Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Õigusõpetuse suur konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele kuuluvad töövahendid?
  • Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk?
  • Kes saab tulu või kasumi?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Õigusõpetuse suur konspekt #1 Õigusõpetuse suur konspekt #2 Õigusõpetuse suur konspekt #3 Õigusõpetuse suur konspekt #4 Õigusõpetuse suur konspekt #5 Õigusõpetuse suur konspekt #6 Õigusõpetuse suur konspekt #7 Õigusõpetuse suur konspekt #8 Õigusõpetuse suur konspekt #9 Õigusõpetuse suur konspekt #10 Õigusõpetuse suur konspekt #11 Õigusõpetuse suur konspekt #12 Õigusõpetuse suur konspekt #13 Õigusõpetuse suur konspekt #14 Õigusõpetuse suur konspekt #15 Õigusõpetuse suur konspekt #16 Õigusõpetuse suur konspekt #17 Õigusõpetuse suur konspekt #18 Õigusõpetuse suur konspekt #19 Õigusõpetuse suur konspekt #20 Õigusõpetuse suur konspekt #21 Õigusõpetuse suur konspekt #22 Õigusõpetuse suur konspekt #23 Õigusõpetuse suur konspekt #24 Õigusõpetuse suur konspekt #25 Õigusõpetuse suur konspekt #26 Õigusõpetuse suur konspekt #27 Õigusõpetuse suur konspekt #28 Õigusõpetuse suur konspekt #29 Õigusõpetuse suur konspekt #30 Õigusõpetuse suur konspekt #31
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 238 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hitman112 Õppematerjali autor
1. semester

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

2. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine. Sotsiaalsete normide süsteem. 1. Individuaalne ehk kasuaalne reguleerimine. Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Iga konkreetse isiku küsimus lahendatakse just selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitsev�

Õiguse alused
thumbnail
77
doc

Nimetu

1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus ­ rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. Rahvas on üh

Kategoriseerimata
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus

Õiguse alused
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

Kaitseministeeriumi valitsemisalaks on kaitsevägi, Kaitseliit, Teabeamet ja Kaitseressursside Amet. siseministeeriumi valitsemisalas on Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet; maavalitsused. Valitsusasutuste hallatavad asutused - põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine. Nimetatud riigiasutused teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Küllalt suur osa avaliku halduse kandjaid, kes teostavad täidesaatvat riigivõimu, ei kuulu riigi haldusorganisatsiooni. nn iseseisvad õigussubjektid. (avalik-õiguslikud jur. isikud). Seda protsessi nim. detsentraliseerimiseks. Nt notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne. Õigusrikkumised - Karistusõigusega määratakse kindlaks, millised teod on karistatavad. Sellistele tegudele kehtestatakse karistused ja muud

Õiguse alused
thumbnail
54
doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer. Haldusõigus, lk 31-32. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud konspekt. 2. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Kirjastus Juura, Tallinn 2004. 8 Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist 1. Võimude lahusus. Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimu: seadusandlikku (parlament), täidesaatvat (Valitsus) ja kohtuvõimu (kohus). 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest.

Õiguse alused
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

karistatavuse v kergendab karistust) Normatiivaktide ruumiline kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega. Ühe riigi territooriumil üldjuhul teise riigi seadused ei kehti. Lokaalse iseloomuga norm aktid, mis kehtivad vaid teatud piirkonnas. Normatiivaktide kehtivus subjektide suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normaktid kehtivad kõikide isikute suhtes seal riigis. Normaktide süstematiseerimisel on suur tähtsus ka seaduslikkuse tagamise seisukohalt kui ka mugava ja ratsionaalse kasutamise seisukohalt. Õigusaktide paigutamine süsteemi toob nähtavale lüngad ja vastuolud õiguses kuid aitab ka välja selgitada kõige ratsionaalsemad lahendused puuduste kõrvaldamiseks. Ülevaatlikum ja kättesaadavam. Aktide viimine kooskõlastatud süsteemi, rühmitamine kindlas järjestuses -inkorporeerimine- seatakse aktid mingisse järjestusse, ei toimu sisulist muutust. Tulemuseks õigusaktide kogumik.

Õiguse alused
thumbnail
17
doc

Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava ­ käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi te

Õiguse alused
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu

Õiguse alused




Kommentaarid (1)

hais profiilipilt
hais: hea hea
16:35 29-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun