Töötasu arvestus (0)

Töötasu arvestus
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Töötasu arvestuse regulatsioon
3 Dokumentatsioon
4 Töötasu arvestamine
5 Deklareerimine
6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus
7 Puhkusetasu arvestus
8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine
9 Inventeerimine
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimisel:
•tead palga maksmise korda;
•tead palgast tehtavaid kinnipidamisi;
•tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente;
•oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu;
•oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid;
•tead puhkuse erinevaid liike;
•oskad arvestada puhkusetasu;
•tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse;
•oskad koostada puhkusetasu ja puhkusekohustise arvestamise lausendeid;
•oskad koostada deklaratsiooni STD.
2 Töötasu arvestuse regulatsioon
Töötasuga seotud mõisted ja arvestuspõhimõtted on sätestatud Töölepingu seadusega.
Töölepingu seadus
Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustunud 01.07.2009
Töötasu üldnõuded
§ 29. Töötasu suurus
(1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.
(2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
(3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas.
(4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda.
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära.
(6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.
(7) [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
(8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra.
Töötasu maksmine
§ 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis
(1) Tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega.
(2) Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval.
(3) Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest.
(4) Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
§ 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
§ 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel
Töötasu tuleb maksta ka aja eest, kui töötaja täidab käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 sätestatud korraldust täita muid ülesandeid või kasutab käesoleva seaduse § 19 punktis 3 sätestatud töö tegemisest keeldumise õigust.
Töötasu vähendamine
§37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral
(1) Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav .
(2) Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
(3) Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
(4) Enne töötasu vähendamist informeerib tööandja usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu. Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest.
(5) Töötajal on õigus tööleping üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhjusel, teatades sellest viis tööpäeva ette. Töötajale makstakse töölepingu ülesütlemisel hüvitist käesoleva seaduse § 100 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses.
Tasaarvestuse erisus
§78. Tasaarvestamise erisus
(1) Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks.
(3) Tööandja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
(4) Tööandja peab tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut.
Töötasu alammäära kehtestamine
Vastu võetud 11.06.2009 nr 90 RT I 2009, 31, 192 jõustunud 01.07.2009
Määrus kehtestatakse «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 5 alusel.
§ 1. Töötasu alammäära kehtestamine
Kehtestada töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.
Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord
Vastu võetud 11.06.2009 nr 91
Määrus kehtestatakse «Töölepingu seaduse» § 29 lõike 8 alusel ja kooskõlas § 70 lõikega 1.
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrust kohaldatakse töötaja keskmise töötasu arvutamisele ning maksmisele seaduses ettenähtud juhtudel, sealhulgas puhkusetasu arvutamisele.
(2) Määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.
(3) Paragrahvi 2 lõigete 4 ja 5 ning lõike 6 punkti 2 tähenduses loetakse kehtivaks töötasuks avalikus teenistuses palgamäär «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.
(4) Paragrahvi 2 lõike 5, § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 2 tähenduses loetakse töö tegemisest keeldumine avalikus teenistuses teenistussuhte peatumiseks «Avaliku teenistuse seaduse» tähenduses.
§ 2. Keskmise töötasu arvutamise alused
(1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad .
(2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust.
(3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu.
(4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.
(5) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena.
(6) Lõiget 5 ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul:
1) on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust;
2) kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk . Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu.
§ 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel
(1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel.
(2) Hüvitise maksmiseks majanduslikul põhjusel töölepingu ülesütlemisel või sellest vähem etteteatamisel vähendatakse keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral ja millal töötaja töötasu vähendati «Töölepingu seaduse» § 37 alusel.
(3) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendaarse tööpäevade arvuga.
(4) Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja kohase töötundide arvuga päevas.
(5) Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas.
(6) Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.
§ 4. Keskmise töötasu arvutamine puhkusetasu maksmisel ja kasutamata põhipuhkuse hüvitamisel
(1) Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi.
(2) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral «Töölepingu seaduse» § 19 alusel.
(3) Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks § 2 lõikes 4, 5 või 6 nimetatud juhtudel jagatakse töötasu puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.
(4) Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga.
(5) Kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks.
(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kasutamata põhipuhkuse rahalise hüvitamise korral.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2009. a.
3 Dokumentatsioon
Töötasu arvestatakse töötajale vähemalt kord kuus ja see vormistatakse palgalehel. Töötaja soovil väljastatakse talle palgateatis , kus tuuakse välja arvestatud tasud , tehtud kinnipidamised ning väljamaksmisele kuuluv summa.
Töötasu arvestamise algdokumendiks on:
•tööajaarvestuse tabel, milles tuuakse välja töötajate ja kalendripäevade viisi tööl oldud päevad või töötunnid;
•tükitöökäsud, milles näidatakse tehtud töö hulk.
Algdokumentide põhjal koostatakse töötasu arvestuse tabel. Kui töötajatele arvestatakse kuu jooksul preemiaid, siis nimetatud summade arvestamine tuleb vormistada ettevõtte juhi käskkirjaga.
Kui kõigile ettevõtte töötajatele on palk arvestatud, koostatakse töötasude ülekande leht, millel näidatakse töötajate ja nende arvelduskontode viisi ülekantava töötasu summad.
Raamatupidamise sise-eeskirjades peab olema sätestatud, missuguste ettevõtte struktuuriüksuste juhid esitavad töötasu arvestuse lähteandmed ja mis kuupäevaks ettevõtte raamatupidamisele ning kes kinnitavad erinevad palgaarvestuse dokumendid .
4 Töötasu arvestamine
Olulisemaiks tööjõukuluks on töötajate töötasu. Lisaks töötasule tekivad tööandjal ka maksude ja maksete kulud.
Töötasuga seotud maksud ja maksed (üksikisiku tulumaks , töötaja töötuskindlustusmakse, kohustuslik kogumispensionimakse) tuleb kinni pidada sellel kalendrikuul, mil töötajatele palk välja maksti, mitte aga siis, kui ta selle teenis.
Sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse peab tööandja arvestama sellel kuul, mil töötasu teeniti. Ettevõttel tekib potentsiaalne maksukohustis. Potentsiaalne maksukohustis muutub maksukohustiseks kuul mil töötajatele töötasu välja makstakse.
Tööandja peab arvestama töötasult sotsiaalmaksu iga töötaja kohta eraldi ja tööandja töötuskindlustust kogu ettevõtte töötasukulult.
Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse maksumäärad tulenevad sotsiaalmaksuseadusest ja töötuskindlustuse seadusest.
Vastavalt seadusele on Vabariigi valitsusel igal kalendriaastal õigus otsustada töötuskindlustuse makse suurust. Konkreetse aasta töötuskindlustusmakse määr avaldatakse Vabariigi Valitsuse määruses.
Tööandja töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal on 1,4% maksustatavalt summalt.
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Maksustatakse vaid aktiivsest töötegemisest saadud tulu (töötasu, erisoodustused , ettevõtlustulu, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu jne).
Sotsiaalmaks = brutotöötasu x 0,33
Töötuskindlustusmakse = brutotöötasu x 0,014
Töötajale ei maksta välja kogu arvestatud töötasu, vaid sellest tehakse kinnipidamisi. Kinnipidamised saab liigitada kaheks:
•kinnipidamised töötaja nõusolekuta;
•kinnipidamised, milleks on vaja töötaja nõusolekut.
Töötaja töötasust võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada seadusega kehtestatud makse.
Kinni peetakse järgmised maksud ja maksed:
•töötuskindlustusmakse;
•kohustusliku kogumispensionimakse;
•tulumaks.
Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal on 2,8% maksustatavalt summalt.
Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud isikuid ei loeta kindlustatud isikuteks ja seetõttu neile makstud töötasult töötaja makset kinni ei peeta. Tööandja makset tuleb nendele makstud töötasult siiski tasuda.
Kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. Kohustusliku kogumispensioni makset peetakse kinni määraga 2% kohustatud isikutele makstud töötasult, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasult ja muudelt tasudelt. Kohustatud isikuks saadakse kas seaduse alusel või avalduse alusel (alates 1.01.1983 sündinuil on kohustatud isiku staatus juba seaduse alusel ning neil pole valikuvõimalust).
Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised). Tulumaksu määr 2011. aastal on 21%.
Tulumaksu kinnipidamisel, töötajale tehtavatelt väljamaksetelt, tehakse järgmised mahaarvamised:
•maksustamisperioodi ehk kalendriaasta tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 1728 eurot (2011 aasta maksuvabastus). Kalendrikuu kohta rakendatav summa on maksuvabast tulust 1/12 ehk 144 eurot. Kui töötaja soovib, et maksuvaba tulu oleks kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal esitada väljamakse tegijale vastavasisuline kirjalik avaldus;
•kohustusliku kogumispensioni seaduse kohaselt kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse;
•töötuskindlustuse seaduse kohaselt kinni peetud töötuskindlustusmakse.
Tulumaksu kinnipidamise valemid:
Töötaja, kes on esitanud tulumaksuvaba osa arvestamise avalduse:
(töötasu – kuu maksuvaba miinimum – töötuskindlustusmakse – kohustusliku kogumispensioni makse)x tulumaksumäär = tulumaks
Töötaja, kes ei ole esitanud tulumaksuvaba osa arvestamise avaldust:
(töötasu – töötuskindlustusmakse – kohustusliku kogumispensioni makse)x tulumaksumäär = tulumaks
Kui töötaja ei ole liitunud kohustusliku kogumispensioniga siis ei arvestata kogumispensioni makset valemites.
Tööandjale on pandud seadusega kohustus vahendada töötaja maksude ja maksete maksmist töötaja ning Maksu- ja Tolliameti vahel.
NÄIDE
Palgatöötajale Marile arvestati maikuus töötasu 1100 eurot.
Lisaandmed: Mari on 24-aastane, ta on liitunud kohustuslik kogumispensioniga ning tal on esitatud avaldus maksuvaba tulu arvestamiseks väljamakse tegemisel.
Marile makstava palga arvutamine toimub järgnevalt:
•töötaja töötuskindlustusmakse arvutamine
1100 x 0,028 = 30,80
•kogumispensioni makse arvutamine
1100 x 0,02 = 22
•kinnipeetava tulumaksu arvutamine
(1100 – 30,80 – 22 – 144) x 0,21= 189,67 eurot
•väljamakstav summa
1100– 30,80– 22 – 189,67 = 857,53
Palgatöötajale Peetrile arvestati maikuu eest 1350 eurot töötasu.
Lisaandmed: Peeter on 35 aastat vana, ta ei ole liitunud kogumispensioni süsteemiga ning ta ei ole esitanud avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks väljamaksete tegemisel.
Peetrile makstava palga arvutamine toimub järgnevalt:
•töötaja töötuskindlustusmakse arvutamine
1350 x 0,028 = 37,80 eurot
•kinnipeetava tulumaksu arvutamine
(1350 – 37,80) x 0,21= 275,56 eurot
•väljamakstav summa
1350 – 37,80– 275,56 = 1036,64 eurot
Palgatöötajale Tõnisele arvestati maikuus töötasu 1620 eurot.
Lisaandmed: Tõnis on 36 aastat vana, ta on liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Tõnis ei ole esitanud avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks väljamakse tegemisel.
Tõnisele makstava palga arvutamine toimub järgnevalt:
•töötaja töötuskindlustusmakse arvutamine
1620 x 0,028 = 45,36 eurot
•kogumispensioni makse arvutamine
1620 x 0,02 = 32,4 eurot
•kinnipeetava tulumaksu arvutamine
(1620 – 45,36 – 32,4 ) x 0,21= 323,87 eurot.
•väljamakstav summa
1620 – 45,36 – 32,4 –323,87 = 1218 ,37 eurot
Juhatuse liikmele Tiinale arvestati juhatuse liikme tasu 1400 krooni.
Lisaandmed: Tiina on 38 aastat vana, ta on liitunud kogumispensioni süsteemiga, kuid ei ole esitanud avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks väljamakse tegemisel.
•kogumispensioni makse arvutamine
1400 x 0,02 = 28 eurot
•kinnipeetava tulumaksu arvutamine
(1400 – 28) x 0,21= 288,12 eurot
•väljamakstav summa
1400 –28 – 288,12 = 1083,88
Juhatuse liikme tasult ei arvestata töötuskindlustusmakset.
Palgatöötajale Valdurile arvestati maikuus töötasu 790 eurot.
Lisaandmed: Valdur on 63-aastane, ta on pensionär ja tal ei olnudki võimalust liituda kogumispensioni süsteemiga. Valduril on esitatud avaldus maksuvaba tulu arvestamiseks väljamakse tegemisel.
•kinnipeetava tulumaksu arvutamine
(790 – 144) x 0,21= 135,66 eurot
•väljamakstav summa
790 –135,66 = 654,34
Riiklikku vanaduspensioni saava isiku töötasult ei arvestata töötuskindlustusmakset.
Töötasu arvestamisel koostatavad lausendid :
Töötasu arvestamine
D Palgakulu
K Võlad töövõtjatele
Sotsiaalmaksu arvestamine
D Sotsiaalmaksu kulu
K Sotsiaalmaksu kohustuus (Maksuvõlad)
Tööandja töötuskindlustusmakse arvestamine
D Töötuskindlustusmakse kulu
K Töötuskindlustusmakse kohustus (Maksuvõlad)
Töötasu maksmisel üksikisiku tulumaksu kinnipidamine
D Võlad töövõtjatele
K Üksikisiku tulumaks (Maksuvõlad)
Töötasu maksmisel töötaja töötuskindlustusmakse kinnipidamine
D Võlad töövõtjatele
K Töötuskindlustusmakse kohustus (Maksuvõlad)
Töötasu maksmisel kohustusliku kogumispensionimakse kinnipidamine
D Võlad töövõtjatele
K Kohustuslik kogumispensionimakse (Maksuvõlad)
Töötasu maksmine töötajale
D Võlad töövõtjatele
K Raha
5 Deklareerimine
Arvestuskuul väljamakstud palk ning arvestatud ning kinnipeetud maksed ja maksed tuleb Maksu- ja Tolliametile deklareerida ning üle kanda üle kanda väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäev. Tööandja poolt arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse ning tööandja poolt kinnipeetud tulumaks, kohustuslik kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse deklareeritakse deklaratsioonil TSD.
6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus
Töölepingu seadus
Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35 jõustunud 01.07.2009
§ 54. Õigus puhkusele
(1) Töötajal on õigus saada puhkust käesolevas jaos ettenähtud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-des 60, 63 ja 64 nimetatud puhkust antakse töötaja tööpäeval.
(3) Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.
§ 55. Põhipuhkus
Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
§ 56. Alaealise põhipuhkus
Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
§ 57. Töövõimetuspensioni saava töötaja põhipuhkus
Eeldatakse, et töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (töövõimetuspensionäri põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
§ 58. Haridus - ja teadustöötaja põhipuhkus
(1) Haridus- ja teadustöötaja iga-aastane puhkus on kuni 56 kalendripäeva (haridustöötaja põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
(2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu , kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust, ja puhkuse kestuse ametikohtade kaupa.
§ 59. Rasedus - ja sünnituspuhkus
(1) Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkus muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]
(3) Kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]
(4) Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt.
§ 60. Isapuhkus
Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
[RT I 2009, 29, 176 - jõust. 01.04.2010]
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.01.2013 - vastavalt § 190 lõikele 3 jõustub teine lause 1.01.2013.]
§ 61. Lapsendaja puhkus
Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
§ 62. Lapsehoolduspuhkus
(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni . Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
(2) Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
(3) Lapsehoolduspuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
(4) Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.
§ 63. Lapsepuhkus
(1) [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.01.2013 - vastavalt § 190 lõikele 3 jõustub esimene lõige 1.01.2013.]
(2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel.
(3) Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
(4) Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses.
(5) Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.
§ 64. Tasustamata lapsepuhkus
(1) Emal või isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
(2) Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.
§ 65. Eestkostja ja hooldaja õigus lapsehoolduspuhkusele, lapsepuhkusele ja tasustamata lapsepuhkusele
(1) Eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, on õigus saada käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust.
(2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada käesoleva seaduse §-s 62 ettenähtud lapsehoolduspuhkust.
§ 66. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest
(1) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
(2) Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 60 ja 63 ettenähtud puhkuse eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.
(3) Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 67. Õppepuhkus
(1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
(2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.
§ 68. Põhipuhkuse andmine
(1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.
(2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.
(3) Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga .
(4) Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud.
(5) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse.
(6) Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
§ 69. Puhkuse ajakava
(1) Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega .
(2) Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused , siis antakse need vastavalt ajakavale.
(3) Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.
(5) Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.
(6) Töötajal on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel.
(7) Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:
1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
§ 70. Puhkusetasu
(1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.
(2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
(3) Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.
§ 71. Kasutamata puhkuse hüvitamine
Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
7 Puhkusetasu arvestus
Puhkusetasu arvestatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasu kogusummast.
Kõigepealt arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Selleks liidetakse arvestuse vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Kalendripäevade hulka ei loeta rahvus- ja riigipühi ning päevi, mille eest töötajale töötasu ei arvestatud (puhkus, haigus, õppepuhkus, palgata puhkus). Saadud kalendripäeva keskmine töötasu korrutatakse puhkuse kalendripäevade arvuga.
Puhkusetasu väljamaksmisel tuleb järgida põhimõtet, et tulumaksuvaba miinimumi saab maha arvata üks kord kalendrikuus.
Näide:
Töötajale on antud korralist puhkust 7 jaanuarist kuni 20 jaanuarini. Vastavalt töölepingule on töötajal kaheksatunnine tööpäev. Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev.
Kuu
Töötasu
Kuu kalendripäevade arv, miinus rahvuspüha ja riigipühad.
juuli
1200
31
august
1200
31-1 = 30
september
1200
30
oktoober
550
31
november
590
30
detsember
1200
31-3 = 28
Kokku
5940 eurot
180 kalendripäeva
Keskmine kalendripäeva tasu:
5940/180 = 33 eurot
Puhkusetasu:
14 x 33 = 462 eurot
8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine
Kalendriaasta lõpus on igal töötajal õigus teatud puhkusetasu summale. Iga kuu kohta tekib ettevõtjal kohustus anda töötajale puhust 28 puhkusepäeva korral 2,3 puhkusepäeva kalendrikuus. Väljateenitud puhkepäevade eest tuleb edaspidi töötajatele maksta ka puhkusetasu, kui ta läheb puhkusele või hüvitist kasutamata puhkuse eest, kui tööleping lõpetatakse.
Puhkuse arvestamiseks on kaks viisi:
•arvestatakse igakuuliselt puhkusekohustist (pidev puhkusekohustise arvestus) st. iga kuu kantakse kuludesse 1/12 välja teenitud, kuid väljamaksmata aastasest puhkusetasust. Puhkuskohustise arvestamiseks leitakse koefitsent , mis võib olla tinglikult 1/12 arvestuskuu palgakulust. Majandusaasta lõpus viiakse läbi inventuur , millega tehakse kindlaks iga töötaja osas saamata või ette saadud puhkusepäevade arv ning nimetatud päeva seisuga maksta tulev puhkusetasu summa. Saadud summaga korrigeeritakse aasta arvestatud puhkusekohustise saldot;
• igakuiselt ei arvestata puhkusekohustist. Puhkusetasu kantakse kuludesse ajal, mil töötaja läheb puhkusele. Majandusaasta lõpus viiakse läbi puhkusekohustise inventuur ja leitakse reaalne puhkusekohustise suurus mis võetakse arvele.
Lausendid puhkusetasu arvestamisel:
Puhkusetasu arvestamine pideva puhkusekohustise arvestusel
D Puhkusekohustis
K Võlad töövõtjatele
Puhkusetasu arvestamine mitte pideva puhkusekohustise arvestuse korral
D Puhkusekulu
K Võlad töövõtjatele
Puhkusekohustise arvestamine
D Puhkusekohustise kulu
K Puhkusekohustis
Puhkusekohustise sotsiaalmaksu arvestamine
D Puhkusekohustise sotsiaalmaksukulu
K Puhkusekohustise sotsiaalmaksu kohustis
Puhkusekohustise töötuskindlustusmaksu arvestamine
D Puhkusekohustise töötuskindlustusmakse kulu
K Puhkusekohustise töötuskindlustusmakse kohustis
Puhkusetasu maksmine töötajale
D Võlad töövõtjatele
K Raha
9 Inventeerimine
Töötasuarvestuse korrektsuses tuleb veenduda iga kuu, enne ülekannete tegemist.
Bilansi koostamise kuupäeva seisuga tuleb kõik töötasu arvestamisega seotud kontod üle inventeerida , vigade ilmnemisel tuleb selgitada nende tekkimise põhjused.