Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõustamise alused (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on nõustamine?
  • Millest saadakse aru et nõustamine on olnud efektiivne?
  • Mis on abistava suhte eesmärgid?
  • Milliseid teenuseid on nõustaja valmis kliendile maksma läheb?
  • Kui pikaks abistamist planeeritakse?
  • Mida ootab nõustaja kliendilt?
  • Mida võib lõpetatakse?
  • Millised on konfidentsiaalsuse piirid?
  • Millised on abistamisel kasutatavate tehnikate nõuab seadus teraapia andmete avaldamist?
  • Mida nõustaja tahab öelda oma kliendile või kolleegidega?
  • Milline on nõustaja kvalifikatsioon?
  • Mida peab silmas pidama laste nõustamisel?
  • Mida peab silmas pidama teisest kultuurist inimese nõustamisel?
  • Mida peab silmas pidama puudega inimeste nõustamisel?
  • Millal kuidas miks?
  • Millal ja kuidas loobuda koostööst kliendiga?
  • Miks Mida võimaldab?

Lõik failist

Nõustamispsühholoogia kordamispunktid:
  • Mis on nõustamine?
    • Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess.
    • Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel , et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena.
    • Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud , selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist.
      • põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest.
      • põhineb kindlate meetodite kasutamisel , teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15)
  • Nõustamise põhimõtted.
    • ennetamine (infopäevade, kursuste korraldamine, infomaterjalide koostamine jms),
    • harimine ja arengu toetamine (toetada inimest planeerida ja teostada oma tegevust nii, et ta saavutaks maksimaalse kasu oma kogemustest, mis omakorda võimaldaks tal avastada ja arendada oma potentsiaali; nt oskuste treeningud );
    • sekkumine (on probleem ja vajadus seda lahendada).

  • Nõustamise kui teenuse sisu (tegevused).
    • informatsiooni jagamine
    • teadmiste ja oskuste õpetamine
    • konsulteerimine
    • mitmesuguste nõustamistehnikate ja – võtete kasutamine
    • emotsionaalne toetamine

  • Nõustamise eesmärk.
    • Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, konflikte inimeste ja gruppide vahel; samuti edendada inimese iseseisvust probleemide lahendamisel.
    - Sh toetada inimeste toimetulekut saavutamaks enesele püstitatud eesmärke
    • Paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest
    • suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute, otsuste tegemisel.
    = elu reaalne tajumine ning võime kogemustest õppida
  • Millest saadakse aru, et nõustamine on olnud efektiivne?
    • kliendil tekib mõtestatud arusaamine situatsioonist ja/või oma tunnetest;
    • kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel ning situatsiooniga ümberkäimisel;
    • sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks
    • kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või
    • klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse).

  • Nõustamise rakendus ja sihtrühmad.
    • Toimetulekut häirivad olmeprobleemid:
    nt erialavalik ; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid;
    • Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas.
    Sealhulgas nt
      • Nõustamiskeskustes – lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari- või pereprobleemid , mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks)
      • Noorte nõustamiskeskustes– psühholoogiline toetamine seksuaal - ja reproduktiivteemade kontekstis;
      • Turvakodudes jms – psühholoogiline toetamine suheteprobleemide, ja –kriiside korral; edasise elukorralduse planeerimisel.
      • Haiglates – psühholoogiline toetamine tervisehäiretest tingitud probleemide ja raskustega toimetulemisel.
      • Kõrgkoolides – psühholoogiline nõustamine tudengitele (nt Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool jt)

  • Teraapia ja nõustamise erinevused/sarnasused.
    Teraapia:
    Nõustamine:
    • Hariv
    • situatiivne
    • probleemi-lahenduslik
    • teadvus
    • nö olmeprobleemid
    • olevik
    • kestvus lühem

  • Nõustamispsühholoogia kui valdkonna alusepanijad (olulisemad isikud ja/või sündmused).
    • 1908 Frank Parson , karjäärinõustamise “isa”
    • 1909 vaimse tervise valdkonnas uus suhtumine (vaimuhaigused on ravitavad).
    • 1942: ilmus Carl Rogers ’i raamat Counseling and Psychotherapy
    Pärast II MS käivitas Veteranide Ühing sõjaveteranide tsiviilühiskonda integreerimise programmi. Selle raames loodi psühholoogilise abi teenistus . ---> Nõustaja ametinimetuse sätestamine ( Division of Medicine and Neurology, väljaspool psühhiaatria divisiooni)
  • Carl Rogersi roll ja mõju nõustamispsühholoogia arengule.
    Carl Rogers võttis kasutusele mõiste tingimusteta positiivne suhtumine. See tähendab seda, et kõik, mis nõustamises või psühhoteraapias toimub, lähtub sada protsenti kliendi huvidest, nõustaja austab ja tunnustab klienti tingimusteta just sellisena nagu ta on, kõik olulised otsused võtab vastu klient ise. Kesksel kohal nõustamises on see, mida nimetatakse terapeutiliseks suhteks: see on usalduslik ja austav suhe nõustaja ja tema poole pöördunud inimese vahel. Pikapeale on tingimusteta positiivne suhtumine saanud nõustamise esmaseks normiks ja nõudeks.
  • Nõustamispsühholoogia koolkonnad ja nende põhimõtted.
    Psühhoanalüüs:
    • Sigmund Freud ; Jung , Adler, Sullivan , Horney, Fromm , Rank, Erikson .
    • Terve isiksuse areng baseerub edukal psühhoseksuaalse arengu staadiumite läbimisel.
    • Psühhopatoloogia on teatud arenguetappide (oraalne, falliline jne) ebaadekvaatne läbimine.
    • Ärevust põhjustab konflikt Id’i ja Superego vahel.
    • Tee probleemide lahendamiseni peitub teadvustamata materjali läbitöötamisel.

