Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

õigusõpetuse kordamis küsimused (13)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Õigus - Õigusõpetus
4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad?
  • Kuidas toimub seaduseelnõu menetlus Riigikogus?
  • Millise teabe peavad nad avaldama oma veebilehel?
  • Mis on jus soli ja jus savignet?
  • Kellelt ja mille eest võib Eesti kodakondsust ära võtta?
  • Millised on kohaliku omavalitsuse tegutsemise üldpõhimõtted?
  • Mis kuulub kohaliku volikogu ainupädevusse?
  • Milles seisneb võimude lahusus kohalikus omavalitsuses?
  • Mis on korruptiivne tegu?
  • Mida nad peavad deklareerima?
  • Kes on notar ja mis tingimustel saadakse notariks?
  • Kes määrab tema tööpiirkonna?
  • Milliseid toiminguid teeb notar?
  • Kuidas määratakse ametisse õiguskantsler?
  • Millal ja kes võib liikme välja arvata elamuühistust?
  • Millal võib kinnisasja sundvõõrandada?
  • Mis on korteriomand mis kuuluvad kaasomandisse?
  • Kes nimetab valitseja ja millised on tema kohustused?
  • Mis on erastamisseaduse järgi erastamise objektid?
  • Millised on erastamise viisid?
  • Mis on krediidiasutus ja millised on selle liigid?
  • Mis on likviidsus?
  • Kes teostab järelevalvet krediidiasutuste üle?
  • Mis on pärimine?
  • Millal võib abielluda?
  • Mis on lahusvara ja mis ühisvara?
  • Millal võetakse ära vanemlikud õigused?
  • Mis on eestkoste?
  • Millised sotsiaalteenused on olemas?
  • Kes finantseerivad sotsiaalhoolekannet?
  • Millistele teostele tekib autoriõigus ja millele ei kohaldata seda?
  • Kaua kehtib autoriõigus?
  • Millised tegevused on konkurentsi kahjustavad?
  • Mis on kõlvatu konkurents?
  • Millised on tarbija põhiõigused?
  • Mis on müüjal keelatud?
  • Mis on ametiasutus?
  • Millised on avaliku teenistuse liigid?
  • Kes võib olla ametnik ja keda ei võeta avalikku teenistusse?
  • Miks on ette nähtud katseaeg ja kui pikk see võib olla?
  • Mis on tööleping ja mis dokumendid on selleks vajalikud?
  • Millised on töölepingu lõpetamise alused?
  • Mis on pankrott?
  • Kes võib esitada pankrotiavalduse?
  • Millised on pankrotihalduri ülesanded?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ja kuidas seda lahendatakse?
  • Kes võivad sõlmida kollektiivlepingut ja mis on selle sisu?
  • Mis kollektiivne töötüli streik ja töösulg?
  • Millised on lepitaja ülesanded?
  • Kui lepitaja töö vilja ei kanna?
  • Kes kehtestab palga alammäära?
  • Mis on võrdse tasustamise põhimõte?
  • Milline on töötasustamine eritingimustes?
  • Milline on palga maksmise kord?
  • Mida võib palgast kinni pidada?
  • Mis on puhkus ja millised selle liigid?

Eksamiküsimused


Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme?
Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest.
Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi.
  • Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad?
    Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne
    Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks.
    1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava)
    2) kohtu- ja halduspretsedent
    3) õigusteadus e. juristide arvamus
    4) leping
    5) õigusakt
  • Kuidas toimub seaduseelnõu menetlus Riigikogus?
    Seaduseelnõu jõuab Riigikokku teisel etapil.
    Seaduseelnõu saab algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon , vabariigi valitsus või komisjon .Menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist.
    Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid.
    Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele.
    Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele.
    Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Viimast korda avatakse läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält.
    Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused.
    Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas.
    Välislepingut puudutava seaduseelnõu menetlemise erisused :
    Välislepingut puudutavat seaduseelnõu arutatakse kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Eelnõu lõpphääletus viiakse läbi teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist.
  • Kes on avaliku teabe valdajad, kuidas nad peavad teabenõudele vastama ja millise teabe peavad nad avaldama oma veebilehel?
    Avaliku teabe valdajad:
    1)riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus;
          2) avalik-õiguslik juriidiline isik;
          3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.
    (2) Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus -, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.
                (3) Teabevaldajaga võrdsustatakse:
                1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, – teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi;
                2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.
    (1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe:
                1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja majandusprognoosid;
                2) kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika;
                (RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I  2002, 63, 387)
                3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused;
                4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid ning nende täitmise juhendi;
                5) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ametijuhendid ;
                6) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed , hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid;
                7) andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale;
                8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded ;
                9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid;
                10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded;
                11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded;
                12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta;
                13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta;
                14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates;
                15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel;
                16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist ;
                17) kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega projektide eelnõud enne pädevatele organitele heakskiitmiseks esitamist, samuti vastavad heakskiidetud või vastuvõetud dokumendid ;
                18) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tellitud uuringud ja analüüsid;
                (RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I  2007, 12, 66)
                19) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste täitmata ametikohtade kohta;
                20) andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta;
                21) andmed selle vara ja eelarveraha kasutamise kohta, mille riik või kohaliku omavalitsuse üksus on andnud üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud või nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele;
                22) avalike ürituste kavad;
                23) muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist;
                24) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvõtuaegade kohta;
                25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra;
                26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta;
                27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist;
                28) erakondade liikmete nimekirjad;
                29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega;
                (RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)
                30) andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut;
                (RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I  2007, 12, 66)
                31) asutuse dokumendiregistri;
                32) muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.
     
                (2) Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.
  • Mis on jus soli ja jus savignet? Millised on võimalused saada Eesti kodakondsust? Kellelt ja mille eest võib Eesti kodakondsust ära võtta?
    Kodakondsuse saamise põhialus
    Sünniga saab isik kodakondsuse oma vanematelt kindlate printsiipide alusel
    • Lähtudes vanemate või ühe vanema kodakondsusest - ius sanguinis ehk vereõiguse ehk põlvnemise printsiip, oluline ei ole kas laps sündis kodu- või välismaa pinnal
    • sünnikoha riigi järgi - st ius soli, kusjuures laps saab sünnikoha riigi kodakondsuse sõltumata vanemate või ühe vanema kodakondsusest

