Tööõiguse eksami kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Tööõigus

1 Hindamata

Tööõiguse printsiibid
1.Õigus vabalt valida tegevusala , elukutset ja töökohta.
2.Töötingimused on riigi kaitse all.
3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks
4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus
5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte.
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus.
7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest.
8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale)
9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte.

Töölepingu mõiste ja sisu
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile . Tööandja maksab töötajale töö eest tasu
Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev

Töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema. Lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või teatud aja jooksul. Töötegemisel on töötaja tööandjaga alluvusvahekorras, töötaja kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölepingu alusel tehtav töö on tasuline . Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.

Töötamine avalikus teenistuses
1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
(2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.

Avaliku teenistuja mõiste. Ametnik
Avalik teenistuja (edaspidi teenistuja) on isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. * Riigiga teenistussuhtes olev isik on riigiteenistuja. Kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik on kohaliku omavalitsuse teenistuja.
Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks.

Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded
1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
(2) Kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks saanud ja vähemalt käesoleva seaduse 1. lõikes sätestatud nõudmistele vastava isiku.
(3) Ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametisse võib nimetada ainult Eesti kodaniku, kui ametikohal teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi. Sellised ametikohad on näiteks käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ametiasutuste juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse või kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või riigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohad ning ametikohad, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamisel piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi.

Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.
Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul.
Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel, sätestatakse seadusega.

Teenistusse ei või võtta isikut:
1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse;
3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale;
4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.;
5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest.

Teenistujad jagunevad:
1) ametnikeks;
2) abiteenistujateks;
3) koosseisuvälisteks teenistujateks.
Ametnik võetakse teenistusse ametiasutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel.
Määratud ajaks võetakse teenistusse:
1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja – asendatava ametikohale naasmiseni või ametist vabastamiseni;
2) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja – konkursikomisjoni otsuses märgitud isiku ametisse astumiseni;
3) Riigikogu esimehe või aseesimehe nõunik ja abi, Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni nõunik ja konsultant – Riigikogu antud koosseisu volituste ajaks, kuid mitte kauemaks kui Riigikogu esimehe või aseesimehe volituste lõpuni või Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni tegevuse lõppemiseni;
4) Vabariigi Presidendi nõunik – Vabariigi Presidendi volituste ajaks;
5) abiminister ja peaministri või ministri nõunik ja abi – vastavalt Vabariigi Valitsuse või ministri volituste ajaks;
51) ministeeriumi kantsler – viieks aastaks;
6) koosseisuväline ametnik – ülesande täitmise ajaks;
7) riiklik lepitaja – kollektiivse töötüli lahendamise seaduses ettenähtud tähtajaks;
8) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik – võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõikes 2 ettenähtud tähtajaks;
9) riigi julgeoleku volitatud esindaja juht – viieks aastaks.

Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest
Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.
Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt:
1) alates 5-aastasest teenistusstaažist – 5% ametipalgast;
2) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10% ametipalgast;
3) alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% ametipalgast.
Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu:
1) magistrikraadi eest – 10% ametipalgast;
2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest – 20% ametipalgast.

Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi

Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus
1) Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.
Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene.
(2) Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast

Teenistuskohast mittetulenevate korralduste täitmine
1) Teenistuja on kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast, välja arvatud kui…
1) on vastuolus õigusaktidega;
2) ületab korralduse andja võimupiire;
3) nõuab tegusid , mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus.
Ametiasutuse juhi korraldusest peab teenistuja teatama oma vahetule ülemusele.

Osalemine ettevõtluses Töötamine teise tööandja juures
Riigiametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse loal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta teenistuskoha mainet.
Ametnik ei või teenistuskohustuste täitmise korras teostada järelevalvet oma ettevõtluse üle.
Ametnik võib teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse poolt lubatud koormusega ja ajal, kui niisugune töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet.
Ametnik ei või töötada tööandja juures, kelle üle ta teenistuskohustuste täitmise korras teostab järelevalvet.

Piirangud tehingute tegemisel
Teenistujal on keelatud:
1) omandada tehingu tegemiseks tema kätte usaldatud selle isiku vara, kellega ta on töö- või teenistussuhtes;
2) teha riigiasutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid riigiga või kohaliku omavalitsuse asutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid kohaliku omavalitsusüksusega;
3) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud juriidiliste isikutega;
4) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on;
5) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga, kelle tegevust ta kontrollib;
6) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga .

Distsiplinaarsüüteod Distsiplinaarkaristused
Distsiplinaarsüütegudeks on:
1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine ;
2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine;
3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust .
Ametnikele määratavateks distsiplinaarkaristusteks on:
1) noomitus ;
2) rahatrahv mitte üle ametniku 10-kordse päevapalga;
3) palga maksmise peatamisega teenistusest kõrvaldamine mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks;
4) üleviimine madalamale palgaastmele kuni kolme astme võrra mitte kauemaks kui üheks aastaks;
5) teenistusest vabastamine käesoleva seaduse § 118 alusel.
NB! Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

Teenistussuhte peatumise alused
Ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö!
Teenistussuhe peatub:
1) ametniku kirjaliku avalduse alusel, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega;
2) puhkuse ajaks;
3) ajutise töövõimetuse ajaks;
4) ajaks, mil ametnik seaduses sätestatud juhtudel täidab muid talle pandud riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid;
4.1) ajateenistuskohustuse täitmise või asendusteenistuses teenimise ajaks;
4.2) ajaks, mil ametnik täidab riikliku eksperdi ülesandeid Euroopa Liidu institutsioonide juures. Käesoleva punkti alusel teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule ametipalk ning õigus asuda pärast peatumise lõppemist teenistusse endisele või sama laadi ametikohale;
5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid;
6) ajaks, mil ametnikult ebaseaduslikult nõutakse ülesannete täitmist teisel teenistuskohal ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest;
7) ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud käesoleva seaduse § 109 1. lõike või § 110 1. lõike alusel, samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel;
8) ajaks, mil ametnik on arestis või vahi all;
9) muudel juhtudel, mil ametnik on seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

Tööleping- töövõtuleping
TÖÖLEPING:
Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.
TÖÖVÕTULEPING:
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
Võrdse kohtlemise põhimõte: Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.

Töölepingu sõlmimine alaealisega
Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega.

Tööandja ei tohi lubada teda tööle:
Ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
Ohustab alaealise kõlblust;
Sisaldab ohte , mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;,
Takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
Ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu , mille puhul alaealise töötamine on keelatud.
Tööandja võib 13-14-aastase alaealisega või 15-16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.
7-12-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri- , kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.
Nõusolek alaealise töötamiseks -
Tööandjal on keelatud alaealist tööle lubada ilma seadusliku esindaja nõusoleku või heakskiiduta.
7-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik nõusolek tegevuskohajärgselt tööinspektorilt.
Kui tööinspektoril tekib7-12-aastase alaealise soovi väljendamisel põhjendatud kahtlus, selgitab tööinspektor tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul.
Füüsikalised ohutegurid
Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate füüsikaliste ohutegurite tõttu:
1) kahjustav kiirgus;
2) kahjustav vibratsioon ;
3) müratase üle 80 dB;
4) kõrgrõhutingimused, näiteks töö kessoonis, barokambris või tuukrina;
5) pidev madal õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +19 °C, keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril alla +16 °C);
6) pidev kõrge õhutemperatuur (kerge füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +26 °C, keskmise raskusega füüsiline töö ruumis temperatuuril üle +24 °C).
Keemilised ohutegurid
Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige järgmiste töökeskkonnas toimivate keemiliste ohutegurite tõttu:
1) ohtlikud ained või neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud «Kemikaaliseaduse» alusel järgmiste ohusümbolite ja riskilausetega: ohusümbol T ja riskilause R23, R24, R25, R39, R45, R46, R48, R60, R61 või nende ühendlaused; ohusümbol T+ ja riskilause R26, R27, R28, R39 või nende ühendlaused; ohusümbol C ja riskilause R34 või R35; ohusümbol E ja riskilause R2 või R3; ohusümbol Xn ja riskilause R39, R40, R42, R43, R45, R46, R48, R60, R61 või nende ühendlaused; ohusümbol Xi ja riskilause R12, R42, R43 või nende ühendlaused;
2) plii või selle ühend;
3) asbest.
Bioloogilised ohutegurid
Tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda tööle, mis ohustab alaealise tervist eelkõige «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» § 8 lõike 3 alusel kehtestatud töökeskkonnas toimivate 3. või 4. ohurühma bioloogiliste ohutegurite

Tähtajalise töölepingu sõlmimine
Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult.
Tähtajalist töölepingut võib sõlmida kuni viieks aastaks.
Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks.
Tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise ja pikendamise piirang:
Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks.
Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.

Töölepingu tühistamise erisused ja tagajärjed.
Erisused: Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamise kohta tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud , on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse.
Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest.
Tagajärjed: Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist.
Töötaja tagastab tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid .
Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määramisel, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutud osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades.

Kollektiivlepingu pooled. Rakendusala
Mõiste: Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.
Kollektiivlepingu pooled:
Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne.
*) Kollektiivleping sõlmitakse:
1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel;
2.1) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel;
3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel;
4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel.
*) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja.
*)Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele.
Rakendusala:
1) Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.
2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on tühised, välja arvatud, kui sellise kokkuleppe võimalus on seaduses ette nähtud.
Kollektiivlepingu sõlmimise kord:
1) Kollektiivleping sõlmitakse käesolevas seaduses ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel.
(2) Kollektiivlepingu projekti valmistab ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada.
(3) Pooled alustavad läbirääkimisi seitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist.
(4) Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad. Omavahelisel kokkuleppel võivad töötajate ühingud või liidud moodustada ühise esinduse ning sõlmida ühise kollektiivlepingu.
(5) Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Läbirääkimiste pidamiseks tööajal vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga säilitamisega.
Kontroll: 1) Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad poolte volitatud esindajad.
(2) Kollektiivlepingu kohta informatsiooni andmise ja täitmise kontrollimise kord määratakse kollektiivlepinguga.
Jõustumine: 1) Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Kollektiivlepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(3) Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi – pidama töörahu).
(4) Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele läheb kollektiivleping üle ettevõtte omandajale . Ettevõtteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka majandusüksust, mis ei kuulu ettevõtjale, samuti asutust ja muud organisatsiooni.
(5) Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada töörahu.

Töötaja kohustused
Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
Kui seadusest, kollektiiv - või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja järgmisi kohustusi:

teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitustel;
hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita, kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist ja vara;
hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
Teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.

Töötaja hoolsuse määr
Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.
Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.

Raseda ning rasedus - ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused
Töötajal on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd.
Kui tööandjal ei ole võimalik vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda.
Töötaja peab tööandjale esitama arsti tõendi, millest nähtavad tervisseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud tööülesannete ja –tingimuste kohta.

Töötaja õigus keelduda töö tegemisest kui…
1)ta kasutab puhkust;
2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduses ettenähtud tingimustel ja korras
3)ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
4) ta osaleb streigis;
5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemistel;
6)tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

Saladuse hoidmise kohustus
Vastavalt võlaõigusseaduse §625 sätestatule võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida leppetrahvi võlaõigusseaduse sätestatud tingimustel ja korras.
§625 VÕS (1) Käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt.
(2) Pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks.

Konkurentsipiirangu kokkulepe
Sellega võtab töötaja kohustuse mitte töötada konkurendi juures või tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.
Konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud .
Pärast töölepingu lõppemist kehtib üksnes kui on sõlmitud kirjalikult, selle eest makstakse hüvitist ja see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette.
Töötaja võib selle üles öelda, teatades 15 kalendripäeva ette

Tööandja kohustused
(1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt.
(2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust ;
5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu;
6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
8) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi;
9) teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping;
10) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi;
11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi;
12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi;
13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Töötervishoiu ja tööohutuse tagamine

(1) Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.
(2) Käesolevas seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.

Töökoht. Töövahend
TÖÖKOHT: (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
(2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
(3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis võib töötaja tervist kahjustada, tuleb vältida heitme levikut töökeskkonda, tagada selle eemaldamine tekkekohast ja muutmine kahjutuks.
TÖÖVAHEND: (1) Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.
(2) Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.

Ohutegurid
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID:
Füüsikalised ohutegurid on:
1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
(2) Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele .
(3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte.
(4) Töökoha sisekliima – õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.
(5) Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel. Kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist ja suhtlemist vajava töö puhul ei tohi müra segada tööülesande täitmist. Müra ei tohi segada helisignaalide arusaadavust.
KEEMILISED OHUTEGURID:
(1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
(2) Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja käesolev seadus.
BIOLOOGILISED OHUTEGURID:
(1) Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ( bakterid , viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
(2) Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.

Tööandja kohustused
1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;
2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale;
3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;

Tööõnnetus
(1) Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.
(2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
(3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele.
(4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.

Kutsehaigus ja tööga seotud haigus
(1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad . Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister .
(2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus.
(3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks.
(4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde.

