Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 2)Rüütelkond- koondasid siinsed aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. 3)Meeskohtud/ Maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. 4)Adrakohtunikud/ Sillakohtunikud- vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Landesstaat – maariik – Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Säilis ka Venemaa ülemvõimu ajal. Likvideeriti lõplikult Eesti Vabariigi poolt. Eesti- ja Liivimaal teostasid võimu ka siinsed rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm: 1.Eestimaa Rüütelkond 2.Liivimaa Rüütelkond 3.Saaremaa Rüütelkond III. Lõpetage laused. Rüütelkonnad - koondasid... siinseid aadlikke - kaitsesid..
Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
karistust nii konkreetses materiaalses vääringus kui ka otsese aresti tõttu kinnipidamisasutuses viibitavas ajas. Sellisel juhul oleks tegemist ülima sotsiaalse ebaõiglusega. Esimene hüpotees on küll risti vastupidine senistele uurimistulemustele, kuid oletame, et 1. Naisõigusmõistjad määravad rangemaid karistusi, kui meesõigusmõistjad samasuguses vastutusalas, kus tegemist konkreetse karistamisega Juhul, kui hüpotees leiab kinnitamist, tähendaks see õigusruumis seda, et naisametniku poolt karistatud süüline võib kanda pikemaajalist vanglakaristust või saada rangema karistuse suurema maksumäära määramise läbi rahalise karistuse vms. 2. Kõrgemalt haritud vallalistele naistele on iseloomulik rangema karistuse määramine, kui vastavas staatuses mehel
2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuningriik – koosnes Liivimaa kuninga Magnuse valdustest Põltsamaa ja Karksi ümbruses. •Eestimaa hertsogkond – oli Taani kuningavaldus, mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist . •Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17. sajandil Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja Edela- Venemaal, Rzeczpospolitariigis. •Vakus – oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. •Redukstsioon – ehk mõisate riigistamine.
tegevuse subjekt. S. t eelkõige seda, et ta ise osaleb oma elu sündmustes ning tal on õigus teha oma valikuid. Et lõpilane/laps teeks õigeid valikuid, peab tal olema selge, missugused on tema valikud ja missuguseid tagajärgi ühe või teise valiku eelistamine kaasa toob. See eeldab pidevat suhtlemist, arutelu lapsega, mille käigus talle selgitatakse võimalusi. Otsuseid teeb laps ise. See on kindlasti palju rohkem aega ja vaeva nõudev protsess võrreldes lihtsa allutamise ja karistamisega, kuid ka palju efektiivsem, sest nii õpib laps tegevuse käigus ise elu planeerima, analüüsima sündmusi ja põhjus-tagajärg seoseid otsuste tegemises, mida sageli tal pole kuskilt õppida. Tal tekib võimalus selgusele jõuda, et temast endast sõltub väga palju enda elu õnnestumises ja teised inimesed: õpetajad, kasvatajad võivad selles teda toetada. Õpilasekeskses pedagoogikas on õppimine ja õppeaine vahend lapse arenemiseks, mitte eesmärk iseeneses. Sama on
· Eestimaa Ülemaa kohtud või Liivimaa Õuekohtus lahendati raskemaid kuritegusi, samuti ka kõik aadlike kohtuasjad. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. · Adrakohtud ja Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, need kohtunikud olid välja valitud mõisnike hulgast. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. Rootsi riigivõim ja balti aadel · Kuninga võim oli nõrk · Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti aadli privileegide sälitamisest ja suurendamisest. · Karl XI alustas reduktsiooniga oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. · Mõisnikud pidid hakkama oma maade eest maksma -> tõstsid talupoegade makse. · Riigi sissetulekud kasvasid. Paranesid haridusolud.
Täiskasvanud õppija õpioskused G.Kukk M.Knowles määratles kuus täiskasvanute õppimise printsiipi: Täiskasvanud on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad. Täiskasvanud toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi. Täiskasvanud on eesmärkidele orienteeritud. Täiskasvanud on orienteeritud korrektsusele. Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse Õppimine täiskasvanueas Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ...
unistused ja tuleviku ootused. Väikelapsed armastavad oma vanevanemaid mitte ainult sellepärast, et nad poputavad neid, vaid ka sellepärast, et vanavanemad on need, kes unistusi kõige rohkem toetavad. Isade ja emade roll on peres erinev. Isa on see, kes õpetab lapse tugevateks olema, kes neid vajadusel karistab, kes neid suurte ohtude eest kaitseb. Ema on see, kes lohutab, kallistab, poputab ja kui seda on vaja, kaitseb ta lapsi isa eest, kui too kipub karistamisega liiale minema, nagu see meestel tavaliselt juhtub. Lapsed armastavad oma mõlemat vanemat väga, aga ma olen märganud et tütred tahavad isaga olla rohkem kui emaga ja pojad suhtlevad emaga rohkem kui isaga. Ma ise olin ka nii öelda issi väike tüdruk, alati olin oma isal sabas ning õppisin temalt, kuidas grillida, marinaadi teha, klaverit mängida ja arvutit kasutama. Kahjuks ei ole perekonnas elu alati õnnelik. Kui näiteks sureb peres isa ära ja lapsed näevad
Seal arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne. Maanõukogu Tegelesid kõige olulisemate küsimuste lahendamisega. Peamees/maamarssal kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna kõrgem ametnik, kes valiti Maapäeval 3 aastaks ja kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva Kubjas talupojast ametiisik, mõisasundija, kes tegeles teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. Kupja talu oli täiesti või osaliselt koormistevaba Opmann 1617 sajandil eestis mitme mõisa ülemvalitseja, hiljem mõisavalitseja rahvalik nimetus Kärner aednik Rehepapp mõisa rehe valvaja ja kütja Vojevoodkond juhib marssal Staarostkond- vojevoodkonna jaotus Ametkond oli keskajal eesti ja liivimaal majandus ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale Vakus maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel, maksumaksja
Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber. Skulptuur vastandub antiik-kunstile (Keha on patune ja kaetud, kaduv ning vähetähtis. Nägu on väljendusrikas). 11. saj. hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuuri e. kõrgreljeefi. Kuna tellijaks oli kirik, oli sisu religioosne. Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip. Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt. Legendi järgi tikkis selle kuninganna Matilde, William Vallutaja naine. Maalikunst on suunitluselt skulptuuriga analoogne
Samas , Eestis on palju tegeletud sellega , et teavitad inimesi narkootikumide ohtudest ja mõjudest. Ja praegused narkokuriteod , mis on levinud seonduvad pigem suurte uimastite koguste omamise ja narkouimas alaealistega. Peale selle , hetkel on meil ju nn. masu , ja legaliseerimine tooks meile palju kulutusi , võib-olla isegi rohkem , kui seadustamine meile sisse tooks . Legaliseerimise korral tuleks meil ju tegeleda uimastitekaubanduse järelvalvega, tervishoiukuludega ja karistamisega , kui astutakse üle piiridest, mis legaliseerimise puhul seataks, sest isegi kui seda tehakse , pole kindlasti lubatud kõik , mis uimastitega seondub. Sellele kõigele vaatamata , on ühiskonnas seaduslik näiteks tubakas. Kas tubakas on kahjulikum kui kanep ? Ei ole. Seaduses kuuluvad need mõlemad narkootiliste ainete nimekirja. Ja kui on lubatud üks , siis tuleks ka seadustada teine , või siis juba keelata mõlemad. Kui eelpool sai öeldud , et legaliseerimine
Saksamaal tuli maksta tohutuid reparatsioone, nad pidid loobuma oma territooriumitest ning nende sõjaline olukord ei olnud piisav, et end kaitsta. Samas võib leida mõned vastuväited lüüasaanute karistamisele. Uueks korraks võib seda mingi määral nimetada, sest võitjatel peakski ju olema mingi õigus kaotajatelt midagi nõuda ning samuti püüti Rahvasteliidu loomisega olukorda parandada ja konflikte ära hoida. Arvan, et pigem oli siiski tegemist lüüasaanute karistamisega, kuna lepingu tingimused olid lüüasaanutele liiga karmid, Saksamaa tunnistamine ainsaks sõjasüüdlaseks polnud õige, sest ainult Saksamaa ei olnud sõja puhkemises süüdi, ka teised riigid soovisid seda.
käitumisest põhjustatud. Need hukatuslikud protsessid korrastavad üle pea paisunud segadused. Looduse jaoks ebavajalikud inimesed ning tekkinud ebasoodsad olukorrad eemaldatakse ning luuakse ruumi uutele elanikele, värske mõtlemise ja käitumisega inimsoole. Ka see on omamoodi andestamine. Andestamise all ei mõtle ma seda, et inimkond võib valimatult käituda ja seejuures silmakirjalikult väita, et kõik on karistamatult lubatud. Loodus ei tegele karistamisega. Kõik meie destruktiivsed liigutused andestatakse. Esimene andestuse märk on kohanemine, kuid selleks võib kuluda palju aega. Kui inimkond suudaks endale aru anda ja oma tegemisi kriitilise pilguga analüüsida ning tegevusplaani piirata, ei peaks me küsima üksteiselt, kas loodus andestab vigu või mitte, sest siis ei olekski midagi andestada ning maailm oleks palju tervem, õnnelikum ja puhtam paik. ,,Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
Ülbe Narkissos ei austanud aga lausa kahte jumalannat: Aphroditet armastuse ärapõlgamisega ja Echot , kes suuret armuvalusst Narkissose vastu muutus ainult hääleks. Müüdi õpetuseks on ka nagu oli Talantose piinades : tuleb olla tänulik selle eest, mis sul on. Kui Narkissos ei oleks olnud nii upsakas ja ennastimetlev, oleks ta leidnud endale sobivama armastuse kui ta ise ja elanud õnnelikult elu lõpuni. Väga paljud karistamisega seotud müüdid räägivad Zeusist. Zeus, kes ise kaaristas kõiki, kes temasse lugupidamatult suhtusid, nagu näiteks Prometheus. Prometheus vaastas talt tule ja kinkis selle inimestele. Zeus sai selle peale vihaseks ja lasi varga kalju külge aheldada ja igal päeval lasta kotkal tema maksa nokkida; kuid ta ise tegi tihti tegusid, mille eest ta oleks teisi julmalt karistanud. Ta pettis enda naist Herat nii jumalannade kui ka lihtsurelikega. Enamused lood, mis Herast räägivad ongi
Haldus- riigi ja kohalikomavalitsus ülesannete täitmine Vabariigi valitsuse seadus Haldusmenetlus eesmärgiga hoida ära rikkumised(ennetada) haldusorg. tegevus haldusakti menetlused(erinevad load: relvaluba) toimingu sooritamisel kui on tegemist karistamisega ei ole tegemist enam haldusmenetlusega 1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid. Vormivabadus ja eesmärgipärasus menetlus tuleb läbi viia lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi.
Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja
ta hiilib vastutusest kõrvale, ei anna nõu ega hoiata see oli harjumatu. Lugejad armastasid galantseid seiklusi, mis lõppesid vooruslike · Teos tekitas skandaali, autor kaevati hüvitamise ja paheliste karistamisega, siivutuste pärast kohtusse, publik oli nad ei kiitnud heaks kirjaniku nördinud ja kriitikute arvamused ehmatavat reaalsust. vastandlikud. Suur osa lugejaid pahandas, et autor ei mõistnud romaani peategelast Emma Bovaryd abielurikkumise pärast hukka. · Ikka ja jälle korrati Ducampi etteheidet, et romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Ja siis see
Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni,
tarbetu, raske kanda, tegevusetu meie sees, viljatu nagu kuritegu või hukkamõist. Üks märk, Raymond Rambert, mõeldakse välja plaan põgeneda linna liituda tema abikaasa Pariisis pärast linnaametnikud keeldus tema palvet lahkuda. Ta sõbruneb mõned underground kurjategijad, et nad võivad salakaubana teda linnast välja. Teine märk, Isa Paneloux, kasutab katk kui võimalust arendada oma väärikus linna poolt näitab, et katk oli Jumala tegu karistamisega kodanike patuse loomusega. Tema ägedaid langeb kõrvu paljud linna elanike, kes pöördus religiooni karjad, kuid ei saanud seda teha normaalsetel tingimustel. Cottard, kuriteo kahetsev piisavalt suitsiidi- kuid kardavad arreteeritakse, muutub rikkad kui suure salakaubavedaja. Vahepeal Dr Rieux; puhkuselolija, Jean Tarrou; ja riigiteenistuja, Joseph Grand ammendavalt ravida patsiente nende kodudes ja haiglas. Rambert teatab Tarrou oma põgenemisplaani, kuid kui Tarrou ütleb talle, et on ka
Ivan Julm Esimene Vene tsaar Mina lugesin raamatut Ivan IV'st (25. august 1530 18. märts 1584), tuntud ka kui Ivan Julm, kes on ajalukku läinud kui üks verisemaid Venemaa valitsejaid. Ivani isa Vassili III oli juba üks väga karm valitseja, kes lasi oma naise, kellega ta oli olnud 20 aastat abielus, viia kloostrisse, sest see ei suutnud talle last sünnitada. Ta võtab ruttu uue naise Jelena, kes sünnitab talle kaks poega. Kuid Vassili sureb varsti pärast seda mädapaise tõttu ning Jelenast saab valitsejanna. 5 aastat hiljem sureb ka Jelena ja arvatavasti ta mürgitatakse. Tekib suur poliitiline kriis, sest kõik bojaarid tahavad valitsejaks saada, kuid kui Ivan saab täisealiseks, on ta ainuvalitseja. Ivani ja tema venna eest hoolitsevad Suiski ja Belski bojaariperekonnad, kes teda sageli alandasid ja solvasid. Põhjuseks oli, et valitseja tuleks karm. Ivani j...
Mõnikord võite last asja eest teist taga kallistada ja öelda talle, et ei suutnud soovile vastu panna, kuna ta on nii tore. Kellele ei meeldiks, kui kaasa nii talitaks? Aga võib- olla, kui me ise nii teeksime, siis teeks ka tema! 4 Distsipliin Juba sõna distsipliin ise kadus lastekasvatuse sõnavarst aastate eest, sest meil kõigil seostus see karmi karistamisega. Õigupoolest tähendab see aga lapsele õpetamist, kuidas end ülal pidada nii, et ta kokkuvõttes oma käitumist kontrollida suudab. Tegelikult on sõna distsipliin tuletatud ladinakeelsest sõnast disciplina ja tähendab "õpetus", mitte "pagana kõva keretäis", nagu te võib- olla arvasite. Ärge peljake, et aeg-ajalt laste vastu karm olles vähendate tema armastust teie vastu, tegelikult armastab ta teid rohkemgi, kui adub, et on kasvanud ühiskonnale meelepäraseks toimekaks inimeseks.
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju.
Rootsi aeg 17. sajand Asustus: *Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti *Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsasti kasvama *Eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke *Iseloomulik oli sisemigratsioon. asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asustusega pakadesse *Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis soodustas sündimuse kasvu *Ümberasumise negatiivne tagajärg oli seenise asustuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist *Rohkesti asus Eesti aladele ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid *Samuti ka soomlasi, kes pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest *Lõuna-Eestisse asus rohkesti lätlasi *lisaks veel hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt *Sisserännanute side päritolumaaga jäi nõrgaks ja assimilieeruti eestlastega Suur näljahäda: *Rootsi valitsuse lõpul 1696-1697 *Põhjus oli hiline kevad, lausvihm...
läbivaatamine. Euroopa Kohus valvab lahendab liikmesriikidevahelisi küsimusi. aluslepingutest kinnipidamist ja Riigikohus põhiseadusest, et kõik alamad lepingud oleksid Euroopa Kohus tegeleb ELi tasandil ning ei ülemaga kooskõlas. sekku riikide siseasjadesse, aga Riigikohus tegeleb riigisiseasjadega. Riigikohus tegeleb Kohtuistungid on kinnised. karistamisega ja rakendab ka kriminaalkaristust, kuid Euroopa Kohus seda ei tee, pigem võtab vastutusele. (8) Võrdle omavahel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Too välja nende peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: loengus käsitletud teemade ulatuses. Sarnasused Erinevused
Põhja eestist sai Eestimaa kubermang, keskuseks Tallinn. Lõuna eestist Liivimaa kubermang, keskuseks Riia. Rootsi moodustas eestis 3 rüütelkonda Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. 3 aasta tagant käidi Maapäevadel, kus arutati talupoegadega seonduvaid küsimusi. Rootsi rajas Eesti alal oma kohtusüsteemi. Talupoegadega seonduvaid küsimusi arutasid Eestimaal adrakohtunikud ja liivimaal sillakohtunikud. Nad tegelesid enamasti ära põgenenud talupoegadega ja nende karistamisega. Eestimaal olid meeskohtud, liivimaal maakohtud. Raskemaid kuritegusi lahendas Liivimaal õuekohus, Eestimaal Ülekohus. Eesti majanduslik olukrod oli raske. Peale sõda jäid 3/4 taludest tühjaks. Peale sõja lõppu hakati talusid taas asustama. Lõuna eestisse tuli juurde enamasti lätlasi ja poolakaid. Põhja eestisse soomlaso ja rootslasi, ida eestisse venelasi. Kõik nad õppisid ära Eesti keele, võtsod omaks eesti kombed ja enamikest said eestlased.
" ·,,Milline on noorus oma parimal kujul? Roheline, ebaküps aeg, aeg täis pealiskaudseid tujusid ja haigeid mõtteid." ·,,Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames." ·,,Ebasiirus on meetod, mille abil me oma isikut mitmekordistada saame." Peamõte: Teose peamõte seisneb kunsti ja kõlbluse vastandamises. Inimesed, kes peavad kunsti kõrgemaks kui mis tahes kõlbluspõhimõtteid, saavad peagi elult nahutada. Arvamus: Mina arvan, et teos on elunautlejate karistamisega liiale läinud. Tänapäeva vabameelsed mõtlejad ei näeks küllap enam Doriani elumaitsmises nõnda suuri patte, teisest küljest on siiski mõningane moraal vajalik, sest selleta võib tõesti lõpuks üle ,,piiri" minna ning midagi hullumeelset korda saata. Nooremana avaldas teos sügavamat muljet, sellegipoolest pean seda raamatut üheks isiklikuks lemmikuks.
võlgu pärushärrale. 2. Mõisnikud olid kohustatud deklareerima rüütelkonna kantseleile talupoegade koormised nagu oli kokku lepitud viimasel maapäeval ning lisakoormised pidi mõisnik talupojale rahaliselt või muul viisil hüvitama. Et talupoeg ei laostuks keelati nõuda lisakoormisi külvi- või muul pakilisel ajal. Politsei funktsioone täitsid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud, üks igas maakonnas. Nad tegelesid kuritegude uurimisega, väiksemate korrarikkumistega ja karistamisega ning talupoegade kaebuste kuulamise ja pidid põgenenud talupoegi otsima ja tagastama nad mõisnikele. Linnade politseikorraldus oli rahu ja korra hoidmine. Inimesed ei tohtinud linnatänavatel karjuda, lärmata, tulistada, kihutada hobustel ja tuli järgida tuleohutust. Katariina 2-se uue Balti poliitika kujunemine alates 1762a., kus poliitika uudsus seisnes selles, et erinevalt oma eelkäijatest lähtus ta ennekõike Vene riigi, kui terviku huvidest, rakendades nii
Raskemad kuriteod ning kõik aadlike kohtuasjad lahendati kubermangu tasandil kas Eestimaa Ülemaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini. Tema sõna jäi alati viimaseks ja lõplikuks. Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. 5. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välis- migratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemiseni; Suur Nälg. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. 17. sajandi 20. aastaiks oli rahvaarv langenud 120 000 140 000 inimeseni. Rahvaarvu langemise põhjused: 1) Sõjas laastati palju elamuid 2) Näljahäda 1601. - 1603. aastal.
AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaa...
· talurahva omavalitsus vabanes mõisnike järelvalve alt · eestlaste oma tahte teostamine · · 1863.-passiseadus--liikumisvabadus · 1865.-mõisnike kodukariõiguse piiramine · 1866.-vallaseadus--tp-de omavalitsus vabanes mõisniku järelvalve alt · 1868.-raharent Vallakohtu ülesanded Vallakohus tegeles talupoegade omavaheliste tülideküsimuste lahendamisega, võlguolevate mõisakoormiste sisse nõudmisega, üleastunute karistamisega, avaliku korra valvamisega, vallalaekate ja magasiaitade haldamisega ja andis mõisnikule loa talupoja talust välja tõstmiseks või ilma maata müümiseks · Talitaja ja vöörmündrid · Talitaja oli talupoegade seast valitud vallakogukonna juht Eestimaal ning Liivimaal oli, sama ameti peal vöörmündrid · Mõisakoormised, riiklikud ja kohalikud koormised Mõisakoormisteks olid põhiliselt teotöö, mis omakorda jagunesid nädalateoks ja hooajatööks
Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal,
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
KAKSTEIST OLÜMPLAST TAEVALIK PEREKOND Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................3 2. Zeus(Jupiter).................................................................................4 3. Hera(Juno)...................................................................................5 4. Poseidon (Neptunus)......................................................................6 5. Hades(Pluto).................................................................................7 6. Athena (Minewa/Minerva) ...............................................................8 7. Apollon (Apollo).............................................................................9 8. Artemis (Diana)...........................................................................10 9. Aphrodite (Venus)..............................
Antiikmütoloogia · 12 jumalat Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised olid tema erilise hoolitsuse all. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon (Neptunus) Merede valitseja. Zeusi vend. Peajumalast järgmine. Hedes (Pluto) Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Pallas Athena (Minerva) Ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja
aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju kaksteist maanöunikku (saaremaal 6), kes valiti maapöevadel eluks ajaks. Igapöevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku (Liivimaal maamarssal) kätte. Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldis jäi püsima kuni 19.saj löpuni. Adrakohtunikud (sillakohtunikud), vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega. Eesti- ja Saaremaal meeskohtud (Liivimaal maakohtud), mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod, ka köik aadlike kohtuasjad lahendati juba Eestimaa Ülemmaakohtus väi Liivimaa Öuekohtus. Viimati nimetatud kohtute otsuste oeale vöis edasi kaevata kuni monarhini, kelle söna jäi alati viimaseks ja löplikuks. |kohaliku vöimu esindajad peamiselt sakslased, möisnikkond kuj vasallidest, 14
· Pole olemas kuriteo absoluutseid tunnuseid. Mingi teo määratlemine kuriteona sõltub eranditult inimeste reaktsioonidest. · Oma isikuomadustelt ei erine kurjategijad praktiliselt mittekurjategijatest. · Kohtusüsteemi ja karistusaparaadi mõju kuritegevusele on pigem kuritegevust õhutav kui tagasihoidev, mistõttu oma tegevusega toovad nad ühiskonnale kahju, mitte kasu. · Pole vaja dramatiseerida kurjust, mida karistamisega ja kurjategija märgistamisega tahes-tahtmata tehakse. Tähtis on ära hoida ühiskonna lõhenemine kaheks vaenutsevaks pooleks - kurjategijateks ja mittekurjategijateks. 6 Klassivastuolud leidsid tee kriminoloogiasse läbi radikaal Richard Quinney ja tema raamatu ,,Kuritegevuse sotsiaalne reaalsus". Tema juhtis oma teoses
Hera oli kreeka kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi õde ja abikaasa. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Heras koos Athenaga kõigi troojalaste vaenlaseks. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoole all. Kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ju ta abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argis oli tema lemmiklinn. Poseidon (Neptunus) Poseidon oli kreeka veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks, maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme
Tallinna Laagna Gümnaasium Kaksteist olümplast Referaat Õpilane: Jörgen Novitski Juhendaja: Malle Kuningas Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 Zeus ja Poseidon......................................................................................................4 Hades ja Hestia.........................................................................................................5 Hera ja Ares.....................................................................................................
taustal olevat veendumust, et juhtkond peab võitlema inimsese sisemise kalduvuse vastu tööd vältida. Paljude firmajuhtide meelest on selle oletuse õigsus vastuvaidlematult tõestatud. (Kehtna.edu, 26.01.2011) Vastuseis töötamisele on nii tugev, et tavaliselt ei piisa tasuga meelitamisest sellest üle olemiseks. Inimesed võtavad tasu vastu ja küsivad pidevalt juurde, aga tasu üksinda ei loo vajalikku töötahet. Ainult karistamisega ähvardamine mõjub.Sõjajärgne inimsuhete kriitika, halvustavad märkused vastutulelikkuse ja demokraatia kohta tööstuses, mõningate firmade kalduvus tsentraliseerida uuesti sõjajärgset detsentraliseerimist - kõik see X ja Y teooria väljendab pinna all olevat oletust, et inimesed töötavad ainult äärmise sunni ja valve all. (Kehtna.edu, 26.01.2011)
Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 2 Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Kui aga jutt muutub üksikasjalikumaks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeusi kaasa mingit auhaavamist. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Eileithyia, kes abistas neisi sünnitamisel, oli Hera tütar. Lehm ja Paabulind oli Herale pühendatud. Argos oli tema lemmiklinn.
· Mõisapõldude laiendamine talupoegade maa arvelt (mõisastamine) · Talupoegade rendi tõstmine · Hakati kasvatama peenvillalambaid · Pandi rõhku piimakarja kasvatusele · Hoogsamalt hakati kasvatama kartulit Talurahva omavalitsus: · 19. saj. Alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega. · Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel · 19. saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud) · Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne · Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid Talurahva koormised: · Teotöö (korraline ja hooajatöö) · Pearaha (1783.a riigile 70 kopikat iga meeshinge eest) · Nekrutiandmise kohustus
ametisse. · Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad süüasjad, samuti kõik aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. · Adrakohtunikud Eestimaal ja sillakohtunikud Liivimaal vastutasid avaliku korra tagamise eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. ROOTSI RIIGIVÕIM JA BALTI AADEL: · Reduktsioon erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine, mille alustas Karl XI. · 1680.a kuningas Karl XI absolutistlik valitsusreform. · Johann Reinhold Patkul maanõunik, kes tõusis Liivimaal aadliopositsiooni juhiks. 1694 a mõisteti ta surma, süüdistades teda mässu õhutamises, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale. · 1694 a saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning
Veel enam kehtib see võrreldes olukorraga, kui juht ainult karistab kõrvalekaldumiste eest. Üheks eetilise juhtimise mõõteks on premeerimise ja karistamise kasutamine järgijate eetilise käitumise tagamiseks. Selle mõõtmiseks küsiti kõigepealt, kuidas nende juht püüab tagada eetilist käitumist, ning samuti seda, kuidas nad peaksid püüdma seda töökohal teha (vt joonist 3). Üldiselt vastati, et juhid tagavad töötajate eetilise käitumise eeskätt kõrvalekaldumiste eest karistamisega (41,6%). Kuigi ainult karistamisega lähenemine on kõige tavapärasem, siis on see kõige vähem eelistatud sellest lähtudes, mida juht vastajate meelest peaks tegema (8,1%). Kooskõlas kirjandusest leitavate eetilise juhtimise kontseptsioonidega vastas enam kui pool (65,3%) küsitletutest, et juht peaks tagama organisatsioonis eetilise käitumise nii kõrvalekaldumiste eest karistamise kui ka organisatsiooni väärtuste, põhimõtete ja standardite täitmise eest premeerimisega. Sellele
romaan sisaldab liiga palju üleliigseid tiraade, mis teevad selle loetamatuks. Ja siis see kummaliselt ebaväärikas peategelane- mingi provintsidaamike oma liialdatud unelmatega. Ja siis see autori ebaharilik tagasihoidlikkus! Kusakilt ei saa aimu, kuidas ta inimestesse ja kirjeldatavatesse sündmustesse suhtub, ta hiilib vastutustest kõrvale, ei anna nõu ega hoiata- see oli harjumatu. Lugejad armastasid galantseid seiklusi, mis lõppesid vooruslike hüvitamise ja paheliste karistamisega, nad ei kiitnud heaks kirjaniku ehmatavat neutraalsust. Flaubert võitis kohtuprotsessi ja raamat võis ilmuda. Väike hulk kirjandussõpru taipas teose väärtust, kiitis ja soovitas seda lugeda. Ja raamatu menule aitas loomulikult kaasa ka skandaal. Aga armastasid seda ainult vähesed. Nemad taipasid, et Madame Bovaryga algas kirjanduses uus ajastu. Nüüd polnud enam tähtsad ideaalid, võimalikult uskumatud seiklused ega üliinimlikud kangelannad ja kangelased, vaid tegelikkus
Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevalisete kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga. " "Ilias" 2 laul, 412. Rida. Aga kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellese Zeus on armunud, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argos oli tema lemmiklinn. Rooma mütoloogias kutsutakse Herat Junoks. Tema oli merede valitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine
Tema oraakel elas Doonau tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. 4 Hera ( Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Peamiselt on ta tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellesse Zeus on armunud, ja isegi sel juhul, kui viimane oma ohvreid vägistas või pettuse teel võrgutas. Herale oli täiesti ükskõik, kui palju üks või teine Zeusi armupartner süüdi või süütu oli; peajumalanna kohtles neid kõiki ühteviisi. Hera ohjeldamatu raev jälitas neid ja isegi nende lapsi. Samuti ei unustanud Zeus kaasa mingit auhaavamist. Ühes kuulsas müüdis, kuldvillaku otsimise loos, on Hera kangelaste armuline kaitsja ja suurtele tegudele
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tasujad: jüriöö 1343–1345. Ülesanded: Ajalugu 4 7. Miks on juhtide tapmise ja ülestõusnute karistamisega lõppenud jüriöö ülestõus muutunud siiski oluliseks sündmuseks Eesti rahva ajalooteadvuses? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevalisete kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand, keda kogu olümplaste pere kummardab ja austab võrdselt piksekäsutaja Zeusiga. " "Ilias" 2 laul, 412. Rida. Aga kui jutt temast muutub üksikasjalikuks, selgub, et ta on peamiselt tegevuses nende paljude naiste karistamisega, kellese Zeus on armund, ja isegi nende lapsi. Ometi austati teda igas kodus. Oli ta ju abiellunaiste jumalanna ja nende abistaja. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitamisel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argos oli tema lemmiklinn. Poseidon (Neptunus) Tema oli merede valitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Kreeklased mõlemal pool Egeust olid meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam
ajaloolisi paiku ja asjaosalistelt andmeid üle kirjutada. Romaani ajaloolise sündmuse Anija meeste peksuloo kirjeldamisel on Vilde kasutanud kohtutoimikus leiduvat protokolli, F. Hofmanni kirjutist, ühte artiklit ning Anija vallakirjutaja käiskirja ja pekstute nimekirja. Romaanis kujutatakse Anija ja Kurisoo talupoegade tulekut Tallinna valitsusvõimudelt kaitset saama. Asi lõppes valdade saadikute kinni võtmisega ja 51 mehe karistamisega ilma kohtuta jäleda peksuga. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 8 Nagu ,,Mahtra sõjas", nii taotleb Vilde ka ,,Anija meestes" sisu ja vormi ühtsust. Loodusidüllide kirjeldamisel kasutab ta lüürilist stiili, olustikpiltide esitamisel aga asjalikku väljendusviisi. Linnakodanlust ja aadlid iseloomustab kirjanik tihtipeale pilkelises toonis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