    Eesti kodakontsust saadakse sünni teel, naturalisatsiooni korras, taastatakse isikule kes on kaotanud kodakontsuse alaealisena, kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Samuti ka eriliste teenete eest Eesti riigi vastu nt saavutused teadus, kultuuri ja spordi alal
    Eesti kodakontsust võib ära võtta:
    1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata;
    2) astunud välisriigi luure - või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni;
    3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda;
    4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise ;
    5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest.
  • Millised on kohaliku omavalitsuse tegutsemise üldpõhimõtted? Millised on tema põhiülesanded (valdkonniti?) ja millest moodustub kohaliku omavalitsuse eelarve?
    Üldpõhimõte:
  • kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
  • igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
    3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
    4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
    5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
    6) tegevuse avalikkus ;
    7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
    Põhiülesanded:
    1)korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
    2) korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
    Eelarve moodustub koormistest, maksudest .Koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.
  • Mis kuulub kohaliku volikogu ainupädevusse? Kas kohalik omavalitsus võib laenu anda? Milles seisneb võimude lahusus kohalikus omavalitsuses? Kas kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimestel on õigus esitada volikogule eelnõu?
    Kohaliku volikogu ainupädevusse kuuluvad järgmised küsimused:
  • valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
  • kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
  • valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
  • koormiste määramine;
  • toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
  • valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
  • valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
  • laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
  • valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
  • taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
  • osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
  • volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
  • valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
  • volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
  • vallavanema või linnapea valimine;
  • valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
  • valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
  • umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
  • vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
  • volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
  • volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
  • volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
  • valla või linna esindamise korra kehtestamine;
  • valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
  • valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
  • valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
  • rahvakohtunikukandidaatide valimine;
  • Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
  • valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;
  • kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
  • üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;
  • üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
  • detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
  • valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
  • valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
  • valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
  • kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
  • koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
  • avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;
  • jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
  • jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
  • jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine.
  • muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.
    Omavalitsus annab laenu.
    Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
    (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
    (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.
  • Mis on korruptiivne tegu? Millised ametiisikud peavad esitama igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni ja mida nad peavad deklareerima? Millised töökoha ja tegevuse piirangud sätestab korruptsioonivastane seadus korruptsiooni vähendamiseks?
    ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud .
    Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mõistes riigi või omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja , kellel on õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kaustusse andmise otsuste tegemisel. Lisaks sellele on ametiisikud ka korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikud.
    Peavad delkareerima oma varalise seisu ja oma varalised kohustused
    Piirangud:
    Töökoha- ja tegevuspiiranguna käsitatakse käesolevas seaduses piirangut tegutseda avalikus teenistuses olles ettevõtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lähisugulase või -hõimlasega otseses alluvusvahekorras.
    äesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud ametiisikutel on keelatud:
    1) kohakaasluskorras töötada vahetu ülemuse lubatust suurema koormusega ja lubatust erineval ajal ning juhul, kui niisugune töötamine kahjustab töö- või teenistuskoha mainet või kui töö- või teenistuskohustuste täitmine tähendab ka järelevalvet teise tööandja üle;
    2) olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja;
    3) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja;
    4) töötada ametikohal, kus teda vahetult kontrolliv ametnik või tema vahetu ülemus on ametiisiku lähisugulane või -hõimlane;
    5) olla ühtaegu avalik-õigusliku juriidilise isiku ja vahetult selle isiku kontrollitava juriidilise isiku juht- või järelevalveorgani liige;
    6) olla riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liige kolm aastat pärast avalikust teenistusest lahkumist.
    (3) Ametiisik võib tegutseda ettevõtjana, samuti olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ainult teda ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud isiku või ametiasutuse loal, kui nimetatud tegevus ei takista töö- või teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta töö- või teenistuskoha mainet. Igaühel on õigus saada ametiisiku ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud ametiisikult selle loa kohta teavet.
    (4) Ametiisik ei või töö- või teenistuskohustuste täitmise korras kontrollida enda kui ettevõtja, samuti tema osalusega täisühingu ega tema täisosalusega usaldusühingu tegevust.
    (5) Lähisugulasena käsitatakse seaduses vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last.
  • Kes on notar ja mis tingimustel saadakse notariks ? Kes määrab notari tasu, kes määrab tema tööpiirkonna? Milliseid toiminguid teeb notar?
    Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notareid Eestis tuleb eristada paljudes riikides eksisteerivatest tsiviilõiguslikest notaritest, kellel on oluliselt väiksemad pädevused.
    Tingimuse:1)akadeemimile õigusteaduslik kõrgharidus 2)teovõimeline 3) kas eesti või eruroopa liidu liikesriigi kodanik 4) eesti keele oskus 5) aus ja kõrgete kõlbelis omadustega 6) notari eksam 7) 2 aastane kandidaadi teenistus 8) ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras, kuulutab välja justiitsministeerium 9)
    Notari tasu määrab seadus , tööpiirkonna määrab tema ise-kuna on vaba elukutse .
    Notar teeb järgmisi toiminguid:1)lepingute tõestamine 2)testamendi tõestamine 3) loteriide tõestamine 4) allkirja tõestamine 5)isikutuvastamine foto järgi 6) väärtpaberite ja-asjade hoiule võtmine 7)protestide tõestamine
  • Kuidas määratakse ametisse õiguskantsler? Millised on tema ülesanded (sh ka ombudsmani roll)?
    Kuidas määratakse ametisse õiguskantsler- Õiguskantsleri nimetab ametisse Rigikogu Eesti Vabariigi prsidendi ettepanekul 7 aastaks. Ametivanne , millele peab alla kirjutama.
    Ülesanded:
    Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
    (2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
    (3) Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.
    (31) Õiguskantsler teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi võtmiseks.
    (4) Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
    (5) Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel.
    (6) Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle.
    [RT I 2007, 11, 52 – jõust. 18.02.2007]
    (7) Õiguskantsler on piinamise ning muu julma , ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus.
    Õiguskantsler kontrollib, et avalikke ülesandeid täitvad asutused
    ja ametnikud oma tegevuses ja Teiega suhtlemisel ei rikuks Teie
    põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid
    akte ning hea halduse tava. Õiguskantsler kaitseb Teid avaliku võimu
    ja ametnike omavoli eest. Seda ülesannet nimetatakse õiguskantsleri
    ombudsmani funktsiooniks.
  • Millal ja kes võib liikme välja arvata elamuühistust? Milliste eluruumide suhtes võib kohalik volikogu kehtestada üüri piirmäära? Kui tihti seda võib muuta?
    Elamuühistu (-kooperatiivi) liige arvatakse elamuühistust (-kooperatiivist) välja tema surma korral. Samuti võidakse liige elamuühistust (-kooperatiivist) välja arvata, kui ta:
    1) ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või majandamiskulude eest;
    2) korduvalt rikub elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirja;
    3) korduvalt rikub või lõhub eluruumi või ei kasuta seda sihipäraselt või oma süülise käitumisega teeb võimatuks teiste elanike kooselu temaga ühes korteris või majas ;
    4) on esitanud elamuühistusse (-kooperatiivi) vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks ei olnud õiguspärane;
    5) on osamaksuna elamuühistule (-kooperatiivile) makstud summad saanud kuritegelikul teel.
    (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) otsuse liikme väljaarvamise ja talle tagastamisele kuuluva osamaksu suuruse kohta võib vaidlustada kohtu korras.
    Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada oma haldusterritooriumil asuvatele munitsipaalomandis olevatele eluruumidele üüri piirmäärad. Kohaliku omavalitsuse volikogu muudab üüri piirmäärasid üks kord 12 kuu jooksul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest piirmäärade kehtestamisest arvates muutunud.
  • Millal võib kinnisasja sundvõõrandada? Kes võib taotleda sundvõõrandamist? Kes üldjuhul otsustab sundvõõrandamise ja kuidas kompenseeritakse see omanikule?
    Kinnisasja võib üldistes huvides sundvõõrandada järgmistel eesmärkidel:
    1) piirivalve-, politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste-, tuletõrje- ja päästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;
    [RT I 2007, 24, 128 – jõust. 26.03.2007]
    2) energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;
    3) avalike sadamate ja lennuväljade ning neid teenindavate ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;
    4) maavarade kaevandamiseks;
    5) liinide rajamiseks või laiendamiseks;
    6) avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks;
    7) avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks;
    8) ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud;
    9) veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks;
    10) kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks;
    11) kalmistute rajamiseks või laiendamiseks;
    12) üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks ja laiendamiseks;
    13) üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veevarustamiseks, kanalisatsiooniks ja vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;
    14) küttegaasipaigaldise ehitamiseks;
    15) surveseadme ja -seadmestiku ehitamiseks;
    151) riigipiiriga külgneva maa võõrandamiseks Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks;
    152) riigipiiriga külgneva maa omandamiseks piiriribaks;
    153) riigikaitseliste objektide rajamiseks või laiendamiseks;
    [RT I 2007, 24, 128 – jõust. 26.03.2007]
    16) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
    (2) Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele.
    (3) Kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta, ei ole sundvõõrandamine lubatud.
    (31) Enne sundvõõrandamise menetluse alustamist on riik või kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud välja selgitama kinnisasja omaniku nõusoleku kinnisasja võõrandamiseks. Selleks esitab riik või kohaliku omavalitsuse üksus kinnisasja omanikule pakkumuse , milles märgitud hind ei või olla väiksem kinnisasja harilikust väärtusest. Kui kinnisasja omanik esitatud pakkumusega nõustub, on riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel õigus sõlmida kinnisasja omanikuga leping kinnisasja võõrandamiseks riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele. Kui kinnisasja omanik pakkumusele selles märgitud tähtaja jooksul nõustumust ei anna, on riigil või kohaliku omavalitsuse üksusel õigus kinnisasi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidel sundvõõrandada käesolevas seaduses sätestatud korras. Kui kinnisasja omanik märgitud tähtajal nõustumust ei anna või esitab muudatusega nõustumuse, loetakse, et ta ei ole pakkumust aktsepteerinud.
    [RT I 2009, 18, 109 – jõust. 28.03.2009]
    (4) Sundvõõrandamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 ja 9–15 nimetatud juhtudel on lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel kehtestatud üldplaneeringu alusel. Sundvõõrandamine kinnisasja omandamiseks avalikult kasutatava tee või avaliku raudtee ehitamiseks on lubatud kehtestatud üldplaneeringu ja tee või raudtee eelprojekti või ehitusprojekti alusel.
  • Mis on korteriomand, mis kuuluvad kaasomandisse? Millised on korteriomaniku kohustused?
    Korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid.
    Kaasomandi esemeks on maatükk ning ehitise osad ja seadmed , mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis.
    1) Korteriomanik on kohustatud:
    1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
    2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse ;
    3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
    (2) Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.
    (3) Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
  • Kes nimetab valitseja ja millised on tema kohustused?
    Otsustatakse häälteenamusega korteriomanikud, vaja kandidaadi nõusolekut.
    Valitseja on õigustatud ja kohustatud:
    1) viima ellu korteriomanike otsuseid ja hoolitsema kodukorra täitmise eest;
    2) rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalikke abinõusid;
    3) mõjuval põhjusel rakendama muid kaasomandi eseme säilimiseks vajalikke abinõusid;
    4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid;
    5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente.
    (2) Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel:
    1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid ;
    2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi;
    3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid;
    4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid;
    5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.
    (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud õigusi ja kohustusi ei saa korteriomanike kokkuleppega piirata.
    (4) Valitseja säilitab korteriomanike vara muust varast eraldi. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust.
    (5) Valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik.
  • Mis on erastamisseaduse järgi erastamise objektid? Kes korraldab erastamist ja millised on erastamise viisid?
    Erastamise objekt (edaspidi erastatav vara) on:
    1) riigi omandis olev vara, sealhulgas aktsiad või osad ning äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 52-54, 993) §-s 507 nimetatud riigile kuuluvad ettevõtted või nende osad (edaspidi riigivara);
    2) kohaliku omavalitsusüksuse omandis olev vara, sealhulgas aktsiad või osad ning munitsipaalettevõtted või nende osad (edaspidi munitsipaalvara), kui nimetatud vara on kohalikule omavalitsusele üle antud erastamiskohustusega vastavalt omandireformi aluste seadusele (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5; 60, 1017) või on arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega munitsipaalvara erastamisnimekirja.
    (2) [ Kehtetu – RT I 2001, 48, 265 – jõust. 1. 11. 2001]
    (3) Kui erastamiskohustusega munitsipaliseeritud ehitis on antud kohaliku omavalitsusüksuse omandisse koos ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maaga, laieneb erastamiskohustus ka maale või ehitise omaniku kasuks seatavale hoonestusõigusele.
    (4) Äriühingus riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kuuluvaid aktsiaid või osasid võib erastada teistele selle äriühingu erastamise subjektideks olevatele aktsionäridele või osanikele erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga. Kui teised selle äriühingu aktsionärid või osanikud ei soovi osta aktsiaid või osa erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga, müüakse aktsiad või osa käesoleva seadusega sätestatud korras kooskõlas äriseadustiku §-s 149 või §-s 229 sätestatuga.
    (5)–(6) [Kehtetud – RT I 1996, 89, 1588 – jõust. 28. 12. 1996]
    (7) Riigile kuuluva ettevõtte vara koosseisus olevat üksikut asja, välja arvatud põhitegevusega otseselt seotud hooned ja rajatised ning teiste äriühingute aktsiad või osad, võib võõrandada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. Põhitegevusega otseselt seotud hooneid ja rajatisi ning teiste äriühingute aktsiaid või osasid võib võõrandada ainult käesoleva seaduse alusel.
    Riigivara erastamise korraldaja on käesoleva seaduse alusel määratud valitsusasutus (edaspidi erastamist korraldav valitsusasutus).
    (2) Munitsipaalvara erastamise korraldaja määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse volikogu.
    (3) Erastamise korraldaja võib sõlmida lepinguid füüsilise või juriidilise isikuga erastamistoimingute läbiviimiseks.
    (1) Erastatava vara erastamise viisid on:
    1) vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel;
    2) vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel;
    3) äriühingu aktsiate avalik müük;
    4) vara müük erastamise korraldaja poolt määratud viisil, kui käesoleva lõike punktides 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat.
    (2) Erastatavat vara müüakse raha ja erastamisväärtpaberite eest.
  • Mis on krediidiasutus ja millised on selle liigid? Mis on likviidsus ? Mis on moratoorium ? Kes teostab järelevalvet krediidiasutuste üle? Millised tehingud on lubatud krediidiasutustele?
    krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkusele rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine . Liigid- pank ja ühistupank
    Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt , et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus.
    Moratoorium-. võlakohustuste tasumise seismapanek määratud ajaks erakordse olukorra tõttu [VPL] 2. makseraskustes oleva krediidiasutuse tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused, iseloom, võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve. Moratoorium on makseraskustes oleva Eesti krediidiasutuse ja tema lepinguriigis asutatud filiaali või kolmanda riigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali (edaspidi käesolevas peatükis krediidiasutus) tegevuse osaline või täielik peatamine eesmärgiga selgitada välja makseraskuste põhjused ja iseloom ning võimalused maksevõime taastamiseks ja kaitsta võlausaldajate varalisi huve.
    Järelevalvet teostab Finantsinspektsioon.
    Lubatud tehingud:
    1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
    2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud, faktooring ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
    3) liisingutehingud;
    4) arveldus -, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
    5) mittesularahaliste maksevahendite (nt elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide, vekslite) väljastamine ja haldamine ;
    6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
    7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega ning välisvaluutaga ja muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
    8) väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
    9) klientide nõustamine majandustegevust puudutavates küsimustes ja äriühingute ühinemise, jagunemise või nendes osaluse omandamisega seotud tehingud ja toimingud;
    10) rahamaakleri tegevus;
    11) vara valitsemine ning investeerimisalane nõustamine;
    12) väärtpaberite hoidmine ning haldamine;
    13) krediidiinfo kogumine, töötlemine ja edastamine;
    14) vara hoidmine;
    15) muud tehingud ja toimingud, mis on sisult sarnased käesoleva lõike punktides 1–14 loetletud finantsteenustega.
  • Mis on pärimine? Mis on seadusjärgne pärimine, pärimine testamendi järgi ja pärimine pärimislepingu järgi. Testamendi liigid? Pärija õigused ja kohustused?
    Pärimine -  on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil:
    • täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus);
    • osaõigusjärglusena ( singulaarne õigusjärglus).

    Seadusjärgne pärimine-Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.
    (2) Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.
    Pärimine testamendi järgi-Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.
    Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest.
    (2) Kokkulepe, millega on ette nähtud pärimislepingu pooleks oleva isiku kohustus, mis on pärandi, annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu saamise või pärimisest loobumise aluseks, ei ole pärimislepingu osa ja sellele ei kohaldata pärimislepingu kohta sätestatut.
    (3) Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingu saab pärandajana sõlmida üksnes teovõimeline isik.
    (4) Pärimislepingus sisalduvatele ühepoolsetele või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata korraldustele kohaldatakse testamendi kohta sätestatut.
    Testamendi liigid: (1) Testament võib olla notariaalne või kodune.
    (2) Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament.
    (3) Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
    Pärija õigused ja kohustused:
    Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
    Kannab pärandaja matuse kulud
    Pärandaja perekonnaliikmetel, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja said temalt ülalpidamist, on õigus ühe kuu jooksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi arvel ülalpidamist.
    Pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendi või pärimislepinguga ettenähtud korraldused, annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud, sundosa nõuded ja muud kohustused.
    Õigus kohustuste täitmisest keelduda
    esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud;
    2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded;
    3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.
    (2) Järgmise järjekorra kohustused täidetakse pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist.
    (3) Kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega.
    (4) Kui pärija täidab kohustused muus kui käesolevas paragrahvis sätestatud järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest.
    (5) Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus panna kohustuse täitmise mõnele pärijale või annakusaajale, kuid ei või muuta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste täitmise korda.
    (6) Kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
    [RT I 2008, 53, 296 – jõust. 26.12.2008]
    § 143. Pärija vastutus pärast inventuuri tegemist
    (1) Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
    (2) Kui pärija on käesoleva seaduse § 141 lõikes 1 nimetatud nõude täitnud enne inventuuri tegemist, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest, kui ta kohustuse täitmise hetkel teadis või pidi teadma, et pärandaja võlausaldajate nõuded võivad ületada pärandvara väärtuse.
    (3) Üleskutsemenetluses tähtaegselt esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast inventuuri tegemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud
  • Millal võib abielluda ? Mis on lahusvara ja mis ühisvara? Kuidas võib valida abiellumisel perekonnanime ? Milline võib olla lapse nimi ja kuidas seda võib muuta? Millal võetakse ära vanemlikud õigused? Kes ja mis tingimustel võib lapsendada? Mis on eestkoste?
    Siis kui mees ja naine on vähemalt 18 aastased. Erandjuhul võivad abielluda ka 15 aastane isik, siis on vajalik eestkostja või vanemate nõusolek..
    Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.
    Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
    (2) Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara.
    Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem:
    1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või
    2) kuritarvitab vanema õigusi või
    3) kohtleb last julmalt või
    4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või
    5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul.
    (2) Vanema õiguste äravõtmise nõude läbivaatamisel kaasab kohus protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks .
    (3) Vanema õiguste äravõtmisel teeb kohus otsuse sellelt vanemalt lapse äravõtmise kohta.
    (4) Kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus .
    (5) Vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub.
    Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.
    (2) Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.
    (3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
    (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
    (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik , politseinik , raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi.
    Võib jätta samaks, vahetada nime mehe perekonnanime vastu, võib võtta kaks, kehtib mehe puhul. Laps läheb automaatselt ühise prekonnanime peale, kui erinevad siis valitakse kumma nimele jääb.Ei tohi anda kahest nimest koosnevat perekonnanime. Ema prekeonnanimi, kui isadus pole kindlaks tehtud. Kui lapse ema abiellus pärast lapse sünniakti koostamist mehega, kelle isadus on kindlaks tehtud või tuvastatud, antakse lapsele uus perekonnanimi
    Eesnimi võib koosneda:
    1) andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
    2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest.
    (2) Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.
    (3) Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
    1) tavatut eesnime , mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
    2) isiku soole mittevastavat nime;
    3) üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Teenistusnimena käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses nime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku ametlik nimi.
    (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib teha erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
  • Millised sotsiaalteenused on olemas? Loetlege hoolekandeasutuste liigid? Kes finantseerivad sotsiaalhoolekannet?
    Sotsiaalteenused on:
    • Sotsiaalnõustamine - isikule teabe andmine tema sotsiaalsetest õigustest ja abistamine konkreetsete probleemide lahendamisel.
    • Rehabilitatsiooniteenus - isiku iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja töötamise või tööle asumise soodustamiseks koostatakse isiklik plaan, mille alusel juhendatakse isikut ning osutatakse teenuseid.
    • Proteeside, ortopeediliste  ja muude abivahendite andmine. Soodustingimustel antavate proteeside ja muude abivahendite loetelu ja nende saamise tingimused kehtestab sotsiaalminister.
    • Koduteenused - isikule kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla.
    • Eluasemeteenused - vajaduse korral loob kohalik omavalitsusasutus võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks.
    • Hooldamine perekonnas - isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine perekonnas toimub kohaliku omavalitsusasutuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
    • Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses. Hoolekandeasutuses viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine.

    Hoolekandeasutuste liigid on:
    • päevakeskus - päevast hooldamist osutav asutus;
    • tugikodu - kodus elavate puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus;
    • varjupaik - isikutele ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv asutus;
    • asenduskodu - lastele asenduskoduteenuse osutamise koht;
    • noortekodu - asenduskodust, erivajadustega õpilaste kodust või koolkodust pärit või vanemliku hoolitsuseta jäänud üle 15-aastastele noortele elamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus;
    • üldhooldekodu - vanuritele ja puuetega isikutele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus;
    • koolkodu - puuetega kooliealistele lastele elamiseks, hooldamiseks arendamiseks ja õpetamiseks loodud asutus;
    • sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus - erivajadustega isikutele aktiivseks rehabiliteerimiseks loodud asutus;
    • erihooldekodu - vaimuhaigete ja raskete vaimsete puuetega isikutele elamiseks, nende hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus.
     Kohalik omavalitsus, riik, era sektor (soovi korral).
    Bottom of Form
  • Millistele teostele tekib autoriõigus ja millele ei kohaldata seda? Millised on autori varalised õigused? Kaua kehtib autoriõigus?
    Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele:
    1) mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;
    2) mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigi territooriumil või mis on avaldamata, kuid asuvad Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast;
    3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.
    (2) Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3, kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik garanteerib samasuguse kaitse Eesti Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis.
    Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
    Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
    1) ilukirjandus-, publitsistika -, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
    2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid , maketid, mudelid, testid jms);
    3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;
    4) kõned, loengud , ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt ( suulised teosed);
    5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
    6) draama - ja muusikalised draamateosed;
    7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
    8) koreograafiateosed ja pantomiimid;
    9) audiovisuaalsed teosed (§ 33);
    10) [kehtetu – RT I 1999, 97, 859 – jõust. 6.01.2000]
    11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
    12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
    13) skulptuuriteosed;
    14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad , tekstilisad, programmid , arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid ;
    15) tarbekunstiteosed;
    16) disaini- ja moekunstiteosed;
    17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
    18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
    19) õigusaktide projektid;
    191) standardid ja standardite kavandid;
    20) arvamused, retsensioonid , eksperthinnangud jms;
    21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus ( adaptsioon ), töötlus (arran˛eering) ja teose muu töötlus;
    22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid ).
    Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi;
    23) muud teosed
    Käesolevat seadust ei kohaldata:
    1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
    2) rahvaloominguteostele;
    3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
    4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
    5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid , ordenid, medalid , märgid jne);
    6) päevauudistele;
    7) faktidele ja andmetele;
    8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
    [RT I 2000, 78, 497 – jõust. 22.10.2000]
    Varalised õigused
    (1) Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud . Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata:
    1) reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil;
    2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine. Pärast autori poolt või tema loal teose koopia esmamüüki või omandiõiguse muul viisil üleandmist Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis lõpeb käesolevas punktis nimetatud õigus ja teose koopiat võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada autori nõusolekuta. Autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose koopia rentimist ja laenutamist üldsusele ka juhul, kui õigus teose levitamisele on lõppenud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 133 sätestatud juhud;
    3) [kehtetu – RT I 1999, 97, 859 – jõust. 6.01.2000]
    4) tõlkida oma teos (õigus teose tõlkimisele);
    5) teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arran˛eeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele);
    6) koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid (õigus teoste kogumikele);
    7) teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes (õigus avalikule esitamisele);
    8) teost üldsusele näidata (õigus teose eksponeerimisele). Teose eksponeerimine tähendab teose või tema koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;
    9) edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 91 nimetatud viisil (õigus teose edastamisele);
    91) teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele);
    10) teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;
    11) teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.
    utoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 39-42 ettenähtud juhud.
  • Millised tegevused on konkurentsi kahjustavad? Mis on kõlvatu konkurents ?
    Kõlvatuks konkurentsiks on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse ebaausate konkurentsieeliste saamist, sealhulgas järgmised teod:
    1) eksitav reklaam ;
    2) firmanimetuse , kaubamärgi või muude tunnuste ebaõige kasutamine;
    3) konkurendi või tema kauba halvustamine;
    4) ärisaladuse kuritarvitamine;
    5) teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine;
    6) kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine;
    7) muud teod.
    Konkurendi halvustamine on tahtlik valeteadete levitamine teise turusuhetes osaleja või tema poolt müüdava kauba või teenuse kohta, kui sellega kahjustatakse konkurentsieeliste saamiseks teise turusuhetes osaleja mainet või tema äritegevust.
    Konkurentsi kahjustamine on turusuhetes osalejate konkurentsivabaduse ahistamine järgmiste tegudega:
    1) oma seisundi kuritarvitamine turgu valitseva ettevõtte poolt;
    2) lepingute sõlmimine ja tegevuse kooskõlastamine konkurentsi kahjustamiseks (sh. kartellilepingud ja -otsused).
  • Millised on tarbija põhiõigused? Mis on müüjal keelatud? Millised on põhinõuded kaupadele ja teenustele?
    Tarbija põhiõigused on :
    • õigus nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
    • õigus olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
    • õigus saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks;
    • õigus taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
    • õigus nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral;
    • õigus nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.
    ) Müüjal on keelatud:
    1) ahistada käesoleva seadusega sätestatud tarbija õigusi;
    2) ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse, kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega;
    3) müüa markeerimata pakendatud kaupa;
    4) müüa tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa.
    (2) Keelud ja piirangud tubakatoodete , alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona , narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega.
    (3) Kaupa, mille kasutamine või omamine on piiratud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingu või Eestis kehtiva õigusaktiga, tohib reklaamida, müüa, vahendada või toota ainult Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
    Reklaami põhinõuded
    (1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise , et tegemist on reklaamiga .
    (2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.
    (3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates.
    (4) Reklaam ei tohi:
    1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega;
    2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist;
    3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist;
    4) kutsuda üles inimese tervist ega keskkonda kahjustavale tegevusele;
    5) eksponeerida tehnoloogiat ja seadmeid viisil, mis võib soodustada reaalsusele mittevastava ohutustunde tekkimist või põhjustada ohtlikku käitumist;
    6) kutsuda üles avalikku korda ega riigi julgeolekut ohustavale tegevusele, samuti toetada ega soodustada nimetatud tegevust;
    7) kasutada ära õnnetusjuhtumi või eriolukorra mõju isiku otsustusvõimele;
    8) tugineda inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust;
    9) otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala , kaupa, teenust ega üritust;
    10) sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitilise ega muu veendumuse tõttu, samuti varalise, sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu;
    11) esitada valeteavet;
    12) otseselt ega kaudselt sisaldada tunnust, mis on üldtuntud kui teist isikut, kaupa või teenust muudest samalaadsetest eristav tunnus, kui teise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud;
    13) sisaldada teise isiku, kauba või teenuse reklaami, kui sellise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud;
    14) jätta muljet, et esitataval teabel on teaduslik alus, kui see tegelikult puudub;
    15) sisaldada sõnu «keskkonnasõbralik» ja «ökoloogiliselt ohutu» ning muid sama tähendusega sõnu või väljendeid, kui puudub sellekohane tõendusmaterjal;
    16) väita ega jätta muljet, et kaubal või teenusel on eriomadused, kui sellised omadused on iseloomulikud kõigile samalaadsetele kaupadele või sama liiki teenustele;
    17) viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel;
    18) eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna;
    19) kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid;
    20) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti
  • Mis on reklaam? Mis on eksitav reklaam, võrdlev reklaam, kõlvatu reklaam, halvustav reklaam ja varjatud reklaam? Millised piirangud kehtivad reklaami suhtes?
    reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil;
    Eksitava reklaami keeld
    (1) Reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti, on keelatud.
    (2) Reklaami loetakse eksitavaks eelkõige siis, kui see annab eksitavat teavet kaupa, teenust, kauba müüki või teenuse osutamist iseloomustavate järgmiste asjaolude kohta:
    1) kättesaadavus, kogus, koostis, kasutamiskõlblikkus, lisatarvikute olemasolu, tehnilised andmed, kasutamise ja hoidmisega seotud riskid , sealhulgas keskkonnaohutus , valmistamise, varumise või osutamise viis ja aeg, tootmispaik või päritolumaa;
    2) kasutusotstarve ja kasutamisest saadav tulu;
    3) hind ja hinna tasumise tingimused;
    4) vahetamise, tagastamise, remondi , hoolduse ja garantii tingimused;
    5) kauba tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, kuulumine ametiliitudesse ja organisatsioonidesse, käitumiskoodeksite järgimine, intellektuaalse omandi õigused, ametlik tunnustus, medali, auhinna ja diplomiga autasustamine, keskkonda säästev tegevus ning avalike ja h
    Võrdlev Reklaamis, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi pakutavale kaubale või teenusele, mis täidab samu vajadusi või on ette nähtud samaks otstarbeks kui reklaamitav kaup või teenus, peab võrdlus põhinema võrreldava kauba või teenuse ühel või mitmel asjakohasel, olulisel ja tõendataval tunnusel, mille hulgas võib olla ka hind.
    kõlvatuks loetakse reklaami eelkõige juhul, kui reklaam: 1) esitab, kutsub üles või toetab diskrimineerimist ... 2) kutsub üles vägivaldsele käitumisele ... 3) alavääristab õiguskuulekat käitumist ... 4) tugineb inimeste ebausul, hirmul või kaastundel; 5) sisaldab otsest visuaalset või sõnalist väljendust seksuaalakti, sobimatu alastuse või antisotsiaalse seksuaalkäitumise kohta või 6) esitab valeteateid teise isiku või tema toodete või teenuste või muude asjaolude kohta
    Halvustavaks reklaamiks loetakse reklaami, mis otseselt või kaudselt alavääristab või mõnel muul viisil halvustab mõnda isikut, tegevust, tegevusala, toodet, teenust, äritegevust või muud reklaamis avaldatut.
    (2) Halvustav reklaam on keelatud.
    Varjatud reklaamiks loetakse reklaami, mis, olenemata avalikustamise viisist või vahendist, ei ole üldsuse tavalise tähelepanu juures selgelt eristatav ja grupeeritud muust samal ajal ja samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest.
    (2) Varjatud reklaam on keelatud.
    26. Taimekaitsevahendi reklaam
    (1) Taimekaitsevahendit võib reklaamida kasutamiseks ainult nendel kultuuridel ja objektidel, millel kasutamiseks see on turule lubatud. Taimekaitsevahendit käsitatakse taimekaitseseaduse tähenduses.
    (2) Taimekaitsevahendi reklaamis on keelatud luua muljet, et taimekaitsevahend on tegelikust ohutum. Taimekaitsevahendi reklaamis on keelatud kasutada sõnu «ohutu», «kahjutu», «mittemürgine» ning muid sama tähendusega sõnu ja väljendeid.
    § 27. Biotsiidi reklaam
    (1) Biotsiidi reklaamis on keelatud kasutada väljendeid «madala riskiastmega biotsiid», «mittemürgine», «ohutu» ning muid sama tähendusega sõnu ja väljendeid. Biotsiidi käsitatakse biotsiidiseaduse tähenduses.
    (2) Biotsiidi reklaam peab sisaldama ülejäänud tekstist selgelt eristatavalt järgmisi lauseid : « Kasutage biotsiidi ohutult! Enne kasutamist lugege lisatud teave alati läbi!»
    (3) Biotsiidi reklaamis võib mõiste «biotsiid» asendada reklaamitava tooteliigi nimetusega.
    § 28. Alkoholi reklaam
    (1) Alkoholi reklaam on keelatud:
    1) koolieelse lasteasutuse, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli , noorte- ja projektlaagri kasutuses olevas ehitises , ehitisel, territooriumil ning nende vahetus läheduses, välja arvatud õppe- ja kasvatustöövälisel ajal, millal seal toimub üritus täisealistele;
    2) sportimiseks ettenähtud ehitises ja ehitisel, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas;
    3) tervishoiu- ja hoolekandeasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil;
    4) kaitseväe, Kaitseliidu ja piirivalve ehitises, ehitisel ja territooriumil;
    5) kinnipidamisasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil;
    6) kino, muuseumi ja etendusasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas;
    7) trükises, mis on suunatud peamiselt lastele, ja trükise leheküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele suunatud teavet;
    8) peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel;
    9) ringhäälingus kella 7.00-st kuni 21.00-ni;
    10) jaekaubanduses müügiks pakutaval või teeninduses laenutataval videokassetil, DVD-l, laserplaadil või mõnel muul andmekandjal ja selle pakendil;
    11) ajalehe ja ajakirja esi- ja tagaküljel;
    12) välireklaamina, välja arvatud vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi välireklaam.
    (2) Alkoholi ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolset jooki käsitatakse alkoholiseaduse tähenduses.
    (3) Alkoholi reklaam ei tohi:
    1) sisaldada otsest üleskutset alkoholi osta ega tarbida;
    2) sisaldada joonis- ja nukufilmi ning lastekirjanduse tegelaste kujutisi;
    3) esitada teavet, sündmusi ja tegevust viisil, mis võib jätta mulje, et alkoholi tarbimine suurendab sotsiaalset ja seksuaalset edukust , parandab füüsilist võimekust või on tähtis mõnel elualal heade tulemuste saavutamiseks;
    4) seostada alkoholi tarbimist sõidukijuhtimisega;
    5) sisaldada väidet, et alkoholil on ergutav, rahustav või vastuolude lahendamist soodustav toime;
    6) kujutada karskust ega mõõdukust alkoholi tarbimisel negatiivses valguses;
    7) rõhutada suurt etanoolisisaldust kui alkoholi positiivset omadust;
    8) sisaldada teavet, et alkoholi ostmisel saab või on võimalik saada tasuta või tavapärasest väiksema tasu eest kaupa või teenust.
    (4) Alkoholi reklaamis ei tohi matkida ega kasutada üldtuntud näitlejat, sportlast, muusikut , meelelahutustegelast või teisi üldtuntud isikuid, samuti nende pilti, häält, kujutist või viiteid nendele isikutele. Näitlejat võib alkoholi reklaamis kasutada, kui näitleja ei reklaami alkoholi läbi oma isikliku eeskuju, vaid kehastab tegelaskuju.
    (5) Alkoholi reklaamis ei tohi kujutada rolli ega tegelast, kes on tuntud peamiselt lastele suunatud filmi, televisiooni-, muusika - ja meelelahutussaate või ürituse kaudu.
    (6) Keelatud reklaamina käsitatakse:
    1) alkoholiga seotud eseme või trükise tasuta jagamist lastele;
    2) alkoholi esitlust väljaspool alkoholi müügikohta, välja arvatud vastavaid tooteid tutvustaval messil, laadal või muul samalaadsel üritusel;
    3) alkoholi tasuta kaasaandmist kauba või teenuse müügiks pakkumisel ja müügil, välja arvatud toitlustusettevõttes kohapeal tarbimiseks ;
    4) alkohoolse joogi saamise võimalust kauba või teenuse müügi suurendamise eesmärgil läbiviidava müügiedenduskampaania või muu tegevuse auhinna, võidu, kingituse või muu hüvena.
    (7) Alkoholi reklaam peab sisaldama hoiatavat teksti: «Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.» Hoiatus peab tavalise tähelepanu juures olema märgatav, arusaadav ja selgelt eristatav muust teabest.
    (8) Alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis alkoholi või selle tarbimist ning millega tähistatakse lisaks alkoholile ka teisi kaupu ja teenuseid, võib kasutada nende kaupade ja teenuste reklaami eesmärgil.
    (9) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–4 ja punktis 6 nimetatud juhtudel ei tohi kasutada alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis väljendab sõnas või kujutab pildis alkoholi või selle tarbimist.
    § 29. Finantsteenuse reklaam
    (1) Finantsteenus käesoleva seaduse tähenduses on Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele osutatud teenus ning finantsteenus krediidiasutuste seaduse tähenduses.
    (2) Finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.
    (3) Igas reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada selliseid lepinguid ning mis sisaldab andmeid intressimäära või muude krediidikulude suuruse kohta, tuleb ära näidata krediidi kulukuse määr, lisades vajaduse korral vastavaid näiteid.
    (4) Igas reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijale laenu, mille maksimaalne summa on väiksem kui 10 000 krooni või mille tagasimaksmise maksimaalne tähtaeg on kuni kuus kuud, tuleb ära näidata krediidi kulukuse määr, lisades vajaduse korral vastavaid näiteid.
    (5) Kui reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda hüpoteegiga tagatud krediiti kinnisvara või eluaseme soetamiseks, renoveerimiseks või selliste lepingute vahendamiseks, näidatakse ära intressimäär, tuleb lisada märge, et krediidilepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud, kusjuures krediidi kulukuse määra näitamine ei ole kohustuslik.
  • Mis on ametiasutus ? Millised on avaliku teenistuse liigid? Kuidas jagunevad teenistujad? Kes võib olla ametnik ja keda ei võeta avalikku teenistusse? Miks on ette nähtud katseaeg ja kui pikk see võib olla? Ametniku palk, lisatasud ja sotsiaalsed garantiid.
    Ametiasutus on Eesti Vabariigi avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 1 kohaselt iga riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutuses töötamist loetakse avalikus teenistuses olemiseks.
    Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus.
    Teenistujad jagunevad:
    1) ametnikeks;
    2) abiteenistujateks;
    3) koosseisuvälisteks teenistujateks.
    Teenistusse ei või võtta isikut:
    1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
    2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse;
    3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale;
    4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed ) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.;
    5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest.
    Teenistusse võtmise õigust omav isik võib, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel, kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu.
    (2) Katseajal hinnatakse ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele. Enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 1 alusel.
    eenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.
    (2) Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt:
    1) alates 5-aastasest teenistusstaažist - 5% ametipalgast;
    2) 10-15-aastase teenistusstaaži korral - 10% ametipalgast;
    3) alates 15-aastasest teenistusstaažist - 15% ametipalgast.
    (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
    (4) Palka makstakse palgaseaduses sätestatud korras.
    Ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja teenistusse või tulundusühenduse liikmeks, kelle üle ta viimase kolme aasta jooksul süstemaatiliselt teostas järelevalvet. Ta ei või ka kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, saada niisuguselt tööandjalt või tulundusühenduselt tul
    § 38. Lisatasu akadeemilise kraadi eest
    Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu:
    1) magistrikraadi eest - 10% ametipalgast;
    2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest - 20% ametipalgast.
    § 39. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest
    Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi.
    Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti- või abiteenistuskoht ja palk.
    (3) Teenistuslähetusse ei ole lubatud saata rasedat, samuti isikut, kes kasvatab lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast või alla kolmeaastast last, ilma isiku nõusolekuta.
    Isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse ametnikule Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.
  • Mis on tööleping ja mis dokumendid on selleks vajalikud? Millised on töölepingu kohustuslikud tingimused? Millised on poolte kohustused ja millised on töölepingu lõpetamise alused?
    Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni.
    Tööraamat ja isikut tõendav document . ) Töölepingu sõlmimiseks nõuab tööandja järgmiste dokumentide esitamist:
    1) isikut tõendav dokument;
    2) tööraamat;
    3) tunnistus (diplom) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta;
    4) tõend (sanitaarraamat) tervise kohta, kui tööleping sõlmitakse töötamiseks tööl, kus on ette nähtud eelnev ja perioodiline tervisekontroll , samuti alla 21-aastase isiku tööle võtmisel erieeskirjades ettenähtud töödele. Niisuguste tööde loetelu kinnitab vabariigi valitsus ja mainitud tõendi (sanitaarraamatu) vormi kinnitab tervishoiuministeerium;
    5) ühe vanema või eestkostja ja tööinspektori kirjalik nõusolek 13- kuni 15-aastase alaealise töölevõtmisel;
    6) ühe vanema või hooldaja kirjalik nõusolek 15-aastaseks saanud alaealise töölevõtmisel;
    7) seadusega ettenähtud juhtudel töötamisluba välismaalase või kodakondsuseta isiku tööle võtmisel;
    8) muud dokumendid seaduse või vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel.
    (2) Tööle võtmisel on keelatud nõuda dokumente, mida ei ole ette nähtud seaduse või vabariigi valitsuse määrusega.
    (3) Töötajal on õigus omaalgatuslikult esitada tööandjale iseloomustusi, soovitusi ja muid dokumente, mis iseloomustavad tema eelnenud töötamist ning kutseoskuste olemasolu ja kasutamist.

    Töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed


    Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed:
    1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber , elu- või asukoht);
    2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg;
    3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus;
    4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus;
    5) töö tegemise koht või piirkond;
    6) palgatingimused;
    7) tööajanorm;
    8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks;
    9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused;
    10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule.
     
    Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused , töötaja välisriiki tööle suundumise ja välisriigist tagasipöördumise tingimused. Töölepingus võib täiendavalt kokku leppida ka muudes küsimustes.
     
    Üldjuhul sõlmitakse tööleping määramata ajaks. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida:
    1) teatud töö tegemise ajaks;
    2) ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks;
    3) tööde mahu ajutisel suurenemisel;
    4) hooajatööde tegemiseks;
    5) kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused (nt väljaõpe tööandja kulul);
    6) seadusega, samuti vabariigi valitsuse määrustega ettenähtud juhtudel.
    Tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud:
    1) täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi;
    2) täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid;
    3) hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara;
    4) olema teineteise suhtes viisakad;
    5) täitma seaduses ja haldusaktis ette nähtud muid vastastikuseid tööalaseid kohustusi.
    tööandja on kohustatud:
    1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi;
    2) maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses;
    3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
    4) kindlustama ohutud töötingimused;
    5) tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötajale töösisekorra, töökaitse ja tuleohutuse nõudeid;
    51) korraldama oma kulul tööalast koolitust, kui ta ise muudab tööks vajalike kutseoskuste (sealhulgas riigikeele ja võõrkeelte oskuse) nõudeid;
    6) kindlaks määrama tehtud töö vastuvõtmise ja praagiks tunnistamise korra;
    7) täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv - ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi.
    töötaja on kohustatud:
    1) tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust;
    2) täitma töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast;
    3) õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi;
    4) hoiduma tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate või kolmandate isikute vara;
    5) teatama tööandjale viivitamatult töötakistustest või nende ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama niisugused takistused või nende ohu;
    6) hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Need kohustused lasuvad töötajal ka pärast töölepingu lõpetamist, kui pooled sõlmisid niisuguse kokkuleppe ja tööandja maksis töötajale mainitud kohustuste täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust;
    7) täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi.
    ööleping lõpeb:
    1) poolte kokkuleppel (§ 76);
    2) tähtaja möödumisel (§ 77);
    3) töötaja algatusel (§-d 79, 80, 82 ja 85);
    4) tööandja algatusel (§ 86);
    5) kolmandate isikute nõudmisel (§ 110);
    6) pooltest sõltumatutel asjaoludel (§-d 111–116).
  • Mis on pankrott ? Kes võib esitada pankrotiavalduse? Kirjeldage pankrotimenetluse etappe ? Millised on pankrotihalduri ülesanded? Millised on pankrotimenetluse lõppemise alused?
    Pankrot on võlgniku maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus.
    Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja.
    (2) Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
    (3) Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata isik. Sel juhul kohaldatakse sellele isikule vastavalt võlausaldaja kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
    Etapid:
    1)menetluse algatamine
    2) Pankrotimenetluse lõppemine võlausaldajate kompromissotsusega
    3) Pankroti väljakuulutamine
    4) Pankrotimenetlus lõppenud kompromissi kinnitamisega
    5)pankroti väljakuulutamine
    Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku , kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse.
    (2) Haldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve.
    (3) Haldur:
    1) selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise;
    2) korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise;
    3) viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise;
    4) annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule;
    5) annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale;
    51) koostab pankrotimenetluse kohta halduri toimiku;
    6) täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi.
    (31) Halduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded kehtestab justiitsminister määrusega. Nõudeid kohaldatakse ka ajutise halduri toimikule ja dokumentidele.
    (4) Lisaks halduri seaduses sätestatud õigustele on halduril ka käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri õigused.
    [RT I 2006, 7, 42 – jõust 4.02.2006]
    Pankrotimenetlus lõpeb:
    1) pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (§ 27 lõige 5);
    2) pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158);
    3) pankroti aluse äralangemisega (§ 159);
    4) võlausaldajate nõusolekul (§ 160);
    5) lõpparuande kinnitamisega (§ 163);
    6) kompromissi kinnitamisega (§ 183);
    7) muul seadusest tuleneval alusel.
  • Mis on individuaalne töövaidlus ja kuidas seda lahendatakse?
    Individuaalne töövaidlus on töötaja( te) ja tööandja vaheline lahkarvamus , mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel, samuti sõlmitud kollektiiv- või töölepingu täitmisel, ja mida pooled ei ole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Nimetatud vaidlus lahendatakse käesoleva seaduse alusel.
    Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamus lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel, kasutades töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust.
    (2) Lahkarvamuste lahendamiseks võib tööandja moodustada, kooskõlastatult töötajate usaldusisiku, töötajate ühingu või liidu juhtorganiga, lepituskomisjoni, mille koosseis, pädevus ja töökord määratakse tööandja ja töötajate usaldusisiku, ühingu või liidu juhtorgani omavahelisel kokkuleppel.
    (3) Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluse lahendamiseks töövaidlusorganisse.
    (4) Pooled võivad pöörduda töövaidlusorganisse, taotlemata töötajate usaldusisiku või töötajate ühingu või liidu juhtorgani vahendust, kui nad leiavad, et töövaidlust pole võimalik lahendada kokkuleppe teel.
  • Kes võivad sõlmida kollektiivlepingut ja mis on selle sisu?
    Kollektiivleping sõlmitakse:
    1. tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
    2. tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel;
    3. tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel;
    4. töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel.
    Kollektiivlepingu sisu
    (1) Käesoleva seaduse § 3 2.lõike punktides 1-3 loetletud poolte vahel sõlmitava kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata:
    1) palgatingimused;
    2) töötingimused;
    3) töö- ja puhkeaja tingimused;
    4) töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingimused, pideva tööstaaži arvutamise eeskirjad sama tööandja juures;
    5) töötajate koondamise tingimused, korra ja tagatised koondamise puhul;
    6) töötervishoiu ja tööohutuse tingimused;
    7) kutse-, täiendus- ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele;
    8) tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks;
    9) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra;
    10) kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra;
    11) täiendava vastutuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest;
    12) töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise korra kollektiivse töötüli puhul;
    13) tingimused, millega reguleeritakse muud kollektiivlepingu poolte vahelised suhted.
    (2) Käesoleva seaduse § 3 2.lõike punktis 4 nimetatud poolte vahel sõlmitava kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata:
    1) palga alammäära ning selle korrigeerimise korra, lähtudes elukalliduse tõusust;
    2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad lisaabinõud;
    3) täiendavad tööhõivetagatised;
    4) muud täiendavad tööalased tagatised, mida pooled peavad vajalikuks;
    5) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku teabe saamise korra.
    (3) Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku täiendavad õigused ja tagatised töösuhetes.
  • Mis kollektiivne töötüli, streik ja töösulg? Millised on lepitaja ülesanded? Kes aitab töötüli lahendada siis, kui lepitaja töö vilja ei kanna? Kirjeldage streigi ja töösulu puhul kehtivaid nõudeid.
    Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.
    (2) Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
    (3) Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
    Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine. Lepitaja selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi.
    Kohus ja töövaidluskomisjon
    Streigist ja töösulust peab etteteatama, streigil peab olema juht töösulgu juhitakse tööandja poolt määratud korras. Töötajatel, nende ühingutel või liitudel on õigus korraldada hoiatusstreike kestusega mitte üle ühe tunni.
    (2) Streigis osalevate töötajate toetuseks on lubatud korraldada toetusstreike. Streigi kestuse üle otsustab selle korraldamise kohta otsuse teinud töötajate esindaja, ühing või liit. Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva.
    (3) Kavandatavast hoiatus- või toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette.
    Streigi või töösulu algust võib edasi lükata üks kord. Osavõtt vabatahtlik. Streigid on keelatud:
    1) valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes;
    2) kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning tuletõrje- ja päästeteenistuses.
    (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutustes ja muudes organisatsioonides lahendatakse kollektiivsed töötülid läbirääkimiste teel riikliku lepitaja vahendusel või kohtus.
    (3) Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ette võtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus- või tootmismahu, mis määratakse kindlaks
    poolte omavahelise kokkuleppega. Lahkarvamuste korral määrab hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele kohustuslik.
    (4) Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.
  • Kes kehtestab palga alammäära? Mis on võrdse tasustamise põhimõte? Milline on töötasustamine eritingimustes? Milline on palga maksmise kord? Mida võib palgast kinni pidada?
    ööandja kehtestab palgamäärad vastavalt tööde erinevusele ja töötingimustele, lähtudes tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingust.
    Võrdse tasustamise põhimõte
    (1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.
    (2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järginud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta.
    (3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi .
    (4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist.
     § 12. Lisatöö tasustamine
    Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses.
    § 13. Tasustamine töö eest, milles töölepingus ei ole kokku lepitud
    Kui töötaja teeb kokkuleppel tööandjaga tööd, mida tööleping ette ei näe, ja töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel.
    § 14. Ületunnitöö tasustamine
    (1) Ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.
    (2) Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast.
    § 15. Puhkepäevadel töötamise hüvitamine
    (1) Töötaja graafikuväline töötamine temale ettenähtud puhkepäevadel hüvitatakse poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega.
    (2) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas makstakse töötajale puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50% tema palga määrast.
    (3) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel vaba aja andmisega tasutakse puhkepäeval tehtud töö eest nagu tavalisel tööpäeval tehtud töö eest.
    § 16. Riigipühal tehtud töö tasustamine
    (1) Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.
    (2) Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.
    (3) Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.
    § 17. Lisatasu õhtuse ja öötöö eest
    Töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast.
    § 18. Tasustamine tööülesannete täitmata jätmise korral
    (1) Kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse talle tasu vastavalt tehtud tööle. Ajapalgalisel töötajal, kes ei tööta normeeritud tööülesannete alusel, ei vähendata ajapalgamäära tööülesande täitmata jätmise eest tingimusel, et ta on täitnud tööaja normi.
    (2) Kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär.
    (3) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 -  jõust. 11.06.2001]
    [RT I 2001, 50, 287 -  jõust. 11.06.2001]
     
    § 19. Tasustamine praagi korral
    (1) Praagiks loetakse töö või toodang, mis ei vasta tööandja poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Täielik praak on töö või toodang, mis ei kõlba üldse kasutamiseks ettenähtud otstarbel ja mida pole võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutamiskõlblikuks muuta. Osaline praak on töö või toodang, mida mõningate mööndustega on võimalik ettenähtud otstarbel kasutada või mida on võimalik ja otstarbekas täiendava töötlusega kasutamiskõlblikuks muuta.
    (2) Praaki põhjustada võivate asjaolude ilmnemisel , samuti praagi tekkimisel on töötaja kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale või tema esindajale. Selle kohustuse täitmata jätmise korral loetakse praak tekkinuks töötaja süül.
    (3) Kui töötaja teatas käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud asjaoludest tööandjale või tema esindajale, too aga andis korralduse tööd jätkata, tasutakse töötajale edasise praagi eest nagu kvaliteetse toodangu (töö) eest.
    (4) Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest.
    (5) Kui töötamisel praagi tekkimises vastavalt käesoleva paragrahvi 2. ja 3.lõikes kirjeldatud juhtudel pole süüdi töötaja, makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses.
    § 20. Tasustamine tööseisaku aja eest
    (1) Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta.
    (2) Kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.
    § 21. Palga säilitamine alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale
    Töötaja alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale tööandja algatusel, kui selle tõttu väheneb töötaja palk temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast.
    § 22. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu
    Töötaja ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu makstakse töötajale palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.
    [RT I 2001, 50, 287 -  jõust. 11.06.2001]
     
    § 23. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tööseisaku tõttu
    (1) Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse teisel tööl palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl, kui ta täidab tööülesandeid ettenähtud mahus .
    (2) Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval põhjusel, makstakse palka töö järgi, kuid mitte vähem kokkulepitud palgamäärast endisel tööl.
    (3) Töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises või kes ei täida tööülesandeid ettenähtud mahus, makstakse teisel tööl palka töö järgi.
    [RT I 2001, 50, 287 -  jõust. 11.06.2001]
     
    § 231. Maanteeveo mootorsõiduki juhi palga arvutamise ja maksmise eritingimused
    Maanteeveo mootorsõiduki juhile on keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu läbitud kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on kollektiivlepingus ette nähtud.
    Palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus.
    (11) Palka makstakse vähemalt üks kord kuus.
    (2) Palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal, välja arvatud, kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Palga või selle osa ülekandmise kulud kannab tööandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
    (3) Tööandja on kohustatud töötaja kirjaliku avalduse alusel palga või selle osa üle kandma töötaja poolt näidatud pangakontole.
    (4) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 -  jõust. 11.06.2001]
    (5) Palk arvutatakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Töö eest, mille tegemine ületab palgaarvestusaja, makstakse palka võrdeliselt töö valmiduse astmega, kuid mitte vähem, kui on töölepingus kokkulepitud palgamäära alusel tööl oldud aja eest arvutatud palk.
    (6) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 -  jõust. 11.06.2001]
    [RT I 2001, 50, 287 -  jõust. 11.06.2001]
    ) Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada:
    1) seadusega kehtestatud makse;
    2) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-des 82 ja 85 ning § 86 punktides 1, 2, 3, 4, 9 ja 10 ettenähtud alustel;
    3) muid seadusega ettenähtud summasid.
    (2) Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.
    (3) Kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks või tema pangakontole ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast.
    (4) Palga piisamatuse korral rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud järjekorras.
    (5) Töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu seaduse §-de 82 lg.2, 84 lg.1, 87 lg.2, 90, 110 lg.3 ja 113 lg.3 või täiendavalt kollektiivlepingu alusel tööandja poolt makstavatest hüvitustest on lubatud kinni pidada seadusega kehtestatud maksud , käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 ja 2.lõikes nimetatud tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ja tagastamata avansid.
    (6) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 -  jõust. 11.06.2001]
    [RT I 2001, 50, 287 -  jõust. 11.06.2001]
  • Mis on puhkus ja millised selle liigid? Põhipuhkus ja lisapuhkus? Vanemapuhkused.
    Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel.
    Töö iseloomu ja tingimuste järgi antavad puhkused on:
    1) põhipuhkus, sealhulgas pikendatud puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-le 9;
    2) lisapuhkus vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.
    (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puhkustele on käesoleva seaduse reguleerimisobjektiks:
    1) vanemapuhkused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 27-31;
    2) palgata puhkus vastavalt käesoleva seaduse §-dele 32-3
    Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud juhtudel.
    (2) Pikendatud põhipuhkust antakse:
    1) alaealistele 35 kalendripäeva;
    2) isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42), 35 kalendripäeva;
    3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele 35 kalendripäeva;
    4) koolieelsete lasteasutuste, lasteaed -algkoolide, algkoolide, põhikoolide ja gümnaasiumide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide, ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste juhtidele, õpetajatele, õppejõududele ja teistele pedagoogidele ning teadustöötajatele kuni 56 kalendripäeva;
    5) raviasutuste, sotsiaalhoolekandeasutuste ja lastesanatooriumide pedagoogikaspetsialistidele kuni 56 kalendripäeva.
    (3) Ametikohtade loetelu, kus töötamisel antakse pikendatud puhkust kuni 56 kalendripäeva, ja puhkuse kestuse konkreetsel ametikohal kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
    (4) Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Osalise tööajaga töötamisel võib lisapuhkuse kestust lühendada ainult seadusega ettenähtud juhtudel.
    (5) Käesoleva paragrahviga ettenähtud puhkuse kestust ei kohaldata töötajate suhtes, kelle puhkus on reguleeritud eri seadusega.
    §10. Lisapuhkus
    (1) Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad:
    1) allmaatöödel;
    2) tervistkahjustavatel töödel;
    3) eriiseloomuga töödel.
    (2) Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, ning nende lisapuhkuste kestuse kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
    (3) Kollektiiv- ja töölepinguga võib ette näha täiendavad alused lisapuhkuse andmiseks.
    (4) Teiste seadustega võib ette näha ka muid lisapuhkusi.
    §11. Lisapuhkuse andmise tingimused
    Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses.
    §12. Põhi- ja lisapuhkuse liitmine
    (1) Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel muul ajal.
    (2) Erinevatel alustel antavad lisapuhkused liidetakse.  
    Rasedus - ja sünnituspuhkus
    (1) Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.
    (2) Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva.
    (3) Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega.
    (4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele (RT I 2002, 62, 377).
    [RT I 2002, 62, 377 - jõust. 1. 10. 2002]
    §28. Lapsendaja puhkus
    Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
    [RT I 2002, 62, 377 - jõust. 1. 10. 2002]
    §29. Lapsehoolduspuhkus
    (1) Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval.
    (2) Kui ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust, võib puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale, kes seaduslikul alusel elab Eesti Vabariigis.
    (3) Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks.
    (4) Lapsehoolduspuhkust ei anta , kui laps elab sotsiaalhoolekandeasutuses.
    (5) Lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping või teenistussuhe peatub ja töötajale makstakse selle aja eest hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele või lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele (RT I 1997, 42, 676; 77, 1309; 1998, 86/87, 1407 ; 1999, 10, 150; 16, 273; 67, 657; 82, 749; 2000, 102, 668).
    [RT I 2003, 82, 549 - jõust. 1. 01. 2004]
    §30. Täiendav lapsepuhkus
    (1) Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust.
    (2) Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust:
    1) kolm kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
    2) kuus kalendripäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.
    (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal, kes kasvatab last ilma vanemateta.
    (4) Lapse 3-aastaseks ning 14-aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
    (5) Täiendav lapsepuhkus liidetakse põhi- ja lisapuhkusele, samuti pikendatud põhipuhkusele ja antakse sellega koos või poolte kokkuleppel mõnel muul ajal samal tööaastal.
    (6) Täiendavat lapsepuhkust ei anta, kui laps elab sotsiaalhoolekandeasutuses.
    §31. Täiendav palgata lapsepuhkus
    (1) Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma täiendavat palgata lapsepuhkust:
    1) kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale , samuti eestkostjale või hooldajale, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) § 15 lõike 2 alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping;
    2) kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale, samuti eestkostjale või hooldajale, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõike 2 alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.
    (2) Täiendavat palgata lapsepuhkust antakse kuni 14 kalendripäeva tööaasta kestel poolte kokkuleppega määratud ajal.
    6. peatükk
    PALGATA JA OSALISELT TASUSTATAV PUHKUS
    §32. Palgata puhkus poolte kokkuleppel
    Töötajale võib tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks.
    §33. Osaliselt tasustatav puhkus tööandja ettepanekul
    (1) Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel võib poolte kokkuleppel ja tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul anda töötajale osaliselt tasustatavat puhkust kuni kolmeks kuuks, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.
    (2) Osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast.
    (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töökorralduse muudatusega mittenõustumise korral on töötajal õigus tööandjapoolse töölepingu tingimuste rikkumise tõttu tööleping lõpetada Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud korras.
    (4) Kui tööandja saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta, siis on tööandja kohustatud maksma hüvitust saamata jäänud palga suuruses.
    §34. Palgata puhkuse andmise kohustus
    (1) Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust:
    1) töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks;
    2) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.
    (2) Gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks antakse palgata puhkust õppeasutuse teatise alusel selles näidatud ajaks. Muudel juhtudel antakse palgata puhkust vastavas seaduses, muus õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses.
    §35. Palgata puhkuse vormistamine
    Palgata puhkus vormistatakse tööandja kehtestatud korras.
  • Karistusõiguse põhimõtted. Karistuse eesmärgid. Mis on kuritegu ja mis väärtegu? Tahtlus ja ettevaatamatus .
    Karistamise alus
    (1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu.
    (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
    (3) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis.
    (4) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal.
    Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.
    (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod.
    (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
    (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.
    (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest.
    § 4. Kuritegude raskusastmed
    (1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.
    (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
    (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
    (4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet.
    Väärtegu on karistusseadustikus ( KarS ) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevalt kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes sead
    Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
    (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.
    (3) Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
    (4) Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
    Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
    (2) Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida.
    (3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist , kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.
  • Kirjeldada järgmisi menetlusi: tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus ja kriminaalmenetlus.
    siviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega .
    Tsiviilasju lahendavad maakohtud , ringkonnakohtud ja Riigikohus .
    (2) Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.
    (3) Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisit
    (1) Kohus tagab korra kohtuistungil ja korraldab kohtuistungil korra tagamiseks tehtud määruste, sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi - ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi.
    (2) Käesolevas peatükis sätestatud korra tagamise kohustus ja sellest tulenevad õigused on ka erinõude või korralduse alusel tegutseval kohtunikul ning väljaspool kohtuistungit menetlustoimingut tegeval kohtunikul.
    1) Kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 50 000 krooni ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.
    Aresti võib kohus tsiviilkohtumenetluses määrusega kohaldada seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse.
    (2) Aresti võib kuni kolmeks kuuks määrata ka rahatrahvi asendamiseks trahvi sissenõudmise võimatuse puhul. Trahvi arestiga asendamise võib ette näha juba trahvimääruses. Trahvi arestiga asendamisel kohaldatakse karistusseadustiku §-s 72 ja täitemenetluse seadustiku §-s 201 sätestatut. Kui trahvitu trahvi tasub, vabastatakse ta arestist.
    1) Kohtuistung ja seaduses sätestatud juhul ka muu menetlustoiming protokollitakse. Sama kehtib kohtu poolt korralduse või erinõude alusel tehtava menetlustoimingu kohta.
    Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed.
    Käesolev seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra.
    § 2. Halduskohus
    Halduskohtuks on eraldi moodustatud halduskohtud , samuti ringkonnakohtud ja Riigikohus.
    [RT I 2006, 31, 235 – jõust. 1.09.2006]
    § 3. Halduskohtu pädevus
    (1) Halduskohtu pädevusse kuulub:
    1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine;
    2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine;
    3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
    (2) Halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
    (1) Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.
    (2) Protesti võib halduskohtusse haldusakti või toimingu peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega.
    (3) Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab.
    (4) Avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev asutus, ametnik või muu isik võib esitada kaebuse üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu üksnes seadusega sätestatud juhul. Ametnikku käsitatakse üksikisikuna teenistusvaidluses. Üksikisikul ja eraõiguslikul juriidilisel isikul on tema vastu esitatud kaebuse läbivaatamisel halduskohtumenetluses avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku õigused ja kohustused, arvestades üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatud kaebuse eripära.
    Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.
    Kaebuse või protesti saanud halduskohus:
    1) kontrollib, kas kaebus või protest vastab käesoleva seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv;
    2) kontrollib, kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse;
    3) kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta.
    ) Poolteks on:
    1) kaebuse või protesti esitaja ;
    2) haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud (vastustaja);
    3) halduslepingu pooled;
    4) üksikisik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle vastu on kaebus esitatud.
    (3) Kaasatud isikuteks on:
    1) kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle;
    2) järelevalvet teostav asutus või ametnik;
    3) riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse esindaja.
    Käesolev seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra.
  • Vabariigi valitsuse ametisseastumine ja tagasiastumine.
    Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse nimetamine
    (1) Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat või põhiseaduse § 89 6. lõike alusel Riigikogu ülesseatud peaministrikandidaat on esitanud talle käesoleva seaduse § 3 1. lõikes tähendatud valitsuskoosseisu vähemalt selle lõike punktides 1-13 nimetatud ministrite osas.
    (2) Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul.
    (3) Vabariigi Valitsus või minister nimetatakse ametisse Vabariigi Presidendi otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas.
    § 6. Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse astumine
    (1) Vabariigi Valitsus või minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
    (2) Vabariigi Valitsus või minister annab järgmise ametivande:
    " Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.".
    (3) Vabariigi Valitsuse ametisse astumisel annab suulise ametivande peaminister . Seejärel kirjutavad vande tekstile alla kõik ametisse astuva valitsuse liikmed.
    (4) Minister, kes astub ametisse pärast Vabariigi Valitsuse ametisse astumist , annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul.
    (5) Ametisse astuv Vabariigi Valitsuse liige märgib vandetekstile alla kirjutades sinna vande andmise kuupäeva ja kellaaja. Vanne loetakse antuks vandetekstile allakirjutamise ajast. Ametivande andmise juures viibib riigisekretär.
    (6) Vabariigi Valitsuse või tema liikme ametisse astumise päeval antud Vabariigi Valitsuse, peaministri või ministri aktile märgitakse akti andmise kellaaeg .
    (7) Teadaanne Vabariigi Valitsuse või ministri ametisse astumise kohta avaldatakse Riigi Teatajas.
    Vabariigi Valitsus astub tagasi:
    1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
    2) peaministri tagasiastumisel;
    3) peaministri surma korral;
    4) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust ja Vabariigi President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi;
    5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu.
  • Bürokraatliku asjaajamise tunnused.
    Bürokraatia kui administratiivvorm
    Administratsioon on poliitika kehtestamise ja elluviimise masinavärgi ning protsesside üldnimetus.
    Bürokraatia on kindel stiil ja struktuur, mille kaudu administratsioon saab tegutseda ehk administratsioon
    toimib bürokraatia kaudu.
    Max Weber defineeris ideaalset bürokraatiat (HEMDCL(A)W, HETTELK – eesti keeles), kus:
    1) Hierarhia – organisatsioon võib olla üles ehitatud hierarhiliselt või kooperatiivselt (sõltumata riigi
    tüübist). Hierarhia eesmärgiks on tagada kindel vastutus.
    2) Elukutse – inimesed töötavad ühel positsioonil täiskohaga ( professionaalsus ).
    3) Teenete alusel ametikohtadele valimine (merit selection ) – tööle valimine ja edutamine toimub
    kvalifikatsiooni alusel (ei osteta endale raha eest ametit).
    4) Tööjaotus (devision of labour) – spetsialiseerumine . Igal töötajal on oma kindel töö, mille eest ta
    vastutab. Välditakse töö dubleerimist, ebaefektiivsust.
    5) Edutamine – inimeste edutamine kõrgematele ametikohtadele, karjäärivõimalus. Liigutakse altpoolt
    ülespoole, nii tekib üldine ettekujutus süsteemist.
    6) Legaalsuse printsiip – elimineerib isiklikud eelistused , teeb võimalikuks, et sarnastes tingimustes tuleb
    langetada sarnased otsused – etteennustatavus, kindlus . Dilemma: võidame õiguses ja kaotame
    etteennustatavusega või vastupidi.
    7) Kirjalikkus – kõik dokumendid peavad olema kirjalikud, sest teeb organisatsiooni töö kontrollitavaks.
    Nende tunnuste järgimine toob Weberi arvates kaasa parema efektiivsuse. Bürokraatia eelised (nt võrreldes
    traditsiooniliste süsteemidega):
    1. Bürokraatia on kiire – tuleneb hierarhilisest süsteemist (käsud liiguvad ülevalt alla)
    2. Etteennustatavus – tuleneb legaalsuse printsiibist
    3. Kontrollitavus – tuleneb kirjalikkuse printsiibist
    4. Suudab rohkem – tuleneb tööjaotusest
    5. Bürokraatia on odavam.
    Kriitika Weberi bürokraatiateooriale:
    - administratiivüksuste liigne kontroll inimeste elu üle võib viia olukorrani, kus nad muutuvad liiga
    suureks ja võimsaks.
    - sõna “bürokraatia” negatiivne kasutamine viitab süsteemile, mis on liiga paindumatu ja isikukauge
    (inimene = arv)
    - bürokraatlikud reeglid vabastavad ametnikud vastutusest poliitikute ees.
    - kirjalikkuse printsiip, kui kõik asjad panna kirja, nõuab taoline tegevus lisatööd ja suurendab
    paberipahna.
    - legaalsuse printsiip, kui väga rangelt järgida, kaasneb jäikus. Seega, kas jätame bürokraatidele
    suurema valikvõimaluse ja sellega kaotame etteennustatavuse või määratleme väga täpselt, mida
    bürokraat võib teha ja väldime võimaluse, et saaks asjaolusid arvesse võtta.
    Siiski peetakse Weberi bürokraatiat enamikes riikides ideaalvariandiks (nagu demokraatia – tal on puudusi, aga
    paremat ei ole) (Inimesed eelistavad isikukaugsust korruptsioonile ja omakasupüüdlikkusele)
    NB bürokraat on, kes allub võimule ja kellel on võim (nt sekretär pole bürokraat, sest tal pole võimu).
    • .DOC Laadi alla originaalfail 44 lk · .doc · 525 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    õigusõpetuse kordamis küsimused #1 õigusõpetuse kordamis küsimused #2 õigusõpetuse kordamis küsimused #3 õigusõpetuse kordamis küsimused #4 õigusõpetuse kordamis küsimused #5 õigusõpetuse kordamis küsimused #6 õigusõpetuse kordamis küsimused #7 õigusõpetuse kordamis küsimused #8 õigusõpetuse kordamis küsimused #9 õigusõpetuse kordamis küsimused #10 õigusõpetuse kordamis küsimused #11 õigusõpetuse kordamis küsimused #12 õigusõpetuse kordamis küsimused #13 õigusõpetuse kordamis küsimused #14 õigusõpetuse kordamis küsimused #15 õigusõpetuse kordamis küsimused #16 õigusõpetuse kordamis küsimused #17 õigusõpetuse kordamis küsimused #18 õigusõpetuse kordamis küsimused #19 õigusõpetuse kordamis küsimused #20 õigusõpetuse kordamis küsimused #21 õigusõpetuse kordamis küsimused #22 õigusõpetuse kordamis küsimused #23 õigusõpetuse kordamis küsimused #24 õigusõpetuse kordamis küsimused #25 õigusõpetuse kordamis küsimused #26 õigusõpetuse kordamis küsimused #27 õigusõpetuse kordamis küsimused #28 õigusõpetuse kordamis küsimused #29 õigusõpetuse kordamis küsimused #30 õigusõpetuse kordamis küsimused #31 õigusõpetuse kordamis küsimused #32 õigusõpetuse kordamis küsimused #33 õigusõpetuse kordamis küsimused #34 õigusõpetuse kordamis küsimused #35 õigusõpetuse kordamis küsimused #36 õigusõpetuse kordamis küsimused #37 õigusõpetuse kordamis küsimused #38 õigusõpetuse kordamis küsimused #39 õigusõpetuse kordamis küsimused #40 õigusõpetuse kordamis küsimused #41 õigusõpetuse kordamis küsimused #42 õigusõpetuse kordamis küsimused #43 õigusõpetuse kordamis küsimused #44
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 525 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tiina Lass Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    35 küsimust, 7 tuli eksamile
    õigus õigusõpetus eksami küsimused tööõigus

    Sarnased õppematerjalid

    õigusõpetuse konspekt puks
    18
    doc

    õigusõpetuse konspekt(puks)

    aastaseks saanud alaealise töölevõtmisel; 7) seadusega ettenähtud juhtudel töötamisluba välismaalase või kodakondsuseta isiku tööle võtmisel; 8) muud dokumendid seaduse või vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel. (2) Tööle võtmisel on keelatud nõuda dokumente, mida ei ole ette nähtud seaduse või vabariigi valitsuse määrusega. (3) Töötajal on õigus omaalgatuslikult esitada tööandjale iseloomustusi, soovitusi ja muid dokumente, mis iseloomustavad tema eelnenud töötamist ning kutseoskuste olemasolu ja kasutamist. 4. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Töösisekorraeeskirjad: Töösisekord määratakse töösisekorraeeskirjadega tööandja juures, kellel on vähemalt viis töötajat. Tööandja, välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus, kinnitab

    Õigusõpetus
    Tööõiguse eksami kordamisküsimused
    16
    doc

    Tööõiguse eksami kordamisküsimused

    tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud

    Tööõigus
    Töölepingu seadus 2018
    58
    pdf

    Töölepingu seadus 2018

    tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. (5) Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi. Kasutajaettevõtja korraldustele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi. § 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused (1) Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. (2) Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab töötaja tööandjale esitama arsti või

    Tööõigus
    TÖÖÕIGUS
    108
    docx

    TÖÖÕIGUS

    juhtub. Töölepingu eristamine teistest võlaõiguslikest:  ■ töövõtuleping VÕS §-d 635-657;  ■ käsunduslepingVÕS §-d 619- 634;  ■ maaklerileping VÕS §-d 658-669;  ■ agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted:  ■ seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5)  ■ hea usu põhimõte ( VÕS § 6);  ■ mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7);

    Tööõigus
    Tööõiguse kontrolltöö 49 küsimust vastustega
    21
    doc

    Tööõiguse kontrolltöö 49 küsimust vastustega

    töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

    Tööõigus
    Töötasu arvestus
    19
    docx

    Töötasu arvestus

    kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. (7) [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009] (8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Töötasu maksmine § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis

    Majandusarvestus
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    67
    pdf

    Õiguse Alused kordamisküsimused

    koraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik on poliitilise võimu organisatsioon, poliitika aga ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus aga ka riigi poliitika teostamise vahend. 10. Millised on öiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õiguse ja majanduse omavaheline seos on kahesugune. Ühelt poolt on majanduslikud suhted

    Õigus alused
    Töölepingu seadus
    35
    doc

    Töölepingu seadus

    Töötaja peab tööprotsessis osalema alati isiklikult, ta ei saa endale võetud kohustusi täita esindaja kaudu. 3. Üldjuhul sõlmitakse tööleping määramata ajaks ja töötaja on kohustatud kokkulepitud tööd tegema kuni töölepingu lõpetamiseni seaduses ettenähtud alustel ja korras. Tähtajalise töölepingu puhul lõpeb töötegemise kohustus tähtaja möödumisega. Seega töölepingulised suhted ei lõpe lepingu täitmisega, vaid lepingu lõpetamisega. 4. Tööandjal on õigus anda töötajale tööülesannete täitmiseks kohustuslikke juhiseid ning kontrollida, kuidas ta oma tööülesandeid täidab. Tööandja määrab kindlaks, millal ja kuidas töötaja tööd peab tegema. Selleks võib tööandja kehtestada töösisekorraeeskirjad, ametijuhendid jmt töö tegemise korda reguleerivad aktid. Tööandjal on õigus töötajat töökohustuste rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. Seega on töölepingu alusel tehtav

    Majandus


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (13)

    Liiiiiiiiiis profiilipilt
    Liiiiiiiiiis: Väga kummaliselt üles ehitatud, ja minu küsimustele vastust ei saanud :(
    19:13 01-11-2012
    pinku profiilipilt
    pinku: Väga hea loodan et saan eksami tehtud :)
    15:05 21-05-2012
    kvantik profiilipilt
    kvantik: Tänan väga heade materjalide eest
    11:15 02-04-2011



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun