Grupiintervjuu metsatööline (kavand) Tere, Te olete tulnud grupiintervjuule, et me leiaks meie ettevõttele OÜ METSAMEHED metsatöölise, kelle tööülesanneteks on : - Puude istutamine - Puude langetamine Kas te oskate nimetad need kolm puud? 1) Kask 2) Lepp 3) Kuusk Järgmiseks palun joonistage vahtraleht. Miks olete just teie sellele ametikohle sobiv kandidaat? Need kes suuliselt vastata ei soovi, palun kirjutage oma vastuste lehele siiski, mis olete teie meie ettevõtte jaoks sobiv kandidaat. Täname kõiki, kes on kohale tulnud ja osalesid meie grupiintervjus, vastuse anname kõikidele 5.tööpäeva jooksul.
Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob kokku väikese grupi inimesi (6-9 inimest) ning moderaatori, kes juhib arutelu. Arutelu kestab orienteeruvalt 1,5-2 tundi. Moderaator kasutab grupiintervjuu meetodeid, et hoida arutelu soovitud rajal, võimaldades samal ajal grupiliikmetel ennast vabalt väljendada. Arutelu teema valitakse ja lepitakse kokku eelnevalt grupi vajaduste ja/või huvide järgi. Fookusgrupi küsitlused ehk rühmaintervjuud põhinevad reaalelust pärit kogemustel ning liikmetevahelisel interaktsioonil, s.t. liikmed tunnevad end vabalt, andmaks spontaanseid vastuseid ja arendamaks edasi juhuslikult mõne liikmega gruppi tulnud uusi ideid.
tuleb kindlasti esitada, teised küsimused tekivad vabas vestluses. Käitumist kirjeldavas intervjuus palutatakse kandidaadil kirjeldada, kuidas ta on mingit probleemi varem lahendanud. Stressiintervjuus püütakse selgitada kandidaadi iseärasusi stressisituatsioonis. Järjestikune e. Paneelintervjuu kandidaati intervjueerib mitu intervjueerijat järjestikku. Komisjoniintervjuu intervjuud viib läbi mitu inimest korraga. Grupiintervjuu mitu kandidaati ja mitu intervjueerijat. 17. Andmekaitse personalitöös Üldreegel isikuandmete töötlemine on lubatud ainult isiku nõusolekul. Töötleja peab rakendama halduslikke ja tehnilisi meetmeid, et isikuandmed ei satuks juurdepääsuõiguseta isikute kätte. Isikuandmeid tuleb kaitsta juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest, samuti juhusliku või tahtliku volitamata muutmise eest. 18. Milliste personalijuhtimise funktsioonide kaudu toimub personali arendamine
Personalküsitlus on tihedalt seotud intervjueerija oskustega. Kui ta on hästi koolitatud, kohusetundlik ja hea suhtlemisvõimega, siis on küsitluse edu tagatud. Varem tehti küsitlusi rohkem kodudes (door-to-door stiilis), nüüd püütakse neid läbi viia inimeste kogunemiskohtades- kaubanduskeskustes, lennujaamades, parkides jne. Seda lähenemist nimetatakse mall intercept 22 , mille vasteks eesti keeles pakub autor tänavaküsitlus. Laialt on levinud persinaalküsitluse grupiintervjuu ehk rühmavestlus ja süvaintervjuu, neid meetodeid kasutatakse kvalitatiivuuringu puhul (vt 5.3.). Internetiküsitlus See on uus tormiliselt arenev suund esmaste andmete kogumiseks turundusnetiseerumisega jõutud Euroopa tipptegijate hulka. Interneti kui uuringute andmekogumise vahendil on uurimistegevuses kindel koht. Küsimustulemuste 44 usaldusväärsus sõltub internetiküsitluse eripärade tundmisest
Koostöögrupi peamiseks eesmärgiks on grupieesmärk (näiteks jalgpallimeeskonna eesmärgiks värava löömise kaudu võita vastast). Võistleva grupi atmosfäär on tavaliselt hävitava iseloomuga. Võistlus tekib, kui grupiliikmete personaalsed eesmärgid on erinevad, vastuolulised, konfliktsed, üksteist välistavad. Sellises grupis saavutab grupi liige edukalt oma eesmärgi, kui teised grupiliikmed oma eesmärkide saavutamisega läbi kukuvad (näiteks grupiintervjuu kandideerimisel töökohale on võistlus). Võistlus vähendab samu eelpoolmainitud näitajaid, mida koostöö suurendab. Mõningal juhul on aga võistlusgrupp õigustatud: näiteks sportlaste treeninglaager, et saada paremaid tulemusi. Kui võistleva iseloomuga isik satub koostöögruppi, on suur tõenäosus, et ta hävitab selle koostööatmosfääri, kuna püüab ühistest jõupingutustest just endale võimalikult palju kasu lõigata. VÕIM JA MÕJUTAMINE GRUPIS
Harilikult intervjueeritavate arv suurem, kui eliidi- interv. Eesmärgiks kaardistada inimeste: arusaamu, kogemusi, tõlgendusi, väärtusi, probleeme, jne. Intervjuude praktiline pool üldine: Väga töö- ja ajamahukas meetod nii läbiviimine, analüüs, mahakirjutamine Eeldab korralikku eeltööd teooria ja uuritava kontekstiga, sest muidu ei suuda küsida asjalikke küsimusi Fookusgrupi intervjuu Fookusgrupi intervjuu ehk grupiintervjuu Millal kasutada: Huvitab erinevate ühiskonnarühmade sügavamad arusaamad ühiskondlikest ja poliitilistest probleemidest Võimaldab saada väga "ehedat" materjali tavakodanike arusaamade kohta poliitikast ja ühiskonnas toimuva kohta. Tudeng reeglina fookusgrupi intervjuud ise läbi ei vii, vaid põhineb juba läbiviidud intervjuude analüüsile Kvalitatiivsed tekstianalüüsi meetodid
isiklikest soovidest ja hoiakutest vastuseid erinevalt tõlgendada. Personaalküsitlus on tihedalt seotud intervjueerija oskustega. Kui ta on hästi koolitatud, kohusetundlik ja hea suhtlemisvõimega, siis on küsitluse edu tagatud. Varem tehti küsitlusi rohkem kodudes, nüüd püütakse neid läbi viia inimeste kogunemiskohtades – kaubanduskeskustes, tänavatel, parkides jne.. Sellist lähenemist võib nimetada tänavaküsitluseks. Laialt on levinud personaalküsitluses ka grupiintervjuu 12 Turundusuuringud Meelis Zimmermann ehk rühmavestlus ja süvaintervjuu, neid meetodeid kasutatakse kvalitatiivuuringute puhul. 4.1.1.4. INTERNETIKÜSITLUS
poliitikates läinud nende meelest valesti • Intervjuude praktiline pool – üldine: – Väga töö- ja ajamahukas meetod – nii läbiviimine, analüüs, mahakirjutamine – Eeldab korralikku eeltööd teooria ja uuritava kontekstiga, sest muidu ei suuda küsida asjalikke küsimusi – Kõige raskem intervjueeritavaid välja valida ja kätte saada – Eeldab ka teatud komm. oskusi – kogemus tuleb ajapikku Fookusgrupi intervjuu • Fookusgrupi intervjuu ehk grupiintervjuu – grupp inimesi vestleb moderaatori (intervjueerija/ grupidiskussiooni juhi) juhendamisel etteantud teemal • Millal kasutada: – Huvitab erinevate ühiskonnarühmade sügavamad arusaamad ühiskondlikest ja poliitilistest probleemidest – Võimaldab saada väga “ehedat” materjali tavakodanike arusaamade kohta poliitikast ja ühiskonnas toimuva kohta. Ehk siis, kuidas erinevad grupid konstrueerivad enda jaoks sotsiaalset reaalsust ja mis diskursusi kasutavad
Toimub pseudovestulus uurija ja respondendi vahel. Uurija peab jätma mulje, et ta on loonud hea kontakti respondendiga ja ta on ise huvitatud sellest, kuidas respondent vastab. Tegelikult ta ei tohi olla huvitatud tulemusest ning ei tohi suunata respondenti vastamisel. Liigid on paneelintervjuu (viiakse läbi võimalusel samade respondentide seas kuni 2-aastase intervalliga), korduv intervjuu (intervall on üle kahe aasta), grupiintervjuu (eesmärgiks on provotseerida arvamuste avaldamist ja diskussiooni grupis), kliiniline intervjuu (süvaintervjuu, mis eeldab tiheda kontakti saavutamist respondendiga et ta oleks nõus rääkima oma suhtumistest, hoiakutest, mõtetest sügavuti), fokuseeritud intervjuu (respondendi tähelepanu koondatakse mingile mõjurile, näiteks näidatakse talle mingit lühifilmi. Mõne aja pärast antakse talle lugeda mingit ajaleheartiklit ja võib-olla
Arvamuste, hoiakute, suhtumiste, tegevuspraktikate · Telefoniintervjuu (käitumise) uurimisel · Intervjuusid kasutatakse lisatehnikana, kui tahetakse süveneda ja/või täpsustada teiste · Vahetu grupiintervjuu; ka fookusgrupp tehnikate abil saadud andmeid Dokumentide analüüs + intervjuud · Internetikeskkonnas läbiviidud intervjuud Kirjalike küsitluste tulemused + intervjuud Vaatlus + intervjuud
kodeerimise viis. Intervjuu puhul leiab järjest enam rakendamist osaliselt formaliseeritud intervjuu 4. Liigendus protseduuri alusel: 1) Paneelintervjuu - suunatud ühe inimestegrupi arvamuste ja suhtumiste evolutsiooni e. arengu väljaselgitamisele mingi ajavahemiku vältel. See ajavahemik võib olla mõnest kuust mõne aastani. Praktikas kasutatakse paneelintervjuud kõige efektiivsemalt lühikese ajavahemiku jooksul (kuni 2 a) 2) Grupiintervjuu - üheaegselt küsitletakse teatavaid isikugruppe, nt. üliõpilasi. Eesmärgiks on üles kutsuda diskussiooni grupi liikmete hulgas. Kasutatakse kava 3) Kliiniline intervjuu e. süvaintervjuu - eesmärgiks on saada võimalikult ammendavat infot respondendi motiividest, arvamustest ja hoiakutest. Süvaintervjuu eeldab tihedat emotsionaalset kontakti uurija ja respondendi vahel, uurija peab enne korduvalt respondendiga kohtuma