Nõustamispsühholoogia (1)

• Kas inimene saab aru, kes terapeut on ja millised on tema kvalifikatsioonid?
  
• Kas klient teab, miks ta üldse nõustamisel viibib? Paljud tulevad ise, paljudele pannakse ajad kinni õpetajate, arstide, juristide jne poolt.
  
• Kas inimene mõistab millega nõustaja tegeleb ja millised võivad olla tagajärjed?
  
• Kas inimene mõistab tegureid , mis võivad limiteerida või mõjutada nõustamist või teraapiat?
  
• Kas klient mõistab maksmisega seonduvat? Kellele maksta? Mis on vaja teha, kui nõustamisele ei tule?
  
• Kas inimene mõistab privaatsuse, konfidentsiaalsuse piiranguid või eesõigusi.
  

• Mida peaks nõustaja veel teadma ?
  
  • Nõustamise eetilised aspektid
    
    • Paarinõustamise
      
    • Perenõustamise
      
    • Laste ja noorukite nõustamise
      
    • Grupinõustamisi
      
    • Kriisinõustamise jne. puhul
      

• Tuua kasu – nõustaja peab käituma nii, et kliendi heaolu tõuseb. Klient eeldab kasu. Kliendi vajadus alati enne nõustaja vajadust. Nõustaja peab praktiseerima kompetentsuse piirides, peab lõpetama nõustamissuhte olukorras, kus see kliendile enam vajalik pole, peab vajadusel suunama teise nõustaja juurde jne.
  
• Mitte teha halba – mitte mingil juhul ei tohi käituda nii, et nõustaja käitumine kahjustab klienti.
  
• Austada autonoomsust – nõustajal pole õigust sekkuda kliendi ellu. Pole õigust tema eest otsuseid langetada (va erijuhud ). Nõustaja peab oskuslikult vähendama kliendi sõltuvust, et autonoomsus kasvaks. Nõustaja peab suurendama kliendi iseseisvate otsuste vastuvõtmist.
  
• Olla õiglane – nõustaja peab pakkuma kõikidele klientidele võrdset kohtlemist. Ei tee vahet, mis soost, vanusest, rassist , milline religioosne taust, sotsiaalne staatus, päritolu jne.
  
• Olla usaldusväärne – nõustaja peab andma kattega lubadusi, peab täitma professionaalseid kohustusi, ei tohi tahtlikult kliendile tekitada mitte usaldusväärset tunnet.
  

• Nõustamisprotsessi olemuse kohta info.
  

• Kliendi sõltuvuse tekitamine – soovitatakse küsida küsimusi: Kas mul on raske juhtumit lõpetada? Kas mul on probleeme kui juhtum lõpeb? Kas mul mõnda klienti rohkem vaja , kui neil mind? Kas innustan kliente tegema seda, mida ise suudavad teha? Kas hoian nõustamis protsessi müstilisena, et hoida võimu enda käes?
  
• Teadmatus vastuülekande mõjust
  
• Väärtuste, eesmärkide ja strateegiate pealesurumine
  
• Tehnikate kasutamise valik – kas tehnikad lihtsustavad nõustaja tööd või valid need, mis aitavad kliendil eesmärkideni jõuda?
  
• Nõustamise seansside arv - r
  
• Töötamine apaatsena, vähese entusiasmiga või läbipõlenuna.
  

• Eetilised
  
• Juriidilised
  

• Tuleb esitada otseseid küsimusi: ntks kas oled üritanud ennast ära tappa? Kas mõtled ennast ära tappa? ET kohe kui mingi tapmise jutt mängu tuleb, siis tuleb kaasata ka psühhiaater. See on meeskonnatöö
  
• Kindlat suitsiidi plaani näitavad (morrisey, 1994)
  
  • Räägib enesetapu sooritamisest
    
  • Võtab ebavajalikke riske
    
  • Võib olla varem üritanud endalt elu võtta
    
  • Võib olla läbi elanud hiljutise ränga kaotuse
    
  • Suurendandu alko või Marko tarbimist
    
  • Olla hõivatud mõtetega surmast või suremisest
    
  • Kaotada huvi töö, kooli või hobide vastu
    
  • Anda ära enda väärtuslikud asjad
    
  • Distantseerunud sotsiaalsetest suhetest
    

• Tuleks kõigepealt küsida endalt, kas see suhe on hädavajalik?
  
• Kas klient saaks abi kelleltki teiselt ?
  
• Mil määral võib suhe tuua kasu/ kahju nii sulle kui nõustatavale?
  
• Kas kahekordne suhe võib kahjustada nähtamatult teie omavahelist suhet.
  
• Kas objektiivsus säilib?
  
• Kas on klienti informeeritud kahekordse suhtega kaasnevatest riskidest?
  
• Kas raviaruandes on fikseeritud, et tegemist kahekordse suhtega?
  
• Kas otsuse langetamine arvestab kliendi heaoluga?
  

• Soov veeta kindla kliendiga rohkem aega
  
• Suurema naudingu kogemine kliendiga koos olles
  
• Võimu tunne kliendi juuresoleku ajal
  
• Püsivad seksuaalsed fantaasiad kliendi kohta
  
• Seksuaalne erutus kliendi juuresolekul
  
• Soov saada kliendi heakskiitu
  
• Füüsilise kontakti ihalus kliendiga
  
• Tunne et ollakse ainuke, kes suudab klienti aidata
  
• Ärevuse ja süütunde kogemine kliendist mõeldes
  
• Professionaalsest suhtest seksuaalsele suhtele üleminemise kahju eitamine
  

• Ei tohiks keelata kiindumustundeid, sest vastutustundlik kontroll võimatu, kui tunded maha salata
  
• Tunnistades oma tundeid, püüda mitte olemasolevaid tundeid julgustada ega toita.
  
• Tuleks pöörduda supervisiooni või kovisiooni, kui vaja minna ravile
  
• Tuleb tunnistada professionaalset vastutust, seada piirid ja reeglid , et jääda eetika raamesse.
  

• Rollivahetus: terapeudist saab patsient , keskenduma hakatakse nõustaja soovidele ja vajadustele
  
• Seksuaalteraapia: terapeut esitab kliendile esitab seksuaalsust kui osa teraapiast
  
• Terapeut tekitab kliendis sõltuvuse: paneb endasse kiindumuse
  
• Uimastid
  
• Vägistamine
  
• Läheb asi käest ära
  
• Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu
  
• Hoia mind – emotsionaalse toe tagamine
  
• Tõeline armastus
  

• jagada kliendile emotsionaalset toetust,
  
• luua kliendiga usaldusvahekord
  
• julgustada klienti ning aidata tal endaga paremini toime tulla
  
• aidata kliendil avardada eluliste valikute ja tegutsemisvariantide diapasooni (Rogers, 1942; May, 1989)
  

Eetilised aspektid

• Nõustajal:
  
  • psühholoogi haridus ,
    
  • teaduskraad (MSc; Ph.D),
    
  • töötamine teaduslikul ja uurimistulemustele orienteeritud baasil,
    
  • kutsestandardi nõuetele vastavus.
    

• Guy (1987) – olulised omadused on: uudishimu ja eksperimenteerimissoov, peaks olem püüdlus lahti selgitada ja mõtestada vaatlusaluse nähtuse süvastruktuur, oskus näha üldist üksikus ja üksikus üldist, peab olema jutuajamise ülevalhoidmise oskus, kuulamisoskus , empaatia , emotsionaalsus, hea introversioonioskus (võime sügavamasse endasse vaadata), inimlik hoolivus , lähisuhete hoidmise oskus, vabanemine võimukompleksist (kui klient tahab domineerida, siis kuidas käitud), huumorimeel (aitab pingeid leevendada ja ellu jääda).
  
• Cormieri & Cormieri (1998) – heasoovlikkus, õpivalmidus, elav kujutlusvõime, energilisus, paindlikkus, oskus tuge pakkuda, enesekindlus
  
• Cox & Waller (1991) – nad kasutavad nõustaja isiku osa rõhutamiseks esmast ja teist struktureerimist. Esmane vastab küsimusele „kes?“ , kes ta on , milline välimus, milline on ta käitumine. Teine vastab küsimusele „mida ta kasutab?“, siin on teadmised, oskused, mis seotud mingite teooriate või kindlate koolkondadega. Selle abil on võimalik mõista nõustaja enda probleeme.
  
• Burnard (2002) – provotseerimisoskus, suhete loomise ja lõpetamise oskus, aja ohjamise ja sisustamisoskus, teabeandmise oskus, kliendi toetamise oskus, tunnete peegeldamise ja tunnetega töötamisega vilumused, kliendi kõne reflekteerimise oskus.
  
• Nystul (2006) – räägib komistuskividest, kuhu nõustaja võib komistada.
  
  • Pean kõiki oma kliente armastama – eetika nõuab et kõikidesse tuleb suhtuda ühtemoodi. N ütleb, et kui ta arvab , et kõiki tuleb armastada, siis see on võimatu. Alguses võib tekkida süütunne, et ei armasta kõiki. Aitaks kovisioon, supervisioon.
    
  • Tähelepanu koondunud esimesele kliendi poolt esitatud probleemile – esimene probleem ei pruugi olla kõige olulisem
    
  • Kõrvaliste tegurite tähelepanuta jätmine – nii meditsiiniline kui muud, kõigega tuleb tegeleda, mõelda millist muud abi ta veel vajab, ntks matmise korral võib aidata leida kuidas matuseid teha jne
    
  • Soov päästa klienti nende õnnetust olukorrast – inimlik hoolimine läheb üle piiri, mõni nõustaja arvab, et nõustamine muudab kliendi õnnelikuks, nõustamine peab andma toimetuleku oskuse, et õnnelikuks saada
    
  • Perfektsionistlikke kalduvuste omamine – a la kõik meetodid mida kasutan peavad toovad edu, pedantsus, ei tunnista et eksisin, tuleb püüda vältida absolutismi, viia kokku realistlik ja pragmaatiline vaade
    
  • Mitterealistlike ootuste omamine – peab olema tasakaalus optimism ja realism , tagasilanguste puhul nõustaja õnnetu , ebakindel ja võib pidevalt tunda vastutust, et peab pidevalt midagi uut andma
    
  • Uusima õpima tehnika kasutamine olenemata kliendi vajadustest – soov katsetada ja proovida, aga see on õigustatud, kui kliendile vaja
    
  • Nõustaja kaotab iseenda nõustamisprotsessi – nõustaja jaoks nagu kino, et lihtsalt kuulatakse või tegeletakse omade asjadega, ei nõustata. Oht rolle segamini ajada. Selle vältimiseks on vaja ennast ärkvel hoida, teed pidevalt kokkuvõtteid, teed märkmeid, sead rutiini.
    
  • Kasutab sobimatuid väljendeid – näiteks slängi kasutamine, „miks?“ küsimuste kasutamine, tekitab süütunnet, klient peab end kaitsma jne
    
  • Meeletu ülemäärane soov aidata – üks märk sellest on see, et nõustaja teeb rohkem tööd kui klient.
    
  • Ülemäärane soov meeldida –
    
  • Ülemäärane emotsionaalne haaratus – nõustaja võtab kliendi probleemid endale, probleemide läbitöötamise maht, määr ja sügavus peaks olema kliendi otsustada. Nõustaja pole kliendi omanik.
    
  • Võtab asju liiga isiklikult – ülekanne, vastuülekanne. Nõustajas nähakse kedagi teist
    
  • Omab raskusi eristada normaalset ebanormaalsest –
    
  • Ebakindlus enesepaljastuse osas – raske on leida määra, palju endast midagi avama peaks, peab jagama infot enda professionaalsest taustast , ei tohi tuua näiteid enda isiklikust elust (mul on olnud nii jne)
    
  • Ära kunagi too näiteid teistest klientidest – klient peab ise leidma lahenduseni
    
  • Peab vastama lihtsalt ja mitte ülemäära keeruliselt
    
  • Vastata küsimustele, kui vastamine on sobilik ja ei tekita ebamugavust
    
  • Ebakindlus konfidentsiaalsuse suhtes – ebakindlust peaks aitama leevendada see, et tuleb leida keegi, kellega saaks infot arutada ntks kovisioon või supervisioon
    

Kliendi ootused vs nõustaja ootused nõustamisele

• Noor (Young)
  
• Atraktiivne (Attractive)
  
• Verbaalselt terane/verbaalne (Verbal)
  
• Intelligentne
  
• Edukas (successful)
  

• Siis kui kliendi probleemist tulenev otsustamisdilemma on vastuolus nõustaja väärtusarusaamadega. Näiteks suitsiid
  
• Kui jutt viitab psühhootilistele häiretele, siis tuleks kaasata teised spetsialistid
  
• Kui tegemist on väga raske või pikaajalise probleemiga, millega tegelemiseks pole nõustajal kogemusi näiteks erinevad haigused
  
• Kui kliendi otsustamisdilemma lahendamisega vaikimisi nõustumine seab kliendi elus toimetuleku kahtluse alla näiteks perevägivald, otsustab et ei jäta ja jätkab sama probleemiga.
  
• Kui klient liiga uhke et nõustaja juurde tulla, kui teda on sunnitud tulema ja kui pole nõus nõustaja poolt seatud tingimustega – motivatsioon inimesel endal sel juhul puudub
  
• Kui nõustaja ei suuda määratleda kliendi probleemi – kovisioon/supervisioon , tuleb tuvastada miks sa ei suuda tuvastada probleemi
  
• Kui klient ei rakenda nõustamisel omandatut reaalses elus -
  

• Ootuste täpsustamine – ka iseenda sees, mitte ainult kliendi/nõustaja vahel
  
• Vastastikuste ootuste tasakaalustamine – kui erinevad, siis pole mõtet loota head koostööd
  
• Ootustele mittevastavus – mõelda, kas tööd jätkata või viia ootused vastavusse, hooti otstarbekam suhet jätkata
  
• Ootustes pettumine – võib tekkida kliendis, nõustajas või kliendi ja nõustaja vahel. Pole pettunud isikus vaid ootustes.
  

• Rogers (1957) - suhe nõustatava ja nõustaja vahel on nõustamisprotsessi tuum ehk süda, ehk see milline on suhe. Seda peetakse kriitiliseks teguriks edukuse tagamisel. Kolm tuumtingimust:
  
  • Empaatia
    
  • Tingimusteta positiivne tunnustamine
    
  • Kongruentsus (käitud nii nagu tunned ja mõtled)
    

• Carkhuff (1969; 1971) – laiendas Rogersit
  
  • Austus
    
  • Otsekohesus
    
  • Konfrontatsioon
    
  • Konkreetsus
    
  • Enesetaju
    

• Egan (2002) – räägib palju empaatiast.
  
• Empaatia – Rogers(1957): empaatia on spontaansus ja kogemuslik külg, aga mehhanistlikud käsitlused nagu ntks kliendi tunnete reflektsioon pole empaatia. Läbi empaatia saad teadlikuks kliendi tunnetest ja kogemustest ning koged neid ise, seeläbi lood peegli, mille abil klient saab avastada ja teada saada sügavamaid tähendusi, mis tunnetega seotud. Egan(2002): empaatia hõlmab kuulamist, mõistmist ning kommunikatsiooni, et saada paremini kliendist aru. Toob esile kahese empaatia:
  
  • Esmane – sisaldab nõustajapoolse osaluse, kuulamise, suhtlemise kliendi sõnumi osas
    
  • Teisane – kõrgendatud empaatia, mis on seotud esmasega. Aga sisaldab ka selliseid oskuseid nagu enesepaljastus, enese avamine , juhiste esitamine, interpretatsioonid
    

• Tingimusteta positiivne tagasiside – Rogersilt pärit. Rõhutamine, et kliendil indiviidina väärtus ja tähtsus. Eesmärk on tunnustada kliendi käitumist.Gelso-Freis(1989) – see on pigem soovitav , mitte tuumtingimus.
  
• Kongruentsus – eestindatuna loomulikkus, ehedus, käitud vastavalt sellele, mida tunned ja mõtled. Teine käitub sellepärast samuti sulle vastu. Eesmärk on siirus , ehedus ja mitte võlts suhe kliendi ja nõustaja vahel.
  
• Austus – keskendumine positiivsetele kliendi omadustele. Tolerantsus individuaalsete erinevuste suhtes. Eesmärk keskenduda kliendi tugevusele.
  
• Siin ja praegu – räägitakse sellest, mis toimub siin ja praegu, hetke nõustamissituatsiooni teema. Mida hetkel tunned/mõtled. Eesmärk on suurendada vastastikust suhtlemist nõustaja ja kliendi vahel ning keskenduda probleemile.
  
• Konfrontatsioon – olemus on see, et tuuakse esile mitte kooskõla selle vahel, mida klient teeb, ütleb, tunneb. Näiteks kuidas sina näed seda, kuidas mina seda näen. Eesmärk aidata kliendil mõista iseennast ja maailma enda ümber. Keeruline ja riskantne tehnika. Riskiks on kliendipoolne solvumine, eitus , võib tekkida ka viha nõustaja vastu.
  
• Konkreetsus – toetatakse klienti , et ta suudaks endast rääkides kasutada erinevat sõnastust, termineid jäädes asjaga seotuks. Eesmärk aidata kliendil keskenduda asjasse puutuvatesse teguritesse.
  
• Enese avamine – enda teatavaks tegemine teisele. Eesmärk toetada kliendi soovi ja valmidust osaleda nõustamisprotsessis. Kahte tüüpi eneseavamist
  
  • Nõustaja esitab faktilist infot
    
  • Nõustaja kirjeldab seda, mida ta tunneb kliendi või nõustamisprotsessiga seonduvalt.
    

• ekspert: antakse ennast edasi kui eksperti. Kui õnnestub siis jõuab teise staadiumisse. Kui ei õnnestu , siis teist staadiumit ei tule (esimene puudulik, siis teist ei tule). Millal arvatakse, et inimene on ekspert? Kui on objektiivsed tunnistused hariduse või koolituse kohta. Kui kasutatakse prestiižikaid sõnu. Tundliku , mitteverbaalse keele kasutamine, näiteks naeratus noogutamine , kohene puudutamine. Sotsiaalset staatust näitavad tunnused näiteks riietus, korras hambad jne
  
  • sümpaatia (Mehrabian, 1970, 1990) – inimese sümpaatse tajumisel on kõige olulisem näomiimika, hääletoon, üldine atraktiivsus, meeldivus, soe mitterverbaalne keel ja kinnitavad nii verbaalselt kui mitte verbaalselt konfidentsiaalsust.
    
• autoriteet
  

• taju objekt (keda tajutakse),
  
• taju subjekt (kes tajub ),
  
• tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse),
  
• subjekti ja objekti suhted.
  

• Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest.
  
• Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga.
  

• kategooriate kohandamine;
  
• loogiline järeldamine;
  
• analoogiate kasutamine;
  
• empaatial põhinev isikutaju;
  
• projektsioon ;
  
• juhttunnustest lähtumine;
  
• lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest;
  
• lihtsustamine ;
  
• äärmushinnanguist hoidumine;
  
• varem otsustatu kopeerimine;
  
• tajukujundi tasakaalustamine.
  

Isikutaju eripära

• silmside (alles siis teised nipid )
  
• kehakontakt ( teretamine )
  
• üldine miimika ja kehakeel
  
• püstitõusmine, vastuminek
  
• naeratus
  
• hääletoon
  
• võiks lasta valida istumiskoha.
  
• Tuleks ennast osata tutvustada
  
• Nimi tuleb kindlasti meelde jätta (ära sellega eksi)
  
• Kui ta on ärevuses, tuleks lihtsalt niisama vestelda . St et tuleb osata juttu üleval hoida
  
• Enda emotsioone piisavas koguses avada.
  
• Tuleks jälgida tema kehakeelt alati. Saab tajuda, kuidas ta ennast tunneb.
  
• Esimesel kohtumisel anda hästi palju aega.
  
• Laste puhul mänguasjad, leinatöö puhul küünal.
  
• Reeglid (kas ta peab saapad ära võtma jms)
  
• Ei tohi olla liiga püüdlik
  
• Võimalikult kiiresti anda teada (sobilikul hetkel) kaua see kontakt kestab
  

• Kontakti loomine
  
• Juhtimine (julgustamine, empaatia, rahustamine, kokkuvõtete tegemine, raskete küsimuste esitamise taktiga tuleb läbi mõelda, info edastamine kliendile arusaadaval viisil)
  
• Avatud ja suletud küsimuste kohandamine (millal küsimused nt millal juhtus. Tuleb luua nn ajatelg )
  
• Lõpetamine (peaks olema seotud kokkuvõttega, Pärast igat kohtumist kokkuvõte. Millele sa kõige rohkem tähelepanu pöörasid? Lastele – mis sulle kõige rohkem meelde jäi?
  
• Tagasiside – ettekujutus järgmisest kohtumisest. Emotsionaalne side (a la täna läks meil hästi jms)
  
• Sagedased vead – ootamatu teemavahetus (kui seda teeb klient, tuleb ta tagasi juhatada)
  

• Küsimuse esitamine viisil, mille vastus on olemas (ega sa ei taha ju kommi?)
  
• Verbaalsete ja mitte verbaalsete avalduste ignoreerimine. Ei vii kokku kehakelt ja sõnade keelt. (või ignoreerid ühte neist)
  
• Üleolev suhtumine, mis võib väljenduda mitteverbaalselt.
  
• Miimika, kehakeel
  
• Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine (meie teame mis on oluline, mitte ei kuula mis on kliendi arvates oluline)
  
• Välimus on oluline (kui palju ta endaga tegeleda viitsib)
  

• objektiivsed andmed
  
• tervis
  
• kooselu/pere
  
• haridus/töö
  
• üldiselt isiku kohta käivad andmed
  

Vägivaldne ähvardav klient

• informatsiooni kogumine ja klassifitseerimine kliendi isiksuse ja probleemi kohta – sõltub nõustaja teoreetilisest taustast (mis koolkonda eelistab), filosoofilisest maailmavaatest, situatsioonist,milles klient viibib ja kultuurikontekstist.
  
• probleemi määratlemine,sõnastamine – ntks kui probleemiks on abieluprobleemid, siis taustateguriks on peresüsteem or smth.
  
• taustategurid
  
• ressursside hindamine – hinnata põhjalikult, inimesed ei suuda tavaliselt tajuda, mida ta suudab teha. Inimesed hakkavad tavaliselt otsima maailmaparanduslikke ressursse. Majanduslik olukord võib olla ressurss ja võib ka mitte olla. Haridus, tervis, hobid, sõpruskond, füüsiline atraktiivsus ja sotsiaalne atraktiivsus võivad olla ressursid.
  
• info salvestamine – meelde jätmine, salvestamine , üles kirjutamine. Klient peab probleemi sõnastama ( see on 50% lahendusest). Enamasti sõnastatakse mitu probleemi korraga, aga vaja on teha valik, ja töötada ühe probleemiga korraga. Kuidas valida, millise probleemiga tegeleda? See mis on kõige akuutsem, see mis teda kõige rohkem sel hetkel segab. Valida probleemid, mille lahendamine on jõukohane. Probleemiga peab saama hakata tegelema KOHE. Probleem peab olema selgepiiriline. Peavad olema hästi struktureeritud analoogiad selle probleemi kohta. Nõustaja peab tundma ennast võimalikult kindlana selles valdkonnas. Probleemi määratlemine ajateljel.
  
• Probleemi määratlemist saab jagada 2 kategooriasse: standardiseeritud mõõdikud mis aitavad probleemi määratleda (võivad olla kombineeritud ) ja mittestandardiseeritud mõõdikud ( eluloo määratlemine, intervjuu)
  

• Mille üle klient kurdab , mis tõi ta nõustamissituatsiooni?
  
• Milles ta ise näeb oma olukorra põhjuseid?
  
• Millised on tema esmased oletused?
  
• Millised tema ootused nõustajalt?
  
• Milline tema valmidus probleeme teadvustada ja nendega tegeleda
  
• Ajateljel määratleda (uus või vana)
  
• Uurida tema pere ja töö suhteid (kas rahul rolliga perekonnas, olukorraga tööl jne)
  
• Millised on olnud tema head või mitte nii head valikud, mida ta tahab/oskab välja tuua?
  
• Milline on olnud tema enesedistsipliin ?
  
• Millised on olnud tema varajased seksuaalkogemused?
  
• Millisel peab järgmisel sessioonil kindlasti tähelepanu pöörama?
  
• Mis on vahe selle vahel, kus ta praegu on ja kuhu tahab jõuda ja mida selleks tegema peab?
  

• Motivatsiooni tõstmine - klienti tuleb õpetama seadma eesmärke. Alguses koos nõustajaga, hiljem üksi.
  
• Hariduslik – suhtlemisoskused, mida omandab KA nõustajalt, mitte ainult harjutamise läbi.
  
• Väärtustav - seotud lõpptulemusega, et nii nõustaja kui ka klient oskab hinnata ja teha järeldusi.
  

• Cormier & Hackney (1993) – nende järgi saab eristada protsessi ja tulemuste eesmärke. Protsessi eesmärgid loovad tingimused, et nõustamisprotsess saaks üldse toimida, tuumtingimused. Lõpptulemuse eesmärgid - kliendi ja nõustaja mõlema panus, mida klient soovib, selline tulemus peaks ka olema.
  
• George ja Cristiani (1995) - eesmärkide puhul tuleb mõelda sellele kuidas hõlbustada inimese käitumise muutumist, toimetulekuoskuseid suurendada, suhtlemisoskuseid parandada
  
• Erikson (1968) - eesmärkide puhul tuleks arvestada arenguliste ülesannetega
  
• Blocher (1974) – räägib samuti arengulise õustamise lähenemisest. Tuleb silmas pidada tometulekuoskuste kinnistamist, mis elukaare jooksul hädavajalik.
  

• Otsene – ollakse nõustatavaga konkreetses suhtes, räägitakse temaga.
  
• Kaudne -
  

• Millal lõpetada ?
  
• Kuidas lõpetada ?
  

• Psühholoogiaalane kirjandus ei ole siiani tõmmanud selget piiri nõustamise ja
  

• Teraapia, mis leiab aset kabinetis kliendi ja terapeudi vahel.
  
• Teraapia laiemas sotsiaalses kontekstis.
  

• Vastab kokkuhoiuprintsiibile
  
• Empiiriliselt tõestatav
  
• Seletab terapeutilise sekkumise efektiivsuse
  
• Seotud praktikaga
  
• Piisavalt avatud uute tehnikate loomiseks, kuid säilitab seejuures kindla raamistiku.
  

• Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon The Task (APA) moodustas 1993.a. töögrupi (Force on Promotion and Dissemination of Psycho ülesandega defineerida logical Procedures) teaduslikult tõestatud efektiivsusega teraapia meetodid.
  

• Nõuded:
  
  • Ravimeetodi efektiivsus peab olema demonstreeritud uurimustega, millest saab järeldada, et positiivne muutus tuleneb ja mitte
    
    • teraapiameetodi efektist
      
    • ajafaktorist,
      
    • psühholoogilise hindamise protseduurist,
      
    • isiku personaalsest ootusest muutuse kohta,
      
    • tähelepanu saamise tagajärjel.
      

• Efektiivsusuuringuks kasutatakse kõige sagedamini juhuslikult valitud kliinilisi katseid (randomized clinical trials), kus patsiendid on juhuslikult määratud huvipakkuvale ravile ning ühte või enamasse võrdlustingimusse
  
• Efektiivsusuuringute läbiviimiseks võib kasutada ka kontrollitud üksikjuhtumitel põhinevate analüüside läbiviimine.
  
• Teraapiat saanuid peab saama võrrelda kontrollgrupiga, kellel viiakse läbi vaid hindamisprotseduurid ega kohaldata aktiivset teraapiat.
  
• Kordusuuringud.
  
• Isikud valitakse uuringusse tavapäraselt diagnostilise intervjuu põhjal.
  
• Tulemuste hindamise meetodid hõlmama kõiki konkreetse probleemi olulisi dimensioone.
  
• Oluline täpselt kirjeldada teraapia protseduuri.
  
• Ka klient mõjutab.
  

• Dünaamiline
  
• Käitumuslik
  
• Kogemuslik
  

• Inimese käsitlus
  
• Hädade käsitlus
  
• Teraapia eesmärk
  
• Terapeut-kliendi suhe
  

• Inimese käsitlus
  
• Hädade käsitlus
  
• Teraapia eesmärk
  
• Terapeut- kliendi suhe
  

• Inimese käsitlus
  
• Hädade käsitlus
  
• Teraapia eesmärk
  
• Terapeut- kliendi suhe
  

• Psühhoanalüüs: Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria.
  
• Psühhoanalüüs oli esimene süstematiseeritud raviviis psühholoogiliste probleemide lahendamiseks.
  
• Inimese käitumine on määratud psüühikasiseste jõudude poolt: ID, EGO, SUPEREGO . Teadvustamata konfliktsed tungid, mis mõjutavad inimese käitumist. ID on sünnipärane, siis areneb EGO ja seejärel SUPEREGO. EGO aregust saad aru, kui laps suudab edasi lükata tungide täitmise vajadust
  
• Psühhoanalüüsi peamine eesmärk on panna patsient mõistma oma sisemisi, sageli alateadlikke soove ja konflikte muutes seeläbi käitumist efektiivsemaks.
  

• Patsient peab aru saama tegelikest, sageli alateadlikest põhjustest, miks ta käitub ebaadekvaatselt. Mõistes neid põhjuseid lakkab käitumine ebasobival viisil.
  

• Obsessiiv- kompulsiivne häire
  
• Foobiad
  
• Seksuaalprobleemid
  

• Vaatleb persooni terviklikuna.
  
• Psühhopatoloogia seisukohalt vaadeldakse inimest kui indiviidi, kes on kaotanud julguse.
  
• Terapeutiline ülesanne on julgustada inimest näitama üles sotsiaalset huvi ja arendada uut elustiili läbi suhete, analüüsi ja tegevuse
  
• Motivatsiooni modifitseerimine.
  
• Kuigi Adler on huvitatud käitumise muutmisest, siiski põhiliseks eesmörgiks pole käitumise modifitseerimise vaid motivatsiooni modifitseeimine.
  
• Kõik kannatused pole seotud elustiiliga ja ka kõigeadekvaatsem elustiil ei välista kannatusi
  
• Analüütiline uurimine peab algama ESIMESEST hetkest. Kuidas astub patsient ruumi jne.
  
• Käitumist tuleb jälgida ja hinnata ning siis panna mingisse mustrisse, et tekiks arusaam.
  
• Lauda ei tohi olla intervjuu juures, sest nõustamine peaks olema sõbralik ja võrdne
  

• Dünaamilise terviku põhimõte .
  
• Individuaalne alateadvus ning kollektiivne alateadvus.
  
• Psüühika teadvustatud pool ning ligipääsmatu pool
  
• „Mina“ kui arhetüüpiline energia, mis annab käsklusi ja liidab isiksuse tervikuks, mina olulisim osa on EGO.
  
• Vari – isiksuse need aspektid, mille lähemast tundmaõppimisest oleme mingil põhjusel hoidunud ehk loomuse tumedam pool. Mõtlematu tegutsemine tekitab sinus varju. Kui õnnestuks näha oma varju, muutuksime immuunseks moraalse ja vaimse nakkuse ja laimu suhtes. MINA vastasspool. Kehastab neid omadusi,mis meile teistes inimestes kõige vähem meeldib.
  
• Suurim panus Jungi isiksuseteoorias on tüpoloogia. Viisid, kuidas indiviidid harjumuspäraselt reageerivad maailmale:
  

• Psühhodünaamiline meetod ja õpetus, mis on loodud Jungi poolt, toetub Freudi ja Adleri perspektiividele ning pakub laiendatud käsitlusi ja teooriaid.
  
• Isiksusel on võime ennast parandada ning kogemuse käigus laieneda.
  
• Psüühika on end isereguleeriv süsteem.
  
• Alateadvusel on loov ja kompenseeriv komponent .
  
• Terapeudi-patsiendi suhte tähendus. Aitab kaasa eneseteadlikkusele ja tervenemisele.
  
• Elu jooksul leiab isiksuse areng aset mitmes faasis.
  
• Näited:
  
  • Grupi teraapia
    
  • Pere ja abielu teraapia
    
  • Keha/liikumise teraapia
    
  • Kunsti teraapia
    
  • Liivakasti teraapia
    
  • Lapse analüüs
    
  • Post-traumaatilise stressihäire teraapia
    

• Ülestunnistamine – minevik võetakse läbi, terapeut pigem kuulaja rollis, empaatiline , süütunde vähendamine, kliendil on võimalik avaldada varjatud emotsioone.
  
• Selgitamine – terapeut pöörab tähelepanu suhte edasiandmisele, tähelepanu pööratakse seosele kliendi probleemi ja alateadvuslike protsesside vahel (unenäod jne). Eesmärgiks intuitsiooni arendamine nii intellektuaalselt kui ka emotsionaalselt.
  
• Õpetamine - kliendi väärtus on individuaalne ja kohanenud sotsiaalne olend . Julgustamine, Intuitsiooni kasutatakse ka tegutsemisviisina.
  
• Transformatsiooni tasand – kõige probleemsem on see, et enne seda taset jätavad kliendid teraapia pooleli , eriti entusiastlikult edasi liikuma on need, kellel on ees elukaare teine pool. Enese aktualiseerimise periood. Selles perioodis on suurem valmidus inimesel saada unikaalseks ja iseseisvaks minaks.
  

• Analüütilise psühhoteraapia tulemusena paraneb järk-järgult patsiendi elukvaliteet , nad näevad elavamad välja, neil on rohkem energiat ning nad hakkavad arendama oma loovust .
  

• Käitumisteraapia (Behaviour Therapy ) kui süstematiseeritud ning teadusel põhinev lähenemine psühholoogiliste häirete hindamisel jaravimisel kujunes välja 1950ndate aastate lõpuks.
  
• Düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühhobioloogilise haavatavuse koostoimes.
  
• Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist.
  
• Ravi eesmärgid.
  

• Ärevushäired
  
• Depressioon
  
• Seksuaalelu häired
  
• Interpersonaalsed ja abieluprobleemid.
  
• Krooniliste psüühikahäiretega patsiendid
  
• Lapseea psüühilised häired
  

• Ellis (1962) ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia
  
• Beck (1976) kognitiivne teraapia
  
• Kelly (1955) personaalsete konstruktide teooria
  

• Psüühikahäirete allikas on Ellise järgi inimeste kahetsusväärne soodumus hinnata elusündmusi ja iseennast dogmaatiliselt ja absolutistlikult.
  
• Düsfunktsionaalsed mõtted
  
  • Katastrofeerimine
    
  • Enese alavääristamine
    
  • Mustvalge mõtteviis
    
  • Olukorra talumatuks pidamine
    
  • Valikuline abstraheerimine
    
  • Personaliseerimine
    
• Põhisisu: inimese emotsionaalsed reaktsioonid on määratud eelkõige tema mõtetest,tõekspidamistest ja arvamustest.
  
• Tõelisuse mõtestamise viis. Adler: kõik sõltub arvamusest.
  

• Rõhk väära õppimise ja moonutatud infotöötluse tulemusel tekkinud ebafunktsionaalsel käitumisel ja mõtlemisel.
  

• A - aktiveeriv sündmus activating event – võib näida põhjustavat, kuid tegelikult ei põhjusta C’d,
  
• B - , uskumuste süsteem, ratsionaalsed ja irratsionaalsed veendumused, belief system
  
• C - emotsionaalsed ja käitumuslikud tagajärjed, consequence - paljuski põhjustab B C
  
• D - irratsionaalsete hoiakute ja negatiivsete automaatmõtetega väitlusse asumine , dispute, - kui kasutada D, siis jõuame positiivse C ni
  
  • Efektiivsus - Sisaldab palju kodutöid, mis mõõdukalt direktiivsed, kognitiivse rõhuasetusega, suunatud distsipliinile ja seetõttu REBT tõenäoniselt lühiajalisem ja vähemate kohtumiste arvuga, kui teised teraapiad.
    
  • Kliendi-terapeudi suhe – ei peeta sooja suhet kohustuslikuks ja ei arvate, et see on efektiivsema muutumise tingimus, rõhutatakse tingimusteta aktsepteerimist, tihedat koostööd, kuid samal ajal tuues välja ja rõhutades käitumise puudujääke
    
  • Eesmärk – saavutamiseks kasutatakse rollimänge, desensalisatsiooni, huumorit, operantset tingimist, sugessiooni jne. Eesmärk pole sümptomeid kõrvaldada vaid luua suurem kvalitatiivne asi mõtlemises.
    
  • Irratsionaalsete uskumuste ratsionaliseerimine – enamuse neurootiliste probleemide põhjusteks on maagiline empiiriliselt paika mittepidav mõtlemine.
    

• aja ja jõupingutuse ökonoomsust
  
• kiiret sümptomite taandumist
  
• efektiivsust erinevate klientide puhul
  
• probleemilahenduse sügavust
  
• tulemuste kestvust
  

• Kognitiivne teraapia on aktiivne, suunav, ajaliselt piiratud, struktureeritud lähenemine ravimaks erinevaid psühhiaatrilisi häireid (beck,1979)
  

• Teraapia põhineb ratsionaalsel teoreetilisel alusel, et indiviidi tunded ja käitumine on suuresti determineeritud sellest, kuidas ta maailma struktureerib.
  
  • Automaatmõtted – pinna pealseim tase, lihtne teadvustada. Kindlates spetsiifilistes situatsioonides.
    
  • Põhieeldused – sügavamal – seotud erisituatsioonidega. Kognitiivne moonutus ehk süstemaatiline järeldamisviga on ühenduslüli ebaotstarbeka skeemi ja automaatse mõtlemise vahel.
    
  • Skeemid – kõige sügavamal. Internaalsed struktuurid – kasutatakse info tajumiseks, kodeerimiseks ja meenutamiseks. Latentse skeemi vallandab mõni elusündmus aga võib olla ka geneetiline eelsoodumus .
    
• Isiksust vormivad peale bioloogiliste ja keskkonnategurite veel kesksed veendumused ehk kõrgemat järku skeemid.
  
• Nõustamise protsessis kasutatakse erinevaid tehnikaid:
  
  • katastroofilise mõtlemise vähendamine
    
  • vääromistuste parandamise tehnika
    
  • probleemi ümberdefineerimine/teisiti
    
  • väljendamine sellisel viisil, mis edendaks tegevust
    
  • enesekesksuse vähendamine
    
  • käitumuslikud tehnikad.
    
• Kognitiivsed tehnikad õpetavad kliendile järgmisi tegevusi:
  
  • Jälgima oma negatiivseid automaatmõtteid.
    
  • Ära tundma automaatmõtete, tunnete ja käitumise vahelisi seoseid.
    
  • Kontrollima moonutatud automaatmõtete poolt ja vastu argumente.
    
  • Asendama automaatsed seletused reaalsemate tõlgendustega.
    
  • Õppima identifitseerima ja muutma ebaotstarbekaid veendumusi, mis soodustavad kogemuste moonutamist.
    

• Viha juhtimine
  
• Abieluprobleemid
  
• Söömishäired
  
• Sõltuvushäired
  
• Erinevad lapseea raskused
  

• Põhiline kriitika KKT kohta ütleb, et see pole piisavalt individualiseeritud ega paindlik meetod.
  
• Vastuseisu tekitab ka asjaolu, et KKT-d peetakse ravimitele alternatiivseks lahenduseks.
  
• Kriitikud väidavad, et KKT pakub muredele kaasaelamist ning hingelist tuge nagu teisedki levinud raviviisid.
  

• kognitsiooni esmatähtsus
  
• teraapia eesmärk
  
• terapeut-kliendi suhe
  

• Rogers (1951) kliendikeskne psühhoteraapia
  
• Perls (1976) gestaltteraapia
  
• Frankl (1967) logoteraapia
  
• Gendlin (1981) fokusseerimine
  
• Zen teraapiad (Watts, 1961)
  
• Singer ja Pope (1978) kujutlusteraapiad
  
• Rõhk kogemuse konkreetsetel mitteratsionaalsetele sümboolsetel aspektidel ntks emotsioonid , kehalised tundumused, kujutlused, fantaasiad ja psühholoogilist hea olu üritatakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemuse kaudu.
  

• Keelekasutus – liiga ebaselge
  
• Meetodid – puudulikud, välja arendamata, ebarealistlikud, tõhusus ebapiisav, meetodid mõeldud eelkõige intelligentsetele isikutele ja paljud meetodid eelkõige introvertsetele. Rühmatöödel kaasneb oht kõrvalistel isikutel teraapiasse kaasatud saada
  

• Suurem kese olevikul – minevikuprobleemidega tegeletakse üha vähem
  
• Probleemile keskendunum ja kokkuvõtlikum – kiiremini on vaja ressursid optimiseerida
  
• Pikaajalise teraapia osatähtsus langeb.
  
• Struktureerimata teraapiate osatähtsus langeb.
  
• Eneseabi gruppe lisandub.
  
• Nähtavamaid trende on naisterapeudid.
  

• Eetika: kahekordne suhe, majanduslik pool,
  
• juriidilised küsimused: kohustus hoiatada, informeeritud suhtlemine
  
• vähemustega tegelemine: erinevad etnilised grupid, samasooliste nõustamine
  
• retseptiravimite väljastamise eesõigused,
  
• psühhoteraapia tulevik.
  

• negatiivne käitumiste vahetus
  
• viletsad kommunikatsioonioskused
  
• ootused ja selektiivne tähelepanu
  
• põhjuslikkuse omistamise kalded
  
• kognitiivsed moonutused
  
• ennustused
  
• uskumused ja standardid, mis ebafunktsionaalsed
  

• ei tohi olla kõrval suhet
  
• kui erinevad ootused teraapia suhtes, siis pole mõtet teha raviplaani
  
• kui tõsine individuaalne probleem
  
• kui on probleem, mis ei sobi paariprobleemi lahendamise mudeliga
  
• kui paar pole nõus raviplaaniga
  

• kommunikatsioonioskuste arendamine (treenitakse koos, kui jäetakse ka kodutöid)
  
• automaatmõtete hindamine ja mõtlemine
  
• käitumiste vahetus ntks see, et tuuakse kindlad päevad, mis hoolimise päevad, armastamise päevad jne.
  
• probleemilahendus – õpetatakse probleemidefinitsioon, ja lahenduse erinev, jagatud vastutus, ajurünnak
  
• takistustega tegelemine - konfliktilahendused,
  
• negatiivsete … mustrite identifitseerimine
  
• emotsionaalne ja seksuaalne rikastumine
  
• tagasilanguste ennetamine
  
• aktsepteerimis-sekkumine – tolerantsus, enese eest hoolitsemine
  

• ühe kättesaadava ja leiab kasutusvõimalusi
  
• kiire, anonüümne, annab võimaluse ajas korrata
  
• ei tekita sõltuvussuhet nii suure tõenäosusega kui võib tekitada silmast-silma nõustamine
  
• miinused
  
  • internet pole kõigile kättesaadav
    
  • asünkroonsus: kiri ühel hetkel, vastus teisel hetkel, vahepeal muutub situatsioon
    
  • reprodutseeritavus ohtlik: ei tea kelle kätte kirjad võivad sattuda
    
  • pole ligipääsu mitteverbaalsele sõnumile
    
  • tihti kirjanõustamise teenusepakkujad teenust tehes väsinud (tihti tehakse seda öösel)
    
  • seaduslikud probleemid (kui hästi on võimalik tagada nõustaja taset, supervisiooni, kontrolli)
    
  • siiani pole lõplikult teada internetinõustamise tulu ja kulu nõustatavale
    
  • kasu on kõige suurem tundliku probleemi puhul, milles anonüümsus oluline ja interneti läbi saada silmast-silma kohtumisse (traumad, noortenõustamine)
    
• Põhimõtted
  
  • Tuleb arvestada nõustamise põhimõtteid
    
  • Kompetentsus (ei saa vastata, kui ei oska vastata)
    
  • Põhjalikkus – lisainfot tuleb anda, kui vaja.
    
  • Konkreetsus – hämamist ei saa lubada
    
  • Korrektne keelekasutus (ei ole õige kasutada kategoorilisi väiteid) oluline on sõnastus
    
  • Vajalikul määral huumor
    
  • Emapaatia
    
  • Lugupidav suhtumine