osalusdemoraatia (arvamust oodatakse neilt kes on huvitatud) tööstusdemoraatia (töötajatele antakse osa omandiõigusest ettevõttele) deliberatiivne demokraatia (arutlev dk, osalemine aruteludes, nt: rahvakogu) korporatiivne demokraatia (esindamine institutsioonide kaudu) leppedemokraatia(püüe savutada osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas) rahvademoraatia (sisult ei ole demokraatlikud, enese legitimeerimine) Lähenemine demokraatiale: Elitistlik < liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad, otsustajad peaksid olema spetsialistid. Liberaalne - esindusdemokraatia, kodanik on ratsionaalne toimija, üksikindiviidil rõhk, kodanikuõigusi ja - vabadusi tähtsustatakse enam kui osalusaktiivsust. Vabariiklik - osaluskeskne, patriotism, rõhk üldisel huvil ja riigi huvivajadustel. Kommunitaarne - kogukonnakeskne, skeptilised riigivõimu suhtes, olulised kodaniku
üksteist genereerida (nt hea haridus võib viia hästimakstavale töökohale eriti Prantsusmaal on seos peaaegu üks-ühene, hea töökoht omakorda genereerib suhteid, st sotsiaalset kapitali, mis võib tuua kaasa veel parema töökoha, karjääriks on oluline reputatsioon, materiaalsest kapitalist sõltub võimalus saada hea haridus jne, jne). Veel üks keskseid mõisteid: legitiimsus tunnustatus, vastavus normidele. Legitimeerimine normidele vastavaks tunnistamine, sisuliselt normide kehtestamine - võimalik sellel, kelle käes on võim (st see, mida ülal on nimetatud meta- võimuks, vestluse puhul võimuks diskursuse üle). Bourdieu jaoks on võimu allikana keskse tähtsusega sümboolne kapital (prestiiz, au, õigus olla kuulatud). Kui sümboolse võimu omaja seda võimu teise (väiksema sümboolse kapitaliga) indiviidi tegevuse mõjutamiseks rakendab, on tegemist sümboolse vägivallaga.
tõlgendusega. Kriitiline kultuurikeskne vaade. Kriitiline kultuuriteooria eeldab, et ühiskonnas on võetud suund potontseaalselt hälbivate või opositsiooniliste ühiskonnaelementide assimileerimisele ja allutamiele. Stuart Hall pakkus välja meedia diskursuse kodeerimise dekodeerimise mudeli, mille järgi on meediatekst paigutatud tootjate ja vastuvõtjate vahele.Bourdieu oluline küsimus on kuidas toimub institutsioonide kaudu võimusuhete legitimeerimine. Tema jaoks kujutab iga diskussioon endast võtlust, tekst on võitlusväli. Foucault keele mehhanismid, mille kaudu luuakse alluva allutaja suhe. Uurinud vanglaid, psühhiaatriahaiglaid, kus teatud inimeste grupp on märgistatud ebanormaalsete või ühiskonda mittesobivatena.
Sotsiaalpoliitika eesmärgid üldisemalt: · Poliitilised - klassivastuolude leevendamine ja rahvuslikud eesmärgid, rahvuse ühtsuse saavutamine. · Eetilised - õiguslikus, õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus · Majanduslikud - majandusliku arengu toetamine (Leppik). Sotsiaalpoliitika ühiskondlikud funktsioonid on: · Poliitilise võimukasutuse legitimeerimine õig(s)ustamine · Tööjõu taastootmine · Mittetöötava elanikkonna ülalpidamine · Humaanne abistamine · Ühiskonda kohandamine · Normide kinnistamine (Leppik). 3.2. Sotsiaalpoliitika kaks tahku Sotsiaalpoliitika kõige laiemas mõttes tähendab inimeste ainelise toimetuleku tagamist. Selles on kaks suurt alajaotust: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalhoolekanne. Järgnevas püüan välja tuua nende põhikriteeriumid ja erinevused.
- seaduste vastuvõtmine on Riigikogu olemuslik ül. Ta otsustab rahvahääletuse rahvahääletuse korraldamise ning välislepingute ratifitseerimise ja dennseerimise. - muud otsused riigi juhtimises Riigikogu teeb üksikotsuseid (näit. eelarve vastuvõtmine). Otsustav veel riigilaenude tegemise ja muude varaliste kohustuste võtmise üle, kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. - valimisfunktioon, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine e. valimisfunktsioon. Osaleb kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel. - kontrollifunktsioon, juba seadute vastuvõtmine on lahutamatu kontrollifinktsiooni osa. Sarnaselt kontrolliva iseloomuga on riigieelarve. Teeb arupärimisi, uurimiskomisjoni moodustamine ning riigieelarve täitmise aruande kinnitamine. Arupärimisi saab esitada iga riigikogu liige. Korresspondentsi puutumatus
Kui ei ole paljusid võimalusi, ei ole ka valimisi on aklamatatsioon ehk heakskiiduhüüd. Kitsamas mõttes tähendab valimine isikute ametisse kutsumise viisi. Valimisõigus on: · aktiivne või passiivne · üldine või piiratud · võrdne või astmeline · vahetu või vahendatud · avalik või salajane Demokraatliates on tänapäeval üldine, võrdne, salajane ja perioodiliselt korduv valimine. Valimise funktsioonideks on võimu legitimeerimine ja võimu kontrollimine. Valimissüsteemid enamusvalimine ja proportsionaalne süsteem (Eestis) Valimissüsteemid koosnevad valimisreeglitest ja poliitikute oskusest neid kasutada. Proportsionaalse valimise meetodid d'Honti meetod ja Hare-Nymeyeri meetod. Targad skeemid: Enamusval. > kaheparteisüsteem>vahetuvad valitsused>mõõdukus ja stabiilne demokraatia Propval.> mitmeparteisüsteem>vahetuvad koalitsioonid> ? Valijakäitumise trendid :
2. Riigivõimu legitimeerimise alused ja korraldus Riigivõimu legitimeerib rahvas, kes on kõrgeima võimu kandja vastavalt põhiseadusele. Rahvas valib Riigikogu ja Kohaliku omavalituse. Kuivõrd põhiseadus rõhutab esindusdemokraatia põhimõtet, ei ole rahva muud funktsioonid sedavõrd olulised, kuigi rahvahääletusel võib rahvas olla ka seadusandja, valimistel on aga tegemist täidesaatva funktsiooni teostamisega. Kohtumõistmine on rahva otsustusvaldkondadest välistatud. Legitimeerimine toimub üksnes seadusandluse ja valimiste kui administratiivfunktsiooni täitmise kaudu. Siiski on viimased üksnes vormiks, mille abil riigile usaldust väljendada. Riigikogu representatsioonis ei ole määravaks mitte esindatava, vaid esindaja tahe. Riigikogu tegutseb rahva asemel. 3. Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende pädevuse alused o Põhiseaduslikud institutsiooni tunnused (5): · põhiseadusega loodud
hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) soodustab meritokraatlikku süsteemi. # ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad #mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine (õigustamine). Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Väärtushinnangute hierarhia. 2. Weber: klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. # majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline
põhimõtteid. Loetle need põhimõtted. Lähtu PS preambula, §10, §28 lg.2. § 27 lg-d 1 ja 4, mille kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskondliku alusena riigi kaitse all, põhiseaduse § 28 lg 4, mille kohaselt on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all, ning põhiseaduse § 37 lg-d 1, 2 ja 5, mis teevad riigile ülesandeks tagada lastele hariduse kättesaadavus 6. Kuidas toimub Eesti Vabariigis riigivõimu legitimeerimine rahva poolt? Lähtu PS §3 lg.1, §4, §65 p16, §86. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, riigikogu, Vabariigi presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel, riigikogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põiseaduseg antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse,
kvartaliaruande või erakonna valimiskampaania rahastamise avalikustamise korra rikkumise eest. Põhiseaduslikkuse järelvalve 1. VP ja õiguskantsleri rolli vahe põhiseaduslikkuse järelevalves V: Põhiseaduse tõlgendamine 1. Tõlgendamismeetodid Riigikogu 1. RK põhirollid V: Seadused , Riigieelarve, EL poliitika, valitsuse tegevuse, sh riigieelarve täitmise kontroll, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine, avalik arutelu. 2. RK tegevust ja RKL staatust reguleerivad seadused (vaja peast teada, millised reguleerivad ja kuidas neid leida, seadusi pähe õppida pole vaja) V: Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Riigikogu liikme staatuse seadus. 3. Valitsuse tegevuse kontrolli mehhanismid (oskus loetleda, sisu selgitada) V: arupärimine (sellega soovitakse teada arvamust või hinnangut mingi riigielu
Mandrieuroopaliku õiguskultuuri olemust rõhutab kehtiv põhiseadus, kui see sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3). Legitimeerimist õigusnormide abil tuleb iseloomustada nende kehtivuse kaudu. Probleem on selles, et põhiseadusnormi juriidiline kehtivus ei garanteeri selle kehtivust sotsiaalses mõttes. Teisisõnu on olnud normide legitiimsus ja nende sotsiaalne kehtivus alati kaks ise asja. Tänapäevane legitimeerimine kujutab endast lõppastmes kommunikatiivset ratsionaalsust. Õigust saab olla ühiskonnas niipalju, kuipalju õiguse subjektid seda oma käitumise kaudu lõppastmes välja näitavad. Selleks et legislatiivsed pingutused vilja kannaksid, peavad kehtivast õigusest tulenevad nõudmised realiseeruma õiguse subjektide käitumises. Nii oleme tähelepanu juhtinud ühele väga olulisele tahule õiguse tänapäevases mõistmises. Sama
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd?
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd
selget õiguslikku tähendust ning on täitmiseks kohustuslikud, tuleb eristada avalduste, deklaratsioonide ning pöördumiste vastuvõtmise õigust. Osalemine EU otsustetegemise protsessis EL organites osaleb eelkõige täidesaatev võim. Kuna reeglite kehtestamine EL toob kaasa olulisi muudatusi ka Eestis, on vaja tagada Riigikogu osalemine Eesti seisukohtade kujundamise protsessis. 3.1.1.2 VALIMISFUNKTSIOON Valimisfunktsiooni ideeks on teiste riigivõimuorganite legitimeerimine. Riigikogu saab teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada, kuna rahavs valib riigikogu. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel. Ettepaneku teeb selleks kas President või Riigikohtu esimees. Riigikogul on õigus kandidate tagasi lükata. 3.1.1.3 KONTROLLIFUNKTSIOON Riigikogu teostab kontrollifunktisooni mitmete vahenditega: 1. Seaduste vastuvõtmine on kontrollifunktsiooni osa, sest seadused seovad täidesaatvat võimu. 2
Õigus ei tohi teenida mingite konkreetsete gruppide huve. · Käitumise juhtimine kui korrafunktsioon, kus fikseeritakse käitumisootused, kujundatakse soovitavaid käitumismalle, jagatakse inimeste rollidest tulenevaid käitumisakte, mille aluseks on rollikäitumise ootused. · Konfliktide lahendamine õiguse rakendamise läbi ja valimiste, hääletamise, juriidilise nõustamise kaudu. · Sotsiaalse võimu legitimeerimine, baseerudes võimustruktuuridel, mida õigus stabiliseerib ja piirab. · Vabaduse kindlustamine, kus õigus loob tegutsemisruumi nii üksikisikutele kui gruppidele, kus on võimalik luua majanduslikke hüvesid tegeleda äriga vms tegevusega enda isiklikuks hüvanguks. · Elamistingimuste kujundamine, kus õigusel on inimeste elu korraldamise funktsioon nii oleviku kui ka tuleviku suhtes.
* et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile pole tegemist palga või muudmoodi tausga vaid normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad #mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) - kriitika: USA tegeliku sots ebavõrdsuse legitimeerimine * tsirkulaarsus (kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad?) => probleem empiirilise tõestamisega * Varandus? Võim? Klassipositsiooni pärandamine? 2a) Marx: - Objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. - Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd? Osaliselt katuvad omavahel.
Õiguses peitub üldine käitumisetalon ning see defineerib erinevad sotsiaalsed rollid ning loob hulga õigusmõisteid, mida on võimalik seeläbi aksioomiliselt ja süstemaatiliselt ära kasutada. 3) konfliktide lahendamine seda ei täideta mitte ainult õigusemõistmise läbi, vaid ka valimiste, hääletamise, haldusotsustuste, õigusalaste nõuannete (konsultatsioonide) kaudu; 4) sotsiaalse võimu legitimeerimine konfliktide ärahoidmise ja lahendamise ülesannet peab õigus täitma ka võimuvabas, võrdses ühiskonnas. Igas reaalses ühiskonnas kujunevad aga välja võimustruktuurid, mis õigust osaliselt stabiliseerivad, osaliselt piiravad. See on õiguse eriline funktsioon; 5) vabaduse kindlustamine igale kodanikule on vaja tagada võimalus oma individuaalsust väljendada, kasutades seejuures enda initsiatiivi ning saada majanduslikku kasu, kindlustades niimoodi oma tulevikku. 4
annaabi.ee 
