Kõik tema tegevused olid kiired. Ta oli ebaloomulik, teeseldud, ,,läbipaistev" nukk, kes nagu teised tegelased, mängis halvasti oma rolli. Ise Cincinnatus märkas naise monoloogis Tsehhovi näidendite tegelaste intonatsiooni ning ütles talle : "Ei, te olete ikkagi ainult paroodia", "nagu see ämblik, nagu need trellid, nagu need kellalöögid". Ehk ise Cincinnatus arvas, et Cecilia C. on ainult järjekordne ,,nukk" selles linnas. Cecilia C. roll romaanis. 1) Sugulaskond: Cecilia C. kannab pühaku Cecilia nime, kes on kirjanduses kujutatud nagu harmoonia soosija. Cecilia C. sõnad Cincinnatuse isast: "ainult hääl, nägu ma ei näinud"(123) tähendasid, et Cincinnatusele oli sünni järgi kingitud hääl ja tema enda ainulaadne poeetiline mõtlemine. Ta oli poeetilise sõna ja harmoonia soosija poeg. Sõnad ,,ka tema, nagu teie, Cincinnatus"(123) tähendasid Cincinnatuse sisemaailma
saanud. Nad vestlesid ja Jakob tahtis näha kui kaugele laseb Jette tal minna, mees tegi meelitusi ning neiu laskis minna asjal lõpuni (olid vahekorras) peale mida Jette nuttis, sest ta ei olnud süütu, oli selle kaotanud direktrissi vennapojale - Jakob läks Jettega kokku saama, kuid jäi kogemata pealt kuulama Timo ja Lamingi vestlust, jõudis täpselt õigeks ajaks siiski - Nende sugulaskond ignoreeris neid, näiteks läksid nad aprillis kirikusse kontserdile, istusid esimestesse ridadesse, mis peale teised minema marssisid - Küsimus Timo vaimse seisundi üle, kas on hull või mitte - Olevat lastud välja vangist selle pärast et ta on hull - Jette sõidab koos isaga ära, Jakob teda kinni ei hoia, nuhkis isa käsul, Jakob andestas selle - Jakobi armasus polnud piisavalt suur, et see alla neelata ja seega ta Jettet ei takistanudki
Naine sõltus isast, abikaasast, vennast ja pojast Naiste rollid abikaasa või hetäär Al. 13.a vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud Abielunaine kodu, majapidamise, orjade valitseja Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta ,,kreeka armastus" meestevaheline kiindumus, vanem mees õpetaja, noorem mees tema imetleja, õppija Oikus, famiilia abikaasad ja nende lapsed, aga ka orjad ja laiem sugulaskond(sageli isapoolne). Sparta: 7a poiss riigi kasvatusele Füüsiline, vapruse kasvatus Füüsiline karistamine Kõik kasvatasid kõigi lapsi Perekond polnud prioriteet Kiindumust ei näidatud välja Rooma 100 eKr-500 Traditsioon, religioon, riik, võim Perepea absoluutne võim (patria potesta) Isa võis otsustada kas laps üles kasvatada, maha müüa, tappa... äbarikud ja vigased lapsed visati ära
" Ühiskonnas toimub pidev spontaanne õiguse kujundamise protsess ja see õigus, mis pidevalt areneb, on elav õigus, mis erineb kardinaalselt õigusest raamatutes. See elav õigus ongi õiguse sotsioloogia uurimisobjektiks. Õiguse saab jaotada kolme liiki: · Ühiskondlik õigus õigust käsitletakse inimühenduste organisatsioonina. Ühiskond kujutab endast inimeste ühenduste kogumit. Ühendused on lihtsamad (näiteks perekond, sugulaskond, korteriühistud) või keerukamad (näiteks kirik, vald, riik). Mistahes ühendus saab aga siis püsima jääda, kui tal on omad korraldavad reeglid, mis näitavad ära iga ühenduse liikme positsiooni selles ühenduses. Selline õigus tekib ja areneb seal omaalgatuslikult, spontaanselt, selleks pole vaja kokku kutsuda mingit seadusandlikku kogu. Tekib automaatselt. · Juristide õigus need normid, mille alusel kohtunikud mõistavad teiste
Ta leiab, et kui kogukond kasvab üle ühiskonnaks, siis tekib see moment, kus inimeste vahel hakkab tekkima ebavõrdsus, maiste väärtuste ebavõrdsus. Siis tekib vajadus seaduste järele. Montesque uurides erinevaid õigusi leidis et õigussüsteem on erinev, eri maadel on erinevad käitumisnormid, inimesed ei ole normi ja hälbe suhtes kokku leppinud. Vajadus seaduste järele tekib siis, kui kodakondlikud seadused pole võimelised uusi suhteid reguleerima. Kui kogukond (perekond, sugulaskond) sotsialiseerub, ühiskonnastub, on tarvis teiseliigilisi regulatsioonivahendeid seadusi. Ta on üks esimesi, kes taipas, et erinevad õigussüsteemid erinevad üksteisest mitmete tegurite poolest, ja seetõttu pole võimalik luua universaalset käitumisjuhist kõikide õigussüsteemide jaoks. Sellest lähtuvalt võib teda pidada ka võrdleva õigusteaduse klassikuks. Seaduste loomisel tuleb arvestada ka rahvavaimuga (ühiskonna tõekspidamistega, arusaamadega)
annaabi.ee 
