Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

õigusõpetuse kordamis küsimused (13)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad ?
  • Kuidas toimub seaduseelnõu menetlus Riigikogus ?
  • Millise teabe peavad nad avaldama oma veebilehel ?
  • Mis on jus soli ja jus savignet ?
  • Kellelt ja mille eest võib Eesti kodakondsust ära võtta ?
  • Millised on kohaliku omavalitsuse tegutsemise üldpõhimõtted ?
  • Mis kuulub kohaliku volikogu ainupädevusse ?
  • Milles seisneb võimude lahusus kohalikus omavalitsuses ?
  • Mis on korruptiivne tegu ?
  • Mida nad peavad deklareerima ?
  • Kes on notar ja mis tingimustel saadakse notariks ?
  • Kes määrab tema tööpiirkonna ?
  • Milliseid toiminguid teeb notar ?
  • Kuidas määratakse ametisse õiguskantsler ?
  • Millal ja kes võib liikme välja arvata elamuühistust ?
  • Millal võib kinnisasja sundvõõrandada ?
  • Mis on korteriomand, mis kuuluvad kaasomandisse ?
  • Kes nimetab valitseja ja millised on tema kohustused ?
  • Mis on erastamisseaduse järgi erastamise objektid ?
  • Millised on erastamise viisid ?
  • Mis on krediidiasutus ja millised on selle liigid ?
  • Mis on likviidsus ?
  • Kes teostab järelevalvet krediidiasutuste üle ?
  • Mis on pärimine ?
  • Millal võib abielluda ?
  • Mis on lahusvara ja mis ühisvara ?
  • Millal võetakse ära vanemlikud õigused ?
  • Mis on eestkoste ?
  • Millised sotsiaalteenused on olemas ?
  • Kes finantseerivad sotsiaalhoolekannet ?
  • Millistele teostele tekib autoriõigus ja millele ei kohaldata seda ?
  • Kaua kehtib autoriõigus ?
  • Millised tegevused on konkurentsi kahjustavad ?
  • Mis on kõlvatu konkurents ?
  • Millised on tarbija põhiõigused ?
  • Mis on müüjal keelatud ?
  • Mis on ametiasutus ?
  • Millised on avaliku teenistuse liigid ?
  • Kes võib olla ametnik ja keda ei võeta avalikku teenistusse ?
  • Miks on ette nähtud katseaeg ja kui pikk see võib olla ?
  • Mis on tööleping ja mis dokumendid on selleks vajalikud ?
  • Millised on töölepingu lõpetamise alused ?
  • Mis on pankrott ?
  • Kes võib esitada pankrotiavalduse ?
  • Millised on pankrotihalduri ülesanded ?
  • Mis on individuaalne töövaidlus ja kuidas seda lahendatakse ?
  • Kes võivad sõlmida kollektiivlepingut ja mis on selle sisu ?
  • Mis kollektiivne töötüli, streik ja töösulg ?
  • Millised on lepitaja ülesanded ?
  • Kui lepitaja töö vilja ei kanna ?
  • Kes kehtestab palga alammäära ?
  • Mis on võrdse tasustamise põhimõte ?
  • Milline on töötasustamine eritingimustes ?
  • Milline on palga maksmise kord ?
  • Mida võib palgast kinni pidada ?
  • Mis on puhkus ja millised selle liigid ?
 
