Facebook Like
Küsitlus


ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
07.02.2006
Eksmil 3 osa:
  • Referaat (10 %) – ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine – tuua ruumi 322 või meili teel silvia .kaugja@ut.ee. Esitada hiljemalt 1. maiks ; soovitavalt 1. aprilliks .
  • Seminarid (15 %)
  • Eksamitöö kirjalik (75 %)

Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik.
Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga .
Allikad:
  • Eduard Raska „Õiguse apoloogia“ 2004
  • Kaugia „Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi“
  • Raska „ Kriminoloogia üldkursus II“ ( uurimismeetodid )

3 osa:
  • Õiguse sotsioloogia ajalugu
  • Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused
  • Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid

Eksamil kõigist kolmest küsimus.
Seminarile kutsutute nimekiri õisis.
Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käitumist ühiskonnas, mis puudutab inimeste vahelist suhtlemist sotsiaalses keskkonnas.
Õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast. Seda distsipliini saame vaadata nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, sest see teadus asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail. Distsipliin on mõlemal pool olemas.
Miks seda distsipliini tarvis oli? – 19. sajandil hakkas Euroopas levima veendumus , et ühiskonda on võimalik loodusteaduste eeskujul uurida ja kindlasti on olemas teatud meetodid, millega seda ühiskonda uurida. Sotsioloogia tekkeks sai 2 olulist tõukejõudu: teaduslikud juured ja poliitiliste juurte olemasolu (19. sajandi kodanlus oli huvitatud oma positsioonide kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti – probleeme ja vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme – kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine – probleemide uurimine .
Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof - majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida.
Sotsioloogiat eristab teistest teadustest :
  • Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem hakatakse mõtlema, mis viisil seda probleemi uurida (kas nähtus tegelikult ka ühiskonnas eksisteerib).
  • Püütakse üksikisikuid uurides teha teaduslikke üldistusi üksikute gruppide probleemide osas – sotsioloogiat ei huvita niivõrd üksikisikud, vaid sotsiaalsed grupid ja milline on nähtuste suund ühiskonnas.
  • Kui teistes teadustes on uurija ühel pool kui subjekt , kes uurib mingit objekti, mis tavaliselt on kas elutu ese või loom (mitte subjekti rollis), siis sotsioloogia puhul seisavad vastastikku 2 subjekti – inimeste vaheline suhe. 2 poolt mõjutavad teineteist vastastikku. Olustikulise vaatluse puhul vaadeldakse inimesi (näiteks kui vaatame poes, mis keegi ostis), teadusliku vaatluse puhul vaadeldakse kedagi mingil kindlal eesmärgil – on püstitatud hüpotees. Osalusvaatluse puhul tekib inimestega tihe kontakt (näiteks sotsioloog sulandub mingisse inimgruppi ja teised ei tea, et nende käitumist analüüsitakse).

Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa – kui sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse, siis tähendab see, et õigus on ühiskondlik nähtus ja sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Ülesandeks välja selgitada õiguse roll ühiskonnas, vaadelda õigust erinevate instituutide hulgas ja inimese käitumisele otsitakse ja ka leitakse sotsiaalseid mõjureid. Keskendutakse sellele, et inimeste normivastane käitumine tuleneb ühiskonnast enesest – hälbekäitumise juured peituvad ühiskonnas.
Otsib
Õiguse sotsioloogia kui õigusteaduse osa – erinevad õigusharud on hakanud järjest enam huvi tundma selle vastu, mis konkreetselt tingib erinevate käitumisnormide väljatöötamise vajaduse, milline on suhe õigusnormide ja õigusväliste normide vahel. Õigusharud tegelevad sotsioloogiliste uuringutega – püütakse õigusharu erinevaid sotsioloogilisi meetodeid kasutades uurida.
Paralleelid õiguse sotsioloogia ja õigusteaduse erinevate distsipliinide vahel:
  • Õigusdogmaatika ja õiguse sotsioloogia – uurivad sama objekti milleks on õigus, kuid seda uurimisobjekti uurib õigusdogmaatika seestpoolt ja õiguse sotsioloogia väljastpoolt.
  • õigusdogmaatika tegeleb õiguse printsiipide väljaselgitamise ja normi uurimisega ka struktuuri ja keelekasutuse poole pealt, õiguse tõlgendamisest aru saamine. Reeglina ei huvita õigusdogmaatikat küsimus sellest, miks konkreetne õigusnorm on vastu võetud.
  • õiguse sotsioloogiat huvitab, miks mingi norm on kunagi vastu võetud – milline oli normi vastuvõtmise sotsiaalne taust.
  • Õiguse ajalugu ja õiguse sotsioloogia
  • õiguse ajalugu uurib õiguse ajaloolist arengut. Ta on oma olemuses ainulaadne, konkreetne.
  • õiguse sotsioloogia keskendub mitte kronoloogilise järjepidevusele, vaid erinevate seaduspärasuste väljaselgitamisele. Ühiskonna areng toimub konkreetsete seaduste ja reeglite järgi. Oluline on seaduspärauste tunnetamine .
  • Võrdlev õigusteadus ja õiguse sotsioloogia
  • võrdlev õigusteadus viib õiguse sotsioloogia rahvusvahelisele dimensioonile, kus mingi nähtuse uurimine väljub ühe konkreetse ühiskonna raamidest ja toimub nähtuste kõrvutamine erinevate õigussüsteemide vaheliselt.

Suunad õiguses:
  • Õiguse ideaalne tasand – keskendutakse õiglusele. Sellega tegeleb õiguse filosoofia.
  • Keskendutakse õigusnormile. Sellega tegeleb õigusdogmaatika.
  • surnud õigus – õigusnormid, mis ei ole tühistamist leidnud, kuid mis on vananenud igas mõttes
  • elav õigus – toimib, on kirja pandud, on jõustunud
  • õiguse sotsioloogiline uurimine – õiguse faktilisuse uurimine. Vaatleb õigust sellisena, nagu ta oma sotsiaalses kontekstis on.
  • grupielu
  • õiguspraktika – teoreetiline ja empiiriline pool on omavahel lahutamatult seotud ja õiguse sotsioloogia näol pole tegu puht- teoreetilise ega puht-empiirilise teadusega .

Õiguse sotsioloogia on välja kasvanud üldisest sotsioloogiast. Selle haru eesmärgiks on uuride õigust ühiskonnas, leida seoseid õiguse ja ühiskonna vahel, suhte otsimine ja väljatoomine üksikisiku, grupi, ühiskonna, riigi vahel õiguslike momentidega seotult. See õigus, mis on elav riigi arvates, ei pruugi olla elav teiste subjektide arvates. See ongi õiguse sotsioloogia peamiseks uurimisvaldkonnaks. Tuuakse välja sotsiaalsed tegurid, mis mõjutavad õiguse arengut. Selleks keskendutakse erinevatele teooriatele et saada aimu , mida on erinevatel aegadel väljapaistvad teadlased õigeks pidanud.
Õiguse sotsioloogiast saab rääkida 2 tähenduses:
  • geneetiline õiguse sotsioloogia – uurib õiguse teket ühiskonnas – miks on õigus ühiskonnas tekkinud, mida me õiguseks nimetame jne.
  • operatsionaalne õiguse sotsioloogia – uurimisobjektiks on vaadelda õiguse toimet kaugemas perspektiivis

Õiguse sotsioloogia klassikud:
  • 19. sajandil tegutsenud Prantsuse filosoof Auguste Comte ( 1798 -1857). Sotsiaalset keskkonda ehk ühiskonda on tarvis teaduslikult uurida. Algelt oli seisukohal, et see teadus, mis peab ühiskonna uurimise enda peale võtma, peaks nimetama sotsiaalseks füüsikaks, sest loodusteaduslike meetodite abil saab ühiskonda uurida. Hiljem võttis kasutusele mõiste „sotsioloogia“, mille uurimisobjekt oli tema arvates teistsugune nagu tänapäeval mõistetakse – sotsioloogia ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust sotsiaalsest keskkonnast. Ei keskendunud inimkäitumise uurimisele vaid sellele, mida annab ühiskond inimmõistusele ja moraalile. Tema käsitluse juures tuleb rõhutada 2 peamist radikaalselt erinevat suunda:
  • positiivne teaduse käsitlus – leidis, et tema poolt pakutav teaduslik lähenemine on positiivne, sest tema on reaalne (vastandina viirastuslikule). Leidis ka et sotsioloogia, mida tema uurib, on tõepärane (vastandina kahtlasele). Leidis, et see meetod on kasulik (vastandina kasutule). Leidis, et see on loov mitte purustav . Leidis, et see ei ole negatiivne. Mistahes teadus oma olemuselt on positiivne, kui ta tugineb empiirikale. Kõik teadused, mis tuginevad empiirikale, on teaduslikud teadmised. Need teadmised, mis ei ole empiirilised , ei ole ka teaduslikud. Teaduslik = empiiriline. Selleks et empiirikat läbi viia, peab olemas olema teooria, mis näitab, mida ja mis moodi on tarvis uurida. Igal üksikul juhul, kui hakkame empiirikat läbi viima, tuleb uurimisprogramm koostada ja hüpotees püstitada. Kui hakkame empiirilisi andmeid analüüsima, siis pole olemas üldkehtivaid etalone, vaid ka need tuleb iga kord endal luua. Teooria ja empiirika vahel on lahutamatu vastastikune seos. Olulisem on seos suunaga teoorialt empiirikale. Comte leidis, et tuleks rääkida kontseptsiooni lahtiharutamisel kahest olulisets nähtuseks: sotsiaalsest staatikast ja sotsiaalsest dünaamikast. Esimene uurib ühiskonna funktsioneerimise mehhanisme, mis panevad ühiskonna liikuma – perekond ( patriarhaalne ; naise roll on traditsioonide kandmine, perekonna järjepidevuse kindlustamine ja mehe emotsionaalne mõjutamine), riik ( institutsioon , kus erinevad grupid eksisteerivad rahulikult koos; harmooniline riigi mudel), religioon (Comte ise arvas , et religioosseid seisukohti ellimineerida, eitas religiooni ja pidas end ateistiks, kuid samas leidis, et on olemas selline nähtus, mis elu edasi viib ja kus 2 esimest tegurit võiksid edasi areneda; „suur olevus “ = ühiskond, inimkond tervikuna . Tõstis inimese jumala staatusesse). Sotsiaalse dünaamika eesmärgiks on uurida ühiskonna arengute seaduspärasust, mis viitab asjaolule, et Comte tunnistas , et ühiskond areneb teatud seaduspärasuste järgi = staadiumi teooria. 3 erinevat ühiskonna arengustaadium ehk triaad . Esimene on teoloogiline ehk usuteaduslik, mis omakorda jaguneb kolmeks alaliigiks – fetišism (asjade kummardamine ), monoteism (ühe jumala kummardamine) ja polüteism (mitme jumala kummardamine). Sellel staadiumil on ühiskonna valitsejateks preestrid , usujuhud Teine staadium on metafüüsiline, mis jaguneb omakorda kolmeks – reformatsioon, valgustus , revolutsioon . Ühiskonna valitsejateks juristid , seaduseandjad. Kolmas staadium on positiivne staadium, mida valitseb teadus ja tööstuse areng, teadlaste valitsemine. 2 esimest ajaloolise arengu käigus vahelduvad, kolmas püsib kogu aeg. Comte seotus Hegeli sotsiaalsete nähtuste arengut iseloomustava triaadiga – esmalt on olemas tees või väide (näiteks õigus täna); seejärel antitees kui vastuväide; süntees, mis kujutab endast uuenenud teesi ehk teesi uus kvaliteet. Süntees = tees & antitees. Kõik nähtused arenevad edasi, muutes oma kvaliteeti, mida enam areneb ühiskond.
  • positiivne ühiskonnakäsitlus

Comte oli tihedates sidemetes proletariaadiga ja kahtlustati, et ta oli töölisklassi hääletoruks ja tööliste kaitseks. Comte pakkus välja hoopis idee, et igas ühiskonnas on ebavõrdsus paratamatu, aga vaatamata sellele, et see ebavõrdsus põhjustab allutatud klassile teatud kannatusi, kitsendusi, leidis Comte, et ei ole mõttet klassivahedega võidelda, vaid rõhutud klass peaks mõistma, et ühiskonnas on alati kaks võimu: ajutine võim ja nö alaline võim ehk vaimne võim. Ajutine võim on reaalne selles maailmas, kus antud hetkel elatakse, kuid allutatud klassile peab alati olema lohutuseks see, et see reaalne võim on ajutise iseloomuga , mis tähendab, et rõhutud klassidel tasub alati loota sellele, et võib-olla nende seisund paraneb seises ilmas, maailmas. Niisugune mõtte arengus lõhnab Piibli järgi ja viitab sellele, et päris ateistlikud Comte seisukohad ei olnud, ei positiivse teaduse ega ühiskonna osas.
Milline suhe oli Comte’l õigusega? Ta suhtus õigusesse kaheselt. Juba tol ajal eristati subjektiivset õigust (eraõigus) ja objektiivset õigust (avalikõigus). Comte suhtus subjektiivsesse õigusesse ääretult negatiivselt ja mõttetu on sellest rääkida, sest subjektiivne õigus seondub üksikisikutega ja kui küsida selle järgi, et mis õigused üksikisikul üldse on, siis sellele on üks vastus: inimesel on vaid üks õigus, õigus täita oma kohust, mis temalt ootab ühiskond, riik, teised õigussubjektid, ühiskonnaliikmed. Objektiivne õigus rõhub indiviidi ja riigi vahelistele suhetele – sellesse suhtus ta positiivselt, ta leidis, et loomulikult on õigusel täita oluline roll ja tuleb kuidagi reguleerida üksiisikute ja institutsioonide vahelisi suhteid.
Comte’i seisukoht kokkuvõtvalt:
Seadused peavad sündima kogemustest, mitte a priori ehk tunnetusväliselt. Õigusest rääkides eeldistab Comte lähtuda just ühiskonnast, mitte indiviidist, kõik on determineeritud ühiskonna poolt. Samal ajal kui Comte oma mõtted rahvani tõi, 19. sajandil hakkas arenema veel erinevaid sotsioloogilisi suundi.
Comte suhtus õigusesse kaheselt. Eristati subjektiivset õigust (eraõigus tänapäevases mõttes) ja objektiivset õigust (praegune avalik õigus). Suhtus subjektiivsesse õigusesse negatiivselt, sest see seondub üksikisikutega ja kui küsida selle järgi, mis õigused üksikisikutel üldse on, siis neil on ainult õigus täita oma kohust, mis temalt ootab ühiskond, riik jne. Objektiivne õigus rõhub indiviidi ja riigi vahelistele suhetele ja sellesse suhtus Comte positiivselt ja leidis, et õigusel on täita oluline roll ja tuleb reguleerida üksikisikute ja institutsioonide vahelisi suhteid. Comte seisukoht õiguse mõttes:
  • Seadused peavad sündima kogemustest mitte aga tunnetusväliselt.
  • Õigusest rääkides eelistas Comte lähtuda ühiskonnast mitte aga niivõrd indiviidist.
    19. sajandil hakkas arenema veel erinevaid sotsioloogilisi suundi.
    Sotsiaaldarvinism – seondub loodusteadustega. Keskendutakse Darwini seisukohtadele. Selle suuna keskseks uurimisobjektiks on seosed elusa ja eluta looduse vahel ja paralleelide otsimine ühiskonna ja bioloogilise organismi vahel. Tuntud esindaja on Inglise sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) – sotsiaaldarvinism rajanes Darwini teosele „Evolutsiooniteeoria“; Inglise majandusteadlase Malthus´i teosele „Liikidevaheline võitlus ehk olelusvõitlus“ ja Benthami maailmavaatelisele seisukohale utilitarismile (kõikides käsitlustes keskendutakse kasulikkuse printsiibile).
    Spenceri ühsikonnakäsitlus – Comte arvas, et ühsikonna liikumapanemiseks on vaja jõude, mis on ühiskonnas olema. Spenceri arvates ühiskonnad liiguvad madalamatelt astmetelt kõrgemale ja keerukamatele vormidele . Liikumapanevaks jõuks on kontsentratsioon ja differentseerumine. Maailma ajalugu ja ühiskondade areng algab alati kontsentratsioonist – nii maakera kui kõik teised planeedid on tekkinud kontsentratsiooni tagajärjel. Kõik planeedid on tekkinud udust ja esimesest udu koondumisest. Planeetide moodustamise järgselt jõudis tsivilisatsiooni areng diferentseerumise juurde, mil tekkisid erinevad rahvad ja rahvused laialipaisatud leekide koondumisest. Iga kord, kui ühiskonna areng jõuab uude arenguetappi, hakkavad kaks taset vahelduma. Miks ühiskond arenema hakkab, sellele ei osanud Spencer ise vastata. Kontsentratsioon seondub ühetüübilisusega ja see kutsubki esile arengu. teised teoreetikud on oma seisukohti selles osas välja pakkunud.
    Sotsiaaldarvinism on üks inimvaenulikem sotsiaalteaduslik vool, kus ühiskonna arengut ja inimeste elu ühiskonnas võrreldakse bioloogilises maailmas toimuvaga ja leitakse, et nii nagu loomariigis toimub olelusvõitlus, siis see sama toimub ka ühiskonnas, aga mitte loomorganismide vahel vaid inimeste vahel. Iga üksikisik võib ühiskonnas tegutseda vabalt, ainult et tasuks jälgida seda et ei mindaks vastuollu teiste indiviidide samalaadsete vabadustega. On mõttetu rääkida nähtustest nagu haigekassad, sotsiaalabi ja riigipoolsed toetused. See on ebaõiglane toetada vaesemaid ja kehvemaid teiste arvel. Õigus peaks ühiskonnas täitma nn öövahi rolli – ta sekkub siis, kui midagi on juba juhtunud. Ei peaks valvama pidevalt. Seatakse küsimärgi alla sotsiaalse kontrolli ülesanded. See iseloomustab ka õiglusest arusaamist – kui mõned inimesed ei saa ise ühiskonnas hakkama, siis nad hukkuvad. Võeti aluseks põhimõte, et kui saab ühiskonda bioloogilise organismiga võrrelda, siis ühiskond ise peab ka olema organism ja enamgi veel. Ta peaks omama mitmeid sarnaseid tunnuseid bioloogiliste organismidega. Ta leidis, et bioloogilise organismi ja ühsikonna vahel ei olegi erilisi erinevusi. Sarnased jooned:
    • Mõlemal puhul on tegemist pideva kasvamisega
    • Kasvamine viib struktuuri täiustumisele – kõik muutuvad, vananevad
    • Struktuuri täiustumine viib funktsioonide differentseerumisele
    • See omakorda viib organite omavaheliste suhete tihenemisele
    • Mõlemal juhul terviku hävimise korral teatud osad elavad ikka edasi iseseisvalt
    • Kõik eelöeldu viitab sellel, et ühiskond on organism ja organism on ühiskond.

    Kartes seda, et teda hakatakse süüdistama, et ta pole võimeline adekvaatselt objekte omavahel võrdlema, mõtles ta välja, et on ka erinevusi:
    • Bioloogilises organismis on seoste liik jäik – üksikute organite käitumisvabadus on välistatud. Ühiskonnas on kõigil liikmetel võimalik valida erinevate käitumisvariantide puhul. Seetõttu ühiskondlikus organismis seos ei ole jäik.
    • Bioloogilises organismis on mõtlemise ja tundmise funktsioonid pandud teatud organile – aju. Ühiskondlikus organismis on need funktsioonid jagatud erinevate organite vahel – institutsioonid .

    Sotsiaaldarvinism esineb ühiskonnas reaalselt, aga viimasel ajal on Eestis seda vähemaks jäänud – otsitakse võimalusi ka selliste inimeste aitamiseks, kes on hätta jäänud.
    Inimökoloogia eelkäija Charles Louis de Montesquieu (1689- 1755 ). Oli 1 teoreetik , kes leidis, et õigus on millestki tingitud. See, millest õigus tingitud on, ongi ühiskond (esialgne arvamus). Edasistes käsitlustes ütles, et õigus on tingitud veel sellistest nähtustest nagu kliima, inimeste elulaad , kas on tööstuslik või põllumajanduslik riik, rahvastikuränne, iive, linnastumine. Inimökoloogia seondub eelpoolnimetatud faktoritega. Üks tuntumaid teosed on „Seaduste vaim“(1748), mida ta kirjutas 20 aastat – mis on seadus ja kuidas ta peaks sündima ja kuidas peaks üks õige seadus välja nägema. Pakkus kõigepealt välja vastuse küsimusele, mis seadus on – seadused on vajalikud seosed erinevate nähtuste vahel ja need seosed tulenevad asja olemusest enesest; ühiskond ise determineerib konkreetse seaduse, mõjutab selle teket. Oli veendunud, et kõigil eluta ja elusatel olenditel ja nähtustel on omad seadused. Lisaks sellele on olemas ka algmõistus, millel on ka omad seadused. Kui püüda kirjeldada seaduste toimimist ühiskonnas, siis kõigepealt on olemas algmõistus, mis viitab jumalale või millelegi püsivale, mis objektiivselt kellestki sõltumata eksisteerib. Sellesse toimimise ahelasse kuuluvad kõikvõimalikud elusad tegelased, kes on mingil määral seotud mõistusega ja ka seaduste loomisega . Oma seadused on ka eluta asjadel . Seadused on seega suhted algmõistuse ja kõikvõimalike mõistusega olendite vahel, mõistusega olendite ja eluta objektide vahel, elusate objektide omavahel. See viitab ka maailma harmooniale, kus kõik on seotud. Kui arvestada, et me kõik oleme ühe seaduse mõjuruumis, siis võiks kõik vastastikku toimida. Kes on seadusandjad? – inimesed kui kõige mõistuspärasemad olendid käituvad ühelt poolt nende seaduste alusel, mida nad on ise loonud, kuid inimesed käituvad ühiskonnas ka nende seaduste järgi, mida nad ise ei ole loonud. Teatud seadused tulenevad algmõistusest ja on ürgseadused. Huvitav on see, kuidas on võimalik et inimene annab ise seadusi välja ja samal ajal ka rikub neid. Tegelikult on ka sellele loogiline vastus – ühest küljest võiks inimese loomust pidada riukalikuks (tahab seadusest mööda hiilida), kuid pidev uue otsind on ka innovaatiline tegevus, mis saabki aluseks nii õiguse kui ka ühiskonna arengule tervikuna. Ta ei mõista eriti hukka seaduste pidevat rikkumist. Erinevaid sotsiaalseid protsesse ühiskonnas saab reguleerida vaid seaduste kaasabil. Näiteks neis piirkondades, kus on madal iive, saab seda tõsta seaduste abil võimaluste loomisega. Kõrge iibega riikides tuleks seaduse kaasabail otsida võimalusi, kuidas iivet pärssida. Olulised erinevused on rahvaste vahel, kes elavad külmemates piirkondades võrreldes nendega kes elavad soojemas. Külmemas paigas on inimene tegutseja, võtab vastu kiireid otsuseid, soojades piirkondades inimene on loid , laisk, kaldub armastusele. Miks ta pani oma raamatule pealkirjaks „Seaduste vaim“ – iga seadus, mis kuskil vastu võetakse, võetakse vastu konkreetse adressaadi jaoks. Õigus peab olema loodud konkreetse ühiskonna jaoks. Pole mõtet tuua võõrast õigust sisse ja arvata, et see hakkab kohe toimima . Tuleb arvestada rahva vaimu. Seadusandja peaks sotsiaalseid vajadusi arvestada ka siis, kui see tema enda põhimõtetega pole eriti kooskõlas. Rahva vaimu arvestamine on oluline ka õigussubjektide seisukohalt vaadates. Inimene täidab seadusi siis, kui ta tunneb, et need on tema enda mõtted.
    Võrdsuse ja ebavõrdsuse vaim eksisteerivad samuti ühiskonnas. Need on seotud riigivormidega. Võrdsuse vaim seondub demokraatiaga, ebavõrdsuse vaim juhib reeglina türanniat, monarhiat . Võrdsuse vaimu ei tohi ülemäära olla – kui seda hakatakse ebaproportsionaalselt üleval hoidma, siis see võib viia demokraatia hävimisele.
    19.sajandil tekkis ka konfliktiteooria, mille üks tuntumaid esindajaid on Karl Marx (1818-1883) – Saksa majandusteadlane, filosoof ja sotsioloog, kes tegi majandusteaduslikke uuringuid Saksa ühiskonnas ja empiirilise materjali alusel julges välja pakkuda oma seisukohad, mis paneb ühiskonna arenema ja mis selle võimalikuks teevad. Mistahes ühiskond areneb alati dialektiliselt – madalamatelt vormidelt kõrgematele. Ühiskonnad arenevad spiraali kujuliselt, saab eristada sotsiaalmajanduslikke formatsioone, mis on etapid, mis on maailma ühiskondade arenguloos olnud:
    • Ürgkogukondlik
    • Orjanduslik
    • Feodaalne
    • Kapitalistlik
    • Kommunistlik – ideaal. Selle eelastmeks oli sotsialistlik ühiskond.

    Tegelikkuses maailma arengu ajalugu on läbinud neli formatsiooni ja viienda kommunismi eelaste sotsialism . Liikumine ühelt formatsioonilt teisele ei toimu juhuslikult vaid on olemas kindlad seaduspärasused, mille järgi ühiskond areneb. On olemas seadused, mille järgi ühiskond areneb:
    • Vastandite ühtsuse ja võitluse seadus
    • Kvantitatiivsete muutuste kvalitatiivseteks muutusteks ja vastupidi ülemineku seadus
    • Eituse eitamise seadud

    Kõigis nähtustes alates kõikvõimalikest elututest objektidest peituvad sisemised vastuolud, mis viivad nähtuse pidevale muutumisele, teisenemisele ja arenemisele.
    Hegeli triaad (tees, antitees, süntees) - mingid väikesed muutused viivad nähtuse kvaliteedi täielikule uuenemisele. Ühiskonna areng – iga järgnev formatsioon on eelmisest parem. Ükskõik millise formatsiooniga on tegemist, arvas Marx, et on üks oluline institutsioon, mis on kogu ühiskonna ja kõigi nähtuste aluseks – ühiskonna baas (=majandus). Kõik teised nähtused omavad ka baasi suhtes tähtsust – kõik muud nähtused kuuluvad pealisehitusse. Õigust ei tasu üle tähtsustada, sest see on tavaline pealisehituse nähtus. Õiguse olemust mõjutab ka majandus. See on nii oluline, kuna mistahes ühiskonna heaolu näitab see, kuidas inimesed riides käivad ja kas nad on söönud või ei. Kui neil on probleemid, siis on mõttetu rääkida mingitest kõrgematest ideedest. Mitte igas ühiskonnas ei ole asjad söömise ja riietumisega korras, mis viitab sellele, et on olemas erineva elatustasemega inimesi ja need on klassiühiskonnas. Iga ühiskond jaguneb kaheks põhiliseks klassiks – ekspluateerija ja ekspluateeritavad. Ainult 2 formatsiooni on klassivabad – ürgkogukondlikus ja kommunistlikus formatsioonis. Marxi arvates oleks selle poole mõistlik püüelda.
    Miks hakkab ühiskond arenema ühelt formatsioonilt teisele? – tootlikud jõud jagunevad inimfaktoriks ja asjaliseks elemendiks (omakorda jaguneb tootmisvahenditeks ja töö objektiks ). Tootmissuhted – inimeste vahelised suhted, mis tekivad tootmise käigus. Kogu protsessis on oluline, kellele kuuluvad tootmisvahendid – eraomand või üldrahvalik omand. Pinged ühiskonnas tekivad tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel ja see viib sotsiaalse revolutsiooni tekkimisele. Sotsiaalse revolutsiooni eeltingimus – tekib revolutsiooniline situatsioon, mille olemuseks on see, et valitsevad klassid ei saa enam endist viisi valitseda ega elada; allutatud klassid ei taha endist viisi elada. Puhkeb konflikt ekspluateerijate ja ekspluateeritavate vahel. Tegelikult kujuneb see konflikt alati relvastatud konfliktiks. Seetõttu nimetas ta revolutsioonilise situatsiooni tekkejõuks lepitamatu vastuolu (antagonismi) tekkimist tootjate ja tootmisvahendite omanike vahel. Relvastatud ülestõus viib aga tootmisviiside muutumisele. Tootmisviis = tootlikud jõud ja tootmissuhted. Tootmisviiside mõiste langeb kokku sotsiaalmajanduslike formatsioonide mõistega. Nii palju kui oli formatsioone, on ka tootmisviise. Igat tootmisviisi iseloomustavad eriilmelised tootlikud jõud ja tootmissuhted.
    21.02.06
    Marx oli materialist . Filosoofilised maailmavaated jagunevad kaheks:
    • Idealistid – materiaalsed esemed on inimmõtlemise produktid
    • Materialistid – maailm on kindlalt tunnetavat ja kõik materiaalsed esemed, objektid on olemas ja eksisteerivad sõltumatult inimese teadvusest. Inimene tunnetab seda, mis on reaalselt olemas.

    Vahe on maailma tunnetamise probleemides.
    Teatud juhtudel tekib sotsiaalne revolutsioon , mille algpõhjuseks on konflikt. Marx väitis et ühelt formatsioonilt pole võimalik ilma klassidevahelise võitluseta teisele üle minna. Relvastatud võitluse teel toimus reaalselt kapitalismi vahetumine sotsialismiga. Küsitav on see, kas eespool väljatoodud sotsiaal-majanduslikke formatsioone vahetati relvastatud revolutsiooni teel. Kuulsaim teos „Kapital“ – majandust kirjeldav teos; millist rolli majandus endast kujutab. Ka 1848. aastal ilmunud teos „Kommunistliku partei manifest“ – koostöös F. Engelsiga; toodi välja sotsialistliku revolutsiooni põhitõed; mis on ühiskonna arengu juures olulisim – eraomandus tuleks kaotada, muuta see üldrahvalikuks omandiks; võim peaks olema ühiskonna enamuse käes; plaanimajandus tuleb kehtestada vaba turu asemel. Ühiskonna areng pidi jõudma selleni , et kaotatakse raha; kaupu jaotatakse ühiskonna liikmete vahel vastavalt igaühe vajadustele ilma rahata. Selleks oli vaja, et igaüks töötaks ja looks produkte ning hiljem seda jagatakse. Ka õigus pidi ära kaduma. Sotsiaalmajanduslik hüpe kapitalismilt sotsialismile toimus 1917. aastal – sotsialistliku õigusperekonna teke. Engelsi idee – kui sotsialistlikku revolutsiooni läbi viia, siis tuleks seda teha mitmel maal korraga. Teised riigid muidu nulliks selle revolutsioonilisele teele läinud riigi ära. Need riigid peaks olema suhteliselt hästi arenenud. Lenin – oleks vbl õigem revolutsioon läbi viia mõnes tugevalt ja hästi arenenud riigis, mis oleks üksik riik. Tol ajal olid Euroopa riigid väga ebavõrdses seisus. Selleks riigiks pidi Lenini arvates olema Saksamaa, kust Lenin sai ka materiaalseid vahendeid. Lõpp-kokkuvõttes 1917. aasta revolutsioon ei realiseerunud Lenini idee järgi. Üks Vene tolleaegsest poliitikast tuntud nimi Trotski pakkus välja nn. permanentse revolutsiooni idee, mis tähendas seda, et revolutsioon peaks toimuma ühes tugevalt arenenud riigis ja siis kui revolutsioon on seal võitnud, tuleb see eksportida ka teistesse vähemarenenud riikidesse ja nõnda viia läbi maailmarevolutsioon eesmärgiga kapitalistlik ühiskond hävitada. Tegelikult revolutsioon leidis aset Venemaal, kus poliitilised tingimused olid selleks kohaseimad. Majanduslikud tingimused mitte, sest majanduslikult oli Venemaa väga madalal tasemel. Lenin – sotsialistlikul revolutsioonil on nõrgim lüli, kus pööre läbi viiakse. Venemaa kui nõrgalt arenenud lüli võiks selle funktsiooni täita. Kui Venemaal on revolutsioon läbi viidud , siis ka teised Euroopa riigid võiks sellest kõrgemalt arenenud vormist huvitatud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #1 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #2 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #3 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #4 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #5 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #6 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #7 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #8 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #9 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #10 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #11 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #12 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #13 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #14 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #15 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #16 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #17 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #18 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #19 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #20 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #21 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #22 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #23 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #24 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #25 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #26 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #27 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #28 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #29 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #30 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #31 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #32 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #33 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #34 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #35 ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor evelin elken Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt ainest õiguse sotsioloogia.

    Märksõnad

    Mõisted

    maht 10, mõistele ühiskond, probleemide osas, sotsioloogiliste uuringutega, surnud õigus, õiguspraktika, õiguse sotsioloogia, iseloomustava triaadiga, ajutine võim, sotsiaaldarvinism, tuntud esindaja, liikumapanevaks jõuks, teoreetikud, sotsiaaldarvinism, õiglusest arusaamist, bioloogilises organismis, organile, lisaks sellele, olulised erinevused, arvestamine, ühiskonna areng, tootmissuhted, engelsi idee, lenin, lenin, ühiskonna areng, miinus, surutud, sotsiaalne fakt, durkheimi arvates, teatud mõttes, ebanormaalselt kõrge, nähtustele, esile viha, anoomia, enesetapud, enesetapjateks, anoomia, ideaaltüüp, eesti ühiskonnas, ühiskonnaliikmetele, legaalne autoriteet, traditsiooniline autoriteet, karismaatiline autoriteet, karisma ise, universaalne autoriteet, avatud seosed, suletud seosed, ratsionaalne, sellise arengu, õiguspersonal, geigeri normikäsitlus, lugejaks, ühendused, subjektiivses mõttes, sotsiaalne grupp, sanktsioonid, õiguse efektiivsus, suhtumine õigusesse, tulemuslikkusega, õiguse efektiivsust, õiguslik käitumine, õiguslik käitumine, õiguslik käitumine, õiguspärasel käitumisel, õiguskultuur, positiivne hälve, aktsentueeritud isiksus, litška, kuritegelik tüüp, kurjategijatel, ameeriklane sheldon, süütundega kurjategijad, teooriatele, vastutuse eitamine, ohvri eitamine, hukkamõistjate hukkamõistmine, subkultuuri hälbeteooria, kurjategijatel, nurjumis, desorganiseerimine, primaarne märgistamine, sekundaarne märgistamine, võimu esindajad, sotsiaalne kontroll, sotsialiseerimine, sotsialiseerumine, sotsiaalne mälu, sotsialiseerimisagente, sotsialiseerimisagent, deprivatsioon, resotsialiseerimine, desotsialiseerimine, õiguslik sotsialiseerumine, 2 võimalust, õigusteadvus, õigusteadvus, õiguslik aktiivsus, õiguslikul sotsialiseerumisel, sotsialiseerumisagendid, agendid, sotsialiseerimisagendid, ideoloogilis, väljatöötamisprotsessi, huvigruppide konfliktivõime, mõttes seadusloome, reaalne pilt, autoriteetsemaks, globaalset õigust, varitseb etnilis, väike lohutus, õiguse sotsioloogid, üldise õigusperekonnad, sotsiaalne informatsioon, õiguse sotsioloogid, kognitiivne kompetentsus, desotsialiseerimine, desotsialiseerimise mõte, sotsiaalne informatsioon, sotsioloogias eksperimenti, põhjuslik seos, sotsioloogias, seadusandlik eksperiment, anketeerimine, prooviküsitlus, intervjueerimine, protseduurireeglitele, tulemuste fikseerimine, välivaatlus, kõrvaltvaatlus, osalusvaatlus, sihipärased dokumendid, kvalitatiivseid ühikuid

    Kommentaarid (1)

    emoones profiilipilt
    12:50 11-05-2018


    Sarnased materjalid

    80
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    190
    pdf
    Õiguse üldteooria
    45
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    46
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    96
    pdf
    Tarbimissotsioloogia
    25
    docx
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun