Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED (4)

Q: Millele on suunatud õigussuhe?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse alused. KORDAMISKÜSIMUSED

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õiguse alused

4 HEA

Esitatud küsimused

Millele on suunatud õigussuhe?

ÕIGUSE ALUSED
Kordamisküsimused

Riigi ja õiguse tekkimine.

Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik , kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava – käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine ) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkonlased.Riigi tekkimist iseloomustab: 1.Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel.

Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste ( armee ,politsei luure ja vastuluure, vanglad –mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus – riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim

Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas – elab riigi territooriumil, seega on riigivõimu tegevuse objektiks . Teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodanikud- kellel on riigi kodakondsus .Kodakondsuseta isikud- isikud kes mingil põhjusel asuvad riigi territooriumil ,kuid kellel ei ole riigi ja isiku vahel püsivat poliitilist seost. Kodakondsus :Omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Eestis omandatakse sünniga – kellel sündimise ajal vähemalt üks vanematest on EESTI kodanik. Kodakondsuse saamise tingimused (naturalisatsioooni korras):1.paiksustsentsus- elanud riigis kindlaksmääratud aja;2. vabatahtlikkus - antakse isiku soovil;3.ustavusvanne riigile.4.keeletundmine;5.põhiseaduse tundmine ;6.võime ennast ja perekonda ülal pidada;7.võlgnevuse puudumine kodakondsuse riigis. Territoorium – ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu:1.riigipiiriga piiratud maismaa osa2.territoriaal- ja siseveed3.õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7.sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes. Igal riigil on oma territooriumi üle võimutäius nii seadusandluse, täitevkorraldava tegevuse kui ka õigusemõistmise valdkonnas.

Riigi mõiste.- Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval terri -tooriumil suveräänset võimu. Riiki iseloomustavad avalik võim, territoorium ja rahvas.

Riigi funktsioonid. - riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse .1.Sisefunktsioonid – riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsioon, õiguskorra tagamine, sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid – riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik

Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll; ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahenditeläbivaatamine apellatsiooni korras).c)Oma funkts teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega võin seaduse alusel antud madalama õigusaktiga.d)Riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest. e)Liigendub struktuuriüksusteks ( osakond , talitus, büroo).f) Riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad

Riigivalitsemise vormid.- Riigivalitsemise vorm – riigivõimu seesmine organisatsioon , st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiip ning nende suhted teiste riigiorganite ja indiviididega. 1. Monarhiad – iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. (piiratud ja piiramatu monarhia , seisuslik monarhia (eur 13- 17 saj lisaks monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval)2.Vabariik – riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president
Poliitiline režiim – poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.1.Demokraatlik – riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas.2.Autoritaarne – rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte.3.Totalitaarne – antidemokraatliku poliitise režiimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile , selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fašism itallias, natsid saksas , kommarid NSVL

Monarhia ja vabariik, nende erisused .- Monarhiad – iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. (piiratud ja piiramatu monarhia, seisuslik monarhia (eur 13- 17 saj lisaks monarhile seisusliku esindusorgani olemasolu, kellel oli rohkem nõuandev funktsioon); konstitutsiooniline monarhia (seadusandlik võim parlamendil ja täidesaatev valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval) Vabariik – riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president. Presidentaalne v – president on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõneljuhul (USA) ka valitsuse juht, kellel on ühtlasi parlamendi kõrval ka seadusandlik pädevus. Parlamentaarne v – võim parlanendi käeas, presidendil esindusfunkts. Valitsusel peab olema parlamendi usaldus.

Riiklik korraldus liht- ja liitriigis.- Riiklik korraldus – riigi territoriaal-poliitiline ülesehitus, riigi koostisosade õiguslik ja poliitiline staatus ning nende omavahelise ja riigi keskvõimuga suhtlemise põhimõtted. Territoriaal-poliitiline struktuur näitab, kas riigi territoorium kujutab endast ühtset tervikut või jaguneb üksikuteks suhteliselt iseseisvateks üksusteks.Unitaarriik – lihtriik ehk riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik. Jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks ( oblast , kubermang, provints ) ja jaguneb veel väiksemateks üksusteks (maakond, rajoon ). Föderatsioon e liitrik – koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid ).Lepinguline föderatsioon – tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riiklike moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Sveits , ÜAE). Konstitutsiooniline föderatsioon – luuakse riigivõimu aktide alusel „ülaltpoolt“ (Brasiilia, India, Pakistan). Selle föd subjektil pole ka vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, nende piire võib mõnikord muuta liitriigi keskorganite aktidega. Konföderatsioon – riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määraqtakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega.