    • Eesmärk: muuta teadvustamatu teadvustatuks; põhiliste iseloomuomaduste ja isiksuse restruktureerimine varjatud konfliktide läbitöötamise abil.
    • Terapeutiline suhe: rõhutatakse terapeudi anonüümsust, et klient saaks projitseerida oma tunded terapeudile. Terapeudi interpreteeringud peaksid õpetama klienti seostama praeguste käitumiste tähendust mineviku sündmustega.
    • Meetodid: diagnoosimine, testimine , küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine. Põhilised tehnikad on interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine.
    • Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid.

    Käitumuslik
    teraapia:
    • Watson , Skinner, Eysenck , Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura , Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus .
    • Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused.
    • tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik.
    • Eesmärk on ebaotstarbeka käitumise vähendamine ja efektiivsete käitumismustrite õppimine.
    • Ei rõhutata personaalset suhet terapeudi ja kliendi vahel, kuid hästi töötavat suhet nähakse raviplaani osana . Terapeut , kes peab olema aktiivne ja direktiivne, käitub sageli ka õpetaja ja treeneri rollis aidates kliendil õppida kohaseid käitumisi.
    • Palju spetsiifilisi tehnikaid, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele, sh süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening ja operantne tingimine.

    Ratsionaal -emotiivne
    teraapia:
    • Albert Ellis
    • äärmiselt didaktiline kognitiiv-käitumuslik lähenemine. Keskendub mõtlemisele ja uskumuste süsteemile kui personaalsete probleemide põhjustele.
    • Inimesed on sündinud potentsiaaliga mõelda ratsionaalselt, kuid kalduvad sattuma irratsionaalsete uskumuste kriitikavaba aktsepteerimise ohvriks. Eeldus on see, et mõtlemine, hindamine, analüüsimine, küsitlemine, tegutsemine, harjutamine ja ümber otsustamine on käitumise muutmise aluseks.
    • A-B-C teooria: A=tegelik sündmus; B=uskumuste süsteem; C=tagajärg. Emotsionaalsed probleemid on uskumuste tagajärg, ja seetõttu peab sekkuma uskumuste tasandil

    • eesmärk on vähendada ennast-kahjustavat vaadet elule ning omandada ratsionaalsem ja tolerantsem elufilosoofia
    • personaalne suhe terapeudi ja kliendi vahel ei ole olemuslik . Terapeudi funktsioon on olla õpetaja ja kliendi ülesanne olla õpilane.
    • Enamus tehnikatest laenatud käitumuslikust teraapiast.. Protseduurid sisaldavad veenmist , oletamist, vastandumist, otsest ründamist, õpetamist, lugemist, salvestuste kuulamist, lepinguid, kodutöid, küsitlemist, katsetamist, interpreteerimist, rollimänge, desensitisatsiooni, käitumisharjutusi, modelleerimist, hüpnoteraapiat, operantset tingimist, kehtestavuse treeningut.
    • Ei sobi piiratud võimekusega inimestele. Võib olla üle-intellektualiseeritud mudel.

    Eksistentsiaal- humanistlik teraapia:
    • Rollo May, Maslow , Frankl, Jourard, Allport , Bugental, Moustakas, Bühler, Van Kaam
    • gkolmas jõud” psühholoogias.
    • Filosoofia rõhutab tähenduslikkust, valikuvõimalust, vabadust, ja enese-määramise õigust. Indiviididel on võime laiendada oma eneseteadvust, mis viib vabaduseni ja vastutuseni suunata oma saatust.
    • Elu mõte
    • Teraapia keskendub siin-ja-praegu kogemustele ning inimese arengupotentsiaalile. Tendents enese-aktualisatsiooni poole on kaasasündinud. Häirunud arengut vaadatakse kui oma potentsiaali ebaõnnestunud aktualisatsiooni, mis viib süütunde ja ärevuseni.
    • Eesmärgid on suurendada arengut, teadlikkust, spontaansust, ja isiksuslikku potentsiaali ning aidata kliendil ära tunda ja harjutada isiklikku vabadust otsustamaks, kelleks ta tahab saada.
    • Terapeutiline suhe: r õhk on inimene-inimene suhtel ja terapeudi autentsusel.
    • Tehnikad ja protseduurid: primaarne on mõistmine ja sekundaarsed tehnikad (nt tähenduste ja tunnete reflekteerimine; terapeudi resonants, teadlikkuse kontiinumi uurimine ; meditatsioon).
    • Laialivalguv kontseptsioon ja voolav sõnavara komplitseerivad terapeutilist protsessi. Puuduvad selged tehnikad. Piiratud rakendusvaldkonnad .

    Kliendikeskne teraapia:
    • Carl Rogers
    • rõhutab inimsuse positiivsust, inimest käsitletakse pidevalt täiuslikkuse poole püüdlejana. Põhiline eeldus on, et suheldes hooliva terapeudiga on kliendil võimalik kogeda eelnevalt eitatud või allasurutud tundeid ja suurendada enese-teadlikkust. Klient aktualiseerib seesmist kasvupotentsiaali, terviklikkust, spontaansust.
    • inimene saab juhtida oma elu. Kliendil on võime lahendada efektiivselt eluprobleeme ilma terapeudipoolsete ekspert-hinnanguteta
    • peamine eesmärk on pakkuda kliendile turvalist ja usalduslikku õhkkonda, nii et klient saaks kasutada terapeutilist suhet enese tundma õppimiseks, arengu takistustest teadlikuks saamiseks.
    • suhe on kõige tähtsam : loomulikkus, mitte- omav soojus , täpne empaatia , tingimusteta aktsepteerimine ja respekt kliendi suhtes, lubavus, hoolivus ja nende hoiakute edasi andmine kliendile
    • Tehnikad on sekundaarsed terapeudi hoiakute suhtes. Tähtsad on aktiivne kuulamine ja kuulmine , tunnete peegeldamine , ja selgitamine .
    • Piirangud: võimalik oht peitub terapeudi anonüümsuses; eeldab kliendilt väga suurt verbaalset võimekust. Liiga vähe tähelepanu minevikule.

    Kognitiivne teraapia:
    • A. Beck
    • Inimese emotsionaalsed reaktsioonid (ka negatiivsed) ei ole põhjustatud mitte konkreetsest sündmusest, vaid isiku poolt sündmusele omistatud tähendusest. Inimeste mõtted, kujutlused ja hoiakud sündmuse kohta on need, mis panevad erinevaid inimesi sarnastes olukordades täiesti erinevaid emotsioone tundma (Beck, Ellis, 1977).
    • Strateegiad: mõtete kõrvale juhtimine; vaidlustamine ; sokraatiline küsitlemine; kujutlused.
    • Terapeutiline suhe: on oluline, kuid mitte esiplaanil .
    • Piirangud tulenevad inimeste erinevast valmidusest tegeleda mõtetega.

    Perekonnateraapia:
    • Aja fookus : siin-ja-praegu (HVPM), olevik (ES FT), olevik ja minevik (MG FT; Stru FT) ning olevik ja tulevik (Stra FT, SC).
    • Aluseks von Bertalanffy (1968) süsteemiteooria
    a)süsteemid on organiseeritud kogumid, mis on suuremad kui nende osade summad ;
    b)käitumine on paremini kirjeldatav tsirkulaarsetes mustrites kui lineaarsetes põhjus-tagajärg seostes;
    c) ravi seisukohalt pole oluline, mis põhjustas probleemi;
    d)süsteemid (pered) püüdlevad funktsioneerimise konstantsuse poole (homoöstaasi), samal ajal tulles toime vältimatute muutustega elu-tsüklis (morfogeneesiga).
    • Psühholoogilisi probleeme tuleb mõista sotsiaalses ja poliitilises kontekstis (kontekstuaalsus) (Bor et al, 1998).
    • Terapeut kui juhendaja , aktiivne kaasatöötaja, vaidlustaja, objektiivne õpetaja.
    • Tehnikad: genogrammid, empaatia, skulptuurid , rollimängud, pereelu kronoloogia, eneseavamine, vastandumine , piiride seadmine , paradoks, “mitteteadev” positsioon.

  • Nõustamise mudelid.
    ÕPETAMISE MUDEL (The Teaching Model):
    • eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient
    • eeldab, et klient soovib informatsiooni
    • eeldab, et kui klient on hästi informeeritud, siis on ta võimeline ise vastu võtma tähtsaid otsuseid
    • psühholoogia: kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid
    • nõustaja ülesanne: anda täielikku ja neutraalset informatsiooni; korrigeerida kliendi vääraid teadmisi
    • suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina võrdsusele)

    NÕUSTAMISE MUDEL (The Counselling Model):
    • Eesmärgid:
      • mõista teist inimest
      • turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet
      • soodustada kontrolli tunnet oma elu üle
      • kui võimalik, siis vähendada psühholoogilist distressi
      • toetada ja, kui võimalik, siis tõsta enesehinnangut
      • aidata leida lahendusi spetsiifilistele probleemidele
    • Rajaneb tajumusel, et klient tuleb nõustamisele rea põhjuste koosmõju ajendil
    • Eeldab komplekseid teadmisi inimese käitumise ja psühholoogia kohta
    • Nõustamise ülesanne on kompleksne :
      • nõuab kliendi tugevuste ja nõrkuste, vajaduste, väärtuste ja otsustus-stiili hindamist
      • nõuab erinevaid oskusi/tehnikaid
      • nõuab indiviidi-keskset, paindlikku nõustamis-stiili, et kohanduda kliendi vajaduste ja plaanidega
      • nõuab nõustajalt omaenese mõtte- ja tundemaailma jälgimist ja selle eest hoolitsemist
    • Informeerimist kasutatakse primaarsete eesmärkide saavutamisel
    • Suhe põhineb võrdsuse printsiibil

  • Nõustamisprotsess.
    • 3-astmeline nõustamisprotsess:

      • . “ Üles- ehk lahtisulatamine ” (unfreezing )
      • . Muutmine (moving )
      • . “ Kinnikülmutamine ” , kinnistamine (refreezing )

    • 7-faasiline nõustamisprotsess (G. Ziegler ):
    • P robleemilahenduse mudel:
      • I etapp: probleemne situatsioon selgitatakse välja ja mõtestatakse lahti
      • II etapp: Püstitatakse eesmärgid, mis põhinevad probleemse situatsiooni tegevusele orienteeritud mõistmisel.
      • III etapp: Eesmärkide saavutamise viisid töötakse välja ja viiakse ellu.

    • Inimsuhete mudel (Human Relations Counseling Model)
      • I suhe (usalduse, aususe, empaatia areng)
    a) kavatsus ehk alustamine;
    b) probleemide identifitseerimine ja selgitamine;
    c) usaldussuhte loomine ehk lepingu sõlmimine;
    d) probleemide intensiivne selgitamine;
    e) võimalikud eesmärgid;
      • II strateegiad (töötamine)
    a) eesmärkide vastastikune aktsepteerimine;
    b) strateegiate planeerimine ;
    c) strateegiate kasutamine;
    d) strateegiate hindamine;
    e) lõpetamine ja tagasiside
  • Seansi struktuur
    Esimene seanss :
    • päevaplaan;
    • meeleolu kontroll;
    • tagasivaade;
    • eesmärgid, probleemid;
    • (vajadusel teooria õpetamine);
    • ootused nõustamisele;
    • kliendi harimine tema probleemi suhtes;
    • kodutöö, kokkuvõte;
    • tagasiside.
    Järgmine:
    • meeleolu kontroll (ka nt testide kasutamine);
    • sild eelmise seansiga;
    • päevaplaani tegemine;
    • kodutöö ülevaatamine;
    • päevaplaanis olevate asjade arutamine, uue kodutöö andmine, ja perioodilised kokkuvõtted;
    • kokkuvõte ja tagasiside.

  • Nõustaja omadused.
    Nõustaja peab pidevalt arendama teadlikkust enesest, et olla võimeline suhtlema teistega kolmel tasandil: afektiivsel (tunded ja emotsioonid ), kognitiivsel (mõtlemine ja intellektuaalsed protsessid) ja käitumuslikul tasandil (tegevus). Nõustaja peab olema teadlik ka enese sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest väärtustest, et neid ära tunda ja lahus hoida kliendi omadest . Üha suurem hulk uuringuid tõestab, et nõustaja edukus on võrdelises seoses tema teadlikkusega enesest.
  • Nõustamissuhte olemus.
    • humanistlik teraapia (nn kliendikeskne, e.g. Rogers) - teatud laadi suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks.
    • õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal-emotiivne teraapia, jt) käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutavate tehnikate järel.
    • Prochaska (1979) nõustamissuhte kolm aspekti:

      • teraapiaks vajalik eeltingimus (nagu näiteks ratsionaal-emotiivses või käitumuslikus teraapias);
      • protsess, mis iseenesest tekitab muutust (nagu humanistlikes lähenemistes);
      • peamine tegur teraapias, millest räägitakse ja millega tegeletakse (nagu enamikes psühhodünaamiliselt orienteeritud teraapiates).
    • Gelso ja Carter (1985): nõustamissuhe hõlmab tundeid ja hoiakuid, mis suhtes osalejatel üksteise suhtes on, ning viise, mil neid väljendatakse.
    • Nõustamine kui interaktsioon koosneb kahest elemendist – suhe ja tehnikad.

    Sõltuvalt
    kliendi vajadustest saab terapeut kasutada nõustamissuhet mitmel
    eesmärgil (Mallinckrodt, 1997):
    • õpetada kliendile baasilisi sotsiaalseid oskusi ühe üksiku psühhoteraapia seansi vältel;
    • aidata tal arendada keerulisemaid oskusi teraapia käigus, näiteks konfliktidega toimetulekut või emotsionaalset lähedust;
    • võtta ette kliendi isiksuse baasiliste aspektide modifitseerimine, näiteks nagu kiindumusstiil või interpersonaalsed skeemid .

  • Nõustamissuhte komponendid.
    • koostöötav alliants - nõustaja ja kliendi vaheline kokkulepe eesmärkide ning tegevusplaanide osas.
    • ülekanne - nõustamisel üles kerkivad tunded ja mõtted, mis on seotud inimese jaoks olulise konfliktiga minevikust.
    • gtõeline” suhe - paigas on suhte struktuur, mõlemad osalejad on loomulikud ja tajuvad teineteist moonutamata.

  • Nõustamissuhet soodustavad tingimused.
    • empaatiline mõistmine
    • tingimusteta positiivne suhtumine
    • kooskõlas omaenda tunnete ja mõtetega käitumine

  • Kliendiga töötamise etapid.
    •Klient
    pöördub probleemi/küsimusega
    •Info
    kogumine kliendilt ja taustast
    •Probleemi
    sõnastamine
    •Tegevuskava
    koostamine, leping
    •Sekkumine, teostamine
    •Tulemuste
    hindamine, lõpetamine.
  • Reageerimisviisid.
    • Nõuandev reageerimisviis väljendub nõuandmises, mida partner oleks võinud teha või peaks tegema probleemi lahendamiseks. See reageerimisviis sisaldab hinnangut teise käitumisele ning väljendab, et reageerija teab, kuidas partner peab asju ajama või mida ta peab tegema. Nõuandev reageerimisviison hinnanguline, korrigeeriv, soovituslik või moraliseeriv. Nõuandva reageerimisviisi kasutamine tekitab kaitseseisundi, mis omakorda loob olukorra, kus lükatakse nõuanded tagasi.
    • Tõlgendav reageerimisviis näitab suhtleja püüdu mõtestada kuuldut lahti oma taustsüsteemile tuginedes. Mõnikord räägib see ka soovist teist inimest õpetada; rääkides talle tema probleemi põhjustest ning andes mõista, kuidas teine oleks pidanud või peaks mõtlema.
    • Toetava ja rahustava reageerimisviisi korral soovib reageerija vähendada partnerist tulenevat negatiivset emotsionaalsust. Sageli on sellise reageerimisviisi kasutaja ise madala pingetaluvusega ja seetõttu ei talu ka teistest tulenevat pinget. Mõnikord võib see anda märku ka suurest soovist aidata partneril toime tulla. Oht on siin selles, et sellisel moel väljendatud abistamissoov võib kõlama jääda justkui reageerija teaks , kuidas partner peaks või oleks pidanud ennast tundma.
    • Uuriva reageerimisviisi kasutamine näitab huvitatust partneri probleemist, kuid ei näita, kas sellest on ka arusaadud. See võib väljendada ka uudishimu, mis võib olla, kuigi alati ei pruugi, ajendatud puhtalt enesekesksetest motiividest.
    • Mõistva ja ümbersõnastava reageerimisviisi kasutamine võimaldab paremini kui mingi teine reageerimisviis mõista teise inimese probleeme ja tundeid.

  • Kuulamis - ja küsitlustehnikad.
    -ei
    lisa midagi kliendi poolt öeldud infole, vaid selgitavad ja
    täpsustavad seda.
    • Selgitamine–tavaliselt küsimuse vormis, mida kasutatakse peale kliendi ebaselget sõnumit(vtka küsimuste osa). Kas see tähendab, et …; kas te ütlesite, et …. ja sellele järgneb kliendi sõnumi kordamine

    • Parafraseerimine , ümbersõnastamine on sarnane eelmisega , kus kliendi sõnumi sisu, mis puudutab mõnda sündmust, situatsiooni, ideed või isikut, korratakse oma sõnadega, kasutades kliendi võtmesõnu. Kasulik mõnede mõtete, sõnade rõhutamisel. Parafraseerimine aitab mõlemal suhtlejal paremini mõista probleemi olemust ning viib samuti loomuliku arutluseni, mis aitab leida lahendusi. Näiteks: kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et...; Sa ütlesid, et .....; See tähendab siis, et .... jms

    •ütle iseendale uuesti, midaklient sinule ütles,
    •leia
    sõnumi sisu osa
    •leia
    oma parafraasile hea algus, mis sobiks hästi ka kliendi sensoorsete väljendustega
    •tõlgi
    kliendi poolt öeldu oma keelde
    •verbaliseeri
    see parafraasina kliendile
    • Peegeldamine on kliendi tunnete või tema sõnumi afektiivse osa kordamine. Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone. See ei ole kerge, sest loomupärasem on meile reageerida teise tunnetele emotsioonide pinnal (tegelikult on ka see üks peegeldamise vorme-näitame, et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida teine tunneb). Näiteks: mulle näib, et sa oled vihane ?; sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? Jms.

    •kuula
    nii verbaalset kui mitteverbaalset kommunikatsiooni
    •kasuta kliendist erinevaid sõnu
    •kasuta
    sama intensiivsusega sõnu
    • Kokkuvõtmine on parafraseerimise ja peegeldamise laiendamine, kus võetakse kokku mitu sõnumit või ühe sõnumi erinevad osad. Korratakse kuuldud teadet ütle ja sõnadega. See on kasulik siis, kui tegemist on suure hulga infoga. Vestluse peatamine aeg-ajalt tehes kokkuvõtet kindlustab, et ükski detail kaduma ei läheks. Oluline on ka see konflikti puhul, et kontrollida, et kuuldi õieti ja kõike. Kokkuvõte aitab ka siis, kui partner on edastanud vestluse käigus vastuolulist infot. Näiteks: me oleme nüüd rääkinud sellest ja sellest; võtame kokku räägitud probleemid...; seega siis, teie ettepanekud on sellised ja sellised; sa rääkisid vestluse alguses, et tahad osaleda programmis , nüüd aga ütled, et see ei ole eriti tõenäoline–ma märkan siin vastuolu. Selgita palun. Jms.
    •mis oli kliendi poolt räägitu põhisisu ja–tundmused
    •milline oli põhiteema, mida klient kordas mitmeid kordi
    •kasuta sõnu, mis sobiksid kliendi sensoorsete sõnadega
    eesmärgiks on aidata kliendil näha muutuse vajalikkust ja tegutseda objektiivsema lähenemise kaudu.
    • Uurimine, küsimuste esitamine
    •lahtiseid küsimusi kasutatakse intervjuu alustamisel, kliendi toetamisel, näidete saamiseks ja kliendi suhtlema motiveerimisel.
    •Kinniseid küsimusi kasutatakse vestlusteema ahendamisel, spetsiifilise informatsiooni saamisel ning probleemi või teema identifitseerimisel, samuti liigjutuka kliendi katkestamisel
      • Heade küsimuste koostamise ja esitamise reegel on see, et neid tuleb püstitada nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (=tema probleemist, jututeemast), mitte pelgalt kuulaja uudishimust.
      • Teine oluline reegel on see, et kasutatud oleks sellist küsimuse konstruktsiooni, mis võimaldab rääkijal vastata sisulisele küsimusele.
      • Küsimused võivad olla ka suunavad, mis eeldab siis vastust konkreetse teema (mitte vastuse!) osas (näiteks: “Missugune on Sinu meeleolu tööpäeva lõpul?”); või suunavad, kuid vabavastuse võimalusega küsimused (näiteks, kui partner räägib eelmise päeva toredadest sündmustest, siis võib esitada suunava , kuid ühtlasi vastuseks piisavalt võimalusi jätva küsimuse: “Mis Sulle eilsetest sündmustest eriti meeldis?”).
    • Konfrontatsioon
    •aidata kliendil ennast või oma olukorda teisiti näha, tuues välja erinevaid arvamusi , fakte
    •aidata kliendil teadlikuks saada erinevustest, lahknevusest oma mõtetes, tegudes, tunnetes.
    • Interpreteerimine so. Nõustaja väide, mis loob põhjusliku seose kliendi väidete, sündmuste, tunnete, mõtete vahel või annab võimaliku seletuse kliendi käitumisele. Aitab kliendi probleemi analüüsida erinevatest aspektidest ning motiveerida klienti asendama oma ebaefektiivset käitumist funktsionaalsemaga. Oma väärtuste projektsiooni oht!
    • Informatsiooni jagamine. Kliendile tema võimaluste, alternatiivide tutvustamine; aitab purustada müüte, korrigeerida ebaõigeid teadmisi. Info andmine on vajalik, kui see on otseselt seotud kliendi probleemi ja eesmärkidega ning aitab klienti tema eesmärkidele lähemale.

  • Psühholoogilise hindamise eesmärk nõustamisel.
    • c on indiviidi intellektuaalse funktsioneerimise, käitumise ja/või isiksuse kohta süstemaatiline, objektiivne ja empiiriline informatsiooni kogumine, nii et nende alusel on võimalik teha oletusi ja otsuseid isiku kohta.
    • Kleinmuntz (1982) - hindamine on süstemaatiline või standardiseeritud protseduur käitumise jälgimiseks.
    • Hindamine ei ole mitte ainult diagnoosi panemiseks, vaid ka kliendile uue informatsiooni ja enesest uute perspektiivide pakkumiseks .
    Hindamine sisaldab:
    • käitumise vaatlusi ;
    • intervjuud;
    • instrumente , mis mõõdavad hariduslikku edasijõudmist, akadeemilist võimekust, huvisid, kognitiivseid võimeid, hoiakuid, emotsioone, motiive, isiksuse omadusi.

  • Psühholoogilise hindamise läbiviimise põhimõtted.
    • Hüpotees (kui suunatud, siis hüpotees suunajalt)
    • intervjuu algandmete kogumiseks, protseduuri tutvustamiseks.
    • paralleelsed info otsingud kõrval-allikatest: haiguslood, kooli soovitus jms.
    • Mõõtmine (testid, vaatlus jms).
    • Tulemuste interpreteerimine
    • intervjuu tulemuste teavitamiseks

  • Eetika psühholoogilise hindamise läbiviimisel.
    • kliendi informeeritud nõusolek protseduuriks
    • kliendi õigus keelduda testimisest ning katkestada protseduur igal ajamomendil
    • meetodite valiku sobivus
    • meetodite kasutamise kontroll
    • tulemuste ja raporti konfidentsiaalsus .
    • NB! Tavaliselt ei anta klientidele kirjalikke aruandeid hindamise tulemuste kohta, vaid pigem arutatakse suuliselt.

  • Nõustamiskokkuleppe olemus, eesmärk ja põhipunktid.
    • Leping peaks sisaldama piisavat informatsiooni selle jaoks, et nõustamine saaks edukalt toimuda.
    • Abiks on see, kui mõtlete end kliendi kohale ja mõtlete, missugust infot ta võiks vajada.
    • Lepingus olev informatsioon peaks seadma raamid (=tegevusjuhised kõige üldisemalt) nõustamisprotsessile.
    • Iga leping on alati nõustaja “näoga” ning alati sõltub sisu nõustamiskontekstist

    Mis on abistava suhte eesmärgid?
    Milliseid teenuseid on nõustaja valmis pakkuma?
    Mida ootab nõustaja kliendilt? Mida võib klient oodata nõustajalt ?
    Millised on abistamisel kasutatavate tehnikate ja strateegiate võimalikud kasud ja kahjud?
    Mida nõustaja tahab öelda oma kliendile endast?
    Milline on nõustaja kvalifikatsioon?
    Nõustamise finantsiline külg - kui palju see kliendile maksma läheb?
    Kui pikaks abistamist planeeritakse? Kuidas lõpetatakse?
    Millised on konfidentsiaalsuse piirid? Millal nõuab seadus teraapia andmete avaldamist?
    Kas nõustaja konsulteerib oma superviisoriga või kolleegidega?
    On alternatiive sellele lähenemisele, mida pakub see nõustaja?
  • Kriisisekkumise põhimõtted.
    Kriis - situatiivsetest, arengulistest ja/või sotsiaalsetest ressurssidest tulenev akuutne emotsionaalne ärritus-seisund, mille tagajärjeks on ajutine võimetus toime tulla tavapärase probleemilahenduse käitumise mõttes.
    Roberts´i 7-astmeline mudel:
    1. hindamine
    2. psühholoogilise kontakti loomine
    3. probleemi uurimine
    4. tunnete väljendamise julgustamine
    5. varasema toimetuleku uurimine
    6. kognitiivse funktsioneerimise taastamine
    7. tagasiside.
    „vastumürgid“:
    Ärevus – rahustav, kinnitav käitumine
    Meeletus – kui klient on med-lt stabiilne, siis protsessi aeglustamine
    Kaos – struktuur, valmis plaan
    Irratsionaalsed emotsioonid – mõtlemine
    Frustratsioon ja pinge – katarsis ja ventilatsioon
    Kontrolli kaotus, abitus – informatsiooni pakkumine
    Isoleeritus – aktsepteerimine, sotsiaalne toetus
    Lootusetus - tegutsemine
    Efektiivne toimimine sisaldab:
    • Aktiivne ja osavõtlik kuulamine
    • Tunnete väljendamise julgustamine
    • Aidata aru saada juhtunust
    • Aidata järk-järguliselt reaalsust aktsepteerida
    • Aidata leida uusi toimetulekuviise
    • Aidata leida tuge oma suhetevõrgustikust
    • probleemilahendamine

  • Kriisisekkumine erinevatel kriisi etappidel .
    • Šokiperiood = turvalisus
    esmaabi, hoolitsus , lähedus, rääkimine
    • Reaktsiooniperiood = korrastamine
    Tunnete väljendamine, lootuse loomine, toetus
    • Analüüsiperiood = aru saamine
    aktiivne kuulamine, positiivne suhtumine
    • Uutele seisukohtadele jõudmise periood
    Ei pruugi abi vajada
  • Mida peab silmas pidama laste nõustamisel?
      • Tuleks vältida eeldust, et
      • Lapse ja täiskasvanu distress on samade “juurtega”
      • Kõik lapsed on psühholoogilises mõttes sarnased
    • Vajadus tiheat koostööd teha perega
    • Laps ei pöördu ise - motivatsioon
    • Nõustaja roll:
      • Aktiivne, direktiivne ja kontrolliv
      • Mitte-direktiivne, toetav ja passiivne

  • Mida peab silmas pidama teisest kultuurist inimese nõustamisel?
    • Ho (1985): integreerida enam kollektivismi ja individualismi >> uurida koos kliendiga ja lasta tal otsustada, kuidas ja mis saab edasi
    • Patterson (1985): Ida peaks rohkem väärtustama individuaalsust, Lääs omakorda rohkem sots. võrgustikku ja selle mõju in-le ning vastupidi
    • Nõustaja/terapeut peab olema teadlik enda väärtustest ning väärtuste võimalikust mõjust tööle --- aktsepteerimine, hoiduda enda väärtuste peale surumisest

  • Mida peab silmas pidama puudega inimeste nõustamisel?
    • Mõnedele inimestele on sõna “ invaliid ” vastumeelne, selle asemel kasuta nimetust puudega inimene või puudeline.
    • Väldi sõna “puudelised” kasutamist nimisõnana.
    • Väldi inimeste sildistamist.
    • Inimene ei ole haigus – väldi inimesest rääkides haigusele viitamist.

    Sõnu,
    mida vältida:
      • Ohver (inimene, kes on kogenud…)
      • Sant (puudega inimene)
      • Sandistatud (inimene, kellel on)
      • Kannatab millegi käes (inimene, kellel on)
      • Vaevab miski (inimene, kellel on)
      • Ratastooli aheldatud (ratastooli kasutaja)
      • Vaimse alaarenguga (õpiraskustega või vaimse puudega inimene)
      • Vaimuhaige (vaimse tervise probleemiga inimene)
      • Invaliid (puudega inimene)


  • Nõustamisel esinevad eetilised teemad.
    Oma
    kompetentsuse piiride tunnetamine - nõustaja peaks teadma oma võimete ja oskuste piire , ning neid
  • Vasakule Paremale
    Nõustamise alused #1 Nõustamise alused #2 Nõustamise alused #3 Nõustamise alused #4 Nõustamise alused #5 Nõustamise alused #6 Nõustamise alused #7 Nõustamise alused #8 Nõustamise alused #9 Nõustamise alused #10 Nõustamise alused #11 Nõustamise alused #12 Nõustamise alused #13 Nõustamise alused #14 Nõustamise alused #15 Nõustamise alused #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 436 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor obsessive Õppematerjali autor
    kordamisküsimuste vastused
    HT magister

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    docx

    Nõustamise põhialused

    Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    21
    docx

    Nõustamise põhialused

    Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine.

    Nõustamine
    thumbnail
    42
    doc

    Nõustamispsühholoogia

    jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik määratlus on üsna uus, seetõttu pole teda eriti uuritud empiirilisel viisil

    Psüholoogia
    thumbnail
    24
    docx

    Nõustamispsühholoogia konspekt

    Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid. Nõustaja peaks olema nii teadlane kui rakenduslik nõustaja. Teaduslik mõtlemine eeldab oskuseid luua objektiivset vaatlust kuni sekkumiseni, kontrollida hüpoteese, ehitada üles teooriaid, diagnoosida, kasutada uurimismeetodeid, mis aitavad muuta nõustamise seletatavust ja efektiivsust tõhusamaks ja testide kasutamise oskust. ...... teooria ­ suhtlemispsühholoogia, kuulamine, mõjutamise tehnikad. Probleemilahenduse strateegiad ­ konfliktikäitumise viisid ja meetodid Kehtestamine ­ läbirääkimise tehnikad Eetika ­ abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine

    Psüholoogia
    thumbnail
    11
    odt

    Nõustamine

    ............................................................................................................12 Sissejuhatus Nõustamise põhieesmärgiks on kliendi enesetunnetuse avardamise ja situatsiooni mõistmise suurendamise kaudu tema valmisoleku kujundamine oma probleemide lahendamiseks ja keskkonna nõudmiste ning võimalustega kohanemisvõime parandamiseks. Nõustamise abil inimene üritab teha valikuid ja parandada oma igapäevase elu kvaliteeti 1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne suhtlemine, mis väljendub nii verbaalsel kui mitteverbaalsel tasandil, on olukord, kus nõustatav (edaspidi klient) tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena ja see soodustab usaldustunde loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või

    Perepsühholoogia
    thumbnail
    17
    docx

    Nõustamispsühholoogia

    Siis oskad edasi suunata. Nt depressiooni ravides pead mõtlema ­ kliinilise vere analüüs (hemoglobiin, d vitamiin). Küsi: kas teil on olnud haigestumisi? Millal lasite viimati kliinilise vere teha? Madalama haridustasemega inimeste jaoks on nõustaja ekspert, keda ta ülistab ja kelle aega ta ei taha raisata. Neil on ebamugav. Seda rohkem tuleb tööd teha, et sõnum jõuaks nendeni ja nad tahaksid teiega kauem vestelda. Kommunikatsiooniteooria alused ­ kuidas suhet ülesehitada, sõnumit edastada. Üldjuhul me arvame, et teine saab aru ja liigume edasi. Klient võib aga seista samas punktis. Väga tugev viide neuropsühholoogiale. Ärevuses inimese frontaalsagar töötab ellujäämisprintsiibil, kognitiivne võimekus on piiratud. Probleemilahenduse strateegiad ­ mehed on rohkem probleemilahendusele suunatud, naised emotsioonidele. Täiuslik oleks, et neid osatakse vahetada vastavalt olukorrale. Toetav stiil, vältiv stiil

    Nõustamine
    thumbnail
    4
    docx

    Nõustamise põhialused; I kodutöö: nõustamiskoolkondade võrdlus

    On kaks alust: lähte positsioon ja juurida probleemid ja Väljaõpe kestab palju aasta analüüsimisele. Inimene räägib vabas tehnika. nende tekkelised Nõustamine on pikaajaline ja assotastioonis probleemist Klienti nähakse 4-5 korda nädalas, mittu alused ehk kindlalt piiritletud protsess, kus lähtuvalt terapeudile oma aastat järjest. sümptomid. osapooled teavad teineteisest vähe. mõtetest. Tehniliselt järgitakse vaba assotsiooni Inimesel on võimalik

    Nõustamise põhialused
    thumbnail
    38
    odt

    JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“

    näe nii öelda tunneli lõpus valgus, siis tulebki mängu hea nõustaja ja kuulaja, kes paneb kliendi jutus tähele asju, mida klient ise ehk ei märkagi ja tänu sellele võin ka kliendil tekkida taipamine tänu millele leiab klient oma probleemine lahendused. 3 2. PEATÜKK Tihtipeale kahjuks inimesed, kes ei ole kursis sellega, kes on nõustaja ja mis on nõustamine, kalduvad kohe arvama, et nõustaja on hulluarst ja need kes kasutavad nõustamise teenust on hullud. Tänapäeva ühiskond kahjuks soosib sellist arusaama, et inimesed peavad olema väga tugeva iseloomuga ja peaksid kõiges ise hakkama saada. Tihti peale arvatakse, et nõustaja külastamine on häbiväärne ja see tekitab inimestes täiesti vale häbitunde. Nõustamine on tegevus, mis toimub, kui muretsev inimene kutsub tetse inimese endaga teatud sorti suhet looma, andes talle selleks loa, ehk kui keegi kellel on mure, kutsub abi ja lubab kellegi endaga

    Sotsiaalteadused




    Kommentaarid (3)

    katz009 profiilipilt
    kätlin juurik: Materjal on väga hea, kokkuvõtlik ja igati abiks õppimisel. Muidugi eeldades, et omal korralik konspekt läbi töötatud.
    09:48 28-10-2010
    LilDozhd profiilipilt
    Epp Krusenvald: oli üsna copy-paste materjal slaididelt tehtud aga ehk aitab siiski :)
    17:29 04-01-2013
    caryyn profiilipilt
    caryyn: Nõrk materjal
    17:37 28-03-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun