omanikuga. Hüpoteek tekib kinnistusraamatusse kandmisega kinnisasja omaniku ja hüpoteegi pidaja vahelise notariaalselt tõestatud asjaõigus lepingu alusel, kus fikseeritakse hüpoteegi pidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus jääda kinnisasja valdajaks ja seda korrapäraselt majandada. Tagatud nõude mitte tähtajaks täitmisel tekib hüpoteegi pidajal õigus nõuda sund enampakkumise või sund valitsemise kaudu.

    Tööõigus

    Mõiste allikad ja tööleping. Järelvalvet teostab tööinspektsioon(sotsiaalministeeriumi all tegutsev asutus, mis teostab riikliku järelvalvet töötervise, ohutuse jne nõuete üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi). Tema üheks tegevusaspektiks on lahendada individuaalseid töövaidlusi. Tööinspektsioon asub tallinnas, kuid tal asuvad ka kohalikud inspektsioonid. Rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet(flexsecurity). Töösuhete regulatsiooni alusel on võimalik välja kujutada töösuhe, mis arvestab mõlema poole huve. Töölepingu seaduse normid laienevad ainult töölisele või teenistuja . Ta ei laiene avaliku asutustele, välisesindusele, kaitseväele jne. Neid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Euroopa sotsiaalharta, el direktiivid. Es teostab euroopa sotsiaalpoliitikat ja alus põhimõtteid. Töösuhte reguleerimine euroopa liidus on vajalik ühtse siseturu toimimise huvides. Tööleping on kestvusleping, sest enamasti seovad töölepingu pooled end pikaajaliselt ja töö on kestev ja jätkuv. Eeldatakse, et tööd tehakse teise inimese kasuks ja isiklikult. Töölepingu mõiste : tööleping on võlaõiguslik leping, mille alusel teeb füüsiline isik(töötaja), teisele isikule tööandjale tööd alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt teatud oodata üksnes tasu eest, siis eeldatakse, et tegu on töölepinguga. Mõistlikkuse põhimõte, heausu põhimõte, hea tava ja hea praktika jne. Töölepingu tunnusteks on tööd tehakse alluvussuhetes, töö tegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingus sätestatut. Töölepingu kohta sätestatud ei kohaldata
  • Lepingule mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja, koha, valiku olulisel määral iseseisev
  • Juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa filiaali juhataja lepingule.
    Töölepingu sõlmijal on mitmed sotsiaaltagatised, mis muude teenuste lepingute alustel puuduvad
  • Õigus saada töötasu alammäärast 4350 või 27/h
  • Õigus saada puhkust
  • Tööaja piirangud
  • Töölepingu ülesütlemise piirangud tööandjale
  • Ohutud töötingimused
    Käsunduslepingu tunnusteks
  • Teenuse osutamine
  • Töö iseseisev korraldamine
  • Isikliku täitmise eeldamine
  • Nii tasuline kui ka tasuta
    Töövõtu leping:
    Töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokku lepitud tulemus(töö), teine isik(tellija) aga maksma selle eest tasu.
    tööleping
    Töövõtuleping
    Tööprotsess oluline
    On suunatud valmis tööle, tellimuse korras tehtud asja või eseme saamisele
    Töötaja täidab kohustusi isiklikult
    Töövõtja ei pea täitma kohustusi isiklikult
    Tööandja korraldab tegevust
    Töövõtja korraldab oma tegevust ise
    1) Kes korraldab ja juhib tööprotsessi.
    2) Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi.
  • Kellele kuuluvad töövahendid?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?
  • Kes saab tulu või kasumi?
  • Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu?
  • Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele?
    Tööõigusliku suhte subjektid. Töölepingu seaduse kohaselt on individuaalse töö subjektiks töötaja ja tööandja. Alla 18 aastaste isikute tööle rakendamisel noorte kaitse kohta käiva tööl. Teatud töödel eri vanusemäär. Alla 15 aastase ja kooli kohustusliku(põhiharidus või 17a) alaealise töötamise kohustust. Erandina võib 13-14 või 15-16 koolikohustuslik teha kerget tööd, kusjuures nende tööde loetelu on kehtestatud vabariigi valitsue määrusega. Kõikide alaealiste töötamiseks on vaja ka nende esindaja nõusolek, kusjuures esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks kooli vaheajal rohkemaks, kui pool koolivaheaega. 7-14 aastase on ka tööinspektori nõusolek. 7-12 tahte välja selgitamiseks ka laste kaitse töötaja ja nende tööle rakendamiseks vastav loetelu vabariigi valitsuse määrus. Tööandjal on keelatud sõlmida tööleping või lubada alaealist tööle, mis ületab selgelt kehalisi või vaimseid võimeid, ohustab alaealise kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu(suure kiirusega töötavatel mehhanismidel, kõrgustes töötamine jne), takistab sotsiaalne arengut või hariduse omandamist. Töö üksinda ruumis, vahetustega tööl, Ohusab alaealise tervist, töö iseloomu või ohutegurite mõjul(töö sundasendites või järsult muutuvates temperatuuri tingimustes). Tööandjaks võib olla juriidiline isik, 18 aastaseks saanud teovõimeline isik. Töölepingu kohustuslikud andmed kokkulepe olulistes töötingimustes. Töölepingu tingimused
  • Tingimused mis peavad töölepingus olema
  • Tingimused, millised poolte kokkuleppel võidakse töölepingusse olenevalt võimalustest ja vajadustest võtta või mitte võtta.
    Töölepingu vorm: sõlmitakse reegline kirjalikult(nõuet lepingu omakäeliselt allkirjastama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Kirjalikku pole vaja kui kestus ei ületa 2 nädalat. Suuliselt vormistatud leping kestab üle kahe nädala siis võib töötaja nõuda töölepingu tagantjärele vormistamist ehk kirjalikku töötingimuste teatavaks tegemist. Töölepingusse ei või võtta nn äramuutvaid tingimusi ehk tingimusi, mille kohta ei ole teada, kas vastav tingimus saabub või ei saabu. Kokkulepe selliste tingimuste kohta on tühine. Töötaja teavitamine : lepingupoolte andmed: tööandja nimi, töötaja nimi, isiku või registrikood, elu või asukoht. Töötaja nimi ja isikuud määratakse isikut tõendava dokumendi alusel. Tööandja nimi registreerimis või isiku kood elu või asukoht sõltuvalt sellest kas tööandjaks juriidiline või füüsiline isik. Kui tööandjaks on juriidiline isik siis on vaja ka juriidilise isiku esindaja nimi. Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad kattuda ja ka erineda. Sõlmimine loetakse tööle asumisest kuupäev. Mil töötaja asub täitma töölepingus esitatud kohustusi. Tööülesannete kirjeldus tuleb töötajaga läbi rääkida enne töölepingu sõlmimisest. Täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Ameti nimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Tuuakse lepingus ära ametinimetus , kui see on olemas. Rongijuht, treial -freesija. Sellega kaasnevad õigused ja soodustused. Töö eest makstav tasu(töötasu). See hõlmab majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu samuti töötasu arvutamise viis, ajatööl tükitöö, maksmise kord ja sisse nõutavaks muutumise aeg(töötasu maksmise päev). Tööandjale makstavad ja kinni peetavad maksud. Tasu sissenõutavaks muutumise tähtaeg on päev, millest alates hakkab kulgema töötaja majandustulemuste nõudeõiguse aegumine(kui on kokku lepitud, et tasu kuu majandustulemustelt makstakse välja järgmise kuu 20-ndaks kuupäevaks, siis nõudeõigus aegumine algab 21-st kuupäevast). Kui kokku lepitud töötasu maksmise päev langeb riigipühale, tuleb maksta eelneval tööpäeval. Töötasu makstakse rahas ja lepitakse kokku brutopalgana. Kokkulepitud töötasult peetakse kinni seadusega ettenähtud maksud ja maksed. Tööandja maksud on
  • Sotsiaalkindlustusmaks
  • Töötuskindlustusmakse
    Töötaja maksud
  • Tulumaks
  • Töötuskindlusmakse
  • Kohustusliku pensionikindlustuse makse, kui töötaja on liitunud kohustusliku pensionikindlusega.
    Lisaks on võimalik kinni pidada töötaja avaldusel kindlusmaksed
    Muud hüved, milles lepitakse kokku (auto,telefon). Hüved peavad olema selgelt eristatud töötasust. Hüved ei lähe arvesse pensionikindluste arvestuses.
    Tööaeg on aeg ööpäevas või mingis ajavahemikus , mil töötaja tööülesandeid täidab samuti see kas töötaja töötab ühes või mitmes vahetuses. Kas tööaega arvestatakse päeviti või summeeritult teatud ajavahemiku kohta(4 kuu kohta). On vaja ka näidata täistööajaga 40h/week 8h/day. Või osalise tööajaga on vaja täpsustada mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päeva peale.N: 30h/week 6h/day ja L ja P puhkepäevad. 24h/week 8h/day ja tööpäevad E,K,R. Tööpäeva algus, vahepausid ja puhkepäevad. Töö tegemise koha kindlaks määramisega on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töö tegemise koht lepitakse kov täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist, kas teatavas eesti piirkonnas või terves eestis. Sellisel juhul tuleb kirjutada vastav piirkond või kogu eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva on ettenähtud alaealistele jaa töövõimetus pensionitele. Haridus ja teadus 50 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata riigi pühi. Võib ka pikemas põhipuhkus kollektiivlepingus . Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga . Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on õigus saada ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest. Puhkust ei anta lapsehoolduspuhkusel või tasustamata puhkusel oldud aja jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub kalendriaasta lõppemisega. Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu või riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel. Mis reguleerib töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Töölepingut säilitatakse tööandja juures kuni tööleping lõppemiseni + 10 aastat.
    Töölepingu tähtaeg. Tähtaeg, tähtajatu
    Eeldatakse, et üldjuhul sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tähtajalise võib sõlmida kuni 5 aastaks. Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks peavad olema seda õigustavad, mõjuvad põhjused 9 lõige 1. Milleks on:
  • Töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused eelkõige töömahu ajutine suurenemine ja hooajatööd
  • Ajutiselt ära oleva töötaja asendamine
    Loetelu pole ammendav :
    Soov töötada ajuliselt, kuni abikaasa juurde elamiseni
    Õppeajalõpuni
    Igal juhul peab olema ajutine tööaeg motiveeritud nii töötaja kui ka tööandja poolt. Ajutiselt äraoleva töötaja ehk töötaja kellele tööandja seaduse või kokkuleppe alusel peab säilitama töökoha. Võib sõlmida tähtajalise lepingu kogu asendamise ajaks. Kuni äraolija tagasi tulekuni või koha vakantseks jäämiseni. Tähtajaline lõpeb üldjuhul tähtaja saabumisel. Töölepingu kestvuse ehk lõpu määramiseks on mitu võimalust
  • Töölepingu tähtaeg on määratud konkreetse kuupäevaga
  • Töölepingu tähtaeg on määratud kindla tulemuse saabumisega(n: asendatava naasmine)
  • Töölepingu lõppemise tähtaeg on määratud konkreetse tulemuse saavutamisega, ala koristatud .
    Töösuhe loetakse algusest peale tähtajatuks , kui töötaja ja tööandja on töö ajutistest tulemustest
  • Sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks rohkem kui kaks korda. Kaks kuud võib maks vahe olla.
    Katseaeg on ajavahemik mille jooksul saavad nii tööandja kui ka töötaja hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele mida nõutakse töö tegemisel. Arvestades praktikat näeb seadusliku katseaja kehtestamise . Katseaeg tuleneb seadusest ja selleks ei pea eraldi kokku leppima. Seadusliku katseajakestuga esimesed 4 kuud. Alates töötaja tööleasumise päevast. Kui töölepingus pole juttu siis automaatselt. Katseaeg tähtajaliste puhulkuni kaheksaks kuuks ei tohi olla pikem kui pool töölepingu kestvusest. Pooled võivad kokku leppida katseaja mitte kohaldamises või lühendamises. Katseaja katkestamisel ja ilma täiendõppeta ei tohi samale ametikohale tagasi võtta.
    Konkurentsi piirangu kokkulepe.
    P 23. Konkurentsi piiranguga kokkuleppe töötaja endale kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda majandus või kutsetegevusega alal. Kokkuleppe algatajaks on tööandja võib hõlmata mõlemat või ühte piirangut. Konkurentsi piirangu mõistlikult piiritletud ja töötajale ära tuntav. Konkurentsipiiran täpselt ruumiselt piiratud, millisel paikkonnas ta kehtib. Kui kokkuleppe kehtivusaeg ei ole kindlaks määratud kehtib eeldatavalt kuni töölepingu lõppemiseni. Konkurendid samal tegevusalal tegutsevad äriühingud ja FIE-d. N: raamatupidamisteenust osutava äriühingu konkurendid, raamatupidamisteenu ja konsultatsiooni firmad , kes pakuvad raamatupidamisteenust. Eristada tuleb ka konkuretsipiirangut peale töösuhte lõppu. Kui töösuhte ajal ei pea tööandja. Peale töösuhte lõppu igakuist mõistlikku hüvitist. Hüvitise suurus sõltub paljuski sellest kui suures ulatuses on töötaja põhiõigusi piiratud pärast töölepingu lõppemist. Kas on peaaegu piiratuv või veidi piiratud uue lepingu sõlmimine. Kui tegemist on müügiesindajaga keelatud ainult jalatseid müüvate ettevõtetes. Siis pole väga olulise piiranguga tegu. Saladuse hoidmise kohustus. Töötaja peab hoidma saladuses töö tõttu teatavaks saanud asjaolusid , mille saladuseks hoidmisekso n tööandjal õigustatud huvi. Eelkõige hoidma tööandja tootlus või ärisaladust. Ei eelda poolte kokkulepet ,kuna see tuleneb seadusest. Küll aga töötaja peab teadma selle saladuse hoidmise sisu ja tööandja peab selle töötajale teatavaks tegema töölepingu sõlmimisel ja pärast seda on töötajal kohustus täita seda.
    Üleütlemise tähtajad. Tööleping võib lõppeda tähtaja saabumisel , poolte kokkuleppel või seoses töötaja surmaga. Kui aga üks pooltest avaldab soovi tööleping lõpetada, siis kasutatakse võlaõiguslikku mõistet töölepingu ülesütlemine. Töölepingu ülesütlemine võib olla korraline või erakorraline. Korraliselt on õigus ainult töötajal(30 päeva ette teatada) erakorraliselt võivad mõlemad pooled, kuid seda vaid juhul , kui on olemas seaduses ettenähtud mõjuvad põhjused ja kinni peab pidama seaduses ettenähtud etteteatamis tähtaegadest. Töölepingu ülesütlemiseks tuleb esitada teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus. Ülesütlemistähtaegade kulgemine algab järgmisel päeval pärast seda , kui ülesütlemise avaldus oli teisele poolele üle antud.
  • Katseajal võivad mõlemad pooled üles öelda vähemalt 15 päevase tähtajaga.
  • Tööandja peab ette teatata erakorralisest ette teatama tööstaazi järgi
  • Alla 1 aasta vähemalt 15 päeva
  • 1-5 aastat vähemalt 30 päeva
  • 5-10 vähemalt 60 päeva
  • 10+ vähemalt 90 päeva
    Töötajast tuleneval mõjuval põhjusel võib üles öelda ette teatamis tähtaega järgimata kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja. Töötaja peab ette teatama(98)
  • Korralisest peab ette teatama 30 päeva
  • Erakorralisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama kui mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamis tähtaja lõppemiseni. Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemist kui on seaduses sätestatud on teisel poolel õigus saada hüvitist õigust ulatuses mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
    Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. Töölepingu seadus ei määratle töösisekirjade mõistet vaid on asendanud selle tööandja kehtestatud reeglitega töökorraldusega, millest tööandja peab peab teavitama töötajat. Võib neid reegleid pidada tüüptingimusteks.
    Töölepingu lõppemise alus.
  • Poolte kokkulepe(79) algatav pool pole oluline, kirjalik vastus ettepanekuga samale lehele
  • Lepingu tähtaja möödumine(80) ilma, et pooled peaksid teavitama ette, kui aga töötaja jätkab töötamist sama töötegemist peale tähtaja möödumist ja tööandja 5 tööpäeva jooksul , mil ta pidi teada saama töötaja jätkamist. Muutub tööleping sõlmimisest alates. Selle 5 tööpäeva jooksul teatada et tema edasist töötamist ei lubata. Kuni töötajale teatamiseni tuleb töö eest maksta.
  • Töötaja surm(81) töölepingu lõpupäev on töötaja surmapäev.
  • Füüsilisest isikust tööandja surm, kui sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades(111_3), kui nii ei ole siis on 2 nädala jooksul , mil ta sai teada või pidi teada saama töölepingu üleminekust
  • Töötaja poolne üleütlemine(83)
  • Tööandja poolne ülesütlemine(83)
    Tööaeg ja puhkeaeg
    Eeldatakse , et töötaja töötab 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul täistööaeg. Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevast. Tööaja summeeritud arvestatakse kokkulepitud 7 päevase ajavahemiku jooksul arvestusperioodi jooksul. Tööaja arvestusperiood on arvestusperiood mille kohta peetakse arvestust . Summeeritud tööaega kasutatakse teatavatel töökohtadel(ühistranspordijuht), päästetöötaja arvestus kuus kuud. Erisused ka transpordi töötajale. Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab kohustusi. Päevane ja öö töö(22:00-06:00). Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele
  • 7-12 3 tundi päeva ja 15 tundi nädalas
  • 13-14 või kooli kohustuslikul 4 h day ja 20h week
  • 15 aastane, kel pole koolikohustustust 6h day ja 30h week
  • 16 -=- ja 17 aastasel 7h ja 35h week
    Eraldi haridustöötajatel tööaeg ja selle kestus. Tervishoiu arvestust kuni 12 kuud, turvatöötajal 36 kuud. Tööandja peab töötavate töötajate üle eraldi arvestust. Igapäevased puhkeaja osadest. Iganädalane 48h tundi järjest 7 nädalases perioodis. Tööpäeva sees 6 tunni kohta 30 minutit vaheaega tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvata tööaja hulka. Ületunnitöö eraldi arvestust pidada ja samuti eraldi asustamine. Ületunnitööl tegemine kokkuleppel(44_1) , alaealine ei tohi teha ületunnitööd, kokkuleppeta ületunnitöö erandjuhtudel v.a. rasedad ja töötajad kellel on õigus rasudus ja sünnituspuhkusele, summeeritud tööaja arvestuse korral selgub .
    Täiendava ületunnitöö kokkule
    Töötamine keskmiselt üle 48 tunni nädalas
    See ei tohi olla kahjulik töötaja tervisele
    Töötaja võib üles öelda kahe nädalase etteteatamisega
    Töötaja õigus keelduda ületunnitöö tegemisest kui
  • Tööandja ei järgi tööaja piiranguid(52h week) arvestusperioon ületab 4 kuud
  • Kahjulik töötaja tervisele
  • Tööandja ei täida tööohutuse ja töötervshoiu nõuedeid
    Töötasu
    Töötasu mõiste §5 (1).5 töölepingu kõige olulisem mõiste, kuna tööleinguks saab lugeda vaid sellise töö tegemise kokkulepet, mille eest makstakse tasu ehk töölepingu alusel töö tegemine eeldab tasu maksmist. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajatele makstavaid tasusid. Kuna seadus ei näe ette, mis alusel ja mis viisil tuleb töötasu arvestada võivad tööandja ja töötaja kokku leppida maksmise ajaühiku(tunni,kuu) eest või ka töö soorituse eest(tükitöö), Töölepinguseaduse järgi võib nõuda ainult kokkulepitud töö tegemist, et tööandja ei saa ühepoolselt panna täiendavaid ühepoolseid tööülesandeid ja maksta selle eest omal ära nägemisel. Täiendavate lisatöö eest peavad töölepingu pooled kokku leppima töötasus selle lisatöö eest. TLS sätestab, et kokkulepitud töötasust arvatakse töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasus lepitakse kokku bruto summas. Töötaja töötasult kinnipeetavad maksed on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku pensikohustuse makse, kui töötaja on liitunud sellega. Samas näeb töölepingu seadus ette lisaks kokkulepitud tasule anda ka muid hüvesid. Kui selline hüvede andmine töölepingus ette nähtud on ka õigus neid nõuda töötajal(ametiauto, töömobiil). Neid ei saa nõuda rahas ehk nõuda, et neid makstakse töötasuna. Kusjuures selliselt väljamaksed ei lähe töötasuna arvesse ehk need muud hüved peavad olema eristatud töötasust. Muud hüved ei lähe arvesse haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel. TLS annab valitsuse pädevusse kindlale ajaühikult vastava töötasu alammäära kehtestamise. Samuti keskmise töötasu maksmise tingimuse ja korra kehtestamise. Töölepingu seadus keelab maksta valitsuse poolt kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Kui töötaja töötab täistööajast vähem siis väheneb ka võrdeliselt ka makstav töötasu alammäär. TLS p30 sätestab, et töötajal on õigus saada osa tööandja käibest või kasumist või muust majandus tulemustelt, kusjuures aluseks võetakse tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne. Töötale makstakse majandusaasta eest. See aga ei keela töölepingus kokku leppida majandustulemust maksta mingi muu majandusaasta perioodi eest. Kuu või kvartali eest. Samuti annab TLS töölepingu pooltele võimaluse ise otsustada ja kokku leppida, millise majandusnäitaja alusel tasu arvestatakse. (N: kasumi, käive või muu majandustulemuse alusel) töötaja ja tööandja on vabad kokkuleppimises, kui kaua peab olema töötatud, et tal oleks õigus saada majandustulemustelt. TLS 33_3 kohaselt peab tööandja tasu välja maksma ärast osa kindlaks määramist, kuid hiljemalt 6 kuu jooksul majandusaasta kehtestamist. Sisenõutavaks tuleb 6 mööndumisel majandusaasta aruande kinnitamisest. Eraldi tasu arvestamise arvel välja toodud tehingutelt makstav tasu. Tehingutelt makstav tasu on praktikas sagedasti kasutatav moodus motiveerimaks töötajat tegema tulemuslikumat tööd. Võs 679-682 sätteid. Tasu maksmise aluseks on töötaja poolt tööandja nimel kolmandate inimestege sõlmitud tehingud. On kokkulepe mille alusel töötaja on kohustatud töötasu ja muid hüvesid kasutama teatud eesmärgil tühine ehk see säte toetab töötasu puutumatuse põhimõtet. 33_1 tööandja maksab töötasu üks kord kuus, kui ei ole kokkulepitud lühemat perioodi. Küll aga ei või kokku leppida pikema perioodi jooksul. Hiljemalt palgapäeval on kohustatud välja maksma. Eelneval tööpäeval. Töötasu makstakse ülekandmisega töötaja poolt ette näidatud pangakontole. Töötasu maksmine töö mitteandmisel. Tööandjal peab maksma keskmist töötasu ka juhul kui tööandja ei andnud talle tööd. Töötasu ei pea maksma töötajatele, kes on töölt lahkunud või haige või töö takistatud töötaja süül. Seaduandja on ette näinud kaks võimalust, mil tööandja peab maksma ka aja eest, kui töötaja ei täida tööülesandeid ja pole ka tööandjast tulenevalt takistusi:
  • Töötaja on kohustatud täitma korraldust, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivleingu ega seadusega juhul kui korraldus tuleneb hädavajadusest. Hädavajadus on eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju ja kahju tekkimise ohu olukord.
  • Töölepingu seaduse 19_3 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest ...
    Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näiteks esineb töökeskkonna volinik .
    Töötasu maksmise erijuhud ületunnitöö 1,5x, öötöö 1,25, riigipühal 2x. Selle võib hüvitada vabas ajas. Sissenõude pööramine töötasule. Sissenõude piiramist töötasule sätestab täitementlus seadus 132. Millek ohaselt
  • Kinni pidamist ei tehte , kui töötasu ei ületa alammäära
  • Ülal peetavate korral suureneb töötasust mitte kinnipeetav summal 1/3 võrra iga ülalpeetava kohta alammäärast
  • Kui töötaja töötasu on kinnipidamisele mittekuuluvast osast suurem võib kuni 5- töötasu alamäärale suurusele summale vastavast osast kinni pidada 2/3 seda ületavast töötasust. Tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületa 2/3 kogu sissetulekust .
    Töötasu maksmisega viivitamine. Viivise määraks on euribor +7% aastas. Euribori avaldab Eesti pank.
    Puhkus on periood, mille jooksul töötajal õigus keelduda töö tegemisest. Tasustatavaks ja tasustamatuks puhkus. Tasustatav puhkus jaotub põhipuhkuseks, mida andakse töö eest ja töötajast tulenevalt nõudest. Puhkuse liigid on
  • Põhipuhkus
  • Vanemapuhkus
  • Rasudus ja sünnituspuhkus
  • Isapuhkus
  • Lapsendajauhkus
  • Lapsehoolduspuhkus
  • Lapsepuhkus
  • Õppepuhkus
    Töötajal õigus kasutada puhkust vastavalt oma ära nägemisele ja põhipuhkust andakse kalendripäevades. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. TLS ettenähtud isa puhkus, lapsepuhkust ja tasutamata lapsepuhkust andkase tööpäevades. Töötaja tööpäev on iga kalendripäev, mil ta täidab tööülesandeid. Tööpäeva pikkus ei loe. Kui üks töövahetus langeb kahele kalendripäevale siis on mõlemad päevad töötaja tööpäevad. Põhipuhkuse pikkus sõltub sellest, kas tegu on tavalise töötajaga, alaealisega, töövõimetuspensi saajaga või haridustöötajaga. Üldjuhul eeldatakse 28 kalendripäeva ei ole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses või tls ei ole teisiti määranud. Põhipuhkust andakse tööpanuse eest oma töövõimet taastada. Täistööaja ja osalise tööajaga on pikkus sama, kuid ei näe ette lisapuhkuse mõistet. Tööandja on kohustatud tagama töötervishoidu ja tööohutuse nõudeid. Alaealiste põhipuhkuseks 35 kalendripäeva. Töövõimetus pensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel 35 päeva. Haridus ja teadustöö töötajatel kuni 56 kalendripäeva. Rasedus ja sünnituspuhkus on 140 kalendripäeva. Naise on õigus hakata kasutama vähemalt 70 päeva enne arsti määratavat eeldatavat sünnituspäeva. Õigus saada sünnitushüvitist täies ulatuses, kui ta on jäänud sünnituspuhkusele vähemalt 35 päeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva. Kui naine jääb hiljem siis lüheneb vastavalt perioodile. Isal on õigus saada 10 tööpäeva kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat lapse sündi või 2 kuu jooksul pärast lase sündi. Lapsendajal on õigus saada puhkust 70 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Lapsehoolduspuhkus emal või isal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni . Lapsehoolduspuhkust võib korraga kasutada üks lapsevanem . Lapse emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkus 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14 aastast last, 6 tööpäeva vähemalt kolm alla 14 last või vähemalt 1 alla kolme aastane laps. Emal või isal, kes kasvatab kuni 14 aastast last või kuni 18 aastast puudega last on õigus saada 10 kalendripäeva tasustamata puhkust. Ühel lapsevanemal ja ühe kalendriaasta jooksul. Õppepuhkus reguleerib 67_1. Põhipuhkuse andmine kalendriaasta alusel osadeks, kusjuures üks osa olema 14 kalendripäeva pikk. Puhkuse ajakava põhipuhkus ja muud puhkused. Põhipuhkuse aegumine 1 aasta jooksul pärast puhkuseaasta jooksul. Aegumine peatub, kui töötaja kasutab radus, lapsendaja , ajateenistus jne eest. 2010 aasta puhkus aegub 2012 1 jan. Kui töötaja oli 3 kuud siis on tal õigus ¼ puhkusest.
    Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal:
    Naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust
    Mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naisel rasedus- ja sünnituspuhkus
    Vanemal kes kasvatab kuni 7 aastast last
    7-10 aastast last tema koolivaheajal
    Lapsehoolduspuhkust
    • Vanemal
    • Tegelikul hooldajal
    • Eestkostjal
    • Isikul, kellega on leping
    Korraga üks võib kasutada. Võib kasutada ka mitmes osas. Jäämist või katkestamist töötaja teatab ette 14 kp.
    Isapuhkus 10 tp 2 kuu jooksul eeldatavast sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul peale sündi. Seda ei tasustata
    Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded eraldi nõuded rasedatele ja rinnaga toitvate naiste tööks.
    Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatluseks ja lisavaheajad lase toitmiseks.
    Tööandjalt saab ajutiselt terviseseisunile vastavat tööd nõuda rase ja töötaja kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.
    Kui tööandjal ei ole terviseseisundile vastavat tööd anda, maksab selle aja eest hüvitist haigekassa.
    Lähetusse võib saata üksnes töötaja nõusolekul: rasedat, töötajat, kes kasvatab alla 3 aastast või puudega last ning alaealist
    Tööandja ei tohi lepingut üles öelda: töötaja on rase või on tal õigus sellele puhkusele, täidab perekondlikke kohustusi
    Sellel ajal on kohustus tõendada ,et leping öeldi üles seaduslikel alustel.
    Koondamine eelisjärjekorras jääb alla 3 aastase lapse kasvataja
    Koondada ei tohi rasedat, rasedus või sünnituspuhkusel või lapsehooldus puhkust või lapsendaja puhkust
    Rase ja puhkuse õigusega peab tööandjat teavitama oma seisundist.
    Kahju hüvitamisel lähtutakse võs 7 peatükist arvestatakse töölepingu seadusega kehtestatud piiranguid. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise olevat asjaolu ei oleks esinenud . Hüvitatakse otsenevaraline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsese varalise kahju all mõistetakse võs kohaselt eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine ning kahju tekkimisega seoses kantud või tulevikus kantavad kulud. Sealhulgas mõistlikud kulud kahju ära hoidmiseks või vähendamiseks kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamisel. Näiteks ekspertiisi tasu kahju tasu kindlaks määramiseks, tulevikus makstavad või makstud leppetrahvid. Saamata jäänud tulu on võs kohaselt kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamisega. Hävinud asja hinnatõusust saamata jäänud tulu, saamata jäänud ettevõtlustulu jne. Saamata jäänud tulu korral on tegemist oletusliku tuluga saab seda hinnata ligilähedaselt. Tööandja peab tõendama selle tõenäosust. Kahju hüvitamist tahtluse ja oletuse korral. TLS 74 kohaselt vastutab töötaja, kes on töölepingut tahtlikult rikkunud kogu tööandja vastutab tekitatud kahju eest. TLS 74 (2) sätestab töötaja hooletuse tõttu ja hooletuse mõiste haarab ka rasket hooletust. Hooletus on käibes vajaliku hoole jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral jätmine. Tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine , võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel. Tööandja tuvastab töötaja hoolsue määra. Hooletuse korral kahju kindlaks määramine hooletuse puhul ei võeta arvesse ainult tegelikku kahju ulatust vaid arvestatakse paljude asjaoludega eelkõige arvestatakse kahju ulatuse kindlaks määramisel: töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, tööiseloomust tulenevaid riske, töötaja suhtekestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, tööandja mõistlikult kahjude vältimiseks seotud. Töölepingu seadus näeb ette, et hüvitamisele kuuluva surust tuleb vähendada tööandja tegevusega tüüpilise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Näiteks lõhub ettekandja hooletuse tõttu kandikutäie klaase. Samas on toitlusasutuses tüüpiline risk, et mõni klaas võib puruneda ja seda tuleb kahju määramisel arvesse võtta. Seadus ei piira hüvitamisele kuuluva kahju suurust. See tähendab sissenõudmisele kuuluv summa võib olla ükskõik kui suur, kuid peab eelnevaid asjaolusid arvestama. Kahju hüvitamine tööle mitte asumisel või omavolilisele lahkumisel on tööandjal töölepingu ülesütlemisel kahju hüvitamist, kui tööandja ei asu põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata. Seadusandja eeldab, et kahju suurus vastab ühe kuu keskmisele töötasule. Sisuliselt on seadusega ettenähtud leppetrahviga töötaja ühe kuulise palga suuruses. Aegumistähtaeg 3 aastat ja nõude sissenõutavaks muutumisega algab. TLS 74(4) sätestab erisuse tööandja jaoks tööandja nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekitatud kahju aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikut, kuid mitte hiljem kui kolm aastat peale kahju tekkimist. Varalise vastutuse kokkulepe. TLS 75 varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata tööst temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Vara all on mõeldud materiaalseid kui ka rahalisi vahendeid. Süüst sõltumatu rakendamise eelduseks on varalise vastutuse kokkulee eest töötaja ja tööandja vahel. Seadusandja on ette näinud täsed tingimused, millele selline kokkulepe peab vastama. TLS 75(2) sätestab, et varalise vastutuse kokkulepe üksnes siis kui
  • Sõlmitud kirjalikult ---- omakäeline allkiri, eraldiseisev dokument, täiendab kokkulepe tööandja ja töötaja vahel
  • Muuta kui muutuvad tingimused n: asukoht
  • Ruumiliselt, ajaliselt, esemiselt, mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud- kindlaks määratud rahalised vahendid, vara asukoht ning aeg mil vastutust kannab. Töötaja ei saa kanda kogu aeg vastutust
  • Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil. Varal millel pole kindlaks määratud ligi pääšejate ringi on kehtetu
  • Kokkulepe vastutuse rahalises ülempiiris. Peab tööandja arvestama vara väärtust või meetmeid säilimiseks või reaalset ohtu vähenemises. Laos tekib puudujääk kogu kauba ulatuses.
  • Tööandja maksab töötaja ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. Mõistlikku hüvitise suuruse peavad pooled omavahel kokku leppima ja eelkõige sõltub hüvituse suurus eelkõige ülempiirist. Siin tuleb arvestada tööandja poolt vara säilimiseks või säilimise tagamiseks kasutusele võetud abinõusid, turvakaamerad, signalisatsioon, laoprogrammid ning kui suur on puudujäägi tekkimise võimalus. Kindlasti ei saa mõistlik hüvitis sisalduda töötasu alammääras.
    Varalise kokkuleppe alusel on töötaja kohustatud hüvitama kahju kokkulepitud rahalise ülempiiri ulatusest, sõltumata sellest, kas ta oli süüdi kahju tekkimises või mitte kuna ta ei ole täitnud endale kokkuleppega võetud kohustust. Tööandja saab sõlmida kokkuleppe mitme töötajaga ühe ja sama vara kohta. Näiteks töötavad laos kolm töötajat, kes kõik peavad vastutama selles laos oleva vara säilimise eest. Varalise vastutuse leping tuleb sõlmida eraldi arvestades 75(2) kehtestatud nõudeid, kuid need kokkulepped võib vormistada ühes ja samas dokumendis. Kahju hüvitamise kord: kohtu väliselt võib tööandja töötasu nõudega tasaarveldada, töötaja kirjalikul nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti tls 78 1,2,4. Enne tasaarvestusnõude nõusolekut on tühine. Tasaarvestamisel tuleb arvestada täitemenetlusseaduse 132 sissenõude kohta sätestatut.
    Tööandja vastutus on sätestatud tls 7 peatükis. Vastutuse maksimaalne ulatus tööandjale, kes ei ole juriidiline isik on kindlaks määratud trahviühikutes. Tööandja juriidilisele isiku maksimaalselt võimaliku summana. Trahviühiku väärtuseks on 60 krooni. Tööandjale, kes ei ole juriidiline isik leitakse trahvisumma trahviühikutes määratud trahvi korrutatud arvuga. Max 100*60. Juriidilise isikule 20 000 krooni. Tööandja vastutus määratakse igal tls 117-129 ettejuhul piirsuuruse ulatuses arvestades tööandja kohustuse rikkumise tagajärgi või võimalikke tagajärgi, rikkumiste kordumist või ajalist olustikku. 117 tööandja andmete esitama jätmine- rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidiline 20 000.
    Individuaalse töövaidluse lahendamine. Individuaalsete töövaidlustelahendamise seauduse, tsiviilkohtumenetlusseadus, töövaidluskomisjoni põhimäärus. Ind vaidlus on töölepingu alusel tekkinud töötaja ja tööandja vaheline eraõiguslik. Vaidlus ka töölepingu nõude üle itvls 2. Vaidlust lahendavad organid, ettevõtte lepituskomisjon, kohus. Töövaidluskomisjon on kohtueelne individuaalseid töövaidlusi lahendav organ. Kusjuures lahendava organi valib huvitatud pool. Üheaegne pöördumine töövaidluskomisjoni ja kohtusse on keelatud. TVK lahendab kuhi 150 000 krooni. Töösuhtest tuleneva nõude esitamise nõude tähtaeg. Töösuhtest tuleneva nõude võib esitada 4 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja sai teada või pidi teada saama rikkumisest . Töölepingu ülesütlemise nõude aegumine 30 päeva avalduse saamisest. Töötasu nõude esitamise tähtaeg 3 aastat pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Kohtus vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja töötasu nõudmisel, ülesütlemise tühisuse tuvastamisel. Moodustatakse kohalike tööinspektsiionide juures. Komisjoni kuuluvad tvk juhataja kõrgeima juriidilise haridusega ametnik, töötajate esindajad, tööandjate esindajad. Vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjonis tuleb esitada avaldus kirjalikus vormis kahes eksemplaris töötaja töökoha järgsele töövaidluskomisjonile. Kui töötaja töökoht on kindlaks määratud mitut maakonda hõlmava piirkonnana esitatakse tööandja elukoha või asukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Avaldusee tuleb märkida:
  • Töövaidluskomisjoni nimi kuhu avaldus esitatakse
  • Avalduse esitaja nimi või nimetus;Isiku või registrikood;Töökoht;Elu või asukoht;Sidevahendite numbrid
  • Isiku nimi või nimetus, kelle vastu nõue esitatakse elu või asukoht, kood ja sidevahendite numbrid
  • Avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue kusjuures rahalise nõude korral näidatakse nõude kogusumma
  • Nõude aluseks olevate põhjuste kirjeldus , nõude õiguslik alus
  • Dokumentaalsed tõendid millega nõuet põhjendatakse
    Kui tegemist ei ole nõue 150k+ nõudega kohtu asemel töövaidluskomisjoni kasuks räägib eelkõige kiire ja lihtsama menetlusega lahendamine. Menetlusse võtmine otsustatakse töövaidlusasja menetlusse võtmise 3 tp jooksul pärast kirjaliku avalduse esitamist töövaidluskomisjonile. Kuna töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtu menetluse seadustikuga siis kohaldub hagi menetlusse võtmise tähtaja osas kohus lahendab hagi menetlusse võtmise mõistliku aja jooksul. Samuti töövaidluskomisjoni ja kohtu puhul erinevad tähtajad vaidluse lahendamiseks üldjuhul peab töövaidluskomisjon vaatama avalduse läbi hiljemalt 1 kuu jooksul avalduse saabumisele jäärgnevast päevast. Samas kohtu poolt läbivaatamiseks kindlat tähtaega mille jooksul tuleb hagi avaldus läbi vaadata. Töövaidluskomisjoni pöördumisel tuleb arvesse võtta et töövaidluskomisjoniga mitte nõustumisel on vaidluse poolel õigus pöörduda kohtusse sama vaidluse läbivaatamiseks. Riigilõivu ei võeta töötasu nõude korral kohtusse ja ka töölepingu tühisuse hagi läbivaatamise eest. Vaidlusega seonduvate kulude osas tuleb arvestada sellega, et töövaidluskomisjonis ei saa taotleda teiselt poolelt õigusabi kulude hüvitust samas kohtumenetluses võimalik. Sõltumata sellest kas tvk või kohtusse tuleks vaidluse korral alati järgida nõude esitamiseks seadusega ettenähtud tähtaegu. Vastasel juhul võib juhtuda et tvorgan kohaldab teise poole aegumist ja nõue jääb rahuldamata. Üldjuhul on see aeg 4 kuud. Tvk otsuse vaidlustamisel üksnes samad nõudedd kohtule mis juba tvk-le.

    Kohtukorraldus

    Kohtuvõim võimude lahususe printsiibil. Lähtutakse kohtute seadusest, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus ja kes on sõltumatu ja kooskõlas seadusega ja põhiseadusega. Eesti kohtusüsteem kolme astmeline. Maakohtud- tsiviil ja kriminaalasju, halduskohtud - esimese astmena haldusasju. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud tallinna ja tartu appelatsioonikohtud. Nad arutavad ja tsiviil, kriminaal ja haldusasju apelatsioonikohtu. Riigikohus ehk kassatsioonikohtuks vaatab läbi kassatsiooni kaebusi ja teostab põhiseaduse järelvalvet. Kriminaalkollegium, põhiseaduse järelvalvel kol, tsiviil kol ja haldus kol. Kõige kõrgem on üldkogu kuhu kuuluvad kõik riigi kohtunikud. Maakohtus on kinnistusosakond, kus peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit , samuti registriosakond kus peetakse äriregistrit, tulundud ja mittetulundus registrit, kommertpandi registrit ja laeva kinnistusraamat ja kriminaalhooldusosakond.
    Karistusõigus
    Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik . Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks . Reformiga ühendati need õigusharud kriminaalõigus ja halduskaristusõigus ja loodi uus õigusaru karistusõigus. Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigus rikkumiste eest praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Väärtegude näol on tegu eelkõige varem sätestatud haldusõiguste rikkumistega. Kuritegu on kahe tunnusega kuritegu on tegu mis karistusseaduses sätestatud, eristab kuritegu väärteost ja teeb karistuse järgi. Kuriteo ees on põhikaristusena vangistus või rahaline karistus . Juriidilise isiku puhul on sundlõpetamine vangistuse asemel. Väärteo mõiste on samal põhimõttel väärtegu on karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud tegu, väärteo eest põhikaristus rahatrahv, arest ja sõiduki juhtimise ära võtmine. Karistusseaduse mõiste kooskõlas väärteo ja kuriteo mõistega on karistusseadustik ja muu seadus mis näeb ette karistuse süüteo eest. Väärteod on vaid osaliselt kodifitseeritud. Väärtegude jaguneb põhimõttel mille karistus tuleb kindlat valdkonda reguleerivast seadusest liiklusseaduses nähakse ette vastava seaduse lõpus. Karistusseadus sätestab väärteod mille kohta eriseadust ei ole. Karistusseadustik jaguneb üld ja eriosaks. Üldosa 1-87 sisaldab üld ja reflektiivseid sätteid. Annab teo karistatavuse üldised alused ja üld põhimõtted. Üldosas sisalduvad ka vastavad määratused N süüteo katse. Põhikaristuse määramine mitme süüteo eest. Karistusseadustiku eriosa 88-451 sisaldab konkreetsete karistavate tegude kirjeldusi ning määrab kindlaks, millised karistused on nende eest kohaldatavad koossseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Hädakaitse seisund, hädaseisund, eksimus, tahtlus ,kaudne tahtus, süüteo toimepanija . Karistus süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja mis samaaegselt toimib ärahoidva vahendina., et ei pandaks seda süütegu tulevikus või tulevikus piirata. Rahaline karistus füüsilisele isikule on 30 – 500 päevamäära. Päevamäär on suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise sissetuleku päeva alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär(50 EEK). Alaealisele on 30 – 250 päevamäära ja juriidilisele 50 tuhat kuni 250 miljonit krooni. Vangistus füüsilisele isikule 30 päeva – 20 aastat või eluaegne vangistus. Alaealise 30 päeva kuni 10 aastat. Juriidilisele isikulee sund lõpetamine. Asendada vangistuse üldkasulika tööga lühiajalise karistuse korral. 2 tundi üldkasulikku tööd 1 päev vangistust. Rahatrahv määratakse trahviühikutest ja trahviühik 60 krooni. Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidevsaatva võimuga volitustega valla ja linna valitsus ning eraõiguslik halduslepingu alusel. Täidevsaatva võimu volitustega asutusteks on politseiprefektuur , keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 31 lk · .docx · 238 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Õigusõpetuse suur konspekt #1 Õigusõpetuse suur konspekt #2 Õigusõpetuse suur konspekt #3 Õigusõpetuse suur konspekt #4 Õigusõpetuse suur konspekt #5 Õigusõpetuse suur konspekt #6 Õigusõpetuse suur konspekt #7 Õigusõpetuse suur konspekt #8 Õigusõpetuse suur konspekt #9 Õigusõpetuse suur konspekt #10 Õigusõpetuse suur konspekt #11 Õigusõpetuse suur konspekt #12 Õigusõpetuse suur konspekt #13 Õigusõpetuse suur konspekt #14 Õigusõpetuse suur konspekt #15 Õigusõpetuse suur konspekt #16 Õigusõpetuse suur konspekt #17 Õigusõpetuse suur konspekt #18 Õigusõpetuse suur konspekt #19 Õigusõpetuse suur konspekt #20 Õigusõpetuse suur konspekt #21 Õigusõpetuse suur konspekt #22 Õigusõpetuse suur konspekt #23 Õigusõpetuse suur konspekt #24 Õigusõpetuse suur konspekt #25 Õigusõpetuse suur konspekt #26 Õigusõpetuse suur konspekt #27 Õigusõpetuse suur konspekt #28 Õigusõpetuse suur konspekt #29 Õigusõpetuse suur konspekt #30 Õigusõpetuse suur konspekt #31
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 238 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Hitman112 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    1. semester
    õigusõpetus seadus

    Sarnased õppematerjalid

    Õigusõpetuse eksami konspekt
    23
    docx

    Õigusõpetuse eksami konspekt

    2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitsev?

    Õiguse alused
    Nimetu
    77
    doc

    Nimetu

    1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus ­ rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Rahvas on üh

    Kategoriseerimata
    Õiguse alused eksami konspekt
    44
    doc

    Õiguse alused eksami konspekt

    ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus

    Õiguse alused
    Õiguse alused konspekt
    30
    docx

    Õiguse alused konspekt

    Kaitseministeeriumi valitsemisalaks on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. siseministeeriumi valitsemisalas on Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet; maavalitsused. Valitsusasutuste hallatavad asutused - põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Küllalt suur osa avaliku halduse kandjaid, kes teostavad täidesaatvat riigivõimu, ei kuulu riigi haldusorganisatsiooni. nn iseseisvad õigussubjektid. (avalik-õiguslikud jur. isikud). Seda protsessi nim. detsentraliseerimiseks. Nt notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne. Õigusrikkumised - Karistusõigusega määratakse kindlaks, millised teod on karistatavad. Sellistele tegudele kehtestatakse karistused ja muud

    Õiguse alused
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
    54
    doc

    Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

    jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus, lk 31-32. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud konspekt. 2. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Kirjastus Juura, Tallinn 2004. 8 Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist 1. Võimude lahusus. Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimu: seadusandlikku (parlament), täidesaatvat (Valitsus) ja kohtuvõimu (kohus). 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest.

    Õiguse alused
    Õiguse alused mõisted
    22
    docx

    Õiguse alused mõisted

    karistatavuse v kergendab karistust) Normatiivaktide ruumiline kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil üldjuhul teise riigi seadused ei kehti. Lokaalse iseloomuga norm aktid, mis kehtivad vaid teatud piirkonnas. Normatiivaktide kehtivus subjektide suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normaktid kehtivad kõikide isikute suhtes seal riigis. Normaktide süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt kui ka mugava ja ratsionaalse kasutamise seisukohalt. Õigusaktide paigutamine süsteemi toob nähtavale lüngad ja vastuolud õiguses kuid aitab ka välja selgitada kõige ratsionaalsemad lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Ülevaatlikum ja kättesaadavam. Aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjestuses -inkorporeerimine- seatakse aktid mingisse järjestusse, ei toimu sisulist muutust. Tulemuseks õigusaktide kogumik.

    Õiguse alused
    Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED
    17
    doc

    Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

    ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava ­ käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi te

    Õiguse alused
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    107
    doc

    Õiguse alused põhjalik konspekt

    kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu

    Õiguse alused


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    hais profiilipilt
    hais: hea hea
    16:35 29-09-2011



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun