BINGE EATING DISORDER EHK KOMPULSIIVNE ÜLESÖÖMINE Risto Tõldsep IX klass 2014/15 Mis see on? · Kompulsiivne ülesöömine ehk kompulsiivne toitumishäire, tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. · Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Põhitunnused · Õgimishood süüakse ka siis, kui ei olda näljane. Neil on kinnisideed: sage rohkest söögist fantaseerimine,
on Green tuntud YouTube'i ettevõtmiste poolest „Paberlinnad“ „Süü on tähtedel“ „Alaskat otsides“ Peategelane Aza Aza on 16. aastane tüdruk, kes käib keskkoolis Päris tavapärane tema elu siiski pole, sest ta maadleb sundmõtetega Ta on tihti süüvinud omaenese mõtetesse ning pole harjunud palju rääkima Tüdruku parim sõbranna on Daisy Aza sundmõtted olid väsitavad ja korduvad, kuid need tundusid ainsa tõelise detailina kogu romaanis Obsessiiv-kompulsiivne häire Aza jaoks on haiglas viibimine raske tema sundmõtetest bakterite pärast Tüdruk teeb rumaluse ja nüüd kontrollib ema kogu aeg tema rohuvõtmist Üle kõige kardab neiu C. diffi nakkust Azal on komme oma sõrme küünega vigastada ning haava pidevalt puhastada Põgenemisjuhtum Daisy tuli lagedale plaaniga miljardärist mees koos Azaga üles otsida, sest Aza oli kunagi sõber tolle poja Davisega Sõbrannadel õnnestub noormehega kohtuda ning vanad
Teemad: Aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Autismispektri häired. Neurokognitiivsed häired ja vaimne alaareng. Obsessiiv-kompulsiivne häire. Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksusehäire. Kliiniline psühholoogia II eksami küsimused
Ärevushäirete ravi Andres Tiinonen Ärevushäired F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Foobsete ärevushäirete ravi Kognitiiv-käitumuslik teraapia! Sotsiaalfoobia SSRId MAOId Benzodiasepiinid Beeta-blokkerid vajadusel Ravi mahajätmine 6-12 kuu jooksul sümptomite kadumisest Agorafoobia ravi SSRId Minimaalne toimiv annus Kui maksimaalse annusega pole toimet tuleb mõelda teiste antidepressantide peale TCA/TeCA või MAOI Benzodiasepiinid Ettevaatust kuritarvitamise tõttu
ärevust. Paraku kahaneb molekuli töövõime inimese vananedes. Itaallaste katsest ilmnes, et CREB1 hakkas hiirte ajudes tööle madalakalorlusega dieedi puhul. Täpsemalt aktiveeris see molekul omakorda mitu geeni, mis seisavad hea aju hea töövõime ja pikaealisuse eest. https://www.kliinik.ee/uudised/aid-25759/%C3-lesoomine-on-kahjulik-nii- kehale-kui-vaimule http://naine24.postimees.ee/675888/ulesoomine-soodustab-aju-vananemist Kompulsiivne söömishäire ehk kompulsiivne ülesöömine ehk emotsionaalne liigsöömine ehk KMP söömishäire , tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. Spetsialistid on nimetatud toitumishäire teaduslikult kinnitanud ning jaotavad selle kahte alakategooriasse : on käitumuslik-muudatuslik mudel (stiimulist ajendatud) ja toituvussõltuvusmudel. Põhjused
SÖÖMISHÄIRED Koostajad:Kaur Varipuu Mihkel Kukk SISSEJUHATUS Söömishäired on psüühikahäired. Tingitud liialdasest muretsemisest: figuuri pärast. kehakaalu pärast. Tekkinud viimastel aastakümnetel. Meestel on need häired haruldased. Enamasti tekib 14-18 aastaselt. ERINEVAID SÖÖMISHÄIREID Anoreksia Buliimia Ülesöömine Kompulsiivne ülesöömine Oksendamine Diabuliimia Ruminatsioon EDNOS Pika Öine söömine ANOREKSIA Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Isegi keelitamine ja preemiad ei aita nälgimist lõpetada. BULIIMIA Liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese
- perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga (küsimusega, vestlusteemaga) 5 Mõtlemise sisulised häired (disturbances in content of thought): 1) sund- e. obsessiivne mõte (obsession) (vt. kirjeldus obsessiiv-kompulsiivne häire) 2) foobia (phobia) - teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud): *agorafoobia (agoraphobia); *sotsiaalfoobia (social phobia); *liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia)(kõrgusekartus, välgukartus, loomade kartus jne 3) ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea) - ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte.
tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus, unepuudus/liigmagamine, kurvameelne ellusuhtumine (korduvad enesetapumõtted), tahtejõuetus, rahutus, meeleoluhäired, keskendumisvõime puudumine
Kompulsiivse söömishäirega inimesi iseloomustab see, et nad peavad tihti dieeti ja et kerge ülekaal on neil tekkinud noores eas. Umbes pooled neist on lapsepõlves stressi all kannatanud ning sageli ajab neid sööma viha, kurbus, igavus või masendus. Paljud sellise söömishäirega inimesed tunnevad end ebakindlalt ja väldivad avalikke üritusi. Kompulsiivset söömist esineb ka buliimia puhul, kuid buliimikud kasutavad toidu väljutamiseks oksendamist või diureetikume. Kompulsiivne söömishäire on kõige levinum söömishäire. EESTI kohta puuduvad andmed, kuid USA-s kannatab selle söömishäire all umbes 3% kõikidest täiskasvanud inimestest. Kompulsiivne söömishäire võib esineda igas vanuses inimestel, kuid seda esineb rohkem täiskasvanutel vanuses 46 kuni 55 aastat. Selle all kannatavad rohkem naised kui mehed. Kuigi enamikul ülakaalulistel inimestel ei ole kompulsiivset
on seotud tugeva distressiga ning liigsöömishäire puhul korduvad söömishood vähemalt korra nädalas kolme kuu jooksul." [2] 3. Tagajärjed Pannakse kirja tõsisemad meditsiinilised häired, mis võivad kaasneda antud söömishäire esinemisega. Selgitatakse, mis võib juhtuda, kui ei otsita haigusele ravi. Kompulsiivse toitumishäire ravimata jätmine võib viia tõsiste haigusteni. Näiteks tavaliselt põhjustab see kehakaalu tõusu ja rasvumist. Lisaks võib kompulsiivne ülesöömine põhjustada kõrget kolesteroolitaset, diabeeti, südamehaigust, kõrgvererõhutõve ja depressiooni. Pikaajalised kõrvaltoimed võivad olla neeruhaigus, artriit, luude hõrenemine ja insult. Rasketel juhtudel võib see põhjustada isegi surma. Teised negatiivsed tagajärjed on näiteks liigne raha raiskamine toidule, süütunne ning madal enesehinnang. [3] 4. Abi saamine ja ravi Selgitatakse, kuidas saada hakkama, kui esineb kompulsiivne toitumishäire või
Kompulsiivse söömishäirega inimesi iseloomustab see, et nad peavad tihti dieeti ja et kerge ülekaal on neil tekkinud noores eas. Umbes pooled neist on lapsepõlves stressi all kannatanud ning sageli ajab neid sööma viha, kurbus, igavus või masendus. Paljud sellise söömishäirega inimesed tunnevad end ebakindlalt ja väldivad avalikke üritusi. Kompulsiivset söömist esineb ka buliimia puhul, kuid buliimikud kasutavad toidu väljutamiseks oksendamist või diureetikume. Kompulsiivne söömishäire on kõige levinum söömishäire. Eesti kohta puuduvad andmed, kuid USA-s kannatab selle söömishäire all umbes 3% kõikidest täiskasvanud inimestest. Kompulsiivne söömishäire võib esineda igas vanuses inimestel, kuid seda esineb rohkem täiskasvanutel vanuses 46 kuni 55 aastat. Selle all kannatavad rohkem naised kui mehed. Kuigi enamikul ülakaalulistel inimestel ei ole kompulsiivset söömishäiret, on sellise söömishäirega inimesed tavaliselt
käitumine 8) Situacija:Patsiendile on tehtud märkus tema töökohta,hiljem ta kaebab sõbrannale et täna ainult te,male etteheitud tehtud..millega on tegmist? Vältiv. 9) Ili: Naispatsient, kahtlustab oma meest, pikaajaliselt solvub, väga emotsionaalne... Paranoiline. 10) Situacija: patsined on võluv,tahab et teda imetleksid jne....mis häirega on tegemist?Histriooniline 11) söömishäirega ei ole tähtis...? 12) Obsessiiv kompulsiivne häire - Ärevushäired,sundmõtted ,sundteod. Teperj nado bilo napisatj samim: 13) Mida õde peab tähtsaks töötades lapspatsiendiga kellel on psüholoogiline häire? 14) Mis on kolm tunnust mille poolest söömishäired ja depressioon sarnased? madal eneshinnang; kaalu langus; muutused mõtetes 15) Mis on kolm tunnust mille poolest depressioon ja ärevushäired erinevad? Depressioon: mõtted-minevikuvormis; üldised mõtted ,,kõik"; mõtted on minavormis
prognoosimatu, hood kestavad tavaliselt minuteid 6. PTSD(posttraumaatiline stressihäire) on häire, mis võib tekkida pärast eluohtlikku ja erakordset vapustavat sündmust 7. Häire, mille korral on stressoriks tavaliselt raske kehaline haigus, lähedase inimese kaotus, lahusolek, migratsioon, eraldamine kinnisesse suletud ruumi, on kohanemishäire 8. Obsessiiv-kompulsiivne häire on ärevushäirete hulka kuuluv seisund, mille kesksemad sümptomid on sundmõtted ja-teod 9. On leitud, et kõige tavalisem sundmõte on seotud määrdumis- ja nakatumishirmuga 10. Turvalisuskäitumine ärevuse säilimisel tähendab kardetud katastroofi ära hoidmist või minimaliseerimist 11. Ärevushäirete kognitiiv-käitumisteraapia pikkus on tavaliselt 12 seanssi 12
- vältimine või ülemäärase hirmuga talumine *lihtfoobia konkreetsete esemete või elusate olendite kartus *agorafoobia avaliku/suure avatud/kinnise ruumi kartus *sotsiaalfoobia avalik esinemine inimene hakkab ennast vaatlema teise inimese pilgu läbi *PAANIKAHÄIRE - korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood - pole seotud kindla situatsiooniga - ootamatud ja prognoosimatud *surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna *OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE HÄIRE - obsessioonid ehk sundmõtted ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse *kompulsioonid ehk sundteod pidevalt korduv stereotüüpne käitumine *ÄGE STRESSREAKTSIOON - iseloomulik nõutus, teadvuse mõningane kitsenemine, tähelepanu ahenemine, võimetus ära tunda stiimuleid, desorientatsioon - paanilise hirmu vegetatiivsed sümptomid (südame pekslemine, higistamine, kuumahood) - osaline või täielik amneesia
Ärevushäire liigid: Stressiga seotud ärevushäired kohanemishäire äge stressreaktsioon posttraumaatiline stresshäire Stressiga mitteseotud ärevushäired Foobsed ärevushäired o agorafoobia (paanikahäireta, paanikahäirega) o sotsiaalfoobia o lihtfoobia Paanikahäire Generaliseerunud ärevushäire Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Obsessiiv-kompulsiivne häire 3. Levimus ja Pärilikkus Ärevushäired on üsna tavaline haigus, mille all kannatab 4–7% kogu elanikkonnast. See on tavalisem naistel ja alla 30-aastastel inimestel. Küll võivad vanemate inimeste kehalised haigused ärevushäirete kujunemisele kaasa aidata. Pärilikkust puudutavad uurimused on andnud osaliselt vasturääkivaid tulemusi, kuid mahuka, Ameerikas läbi viidud uuringu kohaselt on ärevushäired vähemalt osaliselt pärilikud.
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. On tekkinud infoühiskond- üha enam sõltume tehnoloogiast, mis muudab maailma keerulisemaks ja vähendab meie vastutust ning inimlikku lähedust. Mõju psüühikale: meie aju ja globaalne aju on Internet; virtaaltegelikkus muutub osaks tegelikkusest psühholoogilise ruumi laienemine küberruum kui sotsialne ruum kõikjalolek 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond 3. Internetipsühholoogia aine. Uurib arvutite ja interneti mõju inimese nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele ning aitab teadvustada, mida me Internetis ikkagi teeme. Internetipsühholoogia analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele....
Düssotsiaalne Antisotsiaalne Emotsionaalselt ebastabiilne Piirialane (borderline) - impulsiivne tüüp Histriooniline - piirialane tüüp Nartsissistlik Histriooniline Klaster C Vältiv Vältiv Sõltuv Sõltuv Obsessiiv-kompulsiivne Obsessiiv-kompulsiivne Passiiv-agressiivne Passiiv-agressiivne Nartsissistlik Depressiivne (Puuduvad RKH-põhiversioonis) Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999 Nartsissistlik isiksusehäire 6 2. NARTSISSISTLIK ISIKSUSEHÄIRE Nartsisstlikul isiskusele on ülepaisutatud ettekujutus endast ja oma tähtsusest. Nad
kogemusega sarnased tunded ja mõtted või ka käitumine 4) Püüe vältida traumaga seotud mõtteid ja tundeid 5) Püüe vältida traumaga seonduvaid olukordi või tegevusi 6) Emotsionaalne tuimus, tundub nagu ei olekski tundeid 7) Teistest võõrandumise tunne 8) Huvi kaotamine varasemalt meeldinud tegevuste suhtes 9) Ärevuse sümptomid nagu uinumisraskused, keskendumisraskused, ärrituvus. (Post-traumaatiline stressihäire, http://peaasi.ee/) Obsessiiv- kompulsiivne häire Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted on korduvad mõtted või kujutlused, mis oma olemuselt ei olegi antud olukorras tähtsad, kuid tükivad millegi tõttu pähe. Neid võib püüda eemale lükata või vältida, kuid sageli võib see olukorda halvendada. Sundmõtete sisuks on tihti asjad, mis inimesi hirmutavad või mida tajutakse ebameeldivana nagu näiteks vägivald enda või teiste suhtes, hirm, et triikraud jäi välja lülitamata või uks või aken on lahti
- Kui kaua tuleb seda teha? - Milliste abinõudega? - Mis saab hiljem, milline on prognoos? Autismiga lapse probleemid: - Piiratud kontakteerumis-, emotsionaalsete suhete loomise võime. - Puudulikud verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvõimed. - Motoorika häired: "puisus", stereotüüpiad jne. - Kognitiivsete võimete fikseerumine vaimse arengu madalamatele astmetele. 8 - Kompulsiivne püüd säilitada endine olukord. - Intensiivsed ebaloogilisena näivad hirmud, autoagressiivsus vm. Autismist Autism on pervasiivne arenguhäire, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes. Autism ilmneb väikelapseeas, mõnikord on lapse suhtlemishäired märgatavad juba imikueas. Autism on enamasti eluaegne psüühikahäire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased iseärasused möödunud täiskasvanueaks. Autismi ühest tekkepõhjust ei ole avastatud.
Mustollusest algav tee · Normaalse motoorika säilitamine. · DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat.
● ravi: antidepressandid, memantiin, teraapia Armastusesõltuvus: ● põhilised sõltuvuse tunnused: iha, tolerants, loobumise sümptomid ja tagasilangus ● positiivne sõltuvus - positiivseid omadusi suhtes hakatakse ülistama, negatiivsed aga eitama/eirama ● negatiivne sõltuvus kui hülgamine - protestifaas, loobumine/meeleheide. Hülgamisest tingitud raev - kirehoo kuritegude kõrge arvu põhjus Spordisõltuvus: ● kompulsiivne häire - füüsilise koormuse sundimine vaatamata negatiivsetele tagajärgedele ● Anorexia athletica - tehakse trenni vaatamata vigastusele, haigusele või valule ● Exercise bulimia - “binge”-eating ning sellele järgneb süütundest tingitud intensiivne treening ● sümptomid: vajadus eufooria järele, trenn segab igapäevaelu, eluohtlikult madal kaal, magamatus, peavalu, korduvad vigastused, ületreenimine, kõrge puhkepulss
Teadvus lõhestatud. Sotsiaalne rolliteooria: T. Sarbin. Tsuhte konstrueerimine. Hüpnoos kui õpitud käitumine. Dopamiin · Palju funktsioone. tunnetus, motivatsioon, karistus, uni, mälu, õppimine. · Tekib siis kui ebatavaline autasud. · Amfetamiin on sarnane efektilt dopamiinile. · Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega Serotoniin · Pidurdus. · Uni, meeleolu. · Sund-kompulsiivne häire Noadrenaliin koos adrenaliiniga moodustavad osa võitle-või-põgene süsteemist, mõjutades südametegevust, skeletilihaseid ning suurendades glükogenolüüsi e. glükogeeni lagunemist ja glükoneogeneesi e. glükoosi uuesti sünteesimist organismis. AIDA attention, interest, desire, action MÄLU vt õpik Emotsioonide olemus · Mida tähendab "tundma"? Tunnen kui "elan läbi" ja tunnen kui "tean". · "To feel" ja "perezivatj". · Tundes on "peegeldus".
Kui psühhopaat soovib seksi ning tema kohtingukaaslane seda ei paku, siis on vägistamine hea ja kaaslane halb. Nõrk enesekontroll. See omadus võib näida eksitav, sest psühhopaadid teesklevad pidevalt oma “normaalsuse“ etendamisel. Ometi võib nõrk enesekontroll lüüa välja, kui psühhopaat käitub täpselt nii, nagu tahab, siis, kui tahab. Eesmärkide puudumine. Psühhopaatide hetkelised soovid varjutavad nende pikemaajaliste eesmärkide loomise. Kompulsiivne valetamine. Valetamine hoiab psühhopaatide maailmavaadet ja neid ennast koos. Valetamise kaudu suudavad nad olla kogu ülejäänud ühiskonna parasiidid. Manipuleerimine. Õppinud terve elu tundma teiste inimeste käitumist, on psühhopaadid meisterlikud manipuleerijad. Õigetele nuppudele vajutades suudavad nad mängida inimeste endi emotsioone nende vastu. Antisotsiaalne käitumine. Psühhopaadi olemuseks on antisotsiaalsus. Võimetus
needki kõik Põhjamaades. Käesoleval hetkel ei teata veel, kas Aspergeri sündroomi esineb sama sagedusega kõigis maades ega isegi seda, kas seda esineb kõigis maailmajagudes. Ligi pooled kõigist Aspergeri sündroomiga isikutest ei otsi enne täiskasvanuks saamist psühhiaatrilist abi. Oluline on ka teada, et mitte väheolulisel osal täiskasvanud patsientidest, kellel arvati olevat skisofreenia, obsessiiv-kompulsiivne häire ja erinavad isiksusehäired, on tegelikult Aspergeri sündroom. Seega umbes 3-4 lapsel 1000 kohta areneb kogu Aspergeri sündroomile tüüpiline sümptomikooslus välja enne kooliiga või koolieas ning umbes sama paljudel on Aspergeri sündroomi piirimail olevad autismispektrihäired. Poistel on selgeid sümptomeid sagedamini kui tüdrukutel ja vaid iga viies juhtum on tüdruk. Retti sündroom Retti sündroomi (Rett's syndrome ingl. k
Teiseks lähenemis meetodiks on patsindi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija eesmärgiks on viia inimene tagasi aega, mil foobia ei olnud veel välja kujunenud ning lasta tal tunda, kuidas ta tundis end ilma foobiata. See tunne kasutatakse foobia asendamiseks. Samu hüpnoosi meetodeid kasutatakse teiste seisundite ravimiks. Nende hulgas võivad olla paanikahäired, posttraumaline stress või obsessiiv-kompulsiivne häire (M. Streeter, 2004). 3. Meditsiinilised rakendused: Valuravi Ammustest aegadest on hüpnoosi kasutatud protseduurides patsientide rahustamiseks ja valuvaigistamises. Bostoni teadlased demonstreerisid 2000. aastal, et hüpnoosi abil on võimalik vähendada operatsioonist tingitud valu, lühendada operatsiooni kestvust ja suurendada ohutust. Uuringus, mis hõlmas 241 patsienti, avastati, et need, kes kasutasid
Ärevus- ja stressiga seotud häirete klassifikatsioon F40 Foobsed ärevushäired e. foobiad F40.00 Agorafoobia paanikahäireta F40.01 Agorafoobia paanikahäirega F40.1 Sotsiaalfoobia F40.2 Lihtfoobiad F40.8 Muud täpsustatud foobiad F41 Muud ärevushäired F41.0 Paanikahäire F41.1 Generaliseerunud ärevushäire F41.2 Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire F41.3 Muud segatüüpi ärevushäired F41.8 Muud täpsustatud ärevushäired F42 Obsessiiv-kompulsiivne häire Emotsionaalne stress ja ärevus Emotsionaalne stress = normaalne ärevus. Emotsionaalne distress e ülemäärane ärevus e haiguslik ärevus e ärevushäire. Sooritustase langeb, mida suurem on ärevus. Emotsionaalse stressi neurobioloogia Hirmu ja aktivatsioonireaktsiooni tekkega on seotud locus coeruleus ja sümpaatiline NS ning amygdala. Amygdalas määratakse võimalikud ohud ning aktiveeritakse sümpaatiline NS ja HPA-telg.Amygdala
suureneva kehakaalu pärast. Siis ta oksndab toidu välja. See tekitab omakorda masendust ning viib uue valimatu söömissööstuni. On leitud, et depressiooni ja buliimia korral on samad neurotransmitterid hõlmatud. Selle tõttu on sageli buliimikud ka depressioonis, neil esineb ärevushäireid, obsessiiv-kompulsiivset häiret ja teisi psühhiaatrilisi haigusi, mis on seotud neurotransmitterite tasakaalutusega. Uuringud näitavad, et mitmetel buliimia patsientidel on obsessiiv-kompulsiivne käitumine (OCD) sama raskelt väljendunud kui OCD diagnoosiga patsientidel. Selletõttu ei ole imestada, et patsiente, kel on buliimia saab ravida mõnede samade ravimitega, mis depressiooni. Kasutusel on fluoksetiin, mis aitab serotoniini (neurotransmitter) taset ajus normaliseerida. Kokkuvõte Toitumishäireid (Anoreksiat ja buliimiat) põdedes hävitab inimene ise järk-järgult oma organismi ja iseennast
· Laiendab veresooni, · Lõõgastab intensiivsemalt lihased, · Vaigistab valu. (Paju, Raudsik 2007) SOTSIAALNE ÄREVUS Ärevus on normaalne reaktsioon stressile, murele või ohule, kuid kui ärevus muutub väga tõsiseks või kauakestvaks või ei ole olukorraga proportsioonis, hakatakse seda nimetama ärevushäireks. (Baldwin 2005) Ärevushäireid on mitut tüüpi, näiteks generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalne ärevushäire, paanikahäire ja obsessiiv-kompulsiivne häire. Kuna ärevushäire mõjutab inimese meeleolu, mõtteid ja käitumist, raskendab see igapäevaeluga toimetulekut nii kodus, tööl, koolis kui ka teiste inimestega suheldes. (Baldwin 2005) Ärevushäirete põhjuseks on ajus leiduvate kemikaalide tasakaalu häirumine. Tegureid, mis häire vallandavad, täpselt ei teata, kuid mõningad bioloogilised ja sotsiaalsed tingimused võivad ärevushäirete riski suurendada. (Baldwin 2005)
Trihhotillomaania on impulsihäire, mida iseloomustab pikaajaline tung omi juukseid ja teisi kehakarvu välja tõmmata. Seda juhtub nii palju, et karvade kaotus on märgatav. Tavaliselt ei õnnestu seda tungi peatada. Karvu võib eemaldada igalt poolt, kuid pea ja silmade ümbrus on kõige levinum. Karvu eemaldatakse sel määral, et see põhjustab stressi. Häire võib olla iseloomulik tervele perele. See esineb sagedamini neil, kellel on obsessiiv-kompulsiivne häire. Karvade kitkumisele eelneb tavaliselt pingetõus ja järgneb kergendus ning rahulolutunne. Diagnoosi ei ei saa panna, kui on tegemist nahapõletikuga või kui juuste kitkumine on reaktsiooniks luulule või hallutsinatsioonidele. Kõõm Kuiv kõõm, s.o. lahtiste helvestena juuste vahel. Rasune kõõm, nahatükid on peanaha küljes kinni. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine.
päeva, 1)maniakaalne 2)depressiivne 3) segatüüpi Psühhoosi ravi: 1)Ägeda faasi ravi psühhoosi kiire kupeerimine 2)Pikaajaline ravi relapsi ja haigusepisoodi kordumise ärahoidmine(säilitus- ja toetusravi) TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED A-RÜHM SKISODNE, PARANOILINE, SKISOTÜÜPNE B-RÜHM ANTISOTSIAALNE,EBASTABIILNE,HISTRIOONILINE,NARTSISSISTLIK C-RÜHM VÄLTIV, SÕLTUV, OBSESSIIV-KOMPULSIIVNE ISIKSUS Paranoiline isiksus : tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes ; mitteandestamine, kalduvus viha pidada, umbusklikkus, kalduvust kogemust moonutada ; oma õiguse tagaajamine, kahtlused partneri truuduse suhtes, enesekeskne hoiak, sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust. Skisoidne isiksus Rõõmu tunneb vähestest tegevustest, emotsionaalne külmus, raksused emotsioonide väljendamisel, kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne , ükskõiksus sotsiaalsete
taju muutused) 49. Alkoholi toime ajule. Surub maha pidurduse läbi neurotransmitterite pidurduse. 50. Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime. Dopamiini funktsioonid: tunnetus, motivatsioon, karistus, uni, mälu, õppimine Üllatuslik, ootamatu autasu Amf efektilt sarnane dopamiinile Üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skiso pos. tunnustega Serotoniini fuktsioonid: pidurdus, uni, meeleolu, sund-kompulsiivne häire Liigne serotoniin pärsib dopamiini ringlust (seda tekitavad antidepressandid) Noradrenaliin- tähelepanu, energia. Koos adrenaliiniga on stressihormoonid, noradrenaliin olulisema psühhotroopse toimega 51. AIDA mudel. Attention Interest Desire Action 52. Tähelepanu probleemid. 53. Marketingi sõnumi komponendid. 1.Objekt-toode, mis on info fookuses (Marlboro) 2
DSM I telje tuntumad, DSM II isiksushäired Biopsühhosotsiaalne lähenemine- psühhopatoloogia lähenemisviis, mis rõhutab bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite rolli vaimuhaiguste tekkeks. Ärevushäired: Foobiad, paanikahäire (paanikahood) ja agorafoobia (hirm olukordade ees, kus abi ei pruugi olla kättesaadav, kardetakse paanikahoogusid kogeda, ei lahkuta turvalisest keskkonnast), üldine ärevushäire GAD- pidev muretsemine kõige pärast obsessiiv-kompulsiivne häire stressihäired: akuutne stressihäire-traumaatilise sündmuse läbi elanud, mälupildid ja õudusunenäod; PTSH-korduvad õudukad, unehäired, mälupildid Meeleoluhäired: Depressioon, Biopolaarne häire-emotsionaalsete äärmuste vaheldumine;maniakaalsed ja depressiivsed episoodid Antipsühhootikumid dopamiini retseptoreid blokeerivad, ravivad skisofreenia positiivseid sümptomeid (luulusid, hallukaid) Arenguhäired: Autism Tähelepanu- ja hüperaktiivsushäire ADHD
(emotsionaalne ja psühholoogiline tasu) välimise motivatsioonina (sh majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted ) Rahapsühholoogia Rahaga seotud uskumused, hoiakud ja käitumine Raha tähendus inimese jaoks Võim Kontroll eelarve üle Turvalisus Vabadus Armastus Isiklik rahulolu Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused (sh sugu, vanus, isiksus jms) rahasse suhtumises Minakontseptsioon ja raha Kompulsiivne kulutamine Hüpoteetilisele juhile omistatava palga suurus sõltuvalt juhi soost ja vanusest (Õunapuu, 2011) Raha kui motivaator? Raha teema on motivatsioonis on väga vana Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad Raha on kõige mõjuvam siis, kui see annab märgatava efekti Raha motiveerib siis kui see on selgelt töötulemustega seotud Juhid usuvad tavaliselt, et raha on kõikvõimas motivaator, aga tegelikult ei ole. MIKS?
mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne, tähelepanu ohustiimulitele. Lapsepõlve suhted: ebaturvaline seotus, autoritaarne kasvatusstiil, ignoreeriv kasvatusstiil, kõrge kontroll.
Söömishäired Söömishäired kuuluvad psüühiliste kõrvalekallete hulka, mis võivad lõppeda raskete tervisehädade ja isegi surmaga. Söömishäire all kannatavale inimesele on toit, kaal ja oma keha väljanägemine muutunud kinnisideeks, mis hakkab mõjutama tema elukvaliteeti ja kaugele arenedes ka tervist. Enamik söömishäirega inimesi ei tunnista endale, et neil on probleem, nad püüavad seda varjata ka teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista.
järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad
järgneb depressiooni periood *F34 Püsivad meeloluhäired: -tsüklotüümia - meeleolu kõikumine. Pole nii suur, et bipolaarne häire olla -düstüümia - krooniline meeleolu alanemine. Pole depressiooni mõõtu Antidepressandid meeleoluhäirete puhul (toimimiseks võib paar nädalat aega minna); rahustid ärevuse puhul. F40-F49 Neurootilised, stressiga seotud somatoformsed häired Foobiad Ärevushäired (nt paanikahäire) Obsessiiv-kompulsiivne häire Konversioonihäire 5-HT, NA, GABA Ärevus ja ärevushäired: *normaalne ärevus - igapäevaselt (nt ettekande esitamine) *haiguslik ärevus -intensiivne, häirib sotsiaalset adaptsiooni; reaktsioon sündmusele suurem kui võiks olla; ei pruugi tekkida kindla asja peale. *foobne komponent – ärevus tekib kindla asja peale *lapseea hirmud (lahutamiskartus, hirmuunenäod) *hirmud täiskasvanul (erinevad foobiad, paanikahäire) Foobiad
(Allik etc 2003: 118). Isiksushäired on jagatud kolme klastrisse ning samasse klastrisse kuuluvad isiksushäired esinevad sageli koos (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): Klaster A Klaster B Klaster C Paranoidne Antisotsiaalne Vältiv Skisoidne Piirialane Sõltuv Skisotüüpne Histriooniline Obsessiiv-kompulsiivne Nartsissistlik 5 ISIKSUSHÄIRETE TÜÜPIDE ÜLDISELOOMUSTUS RHK-10 on välja on jätnud DSM-IV kõige kahtlasemad nartsisliku ja passiiv-agressiivse isiksushäire. DSM-IV toob välja skisotüüpse häire, mis on siiski paigutatud rühma F2, sest on leitud sarnasust ja geneetilist seost skisofreeniaga. Mõne häire nimi on muudetud
Peamiselt küsimused. Ajastus ja sensitiivsus. RISK!: liigsel kasutamisel ülekuulamise tunne, ründav. Nt väärtus-põhine küsimus : kas sa tunned süüd õpingute poolelijätmise tõttu? TOETAV SEKKUMINE: Võtted kliendi toetamiseks, julgustamiseks, tunnustamiseks. Nt Olete tubli, et olete õpingud taas ette võtnud; astuge edasi, võtke siin istet! . RISK!: liigsel kasutamisel vb muuta ülehoolitsemiseks, vb viidata ka nõustaja enda soovile kiiresti abi anda ( nn kompulsiivne abistaja). TÕLGENDAMINE. Kuuldu mõtestatakse lahti oma taustsüsteemile tuginides. Luuakse põhjuslik seos kliendi väidete, sündmuste, tunnete, mõtete vahel või antakse võimalik seletus kliendi käitumisele. Aitab kliendi probleemi analüüsida erinevatest aspektidest ning motiveerida klienti asendama oma ebaefektiivset käitumist funktionaalsemaga. Nt ma saan asjast aru nii... ; kui ma sind kuulan, siis kangastub mulle pilt sellest ... RISK!: oma väärtuste
kasvatuslikud faktorid. Sotsiaalfoobia tunnused Intensiivne ja püsiv hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees Ärevuse sisuks mure, et ta võib sattuda alandavasse või piinlikku olukorda Võib olla üldistunud ja spetsiifilisem See hirm on liiga tugev või põhjendamatu Hirmutavaid olukordi välditakse Tüüpiliselt avaldub hirm mitte väga lähedaste tuttavatega suheldes Obsessiiv-kompulsiivne häire e sundhäire Korduvad pealetükkivad sundmõtted või –teod (pooltel alanud enne 20eluaastat) Tegu on stereotüüpne, korduvad inimeste teadvuses Mõte (hirm), et tegu ei suudeta ohjeldada Mõte, et tegu ei valmista rahulolutunnet Sümptomid tekitavad sisemist pinget, sageli kaasneb depressioon Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti
ja kujutlusi - Muretsemine ki katse kontrollida või vältida negatiivseid emotsionaalseid kogemusi üleüldiselt - Muretsemine kui toimetulekustrateegia Levimus - Elu jooksul 4-6% Komorbiidsus - 50% patsientidest isiksusehäire, valdavalt vältiv või sõltuv isiksusehäire - Depressioon 60% - 20-35% mngi muu ärevushäire - 40% alkoholisõltuvus Obsessiiv-kompulsiivne häire Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted - Korduvad või pidevad mõtted, impulsid või kujutlused mis tundivad stereotüüpsel viisil pidevalt inimese teadvusesse, põhjustades olulist ärevust või kannatust - Mõtted, impulsid või kujutlused ei ole lihtsalt mure igapäevaelu asjade pärasr (,,ma tapan oma lapse ära" - Need häirivda inimest alati ning isik püüab neid mõtteid tõrjuda või maha suruda või
tugivõrgustik. Perekondlik esinemine ilmselt mõjutavad nii geneetilised kui kasvatuslikud faktorid. Tunnused: intensiivne ja püsiv hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees. Ärevuse sisuks mure, et ta võib sattuda alandavasse või piinlikku olukorda. Võib olla üldistunud ja spetsiifilisem. See hirm on liiga tugev või põhjendamatu. Hirmutavaid olukordi välditakse. Tüüpiliselt avaldub hirm mitte väga lähedaste tuttavatega suheldes. Obsessiiv-kompulsiivne häire ehk sundhäire: Korduvad pealetükkivad sundmõtted või teod (pooltel alanud enne 20 eluaastat). Tegu on stereotüüpne, korduvad inimeste teadvuses. Mõte (hirm), et tegu ei suudeta ohjeldada. Mõte, et tegu ei valmista rahulolutunnet. Sümptomid tekitavad sisemist pinget, sageli kaasneb depressioon. Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti. Patsiendid peavad neid enda mõteteks kuigi need tekivad vastu tahtmist.
- Automatism – kõrgem jõud annab käsu ja ta täidab seda - Mutism – ei räägi, puudub ajukahjustus - Ambitendents – vastandlikud impulsid käitumises - Koprograafia Ülemäärane aktiivsus. Psühhomotoorne rahutus Mitteproduktiivne ülemäärane aktiivsus. Võib olla seotd teiste haigustega - Kompulsioon e sundtegu – kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust. Teab ise et see on lollakas - Rituaal – automaatne olemuselt kompulsiivne tegevus selleks et vähendada ärevust - Ataksia - Apraksia Hüpoaktiivsus. Psühhomotoorne pidurdus Alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus. Mõtlemise, kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ja vähesus. - Abuulia – nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje tegutsemiseks ja mõtlemiseks - Anergia - energia puudus Sihipärasus - Tegevuse hüplevus - Tegevuse impulsiivsus - SÕLTUVUSHÄIRED
otsides varjatud tagamaid, psühholoogilisi komplekse ja muud seesugust. Psühholoogi juurde tööle läinud sekretär võttis end kümne kuu pärast töölt lahti. Kui sõber uuris, miks ta seda tegi, vastas ta: "Ta arutas kogu aeg, mis motiiv iga mu teo taga peitub. Kunagi ei jäänud õigus mulle. Kui ma jäin tööle hiljaks, tegin ma seda sellepärast, et olin vaenulik; kui ma tulin varem, olin ma ärevil ja kui ma tuli õigel ajal, olin ma kompulsiivne." Suhtlemine mõjub pärssivalt kui üks inimene teatab teistele, et too on kaitseseisundis või ei ole enda vastu aus või teeb midagi süütundest või hirmust mingi teadvustamata motiivi või kompleksi ees (Bolton 2007: 38). Kiitmine- Üldiselt usutakse, et siiras kiitus tuleb kasuks. Paljud vanemad, õpetajad, juhid jt jagavad kiitust piiri pidamata. Kiitus "peaks tekitama usaldust, suurendama
Aglaya ja Myshkin. Etapis liigub elukoha Ivolgins, Ganya on vaesunud pere, kust Myshkin kavatseb rentida ruumi. Motifs raha ja kättemaks on eriti rikkalikult sündmusi, mis järgida. Lugeja tutvub Ferdyshtchenko, mehe kostiline, kes kohe hoiatab Myshkin ei laenata talle raha. Hiljem Nina Aleksandrovna, Ganya ema hoiatab ka Myshkin, ütlen talle, mitte raha laenata tema abikaasa, General Ivolgin. General Ivolgin on kompulsiivne valetaja, kes kogu romaan räägib palju fiktiivseid lugusid, tihti lootused üha austust. Ganya ei ole ainult häbi oma isa, vaid kogu majapidamises, ja eelkõige asjaolu, et nad peavad võtma üürnikelt, et ellu jääda. Lisaks on ta kibedalt külm suunas oma ema ja õde, Varya, kes mõlemad vastu oma abielu Nastasya. Kolm ema, tütar ja poeg-start vaidlema umbes planeeritud abielu ümber portree Nastasya.
Teiseks lähenemismeetodiks on patsiendi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija eesmärgiks on viia inimene tagasi aega, mil foobia ei olnud veel välja kujunenud ning lasta tal tunda, kuidas ta tundis end ilma foobiata. Seda tunnet kasutatakse foobia asendamiseks. Samu hüpnoosimeetodeid kasutatakse teiste seisundite ravimiks. Nende hulgas võivad olla paanikahäired, posttraumaatiline stress või obsessiiv-kompulsiivne häire (Streeter 2006: 66-67). 1.5.3. Meditsiinilised rakendused Ammustest aegadest on hüpnoosi kasutatud protseduurides patsientide rahustamiseks ja valu vaigistamiseks. Bostoni teadlased demonstreerisid 2000. aastal, et hüpnoosi abil on võimalik vähendada operatsioonist tingitud valu, lühendada operatsiooni kestvust ja suurendada ohutust. Uuringus, mis hõlmas 241 patsienti, avastati, et need, kes kasutasid lõikuse ajal enesehüpnoosi, vajasid vähem valuvaigisteid ja nende
Ravi kolm peamist etappi on: 1) intellektuaalne ja emotsionaalne pilguheit patsiendi käitumuslikele probleemidele; 2) põhjuste täielik avastamine või läbitöötamine; 3) EGO kontrolli tugevdamine IDi ja Superego üle. Psühhoanalüütiline teraapia · Patsient peab aru saama tegelikest, sageli alateadlikest põhjustest, miks ta käitub ebaadekvaatselt. Mõistes neid põhjuseid lakkab käitumine ebasobival viisil. Kasutamisala näited · Obsessiiv-kompulsiivne häire · Foobiad · Seksuaalprobleemid A.Adler Individuaalpsühholoogia 1912 ,,Society of Individual Psychology" Inimest ei saa uurida isolatsioonis, vaid üksnes tema sotsiaalses kontekstis. ,, inimene annab elule ise tähenduse" Individuaalpsühholoogia aspekte · Vaatleb persooni terviklikuna. · Psühhopatoloogia seisukohalt vaadeldakse inimest kui indiviidi, kes on kaotanud julguse.
o Isiklik rahulolu – kas ma olen rahul endaga ja enda majandusliku olukorraga. Ärevus/muretsemine Rahaga seotud kogemused Individuaalsed erinevused (sh sugu, vanus, isiksus jms) rahasse suhtumises; Mehed peavad raha tähtsamaks, ja naised muretsevad rohkem. Hariduse osas peavad raha olulisemaks vähemharitumad. Minakontseptsioon ja raha o Kompulsiivne kulutamine Inimese jaoks pole oluline summa mida ta saab, vaid se suhtleni tunnustus mis sellega kaasas käib. Palju ma väärt olen? konseptsioon. Raha on õnnestumisega seotud- saan palju olen hästi esinenud, saan vähem, siis olen pask. Inimene kipub raha kulutama seda, millisena tahab ta end näha. Kas sa ei kuluta vahel oma raha kurjasti et on eelarvega vastuolus, et täita oma unistuste mina konseptsioonikompulssiivne kulutamine.
Mustollusest algav tee: Normaalse motoorika säilitamine. DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika.
· Ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate (isiku suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Vältimine või ülemäärase hirmuga talumine · Lihtfoobia · Sotsiaalfoobia · Agorafoobia Paanika häire · Korduvad rasked ärevushood e. paanikahood · Pole seotud kindla situatsiooniga · Ootamatud ja prognoosimatud · Nt: surmahirm, hirm kaotada enesekontroll või hulluks minna. Obsessiiv-kompulsiivne häire · Obsessioonid e sundmõtted - ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt subjekti teadvusse · Kompulsioonid e sundteod - pidevalt korduv stereotüüpne käitumine Posttraumaatiline stresshäire · Trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes · Eraldumine teistest inimestest; traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine Dissotsiatiivsed (konversiooni-) häired
annaabi.ee 