Töötasu suurus. Majandustulemuselt makstav tasu
TÖÖTASU SUURUS:
Kui isik teeb tööd, mille tegemist eeldatakse tasu eest - töötasu on kokku lepitud.
Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel makstav tasu.
Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
Töötasu makstakse rahas.
Kui on kokku lepitud, et tööandja annab muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära ja sellest madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
Kui tööandja ei ole täitnud kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks ning töötajal tekib seetõttu kohustus maks tasuda, võib töötaja tööandjalt nõuda tasutud maksu hüvitamist.
Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra ning töötasu alamäära.
MAJANDUSTULEMUSELT MAKSTAV TASU:
Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.

Töötasu maksmise aeg, koht ja viis
Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.
Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.
Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ega teinud töö tegemiseks vajalikke toiminguid, välja arvatud, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Töötasu vähendamine
Kui tööandja ei saa temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.
Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma võimaluse korral teist tööd
Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette.
Töötajal on õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis tööpäeva ette.

Tööaeg. Vaba aja andmine
VABA AJA ANDMINE:
Tööandaja annab töötajale vaba aega käesolevas jaos ettenähtud tingimustel ja korras.
Vaba aja andmisel tuleb mõistlikult arvestada tööandja ja töötaja huve.
Eeldatakse, et töötaja töötab 40 t seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).
Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.
Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
TÖÖAEG:
1) 7-12-aastasel – 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2) 13-14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
3) 15-aastasel – 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
4) 16-aastasel ja 17-aastasel (kui ei ole koolikohustuslik) – 7 tundi päevas 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
NB! Haritustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine
Kui tööaeg langeb vahemikku kl 22.00 kuni 6.00 maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole kokku lepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
Võidakse kokku leppida ka töö hüvitamise vaba aja andmisega.
ÖÖTÖÖ PIIRANG:
Kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku iga-aastasest tööajast ja kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö iseloom, on kohustatud töötama rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul, on tühine.

Puhkus. Rasedus- ja sünnituspuhkus. Isapuhkus .
Puhkus: Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos (4.jagu) ettenähtud korras. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui ei ole kokku lepitud pikemas põhipuhkuses. Alaealise iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva ja sama ka töövõimetuspensioni saaval. Haridus - ja teadustöötaja iga-aastane puhkus on 56 kalendripäeva ja Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega ametikohtade loendi.
Rasedus-ja sünnituspuhkus: Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Nimetatud puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra. Hüvitist on õigus saada ravikindlustuse seaduse kohaselt.
Isapuhkus: Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne sünnitust ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise palga alusel, kuid mitte rohkem, kui kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta.

Lapsehoolduspuhkus . Lapsendaja puhkus
Lapsendaja puhkus: Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva, lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates, vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Lapsehoolduspuhkus: Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ja seda on õigus korraga kasutada ühel isikul.
Seda võib kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal.
Puhkusele jäämisest või katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette.
Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
Hüvitist on õigus saada vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt peretoetuste seadustele .

Põhipuhkuse andmine. Puhkuse ajakava
Seda antakse töötatud aja eest.
Õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg.
Iga töötatud kalendriaasta eest on õigus saada põhipuhkust täies ulatuses.
Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga .
Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ja osadena antakse üksnes poolte kokkuleppel ning 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest.
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul ja aegumine peatub, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust ning lapsehoolduspuhkust või on ajateenistuses ja asendusteenistuses.
PUHKUSE AJAKAVA:
Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatud tööandaja ettevõtte huvidega .
Tööandja koostab puhkuse ajakava ja teeb selle teatavaks kalendriaasta I kvartali jooksul.
Puhkuse ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis.
Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.
Tööandjal on õigus puhkust katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks ja tööandja hüvitab tekkinud kulud.
Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel (töövõimetus, rasedus- ja sünnituspuhkus, streigis osalemine jm).

Töötaja vastutuse piirangud. Kahju hüvitamise erisus
TÖÖTAJA VASTUTUSE PIIRANGUD:
§ 72. Töötaja vastutus.
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse § 16.
§ 73. Töötasu alandamise erisus
Tööandja võib alandada võlaõigusseaduse §112 tingimustel üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandaja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuste kohta.
Töötasu alandamine on tühine, kui tööandja ei kasuta töötasu alandamise õigust viivitamata pärast mittenõuetekohase töö vastuvõtmist.
KAHJU HÜVITAMISE ERISUS:
Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta kogu tekitatud kahju eest.
Kui ta on rikkunud hooletuse tõttu, vastutab kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töötamise kestust, töötaja töötasu, eeldatavaid võimalusi jm.
Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle, lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.
Kui käeolev nõue ei lõpe tasaarvestusega, peab tööandja selle esitama 20 tööpäeva jooksul arvates tööle mitteilmumisest või töölt lahkumisest.
Kahju nõue aegub 12 kuu jooksul.

Töölepingu lõpetamine. Töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel
Pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE TÄHTAJA MÖÖDUMISEL:
Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel
Kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetaks leping algusest peale sõlmituks tähtajatult.
Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.

Töölepingu korraline ülesütlemine. Töölepingu ülesütlemine katseajal
TÖÖLEPINGU KORRALINE ÜLESÜTLEMINE:
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline.
TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAL:
Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises
Tööandaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel
Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides ettenähtud etteteatamistähtaegu.
1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu nelja kuu jooksul.
2) ei ole pikka aega tulnud toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse tõttu.
3) on hoiatusest hoolimata rikkunud töökohustusi.
4) on viibinud tööl joobeseisundis.
5)on pannud toime varguse, pettuse või muu teo.
6)n põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.
7)on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale.
8)on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või koondamine .
Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine:
tööandja tegevuse lõppemisel;
tööandja pankroti väljakuulutamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab võimaluse korral pakkuma teist tööd. Eelisõigus on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3 aastast last.

Töötuskindlustuse mõiste. Kindlustatu ja kindlustusandja
Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.
*Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

Hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral
(1) Hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur ) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja avaldusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(2) Tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavateks dokumentideks on:
1) tööandja pankroti korral ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankroti väljakuulutamise kohta;
2) tööandja pankrotimenetluse raugemisel ametlikult kinnitatud ärakiri kohtumäärusest pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata;
3) tööandja maksejõuetuks tunnistamisel teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis selle riigi pädeva asutuse otsuse ärakiri, mis on tõestatud otsuse tegemise riigi õiguse kohaselt, koos selle notariaalselt või vandetõlgi poolt kinnitatud tõlkega eesti keelde.

Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt
Töötaja võib töölepingu üles öelda mõjuval põhjusel
Töötaja võib töölepingu üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu
(kohelnud ebaväärikalt, oluliselt viivitanud töötasu maksmisega, töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele ).
Töötaja võib töölepingu üles öelda mõistliku aja jooksul.

Individuaalse töövaidluse mõiste
Individuaalne töövaidlus käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle.

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 130 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

130 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helenzi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Tööõiguse kontrolltöö 49 küsimust vastustega

Tööõiguse aines kordamisküsimused 1. Tööõiguse printsiibid 1.Õigus vabalt valida tegevusala ,elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus

Tööõigus

doc

Tööõiguse eksamiteemad

Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seadus

Õigus

docx

Tööõiguse konspekt

TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja

Õiguse alused

108

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus.

Tööõigus

docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

Erinevus töölepingust seisneb selles, et käsundisaaja, kes täidab käsundiandja ülesandeid, ei ole käsundiandjale ja tema korraldustele nii allutatud kui töötaja, kes on töölepingulises suhtes. Eelkõige eristabki just töötaja ja tööandja suurem sõltuvussuhe töölepingut teistest tsiviilõiguslikest lepingutest. Töölepingu ja teiste võlaõiguslike lepingute erinevus seisneb ka selles, et tööõiguse õigusnormidega reguleeritakse tööprotsessi, mida juhib, korraldab ja kontrollib tööandja. Töölepingu alusel teeb töötaja tööd tööandjale ja sellega kaasneb tööandjale ka tunduvalt rohkem kohustusi kui näiteks tellijal töövõtja suhtes või käsundiandjal käsundisaaja suhtes. Tellijal ei ole aga töövõtusuhtes muud kohustust, kui töö vastu võtta ja selle eest tasuda. Tellija ei ole seotud töövõtja töö korraldamise ega juhtimisega.

Tööõigus

pdf

Töölepingu seadus 2018

Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustumine 01.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 28.01.2009 RT I 2009, 11, 67 01.07.2009 20.02.2009 RT I 2009, 15, 93 01.07.2009 06.05

Tööõigus

doc

Tööõigus

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet

Tööõigus

docx

Tööõigus kordamisküsimuste vastused

Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid