Kordamisküsimused Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Chicago koolkonnas? Noorus – piinarikas üleminekuperiood. Noor pätt – kultuurilise, psühholoogilise ja materiaalse võõrandumise ohver. Noori iseloomustas deviantne käitumine, mis oli reaktsiooniks sotsiaalsele ja kultuurilisele kontekstile. Noored olid loomingulised. Kuidas seletati gängide tekkimist ja nende olemust Chicago koolkonnas? Gängide tekkimisele aitas suuresti kaasa linnastumine, immigratsioon, erinevate rahvusrühmade kõrvuti eksisteerimine ja kuritegevus. Gängide tekkimist on käsitletud kui vahendit eluga toime tulemiseks. Olid etniliselt, sidususet ja vägivalla-astmelt erinevad jõugud
saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid, reguleerivad valikuid ja kujundavad norme Normid - Normid lähtuvad väärtustest. Allutavad inimese toimimise ühiskonna kui terviku huvidele. Normid on nõudmised, mida ühiskond asetab indiviidile. – oluline , et selle täitmist kontrollitakse ( abielu ) Sekundaarne deviantsus - Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel Peegelpildi-mina – „mina“ inimese ettekujutluste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas meid nähakse,
pikkus aja jooksul kasvab. Eelneb / põhjustab: madal tööga rahulolu, vähene töös osalemine, madal pühendumine organisatsioonile. Stabiilne perioodiline: iseloomustajad: mittejuhuslik; tööle hilinemise sagedus on aja jooksul stabiilne. Hilinemise pikkus on aja jooksul stabiilne. Eelneb / põhjustab: vaba aja ja sissetuleku kompromiss; töö-pere konflikt Ärahoidmatu: juhuslik. Eelneb/põhjustab transport, ilm, haigus. Deviantne käitumine Deviantne käitumine käitumise, mis ähvardab organisatsiooni heaolu. 1. tegevuse tõsidus 2. tegevuse suunatus organisatsiooni või teiste inimeste vastu · tõsine ja organisatsioonile suunatud: omandihälbed: saboteerib vahendeid, tunnistab tulu osalist tagasimaksmist; valetab töötundide arvu kohta, varastab firmalt. · Isikutevaheline- tõsine: isiklik agressioon seksuaalne ahistamine, verbaalne sõim, kaastöötajatelt varastamine, kaastöötajate ohustamine.
mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus. Töökoha ebakindluse põhjused on: muutused töökeskkonnas, subjektiivne hinnang situatsioonile, turvatunde kadumine, kontrolltunde puudumine. Ebakindluse tagajärjel suureneb vastupanu muutustele, lojaalsus muutub,
mugavus. Väsimuse dimensionaalsis jaguneb: füsioloogiline (füüsiline), objektiivne (töö tulemuse alanemine) ja subjektiivne väsimus (väsimustunne). Väsimuse tagajärjel langeb sooritus ja elukvaliteet, suureneb õnnetuste risk ja haigestumised. Tööga rahuolematuse näitajad on hilinemine (kasvav, perioodiline), puudumine, voolavus. Voolavuse puhul on oluline tõuke ja tõmbe jõud, nakkavus, juhtimine, individuaalsed omadused. Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni ja inimeste heaolu. Streik jaguneb: streik, töösulg, hoiatusstreik, toetusstreik. Selle põhjuseks on poliitiline tegevus, läbirääkimiste protsess, sotsiaalsete muutuste tulemus. Töökoha ebakindluse põhjused on: muutused töökeskkonnas, subjektiivne hinnang situatsioonile, turvatunde kadumine, kontrolltunde puudumine. Ebakindluse tagajärjel suureneb vastupanu muutustele,
# kiire muutus: eelmised normid enam ei kehti, uued pole veel jõudnud end kindlustada => anoomia 6. Erinevaid seletusi deviantsusele- Deviantsus: hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest. Peter Aggletoni raamat "Deviance" esitleb seda, kuidas sotsiaalteadustes käsitletakse deviantsust. Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista. 1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed) 2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne, seda defineeritakse sotiaalselt) definitsioonide vahel. - Biol & psühh. seletused: varem: meditsiinis, kriminoloogias otsiti deviantsuse põhjusi isiku omadustest. - sotsiaalsed seletused: deviantsuse uuringud 1930:test aga eriti 50 ja 60. aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. 7
aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
välja vahet vabatahtliku ja sunnitud puudumise vahel - BNA andmetel on keskmine ligikaudu 1.7%, suurtel firmadel rohkem (max 14.2), väiksematel vähem Töölt lahkumise seos tööga rahulolu ning töötuse määraga Organisatsiooni tegurid Isiklikud tegurid Tööga rahulolu Kavatsus lahkuda Uue töö otsimine Töölt lahkumine Võimalike alternatiivide olemasolu TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni heaolu tegevuse tõsidus kas tegevus on suunatud organisatsiooni või teiste inimeste vastu Tootmishälbed: Lahkub varem Pikad pausid Aeglus Raiskamine Omandihälbed: Saboteerib Omandab tulu Valetab tööaja kohta Varastab firmalt Isiklik agressioon: Ahistab Sõimab Varastab kolleegidelt Ohustab teisi Poliitilised hälbed: Soosimised Klats Süüdistused Kasutu konkurents Organisatsioon Vähetõsine Tõsine Inimesed
keskmine töötajate arv x tööpäevade arv X 100 = (*) - tavaliselt võetakse perioodiks kuu või aasta - BNA (Bureau of National Affairs) andmetel (aprillis 1993) on keskmine voolavus kuus 0.7% - BNA soovitab arvestada pikaajalise puudumise korral ainult nelja esimese päevaga - ei tule välja vahet vabatahtliku ja sunnitud puudumise vahel - BNA andmetel on keskmine ligikaudu 1.7%, suurtel firmadel rohkem (max 14.2), väiksematel vähem TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD Deviantne (hälbiv) käitumineähvardab organisatsiooni heaolu tegevuse tõsiduskas tegevus on suunatud organisatsiooni või teiste inimeste vastu Tootmishälbed: Lahkub varem Pikad pausid Aeglus Raiskamine Omandihälbed: saboteerib Omandab tulu Valetab töötaja kohta Varastab firmalt Isiklik agressioon: Ahistab Sõimab Varastab kolleegidelt Ohustab teisi Poliitilised hälbed: Soosimised Klats Süüdistused Kasutu konkurents Organisatsioon Vähetõsine Tõsine Inimesed Töökoha ebakindlus
aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
aastatel. Merton: vastuolu eesmärke ning nende saavutamise vahendeid puudutavate väärtuste ja normide vahel. Anoomia mõiste - interaktsionism: deviantsus areneb tembeldamise kaudu. Howard S. Becker 1963: Outsiders: Studies in the Sociology of Deviance : sotsiaalsed rühmad tekitavad deviantsust, mis pole deviantse isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on
2) väärtusratsionaalne toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 8. Normid- Rolliootus on õigused, kohustused (e. normid), mis on seotud positsiooniga ? 9. Sekundaarne deviantsus- Kui primaarne deviantsus on teiste poolt defineeritud kõrvalekalle normist siis sekundaarne deviantsus on indiviidi aktsepteerimine selle kõrvalekaldega. *Sekundaarne deviantsus tekib, kui inimesel on alguses millegi suhtes vastuolu, mille järel omistatakse talle deviantne identiteet ning lõpuks võtabki inimene selle omaks. See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel. 10. Sotsialiseerimine - Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese käitumist, hoiakuid ja tegevust. 11
käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimensioon, grupiline dimensioon. Sotsiaalsed normid: · tavad, kombed; · käitumismaneerid; · moraalinormid; · õigusnormid; · religiooninormid; korporatsiooninormid. Ametlikud ja mitteametlikud normid. Hälbivus deviantsus deviance Hälbiv käitumine deviantne käitumine deviant behaviour · Hälvik puudega või hälbega isik (Eesti keele seletav sõnaraamat) · Deviant person whose behaviour differs markedly from the norm, esp with regard to their sexual or social behaviour (The New Penguin Compact English Dictionary) · Deviance modes of action which do not conform to the values held by most of the members of a group or society
olemuslikuks osaks (internaliseerimise mõiste pärineb algselt Freudilt, edasi arendanud Piaget. Rõhutas selle protsessi psühholoogilist keerukust, sest näit. laps kui ta norme omandab, püüab leida neile ka moraalset tõlgendust) Kooselu ühiskonnas pole võimalik ilma ühesuguse käitumiseta. 10 Normi mõiste on üks paljudest mõistetest, mis on osa sotsioloogilisest diskursusest. Hälbiv (deviantne) käitumine mittekonformsus (mittemugandumine) teatud normi või normikompleksi suhtes, mis on tunnustatud valdava osa inimeste poolt antud ühiskonnas (kooskonnas, rühmas). Esmane hälbimine käitumine määratletud hälbiva käitumisena teiste isikute poolt Teisene hälbimine põhineb enesehinnangul, mis on tekkinud teiste hinnangu põhjal; inimene ise identifitseerib end kui "hälvikut" Deviantsuse funktsioonid: · normide täpsustamine
· Sisemine veendumus õigusnormide õigsuses ja õigluses · Individuaalne vajadus seadust järgida · Sotsiaalne vajadus seadust järgida · Teadlik allumine seaduse nõuetele · Isiklike õiguste teadvustamine · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgimise soov · Hirm juriidilise vastutuse ees · Traditsioonide järgimine · Passiivne allumine riigi nõudmistele Jne. Õiguspärase käitumise kõrval on ka õigusvastane käitumine kui hälbiv, deviantne, normivastane. Inimene peab käitumisvariandi valikul võtma mingeid aspekte selle käitumisvariandi valikuks endale aluseks. Reeglina 3 intellektuaal-ratsionaalset lähtekohta võetakse reeglina aluseks: · Realiseerib inimene need eesmärgid, mis kujutavad tema jaoks väärtust · Valib selle käitumisvariandi, mis kõige tõenäolisemalt viib püstitatud eesmärgi realiseerumisele. Mittenormatiivse käitumise all mõistetakse:
Tõmbe- kuskil on parem org, mis tõmbab in. Isegi kui in on rahulolul, siis mujal võib olla veel parem. Org saab midagi ette võtta tõukejõududega. Voolavus ilmneb mingis ametis- kelnerid restoranis, kokad mitte. Töötajad järgnevad juhile. Kui on pinged ja üks lahkub, siis teised järgnevad. Enne kui in läheb, tekib mõte lahkuda. Kas in tegelikult läheb, sõltub sellest, kas in leiab teisi alternatiivne. Rahulolematuse ja lahkumise vahel on alternatiivide olemasolu Deviantne (hälbiv) käitumine: Kui tõsine on lahkumine. Kas in kahjustab org või inimese vastu. Org suunatud kahjustus: töötaja saboteerib toodangut, omandab tulu, valetab tööaja kohta, varastab firmalt. Tulemuseks omandi hälbed, org omandit on kahjustatud. Tõsine inimestele suunatud- ahistab, sõimad, varastab kolleegidelt, ohustab teisi. Vähetõsine inimestele suunatud: org õhkkonna heaolu kahjustamine: soosimised, klats, süüdistused, kasutu konkurents. Rikutakse head töö õhkkonda
1. Kogukondlik süsteem Norm võim olla: 2. hõimusüsteem e. suguharu - Ühiskonnas kõige enam levinud käitumine, hoiak 3. pealikuvõimuga süsteem - Ühiskonnas ideaaliks peetav käitumine 4. riik Mõlemast neist võib kõrvale kalduda või olla deviantne. Peamised vormid on kuritegevus ning haigus. Kui palju Iseenda huvid Kõikide huvid on Kuritegevuse uurimine valitsejaid Üks Türannia Monarhia 19 - kui palju kuritegusid esineb ja millest nende - Kui on ühiskonnas on palju kurjategijaid, siis pole
Üks alaliikidest on tõrges-trotslik käitumine. Behavior problems/difficulties - probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, see tähendab takistab õpilase või klassi normaalset tegevust või viitab raskuste olemasolule, see tähendab õpilane või klass ei tööta efektiivselt (Lindgren & Suter, 1994). Kui defineerida neid kui raskusi, siis kui oled eripedagoog, tuleks neid pigem defineerida kui probleeme. Deviant behavior - deviantne ehk hälbiv käitumine. See on kõrvale kaldumine inimeste vaheliste suhete normist. Seda terminit kasutavad üldiselt sotsioloogid. Psühholoogid kasutavad pigem terminit anormaalne. Kuigi seda terminit kasutatakse nii ka psühhiaatrias ning pedagoogikas. Nii nagu normaalne käituminegi on ka kõrvalekaldumine normidest suhteline. Destructive behavior - destruktiivne käitumine, mis on hävitav ja purustav. Tegemist on ühe käitumisprobleemiga
kehtestamise katset. - deviantsus: hälbumine ühiskonnas valitsevate normide piirest - Peter Aggletoni (1987) raamat "Deviance" esitleb seda, kuidas sotsiaalteadustes käsitletakse deviantsust. Märgib, et eesmärgiks pole deviantsust õigustada, vaid mõista. * Termin on ise juba mitmetähenduslik. Aggleton eristab erinevat tüüpi def vahel: 1) absoluutsed (arusaam, et teatud tegevused on iseenesest deviantsed) 2) relatiivsed (vaheldub erinevate ü/k-de vahel mis on deviantne, seda defineeritakse sotiaalselt) definitsioonide vahel. * Edasi saab absoluutse definitsiooni puhul seletada deviantsust bioloogiliste või psühholoogiliste omadustega või sotsiaalsete tegurite poolt tekitatud; relatiivsete definitsioonide puhul saab seletada kas inimeste interaktsioonis toimuvaga või ka ühiskonnastrukuuri, eriti võimustruktuuriga. Tabel (Aggleton 1987/1993: 14) Definitsiooni tüüp: absoluutne (teatud tegevused on relatiivne (deviantsus on
) Vahel on voolavus nakkav kui olukord käärib ja keegi teeb otsa lahti, siis mingi töötajate lahter hakkabki voolama, keegi läheb ja lähevad teised ka. Voolavad need kes on haritumad, otsides uusi väljakutseid. 49 TÖÖLT LAHKUMISE SEOS TÖÖGA RAHULOLU NING TÖÖTUSE MÄÄRAGA TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni heaolu o tegevuse tõsidus o kas tegevus on suunatud organisatsiooni või teiste inimeste vastu Omandihälbe kahjustab organisatsiooni 50 Poliitilised hälbed mikrokliima häiritus (ebameeldiv õhkkond) TÖÖKOHAGA SEOTUD EBAKINDLUS Põhjused: o Muutused töökeskkonnas – määramatus tekitab ärevust.
Probleemne käitumine hinnanguvabalt kirjeldatakse indiviidi käitumis. Probleemne käitumine on igasugune käitumine, mis tekitab raskusi, st takistab õpilase või klassi normaalset tegevust, või viitab raskuste olemasolule, st õpilane või klassi ei tööta efektiivselt. Raskestikasvatatav õpilase sisemised (varem). Sekkumiste suhtumiste muutus on muutnud probleemse käitumise Deviant behavior deviantne käitumine. sotsiloogias. Häbliv käitumine - Kõrvalekaldumine inimestevahelistest normist ühiskonnast. (Häire ajutine. Hälve püsiv.) Destructive behavior destruktiivne käitumine. Erinevas eas erinev. Lapseeas dendent lõhkuda asju, materiaalsete väärtuste kahjustamine. Puberteediiga lisaks materiaalsele ka suhetega seonduv. Tahtlik lähisuhete purustamine, kahjustamine jms. Nt kuulujutud, lapse väärkohtlemine. Saab olla ka endasuhtes puberteedieas
külahullude seast leida igasuguseid. Lisaks inimese välisele pildile on inimesel ja psühholoogiline pool oluline on selline, milline on inimese iseloom. Psüühikast oleneb inimese käitumine Leonhard. Kui on tegemist aktsentueeritud isiksustega, siis on selge, et see isik arvatavasti valib deviantse käitumismudeli oma eesmärkide realiseerimiseks. Hälbe käitumise psühholoogiline seletus. Siia alla võib panna Litsko, Leonhardi, Freud. Freudi arvates deviantne käitumine seotud psüühiliste häiretega. Süütundega kurjategijad kelle probleemiks see et nende psüühikast tulenevate häirete tõttu ei ole nad võimelised endast võitu saama, ja panevad paratamatult toime järjest uusi õigusrikkumisi, ise saavad aru et valesti käituvad. Saavad aru et pääsetee olemas, selleks oleks see kui nad tabataks, seeläbi nad saaks lunastada õvastased teod ja võiksid ise enda üle uhkemad olla. Libido - seksuaaltung.
2. Rollivahelised konfliktid koosneb nii objektiivsetest, kui subjektiivsetest teguritest; hea tööline, kuid halb lapse vanem. Halb on nii see, kui ei tee midagi hästi, kui ka see kui kõike halvast teeme. Professionaalne deformatsioon selle puhul inimene tegi pikka aega sarnaseid töö ülesandeid omandades selle rollikäitumise stereotüübid nii sügavalt, et peale töö aega, ei suuda ta neist enam välja tulla. Hälbekäitumine Deviantne e hälblik e normist kõrvalekalduv e mittenormatiivne 22 Igasugune käitumine on seotud väärtustega. Ükski käitumine pole hälblik iseenesest, vaid selleks on alati see käitumine, mida ühiskond hälbelikuks peab. Baasväärtused need väärtused, mis on inimesele tähtsad läbi aegade, need on tema tõekspidamised
annaabi.ee 