Autonoomia . – riigi territooriumi mingile osale antud sisemist omavalitsust, iseseisvust kohaliku elu küsimuste otsustamisel, sealhulgas ka piiratud õigust anda seadusi kohaliku tähtsusega küsimustes.

Õiguse mõiste ja tähtsus.- 1) Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum.2) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.3) Õiguses väljendub riigi tahe, mille kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud. 4) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga- riik kehtestab õigusnormid, et neid täidetaks. 5) Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.

Õiguse mõiste.

Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist.- Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke kui ka täitmise tagamise mehhanismi poolest. Tavareeglid kujunesid välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonnaliikmete endi poolt, st ühiskond ise lõi ja reliseeris need, siis õigusnormide tekkimine ja nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga

Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga.- Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigusriik-võimulahusus, riigi allutatus PS, õiguste tagamine jne. Poliitika on kollektiivne tegevus, mida reguleeritakse eelkõige õigusega. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis. Majanduse korraldamisel ei saa läbi õiguslikke vahendeid kasutamata. Põhilise majanduselu moodustavad suhted, kõik tootmise, vahetuse , tarbimise jt protsessid on reguleeritud õigusega

Õigusriigi kontseptsioon .- Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Idee selles, et kui ühele inimesele anda võim teise üle, kipub ta seda pahatihti kuritarvitama, seadus aga oleks erapooletu ja ei teeks kellelegi liiga. Ideaalneõigusriik oleks seega selline riik, kus seaduste roll ning võim on maksimaalne ja üksikisikute oma minimaalne.

Õigusriigi sisulised ja vormilised tunnused.- a)Võimude lahusus – seadandlikku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus b)Üksikisik ja riik esinevad õigussuhetes võrdsete õigussubjektidena c)Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele d)Põhiseaduses väljakuultatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine ja rahvusvahelise õiguse austamine e)Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele f)Seaduse ülemlikkuse täideviimine g)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt

Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus.- Juriidiline- õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik , mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogiline - on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalne suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õigust ei tule otsida raamatutest, vaid meie ümber toimuvast reaalsest elust: sots.suhetest,sots.korrast.

Õigus ja õiglus.- Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest

Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend .antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust)

Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.

Õigusnormi loogiline struktuur.- 1)Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2) Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise 3) Sanktsioon - näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rak.dispos.nõuete eiramise eest hüpo.tingim.olem.o

Õigusnormide liigid.- Võib liigitada erinevate tunnuste alusel: Subjekti, Regulee-rimisobjekti, Ajalise kehtivuse, Territoriaalse kehtivuse, Ettekirjutuse iseloomu ning Täidetava funktsiooni järgi. Samuti võib liigitada: kohustavateks,keelavateks ja õigustavateks.

Õigusnormi väljendamine normatiivaktis.- Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused , käskkirjad. Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2. Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised.

Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes.

Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad perkonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Nendesse perkondadesse kuuluvad õigussüsteemid avaldavad oma geogr läheduse ja tiheda suhtlemise tõttu eesti õigusele suurimat mõju.

Õiguse vormi (õiguse allika) mõiste.- On õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.

Õiguse väljendusvormid.- Õiguslik tava, õigusteadus( juristide arvamus), kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õiguse allikana . – Eesti põhiseaduse paragrahv 3 deklareerib, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa Tähtsaimaks rahvusvahelise õiguse dokumendiks on 1945.a asutatud ÜRO põhikiri ja Inimõiguste ülddeklaratsioon.

Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse allikana – avaldas märgatavat mõju juba enne Eesti liitumist. Täies ulatuses eesti õiguse allikas liitumisel.EL liikmete põhiline õiguslik regu-latsioon peab olema harmoniseeritud. Eesti õigus viidi vastavusse EL õiguslike põhimõte-te ja normidega. EL eristatakse 1. Esmast õigust( liikmetele siduv ja kohustav – vastuolul siseriikliku ja EL õiguse vahel on määrav EL õigus) – moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest, need ühenduse õiguslikuks aluseks 2. Teisane – koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest. (määrused ( kohustavad ), direktiivid(EL olulisemad õigusaktid), otsused(üksikaktid konkreetsele subjektile) ja soovitused)

Normatiivakti ajaline, ruumiline ja subjektiline kehtivus.Eesti õigusaktide süsteem.
Ajaline kehtivus- piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega.
Jõustumine on erinev ja sõltub õigusakti liigist jne(üldiselt 10. Päeval peale Riigi Teatajas ilmumist). Ruumiline- määratud riigi suveräänsuse ruumilise ulatusega.

Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. – Tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Kolm vormi: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine.

Õigussuhte subjektid - Võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodus. Õigussubjektsuse – see on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja.

Õigussubjektsus – on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada – tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest).

Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. - õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada – tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest).

Õigussuhte objektid - Objekt üldfilosoofilises tähenduse on nähtus, millele on suunatud tegevus. Millele on suunatud õigussuhe? Õigussuhte objektiks on kõik need esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. Õigussuhte objektiks loetakse materiaalseid ja mittemateriaalseid nähtusi, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Inimene on samaaegselt paljude õigussuhete subjekt . Õigussuhte sisu, subjektid ja objektid on õigussuhte elemendid e. osad.

Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena .
Juriidiline fakt – sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõpetamise.
Töölepingu sõlmimine on õigust loov fakt, lepingu muutmine on õigust muutev fakt, kuna ta muudab seniseid õigusi ja kohustusi. Lepingu lõpetamine on õigustlõpetav fakt, kuna sellega lõpetatakse kõik antud suhte õigused ja kohustused, seega ka kogu töösuhe.

Õigussuhete liigid – 1.Regulatiivseid õigussuhted - eesmärk on ühiskondliku suhte reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigust loovad suhted. 2.Kaitsvaid oigussuhteid- Kaitsvad suhted seavad eesmärgiks mingisuguste nähtuste kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (krimi-naalõiguse normid, mis kehtestavad karistusena). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on kohustusel.

Õiguse rakendamise mõiste.Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. – Õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Vajadus tekin, kui a) õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväkke astumine ) b)õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimaluse üle (varaline, tööalane vaidlus) c) kui toime pandud õigusrikkumine ja vaja kohaldada sanktsioone. Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik (rajaneb õigusnormide; otsus tehtud vastava riigiorgani kompetentsi piires, õigusnormi rakendamine kohustuslik, kui kehtiv otsus, siis ei tohi samal ajal vastu võtta uut otsust, rangelt kinni pidada); põhistatud (tähendab seda, et peavad olema välja selgitatud , hoolikalt ja objektiivselt tundma õpitud kõik asjassepuutuvad faktid. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta), otstarbekohane ja õiglane (väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii rahva kui ka riigi seisukohalt).

Tõendid õiguse rakendamise protsessis. – Otsuse õiglusest annab tunnistust õiguse raken- damise akti veenvus ja tõestatus avalikkuse silmis ja ka tema sisu vastavus ühiskonna enamuse kõlbluse ja õigusteadvusele. Õiglus eeldab ka õiguse rakendaja erapooletust ja objektiivset lähenemist isikutele, kes võtavad osa asja lahendamisest.

Õiguse rakendamise aktid.- 1. Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali-tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid

Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. - Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine. Õigusrikkumine aga on juriidiline fakt, mis kujutab endast suulist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis. Õigusrikkumise koosseisuks on käitumise elemendid:1.käit subjekt2.käit subjektiivne koosseis3.käit objekt4.Käit objektiivne kooss.

Õigusrikkumise subjekt.- Õigusrikkumisi panevad toime inimesed (mitte loodusjõud ega loomad).Õigusrikkumise võivad toime panna nii kodanikud, apatriidid (mitte ühegi kodakondsusega inimesed) kui ka välisriikide kodanikud. Seega samad, kes võivad olla õigussuhte subjektid. Tsiviilõiguses võib õigussuhte subjekt olla vaid teovõimeline isik. (Seega alaealised , vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud ei saa olla, sest nende käitumist ei saa õiguslikult hinnata.)Reeglina rikuvad õigust inimesed, mitte organisatsioonid (vähemalt mitte kriminaalõiguses). Küll aga võivad organisatsioonid kanda materiaalset vastutust seaduses sätestatud alustel.

Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused.- Õigrik sujek kooss hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Üldiselt on tunnustatud, et kui tuvastatakse isiku süü, siis tunnistatakse sellega ühtlasi, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. ISIKU SÜÜ kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos, mis võib olla toime pandud tahtlikult või ettevaatamatult. Tegu tahtlik kui isik sai aru oma tegevuse laadist ja tähendusest, nägi ette ohtlikke tagajärgi ja soovis nende saabumist või teadlikult möönas nende saabumist. Ettevaatamatult kui isik nägi ette kahjulike tagajärgede saabumise võimaluse, kuid kergemeelselt lootis neid vältida ( kuritegelik kergemeelsus) või ei näinud ette tagajärgede saabumist, kuigi pidi ja võis ette näha (kuritegelik hooletus). Õigusrikkumise eest võetakse vastutusele, kui selle rikkumise põhjustamine oli süüline. Süü õigusrikkumise kohustuslik element.

Õigusrikkumise objektiivsed tunnused. - Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis õigusrikkumised kujutavad endast tegu, mitte mõtteid. Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised (aktiivne ja ka tegevusetus ). Reeglina on õigusrikkumine aktiivne tegu, kui teatavatel juhtudel ka tegevusetus. Tegevusetus võib olla õiguserikkumine juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud sooritama. Õiguslik vastutus tegevusetuse eest tuleneb kohustusest käituda (valvur). Kohustus aktiivselt käituda võib tuleneda ka ametialasest seisundist (arst - üldiseloomuga esmaabi, mis ei nõua eriteadmisi, -sisseseadeid ega -võtteid). Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol , mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. [elemendid: teo õigusvastasus, kahjulik tagajärg, põhjuslik seos nende vahel]

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud .- 1.Hädakaitse 2.Hädaseisund 3.Kurjategija kin-nipidamine 4.Kuritegude matkimine (vastavad õigused seleks, et tegelikku kuritegu välja selgitada) 5.Kohustuste kollisiooon (tegu, millega rikkutakse õiguslikku kohustust, pole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita – VALIDA tähtsam). 6.Eksimine õigusvastutust välistavas asjaolus 7.Kannatanu nõusolek 8. Teenistus - või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu 9.Oma õiguse teostamisele suunatud tegu 10.Alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine.

Õigusrikkumise objekt – Iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isku mingit õigust või vabadust või mingit suhet, mis on kaitstud õigusnormidega. See on käitumine, mis on suunatud õigusega kaitstud väärtuse, õigushüve vastu. Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. (N: Tööõiguses kaitsevad distsipli-naarvastutust kehtestavad normid töösuhteid, töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi; Tsiviilõigusrikkumise obj on subjektide varalised õigused).

Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik-kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus , rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine]

Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid- Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees. Liigid: 1.kriminaalvastutus 2. haldusvastutus 3.tsiviilõig e varaline vastutus 4. Distsiplinaarvastutus

Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.- Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid. Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Füüsilist iskut iseloomustavad teovõime ja õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad
Tsiviilõiguse mõiste – tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
Tsiviilõiguse allikad
(1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
(2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud).
Tsiviilõigus reguleerib varalisi ja nendega seotud isiklikke mittevaralisi suhteid.
Tsiviilõiguse suhte subjektideks on isikud. Isik võib olla kas füüsiline või juriidiline. Füüsiline isik on inimene, juriidiline isik aga on seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Juriidiline isik jaguneb: eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik.
52. Tsiviilõigussuhte objektid.
Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.
53. Tsiviilõigus rahvusvahelistes ärisuhetes.
54. Füüsilise isiku õigussubjektsus.
Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Õigusvõime algab inimesel elavalt sünniga ja lõpeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime on isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Õigus- ja teovõimet ei või piirata teisiti, kui seaduses sätestatud alustel ja korras (sellele suunatud tehing on kehtetu). Teovõime tekib inimesel 18 a. saamisel. Kui aga alaealine on abiellunud enne seda, siis teovõime algab abiellumisega. Lahutusel teovõime säilib (ka enne 18 a.) Vanuses 7-18 a. on inimesel piiratud teovõime. Õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib aga selle seadusliku esindaja nõusolekul või nõudmisel anda vähemalt 15 a. alaealisele õiguse olla ettevõtja. Kuni 7 a. inimene on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja. Võib ise teha vaid pisitehinguid (poodi leiba ostma).Kohus võib huvitatud isiku nõudel piirata teovõimet isikul, kes paneb oma perekonna raskesse majandusliku olukorda pillamise, alkohoolsete jookide või uimastava toimega ainete tarbimisel. Piiratud isikule seatakse sisse eestkoste ja kohus otsustab, milliseid tehinguid see isik võib teha ainult eestkostja nõusolekul. Kui piiramise alused langevad ära, tehakse n. ö. tagasiotsus........
55. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused.
Juriidilise isiku võib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, v.a. neid, mis on omased ainult inimesele. Seadus võib juriidilise isiku õigusvõimet piirata. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. Juriidilisel isikul on põhikiri või ühinguleping. Seaduses sätestatud juhtudel võib juriidiline isik tegutseda seaduse alusel ka ilma põhikirja või ühingulepinguta.
Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Kui niisugune organ tekitab kahju teisele juriidilisele organile, siis vastutavad nad solidaarselt selle ees.
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik.
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga.
57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus
Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle ees.
Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilist isikut võib kõikides toimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas või seaduses ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned
neist v....... Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid aga sätestatakse seadusega. Juriidilise isiku organi pädevus määratakse seadusega, põhikirjaga või ühingulepinguga. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
58. Juriidilise isiku lõpetamine.
Juriidiline isik asutatakse määramata ajaks, kui seadus ei ütle teisiti. Tema tegevuse lõpetamine toimub vabatahtlikult või kohtu otsusega (sundlõpetamine). Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel. Juriidilise isiku tegevus lõpetatakse vabatahtlikult:
1. Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega
2. Isiku või asutuse otsusel , kellel on õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik
3. Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel.
4. Tähtaja saabumisel, kui oli asutatud tähtajaliselt
5. Muul alusel, mis on ette nähtud seaduse, põhikirjas või ühingulepingus
59. Juriidilise isiku pankrot..
Pankroti korral lõpetatakse juriidilise isiku tegevus pankrotiseaduse sätete alusel.
Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.
[RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
60. Pankrotimenetlus.
Kui juriidilise isiku lõpetamiseks kasutatakse pankrotimenetlust, mis toimub järgmiselt. Alustatakse siis, kui likvideeritava isiku varast ei jätku võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks. Edasine menetlus toimub pankrotimenetlusena. Kui aga likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Registrist kustutamisega juriidiline isik lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi.
61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud
62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimisele, muutumisele, või lõpetamisele. Ühepoolne tehing(nt testament ) on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus . Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .(nt üürileping)
63. Tahteavaldus kui tehingu sisu. Tehingu tõlgendamisel lähtutakse eelkõige tahteavalduse tegija tegelikust tahtest. Kui isiku tegelikku tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tõlgendatakse tehingut objektiivselt e nii, nagu mõistlik inimene seda mõistma pidi.
64. Tehingu vormile esitatavad nõuded. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Tuleb koostada kirjalik dokument, millele pooled peavad omakäeliselt alla kirjutama. Tehing on notariaalselt kinnitatud, kui see on koostatud kirjaliku dokumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud notari või teise seaduses sätestatud isiku poolt
65. Tehingu tühistamise mõiste ja alused. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Tehingu alused peavad olema selged: kes on volitatud tellimust vormistama (kuidas seda tehakse), kus, kuna ja kellele antakse kaup üle/osutatakse teenust, mis tingimustel, kes kauba kätte sai.
66. Tsiviilõiguste teostamise viisid. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimuda hea usu põhimõttel. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt , et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heauske eeldus.
67. Asja mõiste. Tsiviilõiguasi. Asi on kehaline ese. Esemena on seadused defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:
1) kinnis -ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: Reaal - ja mõtteline osa, Oluline osa, maatüki olulised osad,ehitis ja selle olulised osad.
69. Kinnisasi ja vallasasi . Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt krunt ja sellel asuv maja). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto, tolmuimeja, jope ), kes asja valdab on selle omanik.
70. Pant . Vallaspant ja selle liigid. Pant on vahend/asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant-panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel
71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis , mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise.
72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid.
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka ka rend, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel.
Liigid: Otsene valdus: Otsene tegelik võim asja üle. Kaudne valdus: Valdusvahendussuhte alusel tekkiv võim asja üle. Omavaldus: Valdaja valdab asja “nagu talle kuuluvat” (Näide: omanik või isik, kes peab end omanikuks) Võõrvaldus: Valdaja teostab valdust teise isiku eest (näiteks üürnik) Ainuvaldus : Ainult üks valdaja mitmest kaasvaldajast teostab valdust (mitu isikut valdab sama asja):
- lihtne kaasvaldus: igaüks võib üksinda valdust teostada
- ühine kaasvaldus: valdust võib teostada ainult kõikide poolt ühiselt
osavaldus:
asja osa valdamine , eelkõige eraldatud eluruumi valdamine
73. Valduse kaitse omavoli vastu.
Kaitsefunktsioon:
a) kaitsenõuded valduse rikkumise ja äravõtmise vastu;
b) eelmise valdaja kaitsenõue praeguse valdaja suhtes;
c) kahjutasunõue (valdus kui “muu õigus”)
d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese)
74. Omandi mõiste ja liigid.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega.
LIIGID: Ühisomand- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises aasjas kuuluv omand. Nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara.
Kaasomand : on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
75. Vallasomandi tekkimine.
Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud , et omand läheb omandajale. Vallasomand tekib hõivamisega, kui isik võtab peremehetu asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallasomand tekib leiu omandamisega. Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui omanik on teadmata, siis tuleb teatada politseisse , kui asja väärtus ületab 100 krooni. Vallasomand tekib peitvara leidmisega. Vara, mis on maasse kaevatud või muul viisil leitud. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis või vallasasjast see leiti. Vallasomand tekib asja ümbertöötlemisel, segamisel , ühendamisel. Keegi töötas heauskselt ümber võõra vallasasja, siis kuulub see asi ümbertöötlejale. Vallasomand tekib igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult nagu omanik. Vallasomand tekib loodusvilja omandamisel.
76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm
Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega).
Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Hõivamisega võib kinnisasja omandada ainult riik.
77. Kinnisomandi ulatus ja kitsendused.
Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel . Kinnisasja omanik ei või keelata tegevust, mis toimub sellises kõrguses või sügavuses, milleni tema huvi vastavalt kinnisasja kasutamise otstarbele ei ulatu.
Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgselt kehtestatud kinnisomandi kasutamise piirang või piirangute kompleks, mille tulemusena kinnisasja omanik kaotab õiguse teostada piiranguteta omandit asja üle. Kitsendused on kehtestatud kaitsmaks ja reguleerimaks teatud nähtusi, mis on seotud kinnisomandi kasutamise ja käsutamisega ning algatatud riigi poolt ja ühiskonna huvides.
78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus.
Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju . Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.
Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine.
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.
Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust . Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud.
80. Ostueesõigus.
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Ostueesõiguse seadmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud
81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine.
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕLASUHTE TEKKIMINE: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevatest alustest.
82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes.
Heauskuse all mõistetakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse, kui õigus ja muude normidega kooskõlas olevasse.
Mõistlikuks loetakse võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõitlikuks, mõitlik on see, kuidas isikud tema olukorras on alati või enamasti käitunud ja mida on peetud õigeks.
83. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded.
Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest., võttes arvesse tavasid ja praktikat. Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga.Seadusest, tehingust või kohustuse olemusest võib tuleneda, et võlgnik ei pea täitma kohustust isiklikult.
84. Kohustuste täitmise tagamise viisid.
1. rahaline kohustus täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevusvaldkonnas.
2. kindlaksmääratud asja või asjade kogumist võetava asja üleandmise kohustustäita kohas, kus asi või asjade kogum asus võlasuhte tekkimise ajal
3. kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist, täitakohas kus asi toodeti või valmistati.
4. eespool nimetamata kohustus täita võlgniku võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu või asukohas .
85. Viivis . Leppetrahv . Käendus. Käsiraha. Garantii .
Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted.
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Käendus on käendaja poolt antud tagatis. Käendaja võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku poolt võetud laenu eest. Juhul kui laenuvõtja jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud tekkinud võla tasuma .
Käsiraha on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Antakse lepigu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks.
Garantii all mõistetakse oma majandus või kutsetegevuses tegutseva isikulepingiga võetud kohustust võlasualdaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
86. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste.
Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Lepingu olemuslikuks tunnuseks on on tem õiguslik sisu, lepinguga tekiatavate õiguste ja kohustsute iseloom.
87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine.
Lepingu kehtivus:
Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust.
Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes.
Lepingu muutmine ja lõpetamine:
(1) Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
(2) Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.
(3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
88. Lepingute liigid.
Lepingute liigid: ostu-müügi leping, vahetusleping, kinkeleping , laenuleping, käsundusleping, agendileping, tööettevõtuleping, vahendusleping , rendileping, üürileping
89. Tööleping ja selle sõlmimine.
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks.
90. Töötaja kohustused.
Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
Kui seadusest, kollektiiv - või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
1)    teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
2)    teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;
3)    täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
4)    osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
5)    hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
6)    teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
7)    teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
8)    tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
9)    hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
10)   teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
91. Tööandja kohustused.
Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
Tööandja on eelkõige kohustatud:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
100. Töö-ja puhkeaeg .
(1) Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
(2) Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.
101. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed.
Tööleping lõppeb
1) poolte kokkuleppel
2) tähtaja möödumisel
3) töötaja algatusel
4) tööandja algatusel
5) kolmandate isikute nõudmisel
6) pooltest sõltumatutel asjaoludel
Tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödusmist , on kohustatud maksmatöötajale hüvisena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.
Tööandjal on õigus nõuda enne etteteatamistähtaja möödumist omavoliliselt lahkunud töötajalt hüvitusena keskmist päevapalka etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest.
102. Töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemise viisid. Ülesütlemise piirangud ja erisused.
1)Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja
asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
3) Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine
on erakorraline.
4) Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust,
loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.
5) Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.
PIIRANGUD
Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus - ja sünnituspuhkust;
2) töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi;
3) töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu;
4) töötaja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid;
5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga;
6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on öeldud üles käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel.
Kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, loetakse, et tööleping on üles öeldud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel.
103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.
Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. SÜÜTEOD ON KURITEOD JA VÄÄRATEOD. kuritegu on süütegu, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.
(2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
(3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
(4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes näiteks liiklusseaduses.
104. Kuriteo eest kohaldatavad karistused.
Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
(3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
(4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet.

Kuritegusid menetletakse kriminaalmentluse seadustiku, väärtegusid väärteomentluse seadustiku alusel. Haldusküsimuste menetlust (nt lubadealane tegevus) reguleerib haldusmenetluse seadus ning tsiviilnõuded lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.
105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu.
Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.
KERGENDAVAD:

süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist;

kahju vabatahtlik hüvitamine;

süü ülestunnistamisele ilmumine , puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine;

süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;

süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni , samuti teenistusliku, majandusliku või perekondliku sõltuvuse mõjul;

süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul;

süüteo toimepanemine raseda või kõrges eas isiku poolt;

süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel;

leppimine kannatanuga.
RASKENDAVAD:

omakasu või muu madal motiiv ;

süüteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanut alandades;

süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes;

süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses

süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal;

süüteo toimepanemine ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades;

süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil;

raske tagajärje põhjustamine;

süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks;

süüteo toimepanemine grupi poolt;

süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine.
106. Kohtuvõimu roll, tähtsus ja pädevus demokraatlikus riigis.
Kohtuvõim ehk õigustmõistev võim kujutab endast riigivõimu üht haru seadusandliku ning täitevvõimu kõrval. Sealjuures on kohtuvõimu ülesandeks kontrollida ka kahe ülejäänud haru tegevust.
107. Kohtu tegevuse üldised põhimõtted Eesti kohtusüsteem.
Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse.
Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni:

seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve

erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja rolli

kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
Eesti kohtusüstem
I astme kohus- maakohus ja halduskohus
Maakohus ( Harju, Viru, Pärnu, Tartu) arutab tsiviilasju,kriminaalasju, väärteoasju/ 153 kohtunikku
Halduskohus (Tallinn, Tartu) arutab haldusasju/ 27 kohtunikku
II astme kohus- ringkonnakohus (Tallinn, Tartu, Viru) menetleb I astme kohtuotsuse apellatsioone/ 46 kohtunikku
III astme kohus- riigikohus (Tartu) menetleb ringkonnakohtu otsuste kassatsioone, teostab põhiseaduslikkuse järelevalvet/ 19 kohtunikku

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 254 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

254 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pekirull123 Õppematerjali autor

Kordamisküsimused 99 tk. Õiguse alused.

õiguse alused kordamisküsimused avalik võim territoorium riik

Sarnased õppematerjalid

docx

ÕIGUSE ALUSED kontrolltöö küsimused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused.

Õigus alused

docx

Õiguse alused KT 2

lakkab olemast. Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seaduses sätestatud ajal. Juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule, neid säilitatakse 10 aastat. Isiku nimi märgitakse registrisse. Juriidiliste isikute ühinemine ja jagunemine on lubatud seaduses sätestatud juhtudel nii, nagu nende ümberkujundaminegi. 61.Tsiviilõiguste-ja kohustuste tekkimise alused. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seadusega sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. samuti muudest õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused- ja kohustused tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega, kuigi ei ole seaduses sätestatud. 62. Tehingu mõiste. Ühe- ja mitmepoolsed tehingud. Tehing on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste- ja kohustuste tekkimisele, muutumisele või lõpetamisele. Ühepoolne

Õigus alused

doc

Tsiviilõigus KT2

tunnustades tsiviilõigussuhetes osalejate tahte autonoomiat, nende varalist iseseisvust ja isiklikke mittevaralisi suhteid. 51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud). Tsiviilõigussuhe on isikute vaheline, kus isikuteks võivad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud ning nende suhete sisuks võivad olla nii õigused kui kohustused. Tsiviilõigussuhe on tekkinud objektiivse õiguse alusel ning suhte sisuks on subjektiivsete õiguste ja nendele korrespondeeruvate kohustuste seos. Õigussuhte tekkimise alused on konkreetsed asjaolud, mida nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidiliste faktide tõttu õigusnormis sisalduv üldine käitumisreegel annab aluse õigussuhte õigustele ja kohustustele. Juriidilised faktid on justkui vahetasand objektiivse õiguse ja subjektiivsete õiguste vahel.

Õigus alused

odt

Õiguse alused

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused ESIMENE KONTROLLTÖÖ 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riik tekkis vajadusest ühel territooriumil asuvaid elanikke juhtida. Tekkis ühiskonnast kõrgem kiht avalik võim. Õigusemõistmine käis rahva üle, mitte sugukondade üle. Riigi tekkega tõusis ka käitumisnormide kehtestamise vajadus. Riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ja hakkas looma uusi õigusi. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne ühiskond

Õigus alused

docx

Õiguse aluste kontrolltöö kordamine

tuleb kohaldada juhul, kui õigussuhetes esineb mõni välismaine element. Selleks elemendiks võib üldjuhul olla kas välismaine objekt või juriidiline fakt, mis toimus välismaal. Kui esineb kas või üks ülaltoodud element, kuulub selline sündmus (suhe) reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega. Iga riik kohaldab üldjuhul oma seadusi, kuid teatud juhtudel tuleb rakendada ka välismaa seadust. Eestis on välisriigi õiguse kohaldamise alused reguleeritud rahvusvahelise eraõiguse seadusega, mille kohaselt kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Sellisel juhul kehtib ärisuhete reguleerimisel rida nõudeid, mis on REÕS-ga sätestatud. 54. Füüsilise isiku õigussubjektsus Füüsilist isikut iseloomustab tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi

Õigus alused

docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigussüsteemi mõiste ja struktuur Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon

Õiguse alused

doc

Nimetu

Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke- kui ka täitmise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonna liikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga 4 Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nad teenivad rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Muutused majanduses kutsuvad esile ka muutused õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.

Kategoriseerimata

docx

Õiguse alused mõisted

Subjektil on oma konstitutsioon ja kodakondsus, tema piire ei või muuta ilma tema nõusolekuta) ja konstitutsioonilised föderatsioonid( luuakse riigivõimu aktide alusel"ülaltpoolt". Subjektil ei ole vormiliselt suveräänsust, puudub konstitutsioon, piire võib muutavahel liitriigi keskorganite aktiga). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühtse eesmärgi saavutamiseks. Autonoomia on riigi territooriumi mingile osale antud sisemine omavalitsus, mis annab õiguse langetada iseseisvaid otsuseid kohaliku elu küsimustes. Poliitilis-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanike kultuuri, traditsioonide ja olme erisusi (Ahvenamaa Soomes). Autonoomne moodustis luuakse seadusega, selle pädevus määratakse kindlaks kas riigi põhiseaduse või eraldi seadusega. Personaalne autonoomia- Kui hajutatult elavad etnilised rühmad loovad oma kultuuri ja olmeküsimustega tegelevad

Õiguse alused

Rohkem sarnaseid