Lugu On varajane hommikupoolik. Vähemalt nii ma arvan, täiesti kindel olla ei saa aga kellaaeg on praegu viimane asi mille pärast muretseda. See mida ma näen on imeline. Minu ees seisavad kõrged mäed, minagi olen ühe otsas kuid need mis kaugustesse jäävad tunduvad palju suuremad. Need mäed varjavad hommikupäikest, vaid üksikud kiired paistavad kauguses udu vahelt välja. Need hellad päikesekiired paitavad puulatvu, mis oma pea just paksust udust välja on pistnud. Udu on ahne, ta neelab endasse mäed, puud ja ka päiksekiired kaovad temaga kokku puutudes. Ta on ka endasse neelanud kõik selle ilu allpool puid. Kujutan juba ette millised väikesed teerajad seal all on, kujutan ette neid väikeseid ojasid mis ajapikku oma tee suure jõeni leiavad. Võib-olla näeksin seal ka mõnd üksikut hunti endale süüa otsimas ning hirmunud jänest, kes end elueest peita püüab. Aga udu seda mulle ei näita, udu
keskmiselt iga 30 aasta tagant. Esimene Linnuteeväline supernoova avastati 19.sajandi lõpus Andromeeda galaktikas. Uue tähe avastamine Tartu Tähetornis 1864. aastal oli William Huggins avastanud meetodi, kuidas spektri järgi teha kindlaks, kas udukogu puhul on tegemist gaasipilve või tähtede kogumiga. Hartwigi sõprades äratas see huvi ja nad läksid ühte sellist objekti vaatlema. Hartwig otsis ülesse Adromeeda tähtkujus Suure Udukogu. Selle asemel, et näha väikest udust laiku, nägi ta aga uut tähte. Paljud teised astronoomid tegid hiljem vaatlusi Andromeeda udukogule. Keegi ei uskunud, et olemas on uus täht, kuna see paistis nii tuhmilt ja heledal. Astronoomid tõid selle põhjenduseks,et teleskoop ei tööta päris korralikult ja nähtust võis põhjustada kuuvalgus ning ka udust põhjustatud efektid. Uue tähe hilisemad mõõtmed Andromeeda udukogus süttinud uus täht sai nimeks S Andromedae.Seda tähte vaadelti viimati 1886. aasta veebruaris.
mõistlikumaks, aktsepteerides tõde ,,udust" ning üritades ka teisi maha rahustada. Loo arenedes saab ta Davidiga heaks sõbraks ning suurelt just tänu temale suudab David säilitada selget mõtlemist ning jääda iseendaks. Kriitilisel hetkel käitub otsustavalt, kuid hukkub põgenemise käigus. Proua Carmody usuhull nõia mainega keskealine naine, kes usub verejanulisse jumalasse. Just tema käsib ohverdada Billy jumalale, et udust vabaneda. Ollie laseb naise maha, kuna ta püüab takistada vereohvriks valitud Billy põgenemist. Raamatu valisin ma seepärast, et olen ise suur ulmekirjanduse huviline. Olles varem lugenud Stephen Kingi teoseid, teadsin, mida oodata ega pidanud ka pettuma. Mulle meeldivad väga Stephen Kingi raamatud, nii ka see raamat, mis oli põnev ja jättis lõpus ruumi oma fantaasiale. Soovitan seda kõigile, kes vähimalgi määral huvituvad õudus-või ulmeromaanidest.
pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesüsteem 5. tihe, läbipaistmatu atmosfäär 6.pöörlevad kiiresti) Asteroidid e. väikeplaneedid - tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel - tekkisid kunagi seal tiirlenud planeedi purunemisel (Vesta, Ceres) Komeet - väga hõre taevakeha, milles võib eristada udust ümmargust pead, sellest helendavat tuuma ja pikka helendavat moodustist - saba (perioodilised, mitteperioodilised) Komeedi saba - tekib päikese gravitatsiooni ja kuumuse tõttu Boliid - on suurem tükk mis atmosfääris ära ei põle ja kukub osaliselt Maale Horisont - näiline piir kauguses, kus taevas ja maapind paistavad kokku puutuvat Nadiir - vaatlejast lähtuva püstjoone ja taevakaare alumine lõikepunkt Seniit - päikese v muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all Maa: 1
Linnutee meie kodu galaktika Juba iidseimaist aegadest on igaüks, kes pilgu selge öise taeva poole tõstnud, võinud seal lisaks vilkuvaile tähepunktidele näha ka silmapiirist silmapiirini ulatumas kahvatut udust helendust, mida meie kutsume Linnuteeks. Selle "udu" uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee on
Nimelt oli Maa lähedusse jõudnud Hale-Bopp'i komeet. Ennustuste järgi pidi see komeet olema veelgi heledam kui 1996.a. kevadel meid külastanud Hyakutake komeet. Hale-Bopp'i komeet avastati sõltumatult kahe ameerika amatöörastronoomi poolt 1995.a. 23. juulil. Sel ööl vaatlesid Alan Hale New Mexico-s ja Thomas Bopp Arizonas Amburi tähtkujus paiknevat täheparve M70 (Messier'i kataloogi objekt nr.70) ja märkasid selle läheduses nõrka udust objekti, mis osutus uueks komeediks. Nagu ikka komeetide avastamisel, antakse talle avastaja(te) nimi. Nii saigi uus komeet nimeks Hale-Bopp. Avastamise hetkel oli komeet Päikesest 7.16 AU ja Maast 6.20 AU kaugusel (1 AU = astronoomiline ühik on Päikese ja Maa vaheline keskmine kaugus: 1 AU = 149.6 miljonit km). See oli üks kaugemaid komeete, mida amatöörid kunagi avastanud on. 1997.a. 22. märtsil peaks Hale-Bopp'i komeet olema Maale kõige lähemal - umbes 1.3 AU
,,On maailm sulle veel suletud aed. Iga päevaga kuid laienevad piirid, umbsest udust koorub kevad." (,,Lapsele") Mats Traat on oma luules pööranud tähelepanu täiskasvanuks saamisele. Kui laps sünnib, hakkab ta maailma avastama ja teeb seda kogu oma elu. Isegi täiskasvanuna avastab inimene alati midagi uut. Lapsele on maailm veel tundmatu ning ta ei taju veel piire, kuid ajaga kõik muutub ja pilt maailmast muutub selgemaks. ,,Lambina tahaks särada pime mees oma hämaras iseolemises" (,,Lambi käänded")
Leonardo da Vinci õppis Firenze tollase juhtiva maalikunstniku ja skulptori Andrea del Verrocchio käe all. 1516. a kutsus Prantsuse kuningas Francois I kuulsa Leonardo da Vinci oma nõuandjaks kunstiasjus Leonardo kunstiloomingut täiendavad tema arvukad analüütilised joonistused Ta kujutas oma visanditel inimese anatoomiat (anatoomia tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba) Ta joonistas tugevaid hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Vitruviuse inimene Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Mona Lisa Second level Third level
koos ja juhib planeetide liikumist. Päikesesüsteemi teke Umbes viis miljardit aastat tagasi oli see aine, millest nüüd on tehtud Päike ja planeedid, osa suurest gaasi- ja tolmupilvest. Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev pilv, milles oli ka tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbritses gaasist ja udust ketas. Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. Planeedid Planeedid hakkasid moodustama umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Päikesele kõige lähemast ainest on tekkinud neli kivist maailma: Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Eemal kaugemal välises kettas, kus on palju külmem, tekkisid kivised kehad ja tõmbasid siis enda poole suuri gaasihulki
Uusasjalikkus on muusikas 1920ndatel aastatel tekkinud ekspressionismile vastandunud suund. Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Uusasjalikkus iseloomustab 1920-ndate aastate keeruliselt defineerivat ajastuvaimu. 1920- ndate alguses hakkas prantsusmaal tegutsema heliloominguline rühmitus ,, Les Six". Selle rühmituse esteetilise programmi kujundas Jean Cocteau. Tema leidis, et tuleks ellu tuua argipäevast muusikat. ,, Aitab kord pilvedest, udust, akvaariumidest ja öö aroomidest me vajame argipäevast muusikat." Les Six'i loomingut iseloomustas: lihtsus, suurlinnade elu kajastamine, tehnika imetlus ning iroonia. Pooldasid neoklassitsismi ning olid impressionismivastased. Les Six'i kuulusid: Arthur Honegger, Darius Milhaud, Francis Poulenc, Georges Auric, Louis Durey ja Germaine Tailleferre. 1920.-1930-ndtel aastatel ei toimunud suuri muudatusi muusikas mitte ainult välismaal, vaid ka Eestis. Eestis tegutsesid
Näiteks Tsernobõli tuumakatastroofi järel sinna reostust koristatud inimesed on nüüdeks arvatavasti haigestunud vähki või siis sellesse juba surnud. Ka on sealses piirkonnas erakordselt palju väärarenguga lapsi. Sealsed alad on siiamaani reostatud ning sinna elama asudes on igal inimesel väga suur risk haigestuda vähki ning pöördumatult kahjustada oma tervist. Suureks probleemiks on ka suurlinnades olev mürk sudu. Sudu on autode heitgaasidest ja udust moodustunud udulaadne aine, mis on mürgine. Õnneks on väga paljud suurlinnad hakanud selle vastu võitlema ning ehk saadakse asi millalgi ka kontrolli alla. Nende mürkide puhul ongi kõige hullem just see, et inimesed ei tea tavaliselt, millal nad mürgitatud saavad. Need mürgid haavavad inimeste organisme tavaliselt aeglaselt, aga pöördumatult. Vältimaks selliseid mürke, tuleks üritada mitte elada suurlinnades ja kohtades, kus on teada, et õhk on saastunud.
tema pliiats on vahe nagu skalpell, külm ja kiretu, saavutas kunstnik hiljem oma maalides terviklikkuse ja lihtsuse tänu joonistustele. Leonardo da Vinci kujutas oma visanditel inimese anatoomiat (anatoomia tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba). Kindla käega on ta joonistanud emaihust eemaldatud loote. Visandeid-karaktereskiise leidub igast inimeast - noormehest groteskse vanameheni. Leonardo da Vinci joonistas tugevaid hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Teda võlus vee ürgne jõud. Leonardo da Vinci kirjutas: "Vee voolamine muudab maa palet ja sisemust. Veed purustaksid mäed, täidaksid orud ja teeksid maakerast täiusliku kera, kui vaid saaksid." Leonardo da Vinci suri 1519. aastal, legendi järgi Prantsuse kuninga käte vahel Looming Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u
Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi Ülesehitus: atmosfäär, vedel vesinik, vedel metalliline vesinik ja kivine tuum Suuruselt 318 korda Maa suurust Kõige kiiremini tiirlev planeet Nimetatud Rooma jumala Jupiteri järgi Ringid udust, mitte jääst nagu Saturnil Puudub tahke pind Saab näha oma silmaga Atmosfäär 1000 km paksune Kiirgab 1,9 korda rohkem energiat kui Päikeselt saab Kuud: Ganymedes (suurim kuu Päikesesüsteemis, suurem kui Merkuur) Kallisto Europa Io JUPITER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
tähtedega, moodustab ta galaktika. See tohutu spiraalikujuline tähtede grupeering on meie kodugalaktika- Linnutee. Koos umbes 30 teise galaktikaga moodustab ta kosmoses galaktikate parve, mida kutsutakse Kohalikuks Rühmaks. Üle kogu Universumi on palju galaktikaparvi, mis on omakorda koondunud superparvedeks. Galaktikad eksisteerivad kõikjal Universumis. Need on määratu suured tähtede kogumid, mida gravitatsioon koos hoiab. Need hiigelkogumid koosnevad tähtedest, gaasidest ja udust. Me näeme Maalt palju galaktikaid, kuid paljud on meie nägemisvõimest kaugemal. Kokku on Universumis umbes 100 miljardit galaktikat. Neid võib näha igas suunas. Mõned on nii lähedal või nii suured, et võib näha nende kuju ja üksikuid tähti. Neid näeb läbi teleskoopide, mis asuvad kas maapinnal või Maa orbiidil. Universumis on kõik liikumas. Maa teeb ööpäevaga ühe pöörde ümber oma telje-meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Kõik teised planeedid ja
Loodan, et negatiivsed ja sapised märkused edaspidi minu enesetunnet ei halvenda. Püüan raamatukoguhoidja pahameelt võtta mitte isikliku solvanguna, vaid kui kogemust. Kõik suhtlemiskogemused ei saagi olla positiivsed. Ülesanne 2. Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus ja kokkuvõtlik soov Olen autoomanik. Autoomanikul tuleb ikka ette olukordi, kui sõidutada tuleb sõbrannasid, kes ei tea liiklusest ja autode hingeelust midagi. Autode hingeelu all pean silmas seda, et udust ja rõskes autoakent ei pühita palja käega, et uksi ei prõmmita tugevate löökidega kinni ja enne autost väljumist tuleb veenduda, ega möödasõitu ei soorita mõni sõiduk, kes avatud autouksest väljuvale kodanikule otsa võib sõita. Sellised on minu, kui autoomaniku reeglid kaasreisijatele. Talvisel ajal on loomulikult soovitav enne autosse sisenemist puhastada ka jalanõud liigsest lumest.
prillide või läätsede kandmisest, lähedalt televiisori või arvuti vaatamisest, erinevate toiduainete kasulikkusest ja palju muudki. 2.1 Müüte prillikandjatele. Müüt: Vale tugevusega prillid rikuvad silmi. Tegelikkus: Õige tugevusega prillid on vajalikud heaks nägemiseks. Halvad prillid ei riku silmi, aga ei paranda ka nägemist. Müüt: Prillide pikaajaline kandmine põhjustab sõltuvust. Tegelikkus: See võib nii tunduda, sest eelistatakse selget, mitte udust maailmapilti ja seega ollakse parema tulemusega harjunud. Tegelikkuses pidev prillide kandmine silmi ei kahjusta ja see on ohutu., See, kuidas meile miski tundub, ei pea tingimata nii olema. "Nägemine pole alati uskumine" (Martin Luther King). Müüt: Kontaktläätsed on paremad kui prillid. Tegelikkus: Prillid pole mitte ainult odavamad, vaid ka paremini säilivad. Uusi prille ei ole vaja nii tihti osta. Läätsede silma asetamine ja ära võtmine on üsna aeganõudev ja silmi
Napoleon suunas sinna kaitsjatele appi oma ühe kuulsaimatest marssalitest - Louis Nicolaus Davout ja tema väed. Peale Davout vägede appituleku tuli ka soine pinnas, Goldbachi jõe ümbruses, kaitsjatele kasuks. Liitlaste rünnak takerdus ja nagu Napoleon oligi plaaninud, saatsid liitlased sinna oma tsentrist lisajõude, nõrgestades oma rinde keskosa tunduvalt. Nüüd oli aeg teha vastukäik. Selleks andis Napoleon kell 9 Soultile käsu viia oma korpus Pratzeni kõrgendikule. Udust kõrgendikule ilmunud prantslased olid liitlastele sokk. Kutuzov, kes olukorra tõsidust taipas, saatis keiserliku ratsakaardiväe tähtsaimat positsiooni tagasi vallutama. Napoleon vastas oma ratsakaardiväe kõrgendikule paiskamisega, mis sundis venelasi taganema. See jättis omakorda vabaks Goldbachi ääres ründavate liitlaste tiiva ning Soult saatis oma mehed, kes olid ületanud Pratzeni kõrgendiku ja sattunud rinde keskosas
patroonide pealekäimisest. Leonardo nõudis, et tema otsus on, millal teost lõpetatuks lugeda, ja keelds seda üle andmast enne, kui ise tulemusega rahul oli. Leonardo kujutas oma visanditel inimese anatoomiat, mille tundmaõppimiseks lahkas ta üle 30 laiba. Kindla käega joonistas tae ma ihust eemaldatud loote. Visandeid leidub tema toestest igast inimeast noormehest vanameheni. Ta joonistas hobuseid, tegi maastikuvisandeid udust, vihmast, katastroofinägemusi veekeeristest. Ta pidas inimkeha täiuslikuks. Tema joonistus "Vitruviuse inimene" kujutab Vitruviuse loodud klassikalist valemit. Vitruvius avastas inimekehas kaks põhikujundit: täiusliku ringi ja ruudu. Käed harali katab inimene ringi, juid jalad koos ja käed väljasirutatult sobib ta ruutu. Inimkeha sai kõikide asjade mõõduks. Vasari on väitnud, et Leonardo da Vinci geniaalsus hämmastas ka kõige julgemaid vaimulikke
Läänealad on seevastu Saheli tüüpilise maastiku päralt, mis kujutab endast kõrbe ja savanni vahelist poolkuiva üleminekupiirkonda.Mali on lähistroopilise kuni poolkuiva kliimaga. Maastik on enamasti lame, kerkiv kuni rulluva põhjapoolse tasandikuni kaetud liivaga koos savannidega ümberringi, Nigeri jõega lõunast. Kirdes on Adar des Ifoghas. Suurem osa riigist on kaetud Sahara kõrbega, mis toodab kuuma, tolmurikast harmattanit(Lääne- Aafrika kõrbetuul) udust harilikku kuivade aastaaegade kestel ja juhib kuni korduva põuani. Kliima: Pooltroopiline lõunas ja kuiv(põuane) lõunas. Kliima on palav ja kuiv , mida enam läheneda kõrbele, seda kõrgemale tõusevad kuumakraadid ning vähenevad sademed.Lõunas kestab vihmaperiood juunist oktoobrini, põhjas seevastu sajab harva. Aastane sademete hulk umbes 100mm. Kliima talvel 16C-24C. Kliima suvel 24C-38C. Jõed:
Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest
teistest planeetidest , peale väiksuse , on orbiiditasandi erandlikult suur kalle, See on Maa orbiidi tasandi suhtes 17 kraadi . Arvatakse isegi ,et Pluuto on kunagi olnud Neptuuni kaaslane. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel , olles piirivööndiks Maa -tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Arvatakse , et asteroidid tekkisid seak tiirlenud planeedi (Phaetoni) purunemisel. Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka heledat saba. Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , jääst ja külmunud gaaside segust koosnev mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga kamakas . Päikesele lähenedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba. Meteoorid on kivi või raua tükid , mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad
Õhusaaste Õhukvaliteet on olnud probleemiks alates 19. sajandil toimunud tööstusrevolutsioonist. Aastaid tagasi kannatasid Londoni taolised suurlinnad tugevalt sudu tõttu (sudu on segu suitsust ja udust). Tänapäeval ei mürgita sudu meie linnu enam nii palju, seega on õhusaaste piiramisel tehtud edusamme. Sellegipoolest kahjustavad metsi ja elusloodust happevihmad ning kasvav mure on ka õhus leiduvate saasteainete mõju inimeste tervisele. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised , tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud. Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaota...
HUVITAVAID FAKTE: · Indiumi leiukohad/tootjad: Austraalia, Austria, Kanada, Inglismaa, Saksamaa, Venemaa, Serbia, USA. · Indiumi koht perioodilisuse süsteemis määrati lõplikul D. I. Mendelejevi poolt. Varem peeti indiumi teise rühma elemendiks. · Teise maailmasõja ajal olid Inglise õhukaitseprozektorid Saksa lennukite massiliste lendude ajal heaks abivahendiks õhutõrjesuurtükiväele. Prozektorite võime ,,läbi tungida" isegi Londoni udust kirjutati metall indiumi arvele, millest valmistati prozektorite peegleid. Selles on teatud osa tõtt. Edu teine pool seisnes haruldaste muldmetallide, lantaniidide lisamisel prozektorikaare elektroodidele. Kahjuks on indiumil väga madal sulamistemperatuur, mistõttu on peeglit prozektori töötamise ajal vaja jahutada. · Indiumil, reeniumil ja germaaniumil aga puuduvad nii maagid kui ka leiukohad.
Aga miks mitte ka päevane linnuvaatlusretk mere ääres, kus meie rannaniitudel on energiavarusid taastamas kümned Põhja-Jäämere äärde suunduvad valgepõsk-lagled ning lahtedel peatumas kümned tuhanded veelinnud, kelle jälgimine läbi kuuekümnekordse linnuvaatlustoru annab hoopis teise tähenduse. Erilise elamuse pakuvad aga varahommikud meie looduse tõelites pärlites rabades veetes. Udust nõretav rabamaastik, kastepiiskadest sätendavad ämblikuvõrgud, tedrekukkede pulmatants ning sookurgede paarishüüd muudavad iga rabaretke unustamatuks ja kordumatuks elamuseks. Juuni Juuni on lindude jaoks kibe pesitsusperiood. Enamikel lindudel on vaja toita nokapoolist manguvaid poegi, mistõttu laulmiseks enam eriti aega ei jää. Siiski pakuvad juunikuu soojad suveõhtud võimalust võtta ette öölaulikute kuulamisretki
rääkimiseks. Mille üle lastega arutleda: Arutada saab tervislike eluviiside ja toitude üle. Missuguseid tervislikke toite lapsed teavad, mida söövad. Miks on vajalik tervislik toitumine. Mida teha ja mida süüa, et hambad terved oleksid. Arutada saab paljude tervist puudutavate asjade üle. Vikerkaar Tere,tere, vikerkaar, üle mere sillakaar! Ütle, kas on tõsi see, et sa ilma soojaks teed? Ning et päikene sind kudus vihmapiiskadest ja udust, kiskus kiirtest kuldseid lõimi, seitsme värviga sind põimis. Allikas : Heljo Mänd „Pillerpall“ Valiku põhjendus: Luuletus selgitab ühe põneva nähtuse tekkimist lihtsalt ja lastepäraselt. Mille üle lastega arutleda: Kas lapsed on näinud vikerkaart? Mis ilmaolud peavad selleks olema? Kuidas tekib vikerkaar? Mis värvid on vikerkaares? Siili laul Igaüks ajab oma asju – mina ajan siili asju. Vahel ajan lihtsaid asju, enamasti tähtsaid asju. Istuks mõne tunni vakka,
Väikesi 5 - 200-grammiseid pudeleid, müüdi Tallinna ja Tartu eraapteekidele. Toormaterjaliks kasutati klaasipuru, mida hangiti Tartust ja Meleskist, naftat veeti lotjadega Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi. Ettevõtja "Lorupi"-periood Uue tõusu alguseks võibki pidada 1924. aastat, mil osaühisus rentis vabriku noorele ja ettevõtlikule Johannes Lorupile, keda võib pidada moodsa klaasitööstuse rajajaks Eestis. Lorup sündis 11.11 1901. aastal Viljandimaal, Vana-Tänassilma vallas Oiul
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ...
Sellele järgnesid muusika, spordiuudised ja jumalateenistus. 1922. aastal oli eetris esimene raadioreklaam. Televisioon Televisiooni puhul edastavad raadiolained nii pilti kui ka heli. Televisiooni põhimõtteline tehniline eeldus oli Nipkow' ketta leiutamine 1884. aastal. Esimene avalik telesaade oli 1925. aastal Londonis. 1926 korraldas Šoti insener John Logie Baird oma Londoni laboris esimese televisioonidemonstratsiooni. Televiisor näitas poisi näo udust pilti. Alguses ei suutnud Baird häält ja pilti korraga edastada, kuid 1930. aastal oli ta võimeline näitama oma stuudiost juba 30-minutilist näidendit. Algul oli televisioon must-valge. Raadio levik oli kestnud 20 aastat, kuid televisioon murdis end läbi 10 aastaga. 1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated. 1962. aastal kanti sidetehiskaaslase Telstar abil Ameerikast Euroopasse üle esimene värvitelevisioonisaade
Referaat Päikesesüsteemi tekkimine 11.11.2008 Mariliis Kikas Päikesesüsteemi teke Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps (kokkulangemine iseenda raskuse all), mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototähena Päike. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosak...
KOMEEDID Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest moodustub saba, mille pikkus võib olla kuni 100 miljonit kilomeetrit. Selle tohutu moodustise mass on kõigest üks miljondik Maa massi.
Mõned ametnikud peavad mehe surma põhjuseks midagi muud. Nad uskusid, et mõrvariks oli endise vangi vaim. Asi on isegi mõistatuslikum, kuna päeval pärast tragöödiat lugesid valvurid vange üle ning märkasid, et mehi oli rohkem kui pidi olema. Siis vangide rea lõpus, nägid nad seisvat süüdimõistetut kes oli hiljuti " Hole "is kägistatud! Kõik jäid tummas vaikuses vahtima kui figuur kadus järsku. Mõnikord ilmub tihedast udust välja vana majakas, mis on ammu lammutatud, millega kaasneb kummituslik vilistamise heli ning suur vilkuv tuli valgustab aeglaselt liikudes kogu saare, just nagu oleks tuletorn ikka veel aktiivne. Seejärel haihtub nähtus jahmunud külastajate ja valvurite silme ees. Fantoom kahuri - ja püssilasud koos karjetega on pannud valvureid kõhuli heitma hirmus, et vangid on põgenenud ning relvad oma valdusesse saanud. Mitte kunagi ei Liis Vaher
Kõige suurem neist on Ceres, läbimõõduga 1003km.Väikseimad on teadaolevalt mõnesaja meetrise läbimõõduga. Mõnede asteroidide orbiidid on piklikuks venitatud ja tulevad Päikesele lähemale kui Marss, Maa või isegi Merkuur. Praegu arvavad enamus teadlased, et asteroidid tekkisid mingi planeedi purunemisel. Komeedid e. sabatähed väga hõredad taevakehad. Täpsemal vaatlusel võib eristada kolme osa: udust ümmargust pead. Selles helendavat tuuma ja pikka heledat moodustist, mida meie nimetame sabaks. Komeedi tuum on väike, mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas, mis koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ja külmunud gaaside segust. Komeedi saba on väga hõre ning teadlased ütlevad, et see on nähtav ,,eimiski". Niisuguse mõõtmetelt tohutu moodustise kogumass on aga kõiges miljondik Maa massist. Astronoomide poolt vaadeldud komeete on 1000 ringis.
Pärast vihma kuivavad jõed kiiresti ära, järele jääb kuiv jõesäng, mida nimetatakse vadiks. Üheks oluliseks niiskuse allikaks on külma hoovuse tõttu mere kohal jahtunud õhk ja õhuniiskus, mis Namibi kõrbes kondenseerub uduks keskmiselt 60 päeval aastas. Udu ulatub kuni 30 km sisemaale. Väiksemad mäed ja takistused soodustavad udu kondenseerumist ja niiskuse ning piiskade talletumist kaljudes, taimedes ja mulla pinnases. Kui udust tingitud kondensvee kogus on küllaldane, hakkab enamik sukulente ja taimi kasvama ning õitsema. Udu on kõrbeelanikele eluliselt tähtis 3 niiskuseallikas. Ka taimedel on kasteks kondenseerunud udu tähtsaks veeallikaks. Mõni loom elab ainult kastetilgakestest Õhuniiskuse ja temperatuuri kõikumine 30-60 km kaugusel sisemaal on väga suur
kasuta erinevalt paljudest teistest konnadest. Looduslikes tingimustes nende paljunemist ei ole uuritud, küll on aga dr.Ben Bell Victoria Ülikoolist teinud mõned märkmed nende paljunemise kohta vangistuses. Vangistuses munevad konnad 1-19 muna detsembris märgadele aladele kivide-kändude all. Mune valvab isane ja munad arenevad välja14-21 nädalaga. Kullesed vees ei uju, vaid ronivad oma isa seljale, kus nad jäävad üpriski mitte aktiivseks. Nad eelistavad jahedat ja udust õhtupoolikut ja muutuvad aktiivseks, kui temperatuur on 8-14 °C. Nad on truud oma asupaigale ja võivad püsida mitmeid aastaid 5 meetri raadiusega alal. Elvad kuni 30 aastat. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html 04.10.2009) Joonis 3. Leiopelma pekeka levila (http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_pakeka_range.PNG 04.10.2009) 1.1.4.Hocstetteri konn
Terad erineva suuruse ja kujuga. Rahesadu lühiajaline (paar minutit kuni pool tundi) ja hõlmab väikest maaala; MAAPINDA TEKKIVAD SADEMED Kaste kondenseerunud vee tilgakesed rohul, esemetel ja maapinnal, kui õhutemperatuur ei lange alla 0°C Hall tekib, kui õhutemperatuur langeb alla nulli. Enamasti selgetel tuulevaiksetel öödel Jäide läbipaistev või poolläbipaistev kiht traatidel, puuokstel, rohukõrtel jm. Moodustub allajahtunud vihmast, uduvihmast, udust. Õhutemp. Tavaliselt +1°C kuni -3°C Kiilasjää jääkiht maapinnal, moodustub nagu jäide Härmatis õhutemp. -3°C ja alla selle. Ladestus puuokstele, traatidele jm SADEMETE MÕÕTMINE - Sademete hulk: veekihi paksus (mm), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale (vesi ei valgu ära, ei nõrgu pinnasesse ega aura) - Saju intensiivsus: sademete hulk ajaühikus (mm/min) VÄLK - Tekib ainult äikesepilvedes
leiutamist, kui Galileil õnnestus lahutada tähtedeks Sõime täheparv. 1610. aastal lahutas ta neljakümneks nõrgaks täheks ka Plejaadide täheparve ning mitmed teised. Lähtudes nendest tulemustest, kuulutas ta uduste laikude probleemi lahendatuks ja luges kõik nad nõrkade tähtede kogumiteks. Samal aastal tulid aga ka esimesed ebaõnnestumised Orioni udu ei lahutunud tähtedeks isegi mitte teleskoobis. Järgnenud sajandi jooksul avastati taevas umbes kümmekond udust laiku, millest mõned osutusid teleskoobiga vaatamisel nõrkadeks tähekogumiteks, teised jäid aga udulaikudeks ka teleskoobis (Veskimäe 1997: 5). Joonis 11. Taevased udulaigud (Taevased udulaigud. www). 13 6. KOKKUVÕTTE GALILEO PÄRANDITEST FÜÜSIKASSE Ta võttis kasutusele kiiruse ja kiirenduse mõisted punkti sirgjoonelise mitteühtlase liikumise
selle kohtlemise vastu, kuid ta ei toetagi talumehi, kes maksavad kurja ,kurjaga. Nad kasutavad vägivalda, milles all ise kannatasid, kuid selline käitumine ei mõjuta revolutsiooni eesmärki- vabaduse saavutamist. Kuigi Dickens näeb Prantsuse revolutsiooni transformeerimise ja ülestõusmise sümbolina, annab ta mõista, et vägivallaga head ei saavutata. 6 Varjud ja pimedus Varjud domineerivad romaanis ja see loob halba eelaimust. Juba romaani algusest Jerry tuleb udust. Lucie ja Jarvis Lorry tutvumine toimub ruumis, kus põleb küünal ja nende varjud sulavad pimeduses. Selline atmosfäär lisab saladuslikkust Lorry missioonile Pariisis ja Manette vangistusele. Samuti varjudega Dickens avab inimese süda pimedamat poolt. Nagu näidatud peatükis "Öövarjud" iga inimene varjab tumedat saladust, mis ei näe kunagi päevavalgust. Varjud liiguvad terve romaani kestel. Kättemaksuhimuline Madame Defarge
väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte mõjul eemale ning sellest
Enne 1. jaanuarit 1985. a esmaregistreeritud sõiduki aknaklaasid peavad olema valmistatud ohutust, purunemisel lõikavaid kilde mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast muust materjalist; 3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn «päikest»; 4) M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab jääst ja udust vabastama ning läbipaistvuse tagama sõidu ajal kogu juhi vaatevälja ulatuses. Kui M2, M3 ja N kategooria sõidukile on tuuleklaasi soojendi paigaldatud, peab see olema töökorras. Alates 1. jaanuarist 1994. a esmaregistreeritud M1 kategooria sõiduki tuuleklaasi soojendi peab vastama direktiivi 78/317/EMÜ nõuetele; 5) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt.
väikekehadest kõige tuntumad. Komeedid ilmuvad enamasti ootamatult, korduvalt nähtavaid, nn. Perioodilisi komeete on teada ainult mõnikümmend. Teleskoobis paistab komeet ebakorrapäraselt liikuva udulaiguna, mis lähenedes Päikesele kasvab sabatäheks. Komeet püsib taevas mõne päeva kuni poole aastani, kuid enamasti on komeete näha siiski mõnest nädalast mõne kuuni. Komeedid on väga hõredad taevakehad, millel võib eristada udust ümmargust pead, sellest eristuvat tuuma ning pikka heledat moodustist ehk saba. Komeedi tuum koosneb tolmuosakestest, kivikestest, jääst ning külmunud gaaside segust. Enamasti on see mõnekümne kilomeetrise läbimõõduga kamakas. Päikesele lähenedes hakkab see kamakas soojenema, tolm ja gaasid hakkavad eralduma ning selle tulemusena moodustub komeedi pea, mille läbimõõt võib olla kuni 200 000 kilomeetrit. Osa kergemat ainet paiskub päiksetuulte
mis seest on ängistav ja väljast umb. Tuul tõukab sind. Sa poolitud kui laine. üks suundadest on õige. Aga kumb? Ja kes- ja kus- ja milleks-millal-piinu su ümber tiirleb, kiivab, riivab sind. Sa kurbi hõiskeid neelad nagu viinu, ja süda --- see on vilgukivist lind. Sind krooniv mõte kustub, kiirgub üha ja tulevik on sinu jälgi täis. Sind sunnib taidekirg. See kirg on püha. Saab suureks, kes ta nimel hälbi käis. Asüüliunne hingab sinu virgus, su sügavuste udust kõrguv kõrv, tõe õudne õndsus, pingsalt ringav sirgus ja põrgut õilmitsema panev põrm. Su sünge hellus laiub üle taeva, ürgüksildaste ulukite hüüd, mis kaunilt kannab needust, vabalt vaeva ja vapralt väsimust ja sulnilt süüd. Kuskil ajajõe taga Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga olnu ei hävi, sest et mälu ei kao. Kauge kirgedepüha amuletid mu peos, teist saab selgemaks üha peente kurbuste seos. Taamal tõrvikuid kõikus.
tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päikesesüsteemi teke Umbes viis miljardit aastat tagasi oli see aine, millest nüüd on tehtud Päike ja planeedid, osa suurest gaasi- ja tolmupilvest. Peamiselt vesinikust ja heeliumist koosnev pilv, milles oli ka tühine protsent teisi elemente, pöörles ja tema ainet tõmmati tsentri poole. Päikese udukogust sai nüüd gaasikera, mida ümbritses gaasist ja udust ketas. Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2009/paikesesuteem_markuskiili.htm Dünaamika Jäävusseadused ja dünaamiliste süsteemide käitumine Kirjeldame järgnevalt süsteemide dünaamika uurimise probleeme Päikesesüsteemi näite varal. Lihtsuse mõttes vaatleme Päikest ja planeete kui punktmasse ning loeme Päikese paigalseisvaks.
puuokstel, rohukõrtel ja muudel esemetel. P ~T x ρ p-rõhk, ρ – tihedus. T – temp ρ Moodustub allajahtunud vihmast, ( kr. roo) uduvihmast, udust, võib kaasneda ka Sademete liigid. Gaasi rõhk on võrdeline tema tihedusega lörtsiga. Õhutemp tavaliselt +1 - +3°, Vihm – piisa diameeter üle 0,5 mm muutumatu temp juures, pV=RT üksikuil juhtudel kuni -10°C Uduvihm (drizzle) - alla 0,5 mm
Arhiivieeskiri reguleerib temp ja õhuniiskuse, saasteainete sisalduse ja magnetväljatugevuse (see puudutab magnetkandjaid). Temperatuur on keha või keskkonna soojusenergeetilist olekut iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse kraadides Temperatuur mõjutab materjalide: agregaatolekut - gaasilist, vedelat ja tahket mõõtmeid (ka kuivamine) keemiliste reaktsioonide kiirust Õhuniiskus - õhus leiduv veeaur. Veeaur on nähtamatu, erinevalt näiteks udust vôi aurust, mis koosneb silmaga nähtavatest veetilgakestest Õhuniiskust iseloomustavad näitajad: Õhu absoluutseks ehk tegelikuks niiskuseks nimetatakse 1 m3 õhu veesisaldust grammides. Kindlal temperatuuril võib õhk sisaldada kindla koguse veeauru Auramine vee üleminek gaasilisse olekusse. Kondensatsioon veeauru üleminek vedelasse olekusse Küllastav ehk vôimalik niiskus on antud temperatuuril õhus maksimaalselt sisalduda võiv veeaurukogus.
jääkruubiks enne maapinnale jõudmist. Langevad maapinnale suurte räätsakatena ning sulavad kiiresti. Jäätuv vihm täielikult vedelad sademed, aga vihmapiisad jäätuvad allajahtunud maapinna ja esemetega kokku puutudes moodustades jääkihi. Jäide jääkiht, mis tekib esemetele allajahutanud vihma-, uduvihma- või usupiiskade külmumise tagajärjel. Teralumi kujult ümarad, lamedad või piklikud. Langeb kihtpilvedest või udust, terade läbimõõt ei ole üle 1mm. Värvuselt valged ja läbipaistmatud, tekivad intensiivse veeauru sublimeerumisel lähtekristallil. Lumekruubid sademed, mis kujutavad läbipaistmatu südamega ümmargusi või ebakorrapärase kujuga läbipaistvaid jääterakesi, diameetriga kuni 3mm. Maaga kokkupuutumisel põrkuvad üles. Rahe sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Kõige sagedamini diameetriga alla 0,5cm.
advektiivseteks. Advektiivne udu on ududest tihedaim ja püsib kõige kauem: võib kesta isegi päevi. Udu sagedus ei olene sellest, kas on öö või päev. Kuna advektiivse udu teke eeldab õhu liikumist ühest paigast teise, on esialgu vajalik tugevam tuul, mis tasapisi nõrgeneb see juhtub madalrõhkkonnaga seotud sooja frondi järel ehk tsükloni soojas sektoris. Sedalaadi udu teket ja liikumist saab hõlpsasti jälgida ilmakaartidelt, üksiti on seda kiirguslikust udust palju kergem prognoosida. Kui näiteks talvel soe ning niiske õhk tungib külmale mandrile, jahtub ta tugevasti ning tekib tihe udu. Analoogiliselt kujunevad võrdlemisi tihedad udud kevadel merel, kui sinna valguvad soojad mandrilised õhumassid. Merel ongi udusid rohkem soojal aastaajal, mandril aga külmal aastaajal. Mere puhul ongi suurem osa ududest advektiivsed. Advektiivne udu oma pika paigalpüsimisega eriti lennu- ja laevaliiklust. 1.4.1.3
raudkang ulatas, polnud ukse taga asuv ruum prahiga titunud nagu sja lbitud kik. Vimalike mrgiste gaaside kartuses tehti knlaproovid, siis laiendasin ma avaust, torkasin knla sellest lbi ja piilusin sisse. Minu krval seisid lord Carnarvon, leedi Evelyn ja Callender (ks vljakaevajaist), oodates pinevalt minult teateid. Alguses ei suutnud ma midagi nha, sest kambrist vljuv soe hk pani knla hubisema. Kui mu silmad aga valgusega harjusid, kerkisid nagu udust esile kambri sisemuse ksikasjad, kummalised loomad, kujud ja kuld kikjal srav ja sdelev kuld. Teistele, kes mu krval seisid, vis see tunduda igavikuna olin imetlusest keeletu (H. Carter, lk 176) Lord Carnarvon oli esimene, kes seda pinget enam taluda ei suutnud. Kas te nete midagi, Carter? sosistas ta erutatult. Jah, tles Carter, imepraseid asju. Seda, mida nitas siin vilkuv knlaleek, polnud kski inimsilm ninud enam kolm tuhat kolmsada aastat
vibratsioon (esemed) Arhiivieeskiri reguleerib temp ja õhuniiskuse, saasteainete sisalduse ja magnetväljatugevuse (see puudutab magnetkandjaid). Temperatuur on keha või keskkonna soojusenergeetilist olekut iseloomustav füüsikaline suurus, mida mõõdetakse kraadides Temperatuur mõjutab materjalide: agregaatolekut - gaasilist, vedelat ja tahket mõõtmeid (ka kuivamine) keemiliste reaktsioonide kiirust Õhuniiskus - õhus leiduv veeaur. Veeaur on nähtamatu, erinevalt näiteks udust vôi aurust, mis koosneb silmaga nähtavatest veetilgakestest Õhuniiskust iseloomustavad näitajad Õhu absoluutseks ehk tegelikuks niiskuseks nimetatakse 1 m3 õhu veesisaldust grammides. Kindlal temperatuuril võib õhk sisaldada kindla koguse veeauru Auramine vee üleminek gaasilisse olekusse. Kondensatsioon veeauru üleminek vedelasse olekusse Küllastav ehk vôimalik niiskus on antud temperatuuril õhus maksimaalselt sisalduda võiv veeaurukogus.
vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada kaugtuled võivad pimestada teist sõidukijuhti, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti. Raudteesõiduki juhti ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees raudtee ületamise võimalust oodates (jalakäijat võib) Muudatused liiklusreeglite osas Tulede kasutamine Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel (sõidu ajal nt lähitule rikke korral) Muudatused liiklusreeglite osas Kollane vilkur Kollane vilkur peab olema paigaldatud ning olema sisse lülitatud: teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitval sõidukil (edaspidi hooldussõiduk)
On tahke sade kas läbipaistva või läbipaistmatu jääkihi kujul. Tekib nii rõhtsatel kui ka vertikaalsetel pindadel- okstel traatidel jne. harilikult tuulepoolsetele külgedele. Tekkimise põhjused 1) kui allajahtunud vihma või uduvihma piisad satuvad külmale pinnale ning külmuvad seal 2)kui pärast tugevaid külmi sajab vihma. Jäide tekib sagedamini talve alguses ning lõpul. Õhutemperatuuril 0kuni -3 või -5 kraadi.võib esineda paksu kihina. Udu: on pilv, mis puutub vastu maapinda. Udust võime rääkida, kui nähtavus on vähenenud ühe kilomeetrini (veepiiskade tõttu).Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeosakesed kondenseeruvad kondensatsioonituumakestele. Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'mitteläbitav') on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses.Adiabaatilise protsessi näitena atmosfääris võib vaadelda õhu liikumist vertikaalsihis konvektsioonivooludes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
