"momentidele" - 24 õppematerjali

Eesti keele väljendusõpetus: Stiil ja loogikavead

 Stampsõnad antud, nimetatud, praktiliselt, reeglina, rida *Antud > see liiklusõnnetus oli … *Praktiliselt > tegelikult, õigupoolest ta ei tundnudki kannatanut. Nii hilja *reeglina > üldjuhul, tavaliselt külastama ei lubata.  Täiendõppeks on *rida > hulk, palju võimalusi.  Hetk, moment See pole *hetkel > praegu enam aktuaalne. … pööratakse tähelepanu ka Eestit puudutavatele *õiguspoliitilistele momentidele > õiguspoliitilistele asjaoludele  Liigsõnalisus Politsei kutsuti Saturni nime kandva kohviku juurde. Mis puutub ärinime tõlkimisse võõrkeelde, siis see ei ole lubatud. Seda riiet on kolmes erinevas värvitoonis.  Võõrsõnade põhjendamatu eelistamine tavatekstis legaalne > seaduslik, garantii > tagatis, kompenseerima > hüvitama, adopteerima > lapsendama, baasil > põhjal

teiste organite palvel. Koosneb 15 sõltumatust kohtunikust erinevatest riikidest, kes valitakse ametisse 9 aastaks. Poolteks saavad olla vaid riigid, kes on end kohtu pädevusele allutanud. ÜRO organite kaebabine kohtusse (liikmes)riikide poolt ei ole võimalik. Sekretariaat- tegeleb administratiivsete ülesannetega. Tööd juhib peasekretär. Peasekretäril on õigus juhtida julgeolekunõukogu tähelepanu rahu ohustavatele momentidele. Peasekretär teeb iga aasta raporti ÜRO töö kohta. ÜRO allasutused- on iseseisvad rahvusvahelise organisatsioonid. Allasutusteks on: ·ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon; ·ITU Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit ·UPU Ülemaailmne Postiliit ·UNESCO Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon ·WIPO Ülemaailmse Intellektuuaalse omandi Organisatsioon; ·IMO Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;

Alaealise väärkohtlemine

Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest üle astumisega, sageli ka valu ja füüsilise kahjustuse tekitamisega. Nii füüsilise kui seksuaalse väärkohtlemise puhul on erinevad autorid viidanud samastele momentidele selles suhtes, millistes perekondades toimub väärkohtlemine või milliseid vanemad kasutavad oma laste suhtes füüsilist või seksuaalset vägivalda. Samased on ka füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise tagajärjed lastele2. Lähtudes lapse väärkohtlemise käsitlusest laias tähenduses, võib välja tuua selle mõiste baaselemendid: - tahtlik kahju või kahjuliku tagajärje tekitamine lapsele (füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses plaanis);

Kirjeldav statistika

Seletus Selles töövihikus on näiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta Töövihikut on soovitav täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutu Ülesannete vastused on toodud lehel "Vastused". Näidete uurimisel tuleks pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: - algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1  Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused".

Rahvusvaheline majandus arvestustöö

Kapitalistlike majandusvormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele: a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import; c) tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist; d) väliskaubanduses on võimalik saada kasu vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks

EESTI KIRJAKEELE SÕNAVARA KONSPEKT

tähistab, osutatu). Tähenduspoole kohta kasutusel termin semeem. Keelemärgi osad (skeem) Denotatsioon • Lekseemi kui keelemärgi denotatiivne e. asjatähendus on neutraalne keelesüsteemis kinnistunud tähendus, mis on kõigi keelekasutajate jaoks ühine. • Denotatsiooniks nimetatakse suhet leksikaalse üksuse ja igasuguse tähistatava objekti vahel. Konnotatsioon • Konnotatsioon e. viide keelekasutaja isiklikule kogemusele, suhtumisele, subjektiivsetele momentidele, mis sõna tähendusega kaasnevad ja võivad isikuti erineda. • Igal sõnal ei ole konnotatiivset e. lisatähendust. Konnotatiivse tähenduse alaliikideks on: • afektiivne tähendus – teatud denotaadiga kaasnev tunderõhulisuse avaldamine • sotsiaalne tähendus – võib peegelduda nt. sõnavalikus v. häälduses, mis annab infot kõneleja sotsiaalse v. lokaalse tausta kohta Monoseemia ja polüseemia • semeemi moodustavad tähenduskomponendid e

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

DONATELLO VERROCCHIO VERROCCHIO DONATELLO 7  VARARENESSANSI MAALIKUNST ITAALIAS 15. saj. alguses alanud võimas uuendusliikumine maalikunstis andis veel hiilgavamaid tulemusi kui arhitektuuris ja skulptuuris. Oluliseks sai looduse üksikvormide põhjalik tundmaõppimine ja püüd tundeelu momentidele täiuslikku väljendust anda. 15. saj esimene pool oli veel teatav üleminekuajastu. Sajandi esimese poole kunstis võib eristada kaht suunda. Üks oli radikaalne, realistlik suund, mis püüdis hüljata mineviku (gooti) traditsioone; teine oli konservatiivne, idealistlik suund, selle meistrid jäid mõneski suhtes truuks keskaja käsitlusele. Samasugune olukord oli näiteks ka tolleaegses skulptuuris (radikaalne Donatello ja Ghiberti alalhoidlik suund). 15. saj

Haldusõiguse konspekt

teatavasti eristab üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2. Halduse mõiste positiivne määratlus. Viitamine üksikule momentidele osutab küll olulistele aspektidele, ei anna aga ammendatavat definitsiooni. Katsed haldust täpsemalt defineerida jäävad aga üsna abstraktseks ja raskesti kirjeldatavaks. 3. Avaliku halduse tunnused · Sotsiaalselt kujundav tegevus. Halduse objektiks on sotsiaalne kooselu, haldus peab tegelema ühiskonna ja sellesse kuuluvate inimeste asjadega. · Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda isegi avalike ülesannete hulka.

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

DONATELLO DONATELLO 10 VERROCCHIO VERROCCHIO 11  VARARENESSANSI MAALIKUNST ITAALIAS 15. saj. alguses alanud võimas uuendusliikumine maalikunstis andis veel hiilgavamaid tulemusi kui arhitektuuris ja skulptuuris. Oluliseks sai looduse üksikvormide põhjalik tundmaõppimine ja püüd tundeelu momentidele täiuslikku väljendust anda. 15. saj esimene pool oli veel teatav üleminekuajastu. Sajandi esimese poole kunstis võib eristada kaht suunda. Üks oli radikaalne, realistlik suund, mis püüdis hüljata mineviku (gooti) traditsioone; teine oli konservatiivne, idealistlik suund, selle meistrid jäid mõneski suhtes truuks keskaja käsitlusele. Samasugune olukord oli näiteks ka tolleaegses skulptuuris (radikaalne Donatello ja Ghiberti alalhoidlik suund). 15. saj

Haldusõiguse konspekt

üksteisest seadusandlust, täidesaatvat võimu ja õigusemõistmist. Selle lähtuvalt on avalik haldus riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega ka õigusemõistmine. Haldus seostatakse riigi tegevusega ning paigutatakse PS aluseks olevasse võimude lahususe süsteemi. Definitsioon, mis koosneb eitusest, on aga väheinformatiivne. 2. Halduse mõiste positiivne määratlus. Viitamine üksikule momentidele osutab küll olulistele aspektidele, ei anna aga ammendatavat definitsiooni. Katsed haldust täpsemalt defineerida jäävad aga üsna abstraktseks ja raskesti kirjeldatavaks. 1.3. Avaliku halduse tunnused · Sotsiaalselt kujundav tegevus. Halduse objektiks on sotsiaalne kooselu, haldus peab tegelema ühiskonna ja sellesse kuuluvate inimeste asjadega. · Haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda isegi avalike ülesannete hulka.

Pedagoogiline psühholoogia eksam

rakandada uutes oludes. 7. D. Ausubeli tähendusliku õppimise konseptsioon (osutamisvõtete, ennetetavate struktuuride, seostamise ning õpitu ülekande tähenduses). Ausubeli mudel kirjeldab õppimist seletaval-illustratiivsel meetodil. Selle meetodi edukaks rakendamiseka on vaja et õpetaja motiveeriks õpilasi õppima ja totuks nende varasematele teadmistele. Ausubeli käsitluse üldideede rakendamisks tuleb õpetamisel kasutada otsustamisvõtteid õpitava materjali olulistele momentidele ja struktuurile tähelepanu juhtimiseks; rakendada ennetavaid struktuure, et paigutada õpitavat juba olemasolevatele teadmistele toetuvasse taustsüsteemi; kasutada metoodilisi võtteid, seostamaks ja integreerimaks uut materjali olemasolevate teadmistega; kindlustada õpitu rakendamine uute oskuste ja teadmiste ülesehitamiseks ning probleemide lahendamine teistes valdkondades. 8. J. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks (arusaamad

Reklaamipsühholoogia

SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreegli...

Füüsika I eksami piletid

=d(ri*mivi)/dt=dri/dt* mivi+ ri* d(mivi)/dt= ri* Fi. Et ri on pöörleva punkti raadiusvektor, siis selle tuletis on ainepunkti kiirus vi. Esimene vektorkorrutis võrdub nulliga, sest paralleelsete vekto-rite vektorkorrutis on alati 0(sin0 0=0). Teine annab korrutise ri* Fi, mis on jõumoment. Järelikult Mi=dNi/dt. Summeerides üle kõigi ainepunktide süs., saame paremal, tuletise märgi all, keha kogu im-pulsimomendi N= I ja vasakul- kehale mõjuvate välisjõudude momendi M. Sisejõudude momentidele vastavad liikmed koondu-vad summa välja Newtoni III seaduse põhjal. M = d(I)/dt. Saime täpselt sama kujuga valemi, millest lähtusimegi. Tähistused on ainult teised. Saadu on pöördliikumise dünaamika põhiseadus. Ta-valiselt märgitakse see üles nii: d(I)= M dt.

Rahvusvaheline õigus

Kohust looma kõrvalorganeid. Hooldusnk: terr, mis võeti ära I ja II MS kaotajatelt, et need saaks iseseisvuda. Eesmärgiks edendada hooldualuste pol-le, maj-le, sot-le, haridusalasele arengule. Viimane Palau, 1994 iseseis. Rahvusvaheline Kohus: riikidevah tülid ja annab arvamusi ÜRO teiste organite palvel. 15 sõltumatut kohtunikku 9 aa-ks. Poolteks vaid riigid, kes kohtu pädevusele end allutanud. Sekretariaat: administratiivsed ül. Õigus juhtida JoNk tähelepanu rahu ohustavatele momentidele. Allasutused: iseseisvad rv-d org-d, millest mõned eksist enne ÜRO-d. Allasutus nt ILO, ITU, UNESCO. Umb 16 tk. Konsultatsioonide eesmärgil maj- ja sotsnk-s. Autonoomsetel org-del puud koostöölepingud ÜRO-ga, faktiliselt, aga mitte form-lt ÜRO allasutus. VIII Diplomaatiline õ Dipl õ laiemas mõistes on rv-ste normide kogumik, mis regul diplom suhtlemist (sisseseadm, lõpet, organite ja töötajate privileegid ja immuniteedid). Kitsamas mõistes aktiivne ja passiivne õ.

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

teda mõista teisiti. On vaja mõelda sellele, milline peab olema karistus, mis täidaks ravimi rolli. Kui kuritegevus ei ole patoloogia, siis karistuse eesmärk ei saa olla tervistumine. Ehtsat karistuse funktsiooni tuleb otsida kuskilt mujalt." Karistamise eesmärk ­ karistus peaks kindlustama ühiskonna normaalse funktsioneerimise, tõstma ühiskondliku teadvuse taset; viitab karistuse üldpreventiivsetele momentidele ­ mõnede ühiskonna liikmete karistamine võiks tõsta teiste õigusteadvuse taset. Anoomia ­ nähtus, mis näitab solidaarsuse kadumist ühiskonna liikmete vahel; kurjusele allutatud ühiskond, kus ei kehti ei õigus ega moraalinormid ja kus vaatamata sellele, et valdav osa ühiskonna liikmetest on teadlik neid kohustavate normide olemasolust, neid siiski ei järgita. Tekib põhjusel, et ühiskonnas on tekkinud kriisiseisund, kus ühiskond kui niisugune ei

KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING

Siseteenused  ARENGU ASPEKT Kolm peamist valdkonda:  töötajate võimekus, mida hinnatakse järgmiste kategooriate kaudu: a) töötajate rahulolu, b) vähene tööjõu voolavus, c) tootlikkus;  infosüsteemide areng;  töötajate motiveeritus ja volitatus. Peamised arenguaspekti käiturid:  töötajate kompetentsus;  tehnoloogiline infrastruktuur;  keskkond, töökollektiivi klimaatiline seisund. Peamine tähelepanu tuleks koondada järgimistele momentidele:  jätkuv areng,  toote ja teenuse innovaatika,  motiveeritud tööjõud. 84 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Täiendväärtuse (EVA) kasv FINANTSASPEKT: Käibe kasv Kasumi kasv Tootmiskulude

Maailmakirjandus III

Diderot ja Rousseau viivad teatud Voltaire'i osutusi edasi. Tema nime seostatakse eelkõige Prantsuse entsüklopeedia kirjutamisega. Diderot oskas inglise keelt ja temale tehti ülesandeks seda tõlget teostada, aga ta otsustas, et peab ikka kirjutama ise selle Prantsuse entsüklopeedia. Tema kirjanduslik talent ja tegevus oli äärmiselt mitmekülgne. Voltaire oli pigem nö ideede algataja. Diderot kirjutas neid rohkem läbi. Voltaire ostutas mitmetele momentidele näiteks draamakirjutamise alal, aga Diderot arendas neid momente ja otsib uusi teid. Ta räägib ka lavastamisest ja teatrist. Oli ka omaaja häid prosaiste. Kirjutas ilukirjanduslikku proosat jne. Ta kirjutab filosoofiast, eetikas, näitleja meisterlikkusest, kunstinäitusest (sai esimeseks Euroopa kunstikriitikuks). Nii nagu valgustusautritel ikka, paistab tema teostes silma kombinatsioon filosoofiast ja meisterlikkusest. Kirjandusse tuleb ta tõlgetega

Rahvusvaheline õigus

kes valitakse ametisse üheksaks aastaks. Rahvusvahelises Kohtus saavad poolteks olla vaid riigid, kes on end kohtu pädevusele allutanud. ÜRO organite kaebamine kohtusse (liikmes)riikide poolt ei ole võimalik. Sekretariaat. Tegeleb administratiivsete ülesannetega. Sekretariaadi tööd juhib peasekretär. Lisaks administratiivsetele ülesannetele on peasekretäril õigus juhtida julgeolekunõukogu tähelepanu võimalikele rahu osutavatele momentidele ning ta on praktikas osalenud ka vahendajana riikidevaheliste tülide lahendamisel. Peasekretär teeb igal aastal raporti ÜRO töö kohta. Eriorganisatsioonid. ÜRO esiorganisatsioonid on iseseisvad rahvusvahelised organisatsioonid, millest mõned eksisteerisid juba enne ÜRO asutamist ning mis nüüdseks on ÜROga seotud koostöölepingute kaudu. Nt: ILO; ITU; UNESCO; UPU; WIPO; IMO. ÜRO süsteemi on eriorganisatsioonid kaasatud koostöölepingutega, mida ÜRO nimel sõlmib majandus-ja

Pedagoogiline psühholoogia

rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakendada uutes oludes. Ausubeli mudel kirjeldab õpetamist seletuslik-illustratiivsel meetodil. Selle meetodi edukaks rakendamiseks on vaja, et õpetaja motiveeriks õpilasi õppima ja toetuks nende varasematele teadmistele. Ausubeli käsitluse üldideede rakendamiseks tuleb õpetamisel kasutada osutamisvõtteid õpitava materjali olulistele momentidele ja struktuurile tähelepanu juhtimisek; rakendada ennetavaid struktuure, et aidata paigutada õpitavat juba olemasolevatele teadmistele toetuvasse taustsüsteemi; kasutada metoodilisi võtteid, seostamaks ja integreerimaks uut materjali olemasolevate teadmistega; kindlustada õpitu rakendamine uute teadmiste ja oskuste ülesehitamiseks ning probleemide lahendamiseks teistes valdkondades. J. Brunner vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

dokument. Eesmärk: hinnata kandidaadi potentsiaalset sobivust ametikohale! NB! Pisteline info kontroll! Esialgne hinnang täpsuse jmt. kohta! Tausta uuring ja soovituskirjad - annavad infot kandidaadi senise professionaalse tegevuse ja eluloo kohta endiste tööandjate, juhtide ja töökaaslaste arvamuse kaudu. Jagunevad: a) personaalsed, b) professionaalsed. NB! Objektiivsuse tagab konfidentsiaalsus. Tausta uuring eeldab CV analüüsi oskust - pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: 1. Kandidaadi eluloo peamised trendid ja arengusuunad, -etapid. 2. Tooge välja sotsiaalse ja tööalase liikumise arengutrendid ning pöörake tähelepanu kõrvalekalletele. 3. Tööalase liikumise põhitrendid: näit. töötasu ja võimu mõju selles. 4. Täpsustage kandidaadi organisatsioonidevahelist liikumist olenevalt org. tüübist, suurusest, tegevuse iseärasustest, funktsioonidest jmt. Kandideerimisinfo analüüsi ja valiku hilisemates etappides leida vastused:

Haldusõiguseõpik

Seega haldusõiguse printsiibid määravad ära avaliku administratsiooni seisundi, tema pädevuse, tegevuse iseloomu ja vahekorra üksik- ja kollektiivisikutega. 1. Õigusriigi printsiip Õigusriigile ja selle põhimõtetele on õigusteadlased pühendanud väga suurt tähelepanu. Arvukalt on ilmunud töid, kus tõstetakse esile õigusriigi ühte või teist aspekti. Järgnev käsitlus ei pretendeeri õigusriigi elementide ammendavale esiletoomisele. Tähelepanu on aktsenteeritud üksnes nendele momentidele, millel on eriline tähtsus haldusõiguses. Esiteks, õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu. See süsteem on sätestatud põhiseaduse II peatükis. Avaliku halduse seisukohalt võib siin nimetada näiteks § 13, mille kohaselt igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine

Haldusõiguse õpik

Seega haldusõiguse printsiibid määravad ära avaliku administratsiooni seisundi, tema pädevuse, tegevuse iseloomu ja vahekorra üksik- ja kollektiivisikutega. 1. Õigusriigi printsiip Õigusriigile ja selle põhimõtetele on õigusteadlased pühendanud väga suurt tähelepanu. Arvukalt on ilmunud töid, kus tõstetakse esile õigusriigi ühte või teist aspekti. Järgnev käsitlus ei pretendeeri õigusriigi elementide ammendavale esiletoomisele. Tähelepanu on aktsenteeritud üksnes nendele momentidele, millel on eriline tähtsus haldusõiguses. Esiteks, õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu. See süsteem on sätestatud põhiseaduse II peatükis. Avaliku halduse seisukohalt võib siin nimetada näiteks § 13, mille kohaselt igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 14 järgi on õiguste ja vabaduste tagamine

Maailmataju uusversioon

Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 ­ 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt. Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub inimene sündmusi, mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda nende sündmuste järjekorda. Kui me vaatame mõnda füüsilist fotot väga väga lähedalt, siis näeme selle foto osasid, mis moodustab suures plaanis foto enda. Tegemist oleks nagu mosaiigiga. Näiteks foto, mis on trükitud, koosneb väga lähedalt vaadates mingisugusest värvilisest trükimustrist. Inimese aju loob ümbritseva

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Seega inimene tajub sündmuste omavahelisi enne-pärast suhteid. See seisneb järgnevas. Psühholoogiliseks momendiks, mille kestus on umbes 50 – 200 ms, nimetatakse sellist ajaintervalli, mille jooksul ei suuda tajuja erinevaid sündmusi ehk ärritusi omavahel eristada. Sündmused, mis toimuvad selle momendi ehk ajakvandi jooksul, tajutakse ühe ja sama sündmusena või erinevate sündmustena, mis toimuvad üheaegselt. Kui mingisugune ärritus satub üksteisele järgnevatele momentidele, siis tajub inimene sündmusi, mis on ajas erinevad või mis esinesid erinevatel aegadel. Inimene suudab tajuda nende sündmuste järjekorda. Kui me vaatame mõnda füüsilist fotot väga väga lähedalt, siis näeme selle foto osasid, mis moodustab suures plaanis foto enda. Tegemist oleks nagu mosaiigiga. Näiteks foto, mis on trükitud, koosneb väga lähedalt vaadates mingisugusest värvilisest trükimustrist. Inimese aju loob ümbritseva