Säutsu twitteris

Eksamiküsimused


Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme?
Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest.
Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi.
  • Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad?
    Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne
    Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks.
    1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava)
    2) kohtu- ja halduspretsedent
    3) õigusteadus e. juristide arvamus
    4) leping
    5) õigusakt
  • Kuidas toimub seaduseelnõu menetlus Riigikogus?
    Seaduseelnõu jõuab Riigikokku teisel etapil.
    Seaduseelnõu saab algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon , vabariigi valitsus või komisjon .Menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist.
    Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad riigikogu liikmed esitada juhtivkomisjonile muudatusettepanekuid.
    Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu, samuti kommenteerib juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekuid. Järgnevalt võib iga Riigikogu liige avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Kui Riigikogu liige nõuab, pannakse juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekud hääletusele.
    Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele.
    Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Viimast korda avatakse läbirääkimised, millest võtavad osa fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält.
    Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused.
    Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas.
    Välislepingut puudutava seaduseelnõu menetlemise erisused :
    Välislepingut puudutavat seaduseelnõu arutatakse kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Eelnõu lõpphääletus viiakse läbi teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist.
  • Kes on avaliku teabe valdajad, kuidas nad peavad teabenõudele vastama ja millise teabe peavad nad avaldama oma veebilehel?
    Avaliku teabe valdajad:
    1)riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus;
          2) avalik-õiguslik juriidiline isik;
          3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.
    (2) Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus -, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.
                (3) Teabevaldajaga võrdsustatakse:
                1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, – teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi;
                2) füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.
    (1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe:
                1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja majandusprognoosid;
                2) kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika;
                (RK s 19.06.2002 jõust.01.09.2002 - RT I  2002, 63, 387)
                3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused;
                4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid ning nende täitmise juhendi;
                5) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ametijuhendid ;
                6) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed , hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid;
                7) andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale;
                8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded ;
                9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid;
                10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded;
                11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded;
                12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta;
                13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta;
                14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates;
                15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel;
                16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist ;
                17) kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega projektide eelnõud enne pädevatele organitele heakskiitmiseks esitamist, samuti vastavad heakskiidetud või vastuvõetud dokumendid ;
                18) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tellitud uuringud ja analüüsid;
                (RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I  2007, 12, 66)
                19) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste täitmata ametikohtade kohta;
                20) andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta;
                21) andmed selle vara ja eelarveraha kasutamise kohta, mille riik või kohaliku omavalitsuse üksus on andnud üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud või nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele;
                22) avalike ürituste kavad;
                23) muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist;
                24) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvõtuaegade kohta;
                25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra;
                26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta;
                27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist;
                28) erakondade liikmete nimekirjad;
                29) jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega;
                (RK s 15.06.2005 jõust.01.01.2006 - RT I  2005, 39, 308)
                30) andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut;
                (RK s 24.01.2007 jõust.01.01.2008 - RT I  2007, 12, 66)
                31) asutuse dokumendiregistri;
                32) muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.
     
                (2) Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.

  • Mis on jus soli ja jus savignet? Millised on võimalused saada Eesti kodakondsust? Kellelt ja mille eest võib Eesti kodakondsust ära võtta?
    Kodakondsuse saamise põhialus
    Sünniga saab isik kodakondsuse oma vanematelt kindlate printsiipide alusel
    • Lähtudes vanemate või ühe vanema kodakondsusest - ius sanguinis ehk vereõiguse ehk põlvnemise printsiip, oluline ei ole kas laps sündis kodu- või välismaa pinnal
    • sünnikoha riigi järgi - st ius soli, kusjuures laps saab sünnikoha riigi kodakondsuse sõltumata vanemate või ühe vanema kodakondsusest

    Eesti kodakontsust saadakse sünni teel, naturalisatsiooni korras, taastatakse isikule kes on kaotanud kodakontsuse alaealisena, kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Samuti ka eriliste teenete eest Eesti riigi vastu nt saavutused teadus, kultuuri ja spordi alal
    Eesti kodakontsust võib ära võtta:
    1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata;
    2) astunud välisriigi luure - või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni;
    3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda;
    4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise ;
    5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest.
  • Millised on kohaliku omavalitsuse tegutsemise üldpõhimõtted? Millised on tema põhiülesanded (valdkonniti?) ja millest moodustub kohaliku omavalitsuse eelarve?
    Üldpõhimõte:
  • kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
  • igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
    3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
    4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
    5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;
    6) tegevuse avalikkus ;
    7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.
    Põhiülesanded:
    1)korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
    2) korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.
    Eelarve moodustub koormistest, maksudest .Koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.
  • Mis kuulub kohaliku volikogu ainupädevusse? Kas kohalik omavalitsus võib laenu anda? Milles seisneb võimude lahusus kohalikus omavalitsuses? Kas kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad inimestel on õigus esitada volikogule eelnõu?
    Kohaliku volikogu ainupädevusse kuuluvad järgmised küsimused:
  • valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;
  • kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
  • valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;
  • koormiste määramine;
  • toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;
  • valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine;
  • valla või linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine;
  • laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine;
  • valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
  • taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna piiride või valla või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;
  • osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;
  • volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;
  • valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;
  • volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;
  • vallavanema või linnapea valimine;
  • valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;
  • valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
  • umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
  • vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;
  • volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;
  • volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;
  • volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;
  • valla või linna esindamise korra kehtestamine;
  • valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;
  • valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;
  • valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;
  • rahvakohtunikukandidaatide valimine;
  • Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
  • valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;
  • kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;
  • üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine;
  • üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;
  • detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
  • valla või linna ametiasutuse ja valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;
  • valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
  • valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine;
  • kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;
  • koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;
  • avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;
  • jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;
  • jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;
  • jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine.
  • muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.
    Omavalitsus annab laenu.
    Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
    (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
    (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

  • Mis on korruptiivne tegu? Millised ametiisikud peavad esitama igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni ja mida nad peavad deklareerima? Millised töökoha ja tegevuse piirangud sätestab korruptsioonivastane seadus korruptsiooni vähendamiseks?
    ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud .
    Ametiisik on korruptsioonivastase seaduse mõistes riigi või omavalitsuse ametnik või tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja , kellel on õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kaustusse andmise otsuste tegemisel. Lisaks sellele on ametiisikud ka korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikud.
    Peavad delkareerima oma varalise seisu ja oma varalised kohustused
    Piirangud:
    Töökoha- ja tegevuspiiranguna käsitatakse käesolevas seaduses piirangut tegutseda avalikus teenistuses olles ettevõtjana, töötada kohakaasluskorras ja oma lähisugulase või -hõimlasega otseses alluvusvahekorras.
    äesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud ametiisikutel on keelatud:
    1) kohakaasluskorras töötada vahetu ülemuse lubatust suurema koormusega ja lubatust erineval ajal ning juhul, kui niisugune töötamine kahjustab töö- või teenistuskoha mainet või kui töö- või teenistuskohustuste täitmine tähendab ka järelevalvet teise tööandja üle;
    2) olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja;
    3) olla välismaa äriühingu filiaali juhataja;
    4) töötada ametikohal, kus teda vahetult kontrolliv ametnik või tema vahetu ülemus on ametiisiku lähisugulane või -hõimlane;
    5) olla ühtaegu avalik-õigusliku juriidilise isiku ja vahetult selle isiku kontrollitava juriidilise isiku juht- või järelevalveorgani liige;
    6) olla riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juht- või järelevalveorgani liige kolm aastat pärast avalikust teenistusest lahkumist.
    (3) Ametiisik võib tegutseda ettevõtjana, samuti olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ainult teda ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud isiku või ametiasutuse loal, kui nimetatud tegevus ei takista töö- või teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta töö- või teenistuskoha mainet. Igaühel on õigus saada ametiisiku ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud ametiisikult selle loa kohta teavet.
    (4) Ametiisik ei või töö- või teenistuskohustuste täitmise korras kontrollida enda kui ettevõtja, samuti tema osalusega täisühingu ega tema täisosalusega usaldusühingu tegevust.
    (5) Lähisugulasena käsitatakse seaduses vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast, lähihõimlasena abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last.

  • Kes on notar ja mis tingimustel saadakse notariks ? Kes määrab notari tasu, kes määrab tema tööpiirkonna? Milliseid toiminguid teeb notar?
    Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notareid Eestis tuleb eristada paljudes riikides eksisteerivatest tsiviilõiguslikest notaritest, kellel on oluliselt väiksemad pädevused.
    Tingimuse:1)akadeemimile õigusteaduslik kõrgharidus 2)teovõimeline 3) kas eesti või eruroopa liidu liikesriigi kodanik 4) eesti keele oskus 5) aus ja kõrgete kõlbelis omadustega 6) notari eksam 7) 2 aastane kandidaadi teenistus 8) ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras, kuulutab välja justiitsministeerium 9)
    Notari tasu määrab seadus , tööpiirkonna määrab tema ise-kuna on vaba elukutse .
    Notar teeb järgmisi toiminguid:1)lepingute tõestamine 2)testamendi tõestamine 3) loteriide tõestamine 4) allkirja tõestamine 5)isikutuvastamine foto järgi 6) väärtpaberite ja-asjade hoiule võtmine 7)protestide tõestamine
  • Kuidas määratakse ametisse õiguskantsler? Millised on tema ülesanded (sh ka ombudsmani roll)?
    Kuidas määratakse ametisse õiguskantsler- Õiguskantsleri nimetab ametisse Rigikogu Eesti Vabariigi prsidendi ettepanekul 7 aastaks. Ametivanne , millele peab alla kirjutama.
    Ülesanded:
    Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
    (2) Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ning esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande.
    (3) Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.
    (31) Õiguskantsler teeb Euroopa Parlamendi presidendile ettepaneku Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmelt Euroopa Ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolliga ettenähtud immuniteedi võtmiseks.
    (4) Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
    (5) Õiguskantsler lahendab eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluse põhiseaduse ning teiste seaduste alusel.
    (6) Õiguskantsler teostab järelevalvet õigusaktide välislepingutele vastavuse üle.
    [RT I 2007, 11, 52 – jõust. 18.02.2007]
    (7) Õiguskantsler on piinamise ning muu julma , ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riigi ennetusasutus.
    Õiguskantsler kontrollib, et avalikke ülesandeid täitvad asutused
    ja ametnikud oma tegevuses ja Teiega suhtlemisel ei rikuks Teie
    põhiseadusest tulenevaid õigusi ja vabadusi, seadusi ja teisi õigustloovaid
    akte ning hea halduse tava. Õiguskantsler kaitseb Teid avaliku võimu
    ja ametnike omavoli eest. Seda ülesannet nimetatakse õiguskantsleri
    ombudsmani funktsiooniks.
  • Millal ja kes võib liikme välja arvata elamuühistust? Milliste eluruumide suhtes võib kohalik volikogu kehtestada üüri piirmäära? Kui tihti seda võib muuta?
    Elamuühistu (-kooperatiivi) liige arvatakse elamuühistust (-kooperatiivist) välja tema surma korral. Samuti võidakse liige elamuühistust (-kooperatiivist) välja arvata, kui ta:
    1) ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud osamaksu või majandamiskulude eest;
    2) korduvalt rikub elamuühistu (-kooperatiivi) põhikirja;
    3) korduvalt rikub või lõhub eluruumi või ei kasuta seda sihipäraselt või oma süülise käitumisega teeb võimatuks teiste elanike kooselu temaga ühes korteris või majas ;
    4) on esitanud elamuühistusse (-kooperatiivi) vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine elamuühistu (-kooperatiivi) liikmeks ei olnud õiguspärane;
    5) on osamaksuna elamuühistule (-kooperatiivile) makstud summad saanud kuritegelikul teel.
    (2) Elamuühistu (-kooperatiivi) otsuse liikme väljaarvamise ja talle tagastamisele kuuluva osamaksu suuruse kohta võib vaidlustada kohtu korras.
    Kohaliku omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada oma haldusterritooriumil asuvatele munitsipaalomandis olevatele eluruumidele üüri piirmäärad. Kohaliku omavalitsuse volikogu muudab üüri piirmäärasid üks kord 12 kuu jooksul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest piirmäärade kehtestamisest arvates muutunud.
  • Millal võib kinnisasja sundvõõrandada? Kes võib taotleda sundvõõrandamist? Kes üldjuhul otsustab sundvõõrandamise ja kuidas kompenseeritakse see omanikule?
    Kinnisasja võib üldistes huvides sundvõõrandada järgmistel eesmärkidel:
    1) piirivalve-, politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste-, tuletõrje- ja päästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;
    [RT I 2007, 24, 128 – jõust. 26.03.2007]
    2) energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;
    3) avalike sadamate ja lennuväljade ning neid teenindavate ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;
    4) maavarade kaevandamiseks;
    5) liinide rajamiseks või laiendamiseks;
    6) avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks;
    7) avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks;
    8) ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud;
    9) veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks;
    10) kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks;
    11) kalmistute rajamiseks või laiendamiseks;
    12) üldkasutatavate jäätmehoidlate
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    õigusõpetuse kordamis küsimused #1 õigusõpetuse kordamis küsimused #2 õigusõpetuse kordamis küsimused #3 õigusõpetuse kordamis küsimused #4 õigusõpetuse kordamis küsimused #5 õigusõpetuse kordamis küsimused #6 õigusõpetuse kordamis küsimused #7 õigusõpetuse kordamis küsimused #8 õigusõpetuse kordamis küsimused #9 õigusõpetuse kordamis küsimused #10 õigusõpetuse kordamis küsimused #11 õigusõpetuse kordamis küsimused #12 õigusõpetuse kordamis küsimused #13 õigusõpetuse kordamis küsimused #14 õigusõpetuse kordamis küsimused #15 õigusõpetuse kordamis küsimused #16 õigusõpetuse kordamis küsimused #17 õigusõpetuse kordamis küsimused #18 õigusõpetuse kordamis küsimused #19 õigusõpetuse kordamis küsimused #20 õigusõpetuse kordamis küsimused #21 õigusõpetuse kordamis küsimused #22 õigusõpetuse kordamis küsimused #23 õigusõpetuse kordamis küsimused #24 õigusõpetuse kordamis küsimused #25 õigusõpetuse kordamis küsimused #26 õigusõpetuse kordamis küsimused #27 õigusõpetuse kordamis küsimused #28 õigusõpetuse kordamis küsimused #29 õigusõpetuse kordamis küsimused #30 õigusõpetuse kordamis küsimused #31 õigusõpetuse kordamis küsimused #32 õigusõpetuse kordamis küsimused #33 õigusõpetuse kordamis küsimused #34 õigusõpetuse kordamis küsimused #35 õigusõpetuse kordamis küsimused #36 õigusõpetuse kordamis küsimused #37 õigusõpetuse kordamis küsimused #38 õigusõpetuse kordamis küsimused #39 õigusõpetuse kordamis küsimused #40 õigusõpetuse kordamis küsimused #41 õigusõpetuse kordamis küsimused #42 õigusõpetuse kordamis küsimused #43 õigusõpetuse kordamis küsimused #44
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 511 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tiina Lass Õppematerjali autor

    Lisainfo

    35 küsimust, 7 tuli eksamile
    õigus , õigusõpetus , eksami küsimused , tööõigus

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (13)

    Liiiiiiiiiis profiilipilt
    Liiiiiiiiiis: Väga kummaliselt üles ehitatud, ja minu küsimustele vastust ei saanud :(
    19:13 01-11-2012
    pinku profiilipilt
    pinku: Väga hea loodan et saan eksami tehtud :)
    15:05 21-05-2012
    kvantik profiilipilt
    kvantik: Tänan väga heade materjalide eest
    11:15 02-04-2011


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    16
    docx
    Õigusõpetuse konspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    16
    doc
    Õigusõpetus-vastused küsimustele
    22
    doc
    Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega
    39
    docx
    Õigusõpetus - Kordamine eksamiks





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun