Kiire elutempo mõju meie tervisele Kiiresti arenevas ja tehnoloogilisi abimehi täis maailmas suudame peaaegu kõiki tegevusi teha kiiremas tempos. Me suhtleme, töötame, sõbruneme, reisime kiiremini, kuid puhata kiiremini ei oska. Pikaajaline stressi-ja pingeseisundis viibimine mõjub inimese tervisile laastavalt. Loogiline oleks pärast pikka ja väsitavat päeva heita voodisse ja magama jääda, kuid vahest see ei õnnestu. Millist kahju tekitab kiire elutempo meie tervisele? Üks levinum probleem on raskus uinumisega. Inimene võib isegi normaalsel ajal voodisse minna, kuid ei suuda end välja lülitada. Selles on süüdi valed harjumused. Me vaatame magaminekuni televiisorit, jõllitame arvutiekraani, tarbime energia- ja turgutusjooke, näiteks kohvi ja Coca-Colat. Lahendus on võtta vähemalt tund enne magamaminekut rahunemiseks mitte tegeleda keeruliste probleemidega, jätta Angry Birdsi mängimine vahele ja mitte tarbida
(Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale inimesele, kes kiire elutempo juures ei jõua hommikust korralikult süüa ning õhtusöök piirdub kerge einega, niisiis jääb põhirõhk lõunale. Pakuksin seda menüüd sügis-talvisel perioodil, sest ilmad on siis sombused ja külmad ning inimene vajab palju energiat. Minu menüü sobib rohkem meesterahvale, sest nende päevane kalorsuse vajadus on suurem kui naistel. Kolmekäiguline lõunasöök on valmistatud 25 aastasele füüsiliselt aktiivsele kliendile. Klient
Mõnikord ei peeta isegi vajalikuks kooli või tööle minna, vaid puhatakse kodus. Tähtaegadest ei pruugi noored kinni pidada ka sel põhjusel, et nad soovivad kõike korraga teha: ei keskendu ühele asjale. See võibki olla viivituste põhjuseks. Mitme asjaga korraga tegelemisel jäävad need sageli pealiskaudseks. See tähendab seda, et nad ei pööra sellele kogu oma tähelepanu. Kogu nende usalduse ja kontsentreerumise probleemi põhjuseks on tänapäeva kiire ning pingeline elutempo. Ka tänapäeva vabakasvatus avaldab sellele mõju. Tänapäeva noortele võib ette heita ka ohtrat mõnuainete pruukimist. Pidudel tarbitakse igasuguseid meelemürke rohkem, kui peaks. Näiteks juuakse alkoholi ega arvestata oma piiridega. Liiga tihedalt juhtub nii, et juuakse end pildituks ega mäletata midagi. Või oksendatakse kõik kohad täis, lärmatakse, pannakse teised ohtu, kuna ei kontrollita enda liigutusi
tulnud „lost generation”, kelle elud, on tänu edukatele vanematele kindlustatud ja muretud. Seetõttu ei peagi aitamist elus oluliseks. Empaatia tekkimine on raskem, kui abivajaja usund on siinsete elanike jaoks tundmatu, ning kui inimese väärtused on hedonistlikud. Juhul, kui kannatanul on tuttavamad uskumused ja aitajal on olemas empaatia ja ka märkab, kas nendest piisab abikäe ulatamiseks? “Mul ei ole aega.” Kui inimene on empaatiline ja abivajajad on märgatud, siis kiirema elutempo juures, ei ole töökohustuste, prioriteetsete ülesannete kõrvalt aitamiseks aega. Elu kiiret kulgemist põhjustab ka pidevalt arenev tehnoloogia ja ühiskond. Tähelepanu nõuvavad trendikad tegevused, sotsiaalvõrgustikud (Snapchat, Facebook), tehnika vidinad (aktiivsusmootorid). Kui ongi elutempo kiire, siis kuidas saaks jõuda aitamiseni? Aitaja ja abivajaja kokkuviimiseks, tuleb õppida oskusi aja maha võtmisel, prioriteete ümber
Maaelu plussid ja miinused Eestlased on ennast nimetanud maarahvaks, sest eesti rahval on alati olnud tugev side maaeluga. Eestlased on ajaloo jooksul olnud ikka põhiliselt talupojad. Tänapäeval aga tegeleb üha vähem eestlasi põlluharimisega ning maal elamise asemel eelistatakse linnaelu. Miks on see nii? Maaelul on kindlasti oma eelised aga leidub ka puudusi. Maal elamise üheks põhiliseks eeliseks on looduslähedus inimesed elavad loodusega koos ning see mõjub hästi nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Paljud tänapäeva inimesed tahavadki maal elada selle tervislikkuse pärast. Samuti võib maaelu üheks heaks küljeks olla aeglasem ja kohandatav elutempo, sest talutööde tegemiseks pole vaja näiteks muretseda liiklusummikute või ühistranspordi pärast. Maaelul on ka negatiivseid külgi. Maal elades ollakse linnaga võrreldes rohkem eraldatud teistest inimestest, sest talud paiknevad hõredalt ja maal elab vä...
ajaröövlitele nagu nutitelefon või tahvelarvuti. Kui postindustriaalne ühiskond arenes infoühiskonnaks, hakati edendama infotehnoloogiat ning kommunikatsioonivahendeid, mille pealetung on suuresti vähendanud kirjanduse osatähtsust. Kuigi tegelikult pole kirjandusele juurdepääs kunagi parem olnud kui praegu, sest on olemas e-lugerid ning lugemisrakendused nutiseadmetele. Tänapäeva inimesel ei ole piisavalt aega, et kirjandusse põhjalikult süveneda. Kiire elutempo hoiab inimesi pidevas liikumises nii tööl kui kodus mitmeid kohustusi täites. Lugemiseks napib enamustel aega, sest tegemisi on niivõrd palju, et päeva lõppedes ollakse väsinud. Kui kiire elutempo kõrvalt leidub veel vaba aega, siis otsustatakse seda enamasti kasutada puhkamiseks ning jõutakse läbi lugeda heal juhul vaid üks raamat, sest toimetused, mis kiirel ajal on tegemata jäänud, tuleb ära teha siis
et lapsed peavad saama kiirelt iseseisvaks. Kuigi lapsevanema roll kui selline on sarnane läbi aegade siis tegevused ümber selle on muutunud. Lapsevanema roll lapse elus on olla lapsele toeks, suunata teda, kasvatada oma last, toita teda ning olla tema jaoks olemas igas olukorras. Kahjuks peab tõdema, et tänapäeval ei ole selle jaoks paljudel enam aega. Lapsele ostetakse nutitelefon, sülearvuti ja telekas, mis on tema igapäevane lõbustus. Lastevanemate kiire elutempo muudab nad kurnatuks ning väsinuks, mille tõttu kasutatakse igat vabaminutit pigem puhkamiseks, kui lapsega tegelemiseks. Kindlasti ei saa öelda, et kõik lapsevanemad sellised oleks, kuid peab tõdema, et see on tõusev trend ning me ei saa sellele kätt ette panna, kuna meie ühiskond soosib just sellist kriitilist olukorda nagu meil praegu on. Tänapäevane kiire tehnika areng ning sama kiire elutempo on andnud suure tagasilöögi
Ripsmepikendused Ripsmete pikendamine on tänapäeval muutunud tohutult populaarseks. Väga paljud naised ei saa kiire elutempo juures endale hommikusi meikimisi lubada. Seetõttu ongi palju lihtsam ja mugavam kasutada ripsmepikendusi, mis säästavad dussiga värvimisest ja koolutamisest. Samuti kasutavad pikendusi inimesed, kelle elukutse ei võimalda neil meiki kanda. Ripsmepikendused sobivad: · inimestele, kelle loomulikud ripsmed on lühikesed ja hõredad · inimestele, kellel on tundlikud silmad või ripsmedussi ja muu meigi vastu allergia
Betoonsein kui suhete rikkuja Me elame infoajastul, kus suheldakse erinevate sotsiaalvõrgustike teel. Kui vanasti peeti kaugel olevate sugulastega kirjavahetust, siis tänapäeval on selline stiil üpris haruldane. Rahvas eelistab pigem juttu ajada mobiil- või lauatelefoni teel. Lapselapsed ei kipu just tänu nendele võimalustele ka minema maale vanavanemate juurde. Nüüdisajal on elutempo kõigil üsna kiire. Tekkinud on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad tohutul hulgal vaba aja sisustamiseks loodud huviringe. Noored tahavad käia kõiksugu kunsti-, käsitöö-, laulu- ja tantsuringides. Lisaks sellele harrastatakse pillimängu muusikakoolis ja sporti. Ka koolipäevas on keskmiselt seitse kuni kaheksa tundi ja need on päris väsitavad. Oma hobidega saab tegeleda alles pärast seda. Koju jõutakse hilistel õhtutundidel ning siis alustatakse juba kodutööde tegemisega
seadused on mõjutatud 10 käsust. Üha enam on inimkond hakanud eemale liikuma kristlikust moraalist. 10 käsku keelavad abielu rikkuda ja võõrast vara himustada. Täna ei ole see õpetus inimestele tähtis, sest levinud on lahutused ja truudusetus. 2012. aastal sõlmiti 5900 abielu, kuid lahutati 3100. Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud headest kristlikest tavadest. Tänapäeva maailmas ei ole enam kohta püsivatele vanadele õpetustele. Kiire elutempo ei luba peatuda vanal, mis pole elutähtis. Vandest väärtustest hoolimine ja nende kohaselt toimimine viib muutuste teelt kõrvale. See on ohtlik, sest olles kord elurütmist maha jäänud, on raske uuesti sellele järele jõuda. Maailma elutürm ei võimalda keskenduda kõigele. Otsused ja väärtushinnangud eraldavad ebaolulise olulisest ja kasutu kasulikust. Alles jääb vaid kõige tähtsam see, mis on kasulik iseendale
· 1912-1918 Sünteetiline kubism(Lähtusid geomeetrilistest elementidest nagu vorm ja värv) viimast iseloomustab Suuremad erksamad pinnad, puhtamate värvitoonide kasutamine 5.Omapäraselt silindrite ja sfääride osadest koosnevaid inimesi maalis kubismi esindaja Juan Gris 6.Tuleviku idealiseerijate töid iseloomustab: · Tehnika, elutempo, liikumise idealiseerimine · Luua külakultuuri asemel n.ö suurlinna kultuur · Väljendada liikumist, objekti, hinge seisundit mitmel ajahetkel, ka helisid(mitme jalaga koer) · Väga erksad värvid · Värvikillud · Jõhker, toores värvigamma Part1 Fovism2.Albert Marquet 3
itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. Kujunesid linnriigid, mis meenutasid pisut Vanakreeka poliseid. Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis
Vene keel. , . , - , , . . , , . , , , . . , - . . , , . . ? : , , , , . . ! Inimene ei mõtle oma tervisest, kuni ta on terve. Ja ainult siis, kui midagi valutab, hakkab ta mõtlema sellele, kuidas taastada tervist. Meie ajal on inimestel kiire elutempo. Nad ei jõua süüa hommikusööki, päeval toituvad valesti, liiguvad vähe ja on vähe värskes õhus. Mitte kõik inimesed teevad ja mitte alati jõuavad valmistada maitsvat ja kasulikku kodust toitu. Seetõttu on lapsed harjunud sööma hamburgereid, jooma Coca-Colat ja limonaade. Aga see pole kõige tervislikum toit. Paljud inimesed tarvitavad alkoholi, suitsetavad, võtavad narkootikume. Kõik see nõrgendab meie tervist. Mida teha
võimalikkuse või iseenda ees. Tuleb temaga nõustuda. Inimese käitumise põhiline ajend on mure homse pärast. On inimesi, kes ütlevad, et elavad üks päev korraga. Nad tõlgendavad seda, et homset ei pruugigi tulla ja võtavad elust järjepidevalt iga päev viimast. Samas mingil määral tegutsetakse ikkagi homse nimel: Õpitakse tuleviku nimel, käiakse tööl, et kindlustada söök ja peavari. Mure homse pärast võib inimese elutempo nii kiireks ajada, et ta ei pruugigi elu absurdi tajumiseni jõuda, kui, siis ainult vanaduspõlves, enne surma. Inimene ei suuda tajuda kõiki maailma objektiivseid seaduspärasusi, sest tal on kõigest viis meelt: kuulmine, nägemine, maitsmine, haistmine, kompimine. Nad ei suuda näha maailma nii, nagu näeb nahkhiir, kes liigub infrapunavalguse abil. Iial ei tunne nad seda, mida tunneb teine inimene, saavad kõigest arvata. Indiviidid ei saa näha maailma nii, nagu näevad
CHICAGO JAZZ 9.A Ajalugu · Tekkis 1920ndate algul · Bluusi ja jazzi segu · Loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid · Sellega sai alguse saksofoni kasutamine orkestris · Chicagos tegutsenud tantsuorkestrid hakkasid repertuaari võtma poplugude jazz´i-stiilis arranzeeringuid Muusika iseloomustus · Kasvas soolode tähtsus ja pillimehe virtuoossus · Kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa (ainult alguses ja lõpus) · Marsilik rütm asendus sujuvamaga ·
Futurism on 20.saj esimesel veerandil Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Tekkis enne I maailmasõda, hääbus 1920.aastail. Futurism on kubismi sugulasnähtus. Futuristid olid tohutus vaimustuses tehnika arengust ja uskusid tulevikku. Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis. Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra.
kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri asemel (It-s) suurlinna kultuur; väljendada liikumist, objekti, külakultuuri asemel (It-s) suurlinna kultuur; väljendada liikumist, objekti, külakultuuri asemel (It-s) suurlinna kultuur; väljendada liikumist, objekti,
Hiljem aga muudeti see 8-tunniseks. Suur töösoovijate hulk võimaldas tööstustööliste madalat sissetulekut- mida rohkem oli vabrikus töölisi, seda väiksem oli nende palk. Tööstuspõõre mõjutas ka inimeste elutingimusi- paljud töölised pidid elama barakkides, mis paiknesid tihedalt koos. Vanalinnades kujunesid urkad. Inimestes tekitasid rahulolematust külmad ja halvasti valgustatud vabrikuhooned. Elutempo kiirenes. Kõik see põhjustas inimestes stressi. Paljud hakkasid jooma ning kindlasti leidus ka neid, kes endale lihtsalt kõie kaela panid. Kõige rohkem mõjutas tööstuspööre minu arvates just ühiskonna sotsiaalset struktuuri- tekkis uus klassikoostis. Eristada võis kahte eri poolust: vabrikutöölised ja keskklass. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Talupojad siirdusid linnadesse tööd otsima.
Erinevate allergiate tekkimine ja vältimine puiduga töötamisel Rasmus Varkki TP-12 Sissejuhatus Allergia on tänapäeval üks sagedamini esinevaid haigusi. Kiire elutempo, majandusliku tegevuse kasv ja meid ümbritseva keskkonna saastumine on muutnud meie organismi immuunsüsteemi. Oleme muutunud palju vastuvõtlikumaksväliskeskkonna mõjutustele. Mis on allergia? Allergia on organismi immunoloogiline ülitugev kaitsereaktsioon organismi sattuvale võõrale ainele. Sümptomid väljenduvad eelkõige hingamisteede limaskestadel, nahal,silmade sidekoel ja seedetraktis. Allergiline reaktsioon võib olla kiire ehk otsene ja aeglane ehk hiline.
Nüüd tõstke käsi, kui julgete endale tunnistada, et te olete hoolimatu. Hoidke käsi üleval, avage silmad ja vaadake mitu inimest seda endale ja teistele tunnistada julgeb. Nagu on meie peaminister öelnud, nii ütlen ka mina ´´Tule taevas appi!´´. kas siis nii kriitilised suudategi enda vastu olla? Kas kõik need, kes kätt ei tõstnud julgevad öelda, et neil pole mingeid probleeme. Mis te arvate, et te saate kõikidest probleemidest hoiduda? Eriti sellise, kiire elutempo juures? Vabandust, aga mina seda küll ei usu. Aga millised on need probleemid, mis võiksid tuleneda hoolimatusest? No kindlasti kannatab inimese hoolimatuse all keskkond. Visatakse prügi maha, mis laguneb ja selle mürgid satuvad põhjavette. Või näiteks; põletatakse kevadel keelust hoolimata kulu, ning tuli levib metsa, põletades selle maha, hävitades loomade elupaike ja tappes sadu loomi. Mida me peaks ette võtma? Kas keegi TEIST oskaks vastata?
U. Vadi novell ,,Auhind". NÜÜDISNOVELLI ANALÜÜS Tänavu Tuglase-preemiaga pärjatud U. Vadi novell ,,Auhind" on küllaltki kõnekas, iseloomustamaks meie kaasaegset eluolu. Ta on toonud välja mitmesuguseid meie ühiskonna puudujääke iroonilise, kohati isegi absurdse tooniga. Esimesena jäi silma peategelase suutmatus olla üksi ning see tekitas temas ükskõiksust ning kadus elurõõm. "Kallis, ma nii igatsesin sinu järele. Alati kui me oleme lahus, tekib minu sisse tühimik, mida ma ei suuda mitte millegagi täita," on autor kirjutanud. Sellest enesehävituslikust "armastusest" saab järeldada, et peategelase heaolu sõltub suuresti tema partnerist. Meie ühiskonnas tuleb tihti ette, et inimene on pole piisavalt iseseisev ning sõltub suuresti kellestki teisest ning antud sõltuvus pole alati rahaline - ta otsib alati tuge ja vajab igapäevast poputamist. Samuti hakkas silma jutt "auhinnast", mis pidi tegelase elu drastiliselt muutma. Auhinnaks oli inime...
väärtustest. Üldiselt on luuletused minu jaoks raskesti mõistetavad, kuid Kaplinski luule on mulle arusaadavam kui Juhan Liivi luule, sest Kaplinski kirjutab mulle südamelähedamastel teemadel. Minu lemmikuks luuletuseks jäi Raagus vahtrad. Luuletus kõnetas mind, sest tulles Tallinna jäin ma igatsema loodust, vaikust ja rohelust. Isegi Järve metsa kostub liiklusmüra. Puudub rahu ja vaikus. Jääb vaid lakkamatu stress, mida põhjustab kiire elutempo, mille tõttu jääb elu pealiskaudseks. Sisimas ei teki tasakaalu, sest südames jääb kripeldama, et ei suuda kõigele soovitule pühenduda. Selles luuletuses kasutatud sõna roheline tähendab taimi üldiselt. Loodusega seotud on tema loomes paljud luuletused, toon mõne näite: Allikas Allikas lepiku all keset videviku kajatut maailma peegeldamas kuidas valgus saab pimeduseks piirita märkamata
Olen sageli mõelnud sellele, mdia teevad valesti inimesed minu ümber. Inimesed ei tunne seadusi ega tunnista oma kohustusi ühiskonnas. Inimesed, kes ei käi valimas , ei huvitu ühiskonnas toimuvast ,kuid siiski on pahased ümberringi toimuva tõttu .Noored tunnevad seadusi, aga ei tea oma seisukohta . Hakkasin mõtlema, mida saan mina teha ühiskonna jaoks. Mida see annab mulle ja ühiskonnale, kui mina tunnen seadusi, oma õiguseid ja kohustusi. Tänapäeva inimese elutempo on kiire. Töö ja õppimise kõrvalt puhatakse ja ka pidutsetakse. See eeldab kindlasti, et inimesed tunneksid oma õigusi ja kohustusi.Kool pakub võimalust suurendada noorte huvi riigis toimuva vastu. Tuleb mõelda sellele, kuidas mõjutada riigivõimu ja kuidas maksimaalselt kasutada seaduslike võimalusi. Näiteks koolis õppida ühiskonnaõpetuses kuidas tulla toime tänapäeva ühiskonnas, lähtudes üldinimlikest väärtustest.
Mille poolest erineb tänapäeva Eesti köök varasemast? Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood
otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. 3 Kõigesallija Elukeskkond on muutunud kirjuks. Tänaval on liikumas kõiksugu välimusega ja käitumisega rahvast. Kiire elutempo ei lase süveneda ega muutuda emotsiooniliseks teise inimese (või peaks kasutama juba üldisemat väljendit: olend) tegemisest-olemisest. Kiire infovahetus ja meeletu tulv modernsetest massiteabevahenditest on toonud meieni kultuurivõimalusi kogu planeedilt suuremal või vähemal määral. Elutempo kiirus ja elatise teenimisele pühendatud aeg ei lase aga süveneda millegisse pikemalt. Tarbimise trend sunnib inimest pühenduma elatise teenimisele rohkem, kui ta sajandi alguses seda tegi
Kahjuks raamatute mittelugemisega kaasnevad mitmed probleemid nagu näiteks üksteisest mitte arusaamine, osaline loogilise mõtlemise- ning iseenda väljendamise oskuse puudumine. Sissejuhatus Tänapäeva ühiksonnas loevad noored aina vähem raamatuid. Vaba aega sisustatakse muude tegevustega. Võimalusel vaadatakse raamatu asemel samateemalist filmi. Raamatu lugemine ei ole enam paljude noorte jaoks vabaajaveetmine, vaid kohustus, mis pannakse peale koolis või kodus. Tänapäeva kiire elutempo juures peetakse raamatute lugemist tihti liialt aeganõudvaks. Kõigi muude ahvatluste kõrval on raske leida päeva jooksul kas või pool tundi raamatu lugemiseks. Selle asemel vaadatakse telekast meelelahutuslikke saateid, surfatakse internetis ning istutakse erinevates suhtlusvõrgustikes. Need tegevused pole aga kaugeltki nii arendavad kui raamatute lugemine. Kokkuvõte Inimesed ei saa endale aega juurde tekitada. Küll aga ollakse võimelised oma prioriteete ümber hindama
palju mugavamaks. Kuid vanurid on arvamusel, et ilma igasuguste tehnikaimedeta saab ka väga hästi hakkama ning pole mõtet raha raisata. Sellised lahkarvamused tekitavad väga palju riidu, segadust ja tülisid. Kindlasti sõltub põlvkondade vaheline läbisaamine ka vahemaast ja elukohast. Mõned vanavanemad elavad metsade ja põldudega ümbritsetud maakohtades. Noored seevastu on aga koondunud linnadesse. Kiire elutempo ja töö kõrvalt ei leita aega ega viitsimist maale vanavanematele külla sõita. Ka lapselapsed ei saa siis vanavanematega aega veeta ning nii eraldutakse teineteisest. Ei suhelda pikka aega ning kohtudes ei leita ühist teemat või ei juleta kõigest avameelselt rääkida. Pikapeale võib tekkida isegi täielik võõrandumine. Erinevad probleemid ja erimeelsused tuleb lahendada, peab olema mõistlik ja vahel ka allaandlik
laste vestlustes suurt osakaalu omavad. See probleem ei esine vaid noorte seas, vaid on kiiresti levimas ka teistesse vanusegruppidesse. Oma olemuselt ohustab läänestumine eesti keelt, mida niigi maailma kontekstis vähene rahvaarv räägib. Usun, et on iga eestlase kohustus oma keele jätk selle õigesti rääkimisega tagada ning tarbida teisi kultuure enda oma kõrval mõõdukates kogustes. Samuti on muutunud probleemiks inimeste toitumine. Üha kiirenev elutempo on sundinud inimesi tarbima kiirtoitu. Krõpsud, hot-dog'id, hamburgerid ja paljud teised kaloririkkad välismaa importtoidud põhjustavad ülekaalulisust, mis on ohtlikud tervisele. Väga sageli põevad inimested just seetõttu südame- ja vereringkonna haiguseid, allergiaid ja ülekaalulisust. Eelistades välismaa valmisprodukte ei toetata ka Eesti põllumajandust ning kannatab tervise kõrval ka majandus. Eelistades eestimaist mahetoitu ning riigisisest
maha minuteid järgmise vaheaja alguseni. Vaheaega võib võrrelda aastaid kinni istunud vangi vabaks laskmisega. Üle pika aja on tõesti aega nii, et ei pea pidevalt valima kuhu minna, sest kool võtab tõesti lihtsalt meeletu aja ära ning ma arvan, et praegune õppekoormus on paljudele liiga suur. Kellal ja kalendril ning ajal laiemalt on õpilase elus kõige suurem roll. Ning suurimad probleemid on just seotud ajamajandamisega. Tänapäeva kiire elutempo juures jääb alati aega väheks ning mängu tulevad otsused, kuna aega on päevas ainult 24 tundi.
Sellises katseklaasis kasvas üles pea tundetu, igasuguste ihadeta noormees. Erinevalt oma põdurast poolvennast Camille'st, oli Thérèse sisemuses väga liikuv isiksus. Ta ei kannatanud seda kloostrielu, mis teda päevast päeva ümbritses, kuid tal polnud selle vastu midagi teha ja nii harjus ta sellega ja muutus endassetõmbunuks, samas kui Camille oli eluga täiesti rahul. Kui nad Pariisis ennast pudupoepidajatena sisse seavad ja Camille raudteevalitsuses tööd leiab, aeglustub nende elutempo veelgi. Kuni mängu tuleb Laurent, kes töötab samas kohas, kus Camille'gi. Ta on märksa mehisem kui Camille ja sündmuste arenedes tekib tal suhe Thérèse'iga, kelle jaoks see on õnne tipp. Inimloomuse üks omadusi on kadedus. Juba pisikesest kahtlusest, et keegi on õnnelikum, piisab, et sundida inimest otsima rohkemat. Tekib tunne, et täielikust õnnest on veel üks väike samm puudu. Nüüd on väga lihtne teha üht suurt viga - võtta liiga suur samm ja
Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert Oma kiire elutempo tõttu olin sunnitud seekord retsensiooni tegema teleülekandest, kuna kahjuks ei jõudnud päris kontserdile. Aga pean ütlema, et minu meelest pole see olnud mitte sugugi halvem kogemus, pigem vastupidi. Nimelt vaatasin siis 1. jaanuari õhtupoolikul Eesti Televisiooni pealt Eesti Kontserdi ja Hennessey uusaastakontserti, mis toimus tegelikult Estonia kontserdisaalis. Kontserti eesmärk oli viia kuulajad kaugetesse maadesse ning erinevatesse maailma paikadesse.
inimesed saaksid lubada endale õpikutest ja raamatutest loobumist, samas kui väiksemad koolid ja vähem jõukamad inimesed seda lubada ei saa. Raamat ei vaja ka erinevalt tehnikast elektrit, see on alati kasutatav. Infotehnoloogia kiire arengu tõttu, on hakatud paberkandja kujul raamatut vähem kasutama, selle asemel on kasutama hakatud e-lugereid ja üldist e-raamatu vormi. See loob inimesele kiirema ja lihtsama variandi. Inimeste tänapäevane elutempo ei anna neile vabadust minna raamatukokku või raamatupoodi teose järgi, pigem tehakse kiire otsing internetis. Kirjandus on erinevate inimeste erinevates vormides eneseväljendus. Kuigi võimatu on ette näha inimese ja raamatu ühist tulevikku, võib öelda, et suure tõenäosusega raamatud välja ei sure.
Läbi raskuste tähtede poole Sisenen tagasihoidlikku Lasnamäe Kool korterisse, mis pole just kuigi Kogu oma 12-aastase haridustee luksuslik, kuid äraelamiseks piisab. jooksul on Martin käinud Tallinna Mul palutakse võtta istet ja asuda Reaalkoolis, kus tal kunagi kohe küsimuste juurde, sest antud õppetööga probleeme polnud. ,,Sain loo peategelasel on küllaltki aktiivne õppimisega hästi hakkama, hinded ja kiire elutempo. olid korras. Samas leidsin ka sõprade jaoks aega ning seetõttu jäi Põline tallinlane nii mõnigi kord kodutöö tegemata. Sündinud on Martin Tallinnas, samuti Hetkel õpin ülikoolis on ta oma lapsepõlve siin veetnud. ehitusinseneriks. Võtan kogu seda ,,Mõned suved on saanud küll ülikooliga seotud asja ikka väga
Kirjanduse olemus Minu jaoks on kirjandus kui vaimne keel, mida iga inimene siin maailmas oskab rääkida. Tõsi, kõik ei ole piisavalt püsivad ja keskendunud, et kirjandust luua, ent pea igaüks oskab sellest omal viisil arusaada ning seda endale tõlgendada. Kirjandus on kunstiliik, millel on mitmeid vorme ja ilmeid. Erinevad teosed on areneva tehnika ja kiire elutempo kõrval saanud omale paksu ja aegaviitva raamatu maine. Paljud arvavad, et isegi kui nad tahaksid rohkem lugeda ja oma silmaringi laiendada, siis ei jätkuks neil selleks aega. Aina tihedamini väidetakse, et rahvas ei naudi enam kirjandust ning lugemine pole enam nii populaarne kui see oli varem . Raamatutes ei peitu kogu maailma kirjandus. Tõsi, enamus kirjandusest on salvestatud paberile ja erinevatesse köidetesse, kuid
vanavanemad. Lastele on olulise tähtsusega veel lemmikloomad. Perekonnal on lapse hoidmises ja kasvatamises kõige suurem roll. Lapsevanemalt oodatakse soodsa ja turvalise kasvumiljöö loomist, et tagada lapse huvi ümbritseva maailma suhtes ja tekitada lapses soovi seda tundma õppida. Õpitegevuse tulemuslikkus sõltub sellest, kui turvaliselt laps end tunneb, turvatunde talle loovad aga inimesed tema ümber. Mina leian, et üha kiirenev elutempo ja sagenevad koos- ja lahuselud peredes on soodustanud tingimusi, millega lastel tuleb aina tihemini kokku puutuda, erinevalt eelmistest sugupõlvedest kus selliseid olukordi eriti ei kogetud. Arvan, et lapse sotsiaalne võrgustik koosneb enamasti inimestest, kellega neil on võimalik suhelda (näiteks pereliikmed, lasteaia töötajad ja kaaslased, sõbrad jne.). Laste arengut mõjutavad pereliikmed ja samuti inimesed väljaspool peret. Lähedase
Näiteks „kell mu käel aeglaselt käib“ on personifikatsioon, sest antakse eluta esemele elusa inimese tunnused, kell ei saa aeglaselt käia käel. Teine personifikatsioon on näiteks see „ õnn ei kohta mind mu eluteel“ õnn ei ole eluolend ja ei saa reaalselt kedagi kohata kuskil. Luuletus kuulub eleegia zanrisse. Sisu on kurb ja sügavamötteline.Esineb nutulaulu terve luuletuse vältel. Luuletus räägib inimesest, kes soovib leida endale hingesugulase, kuid kiire elutempo tõttu on tal selle kaaslase otsmisega raskusi. Kasutatud Kirjandus Wikipedia artikkel „Ellegia“ http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia (20.10.14) Annabel Leesalu artikkel nimega „Eleegia ja Jambid“ http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/eleegiad.htm (20.10.14)
Suurem osa inimkonnast peab raha teenima ja seda raske igapäevase tööga. Eesti on arengutempo on kiire. Inimeste peamine eesmärk on heale elujärjele niinimetatud "haljale oksale" jõudmine. Tehakse väga palju tööd, osad isegi mitme töökoha peal. Elustandard on Eestis madal, inimesed saavad tehtava töö eest põhjendamatult vähe palka. Inimeste elu koosneb enamasti vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskonna jaotus oleks palju aega ja palju raha. Inimesel peab olema aega, et tegeleda endaga ja kaaslastega. Minu arvates ei ole inmene arnenenud läbi evolutsiooni vaid selleks, et oma elu sisustada vaid raha teenimisega. Inimene on sotsiaalne loom, ta peab suhtlema ja olema seltsiv. Ei saa sukelduda vaid rahasse ja selle peale oma elu ülesse ehitada. Ilma rahata ei ole inimese elu ka mõeldav. Tsivilisatsioon,
keskharidus, kõrgharidus. Laps peab minema kooli 7 aastasena ja õppimine mine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eesti on väga tihe kooli programm. Õpilastele antakse kodus rohkesti ülesandeid, liigutakse kiiresti edas, sest materjali on väga palju. Õpilastel jääb tihti vähe aega tegeleda oma hobidega ja veeta aega sõradega, sest koolipäevad on pikad ja õppimist palju, seda eriti veel vanemates klassides. Kiire elutempo tingib aga õpilastes rohkesti stressi, selle tulemusena halvenevad ka hinded. Osad õpilased jäävad ainetes maha ning see tekitab omakorda lisapingeid, kuna õppimis tempo on kiire, on raske tagasi järjele saada. Stressi tõttu tekivad ka pinged suhtlemises, mõnikord võib see minna üle ka vaimseks või füüsiliseks vägivallaks. Seda võib juhtuda nii õpetaja ja õpilase vahel ning ka õpilastel omavahel. Kui palju me tegelikul kasutame koolis õpitut eelseisvas elus
Argipäev ja rutiin muutuvad üha enam tavapärasemaks inimeste elus. Samuti jääb puudu loomingulisusest ning ebatavalisust kohtab harva. Miks me vajame muinasjutte? - Me vajame muinasjutte inimkonna ellujäämiseks, põhimõtteliselt uueks mõtteviisiks. Inimestel on saanud kombeks aina vähem mõelda ning improviseerida. Ühesõnaga on tänapäeva inimesed palju mõttevaesemad, kui nad olid seda sada aastat tagasi. Meie probleemiks on kiire elutempo, mille kõrvalt ei jää aega enda fantaasia arendamiseks. Sellele ei mõelda küll palju, kuid fantaasia mängib meie elus suurt rolli. Nimelt uute olukordade toimetulekuga näevad inimesed ränka vaeva ning fantaasia puudumise korral võib pidada selliseid inimesi läbikukkujateks. Läbikukkujateks nimetan ma inimesi, kellel puudub mingisugunegi oskus rutiinist ja oma tavapärasusest eemalduda. Öeldakse, et lapsed vajavad muinasjutte oma loomingulisuse ja üldise arengu arendamiseks.
Raamat vanamoodne mõnuaine See on ammu teada-tuntud tõde, et tänapäeva noored ei oska hinnata raamatuid niivõrd kui nad hindavad internetti. Selle asemel, et lugeda, istuvad meie noored Facebookis ja msnis. Ma ei väida, et sõpradega suhtlemine on vale, kuid kas tundide viisi arvutiekraani passida annab inimesele midagi juurde? Võin sellele isegi ära vastata, teades, et mul on õigus. Ei, see ei anna midagi juurde. Raamatu ajalugu ulatub väga-väga kaugesse aega. Vanimad raamatud olid savisse, puusse või kivisse raiutud või kraabitud tekstid. Raamatuid on kogu oma ajaloo jooksul kõrgelt hinnatud. Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna puudusid teised infoallikad. Raamat oli ka meelelahutaja, kuna vanasti tehti aega parajaks just raamatuid sirvides. Kurbusega tuleb tõdeda, et tänapäeval on raamatud rohkem unarusse jäänud. Selle peamiseks põhjuseks on see, et tänapäeva inimeste elutemp...
Mujal pole tegelikult nii hea, kui te kaldute arvama. Räägin sellest, kas minul on Eestis hea elada ja mis teeb selle riigi nii eriliseks. See, kas elu on hea või halb, ei sõltu vist niivõrd ühiskonnagrupist kui igaühest endast. Halb ja hea on kinni meie peas. Mulle meeldib, et Eestis on nii palju ruumi loodust, avarust, inimesed pole igal pool jalus. See on väga rahulik riik, koos kauni loodusega. Ma ei kujutaks ette, kui elaks kuskil välismaa suurlinnas, kus elutempo on nii kiire ja rahulikult asja võtta ei saagi. Geograafiliselt asub Eesti minujaoks väga heas kohas. Meri on käeulatuses, ei ole liiga palav, ei ole liiga külm. Olen mere-eluga harjunud ega taha merekohinast ja metsamühinast kuhugi kaugemale minna. Olen õnnelik veel selle üle, et Eestis pole suuri looduskatastroofe. Meil puuduvad tsunaamid, orkaanid, maavärinad, vulkaanipursked ja paljud teised katastroofid. Aga ikkagi on meil millegi üle nuriseda. Näiteks ilma üle
Helle oli oma 20. aastate alguses, kui ta kutsuti nukuteatrisse prooviesinemisele. Tal läks hästi ning tolle aja nukuteatri teatrijuht kutsus Helle nukuteatrisse näitlejaks. Tal oli palju esinimesi üle Eesti. Rahvale ta loomulikult väga meeldis. Ta käis aastate jooksul väga palju esinemas ning nende esinemiste vahel käis ta erinevates baarides ja mujal aega veetmas. Jäi mulje, et ta on justkui sübariit, kuid väga kiire elutempoga. Talle tekitas see kiire elutempo stressi ning lõpuks ta enam ei jaksanud seda taluda. Etenduses tulid välja ka tema elu kurvemad hetked. Mina polnud enne sellist sorti teatritükki näinud. Käisin ka esimest korda Nukuteatris. Etendus mulle kohati meeldis ja kohati tundus see segane ning paljudest asjadest ei saanud aru, kuid lõpuks sain mõttest aru. Lavakujundus oli lihtne ja samas geniaalne. Laval rippusid kõigest kardinad, aga neid kardinaid osati lavastuses efektiivselt ära kasutada, illustreerides
Kui peres on juba piisavalt lapsi, rahaline sissetulek ei ole väga suur ning naine tunneb, et ta kindlasti ei tuleks toime veel ühe lapsega, siis on minu arvates abort jälle lubatud. Kui inimene on teadlik sellest, kui raske saab tema ja lapse elu olema ning lihtsalt ei saa võimaldada talle täisväärtuslikku elu, siis miks peaks tal olema keelatud sooritada abort? Samamoodi arvan mina ka ajaliselt poolelt, et kui kiire elutempo lihtsalt ei võimalda last kasvatada, siis naise enda valikul peaks olema lubatud abordi tegemine. Minu arvamus abordi kohta ongi eelnevate argumentidena välja toodud. Tänapäeval leidub piisavalt põhjuseid, miks peaks abordi tegemine naise omal valikul olema õigustatud ning keegi ei tohiks seda keelata. Kuid ma ei salga ka neid, kes rangelt abordi vastu on, sest kindlasti on see ka emotsionaalselt raske kogemus ning mõnel võib see koguni usuvastane olla.
Laps on kodu peegel Ümbritsev keskkond ja inimesed mõjutavad meid sünnist saati. Laps viibib enamasti koos oma perega, seepärast on vanematel, vanavanematel ja lähedastel sugulastel väga suur ja oluline roll lapse väärtushinnangute, suhtumise ja käitumise kujunemisel. Vanemate kiire töö ja elutempo tõttu viibivad lapsed palju vanavanemate juures. Lastele see tavaliselt meeldib, sest üldjuhul on vanavanemad leebemad ja vastutulelikumad kui ema ja isa. Memmed ja taadid poputavad lapselapsi mitmel moel- ostavad palju maiustusi, lasevad kaua televiisorit vaadata, lubavad mõned õhtused hambapesud vahele jätta ning lahkudes annavad alati pisut taskuraha. Isegi oma muresid on neile vahel parem kurta, sest nad oskavad oma elutarkuste põhjal väga head nõu anda.
ka orelil. Esitlused oli korrektsed ning mitmehäälsed, oli aru saada, et asja kallal on vaeva nähtud, kuid oli ka soliste. Minu üllatuseks oli kirikusaal rahvast täis, selle põhjuseks võis olla arvatavasti tasuta heategevuslik kontsert. Lauldi jõuluteemalisi laule. See kontsert pani mind taaskord mõtlema, et kui tore oleks ikka omada head lauluhäält. Olen varasemaltki mõelnud, et ehk saaks ka minust kunagi laulja või vähemalt oskaksin viisi pidada, kuid sellise elutempo juures ei ole olnud mul aega muusikale keskenduda ning on ka tahtmisest puudu jäänud. Nägin ka palju tuttavaid: naabreid, sõpru, koolikaaslasi ja nii edasi. Publik koosnes enamasti eakatest inimestest. Kontsert mulle otsest muljet ei avaldanud, kuna ma ei ole väga kirikulembeline inimene. Kuulan heameelega erksamat muusikat (klubimuusika jne). Üldine atmosfäär oli rahulik ning sõbralik.
Enam ei kanna kunst endas üksnes praktilist otstarvet, maagiat või õpetust. Kunst on väljunud raamidest. Ehk on tõesti kujunenud kunsti peamiseks mõtteks: ,,ilmutada kunsti ja peita kunstnikku" nagu väitis Oscar Wilde. Mulle meeldib see mõte väga, kuna minu arvates on kunsti loomise juures parim just see, et kunst võimaldab inimesel end välja elada. Matta teosesse armastust, viha kurbust, igatsust ning vastusteta küsimusi. Kaasaja kiire ja närvesööva elutempo juures on kunstil oluline roll. Kunst on justkui maailma peegel, mis ei näita alati tõetruud tegelikkust, vaid annab võimaluse põgeneda paika unistustelävel, et vabaneda vahel karmist ja monotoonsena näivast reaalsusest. Kuigi maailma peegeldus läbi kunsti koob me ümber tihedat valedevõrku , meeldib see inimestele seda enam. Võibolla just need magusad valed on tänapäeval põhjuseks, miks inimesed kunstil enda ümbert kaduda ei lase. Kunst on surematu
Kõigest sellest hoolimata tahame me aga kõik, et keegi meist hooliks. Kui tunneme rõõmu, tahame , et keegi rõõmustaks koos meiega, sest jagatud rõõm on poole suurem. Kui tunneme aga valu, siis ei taha, et meist lihtsalt mööda kõnnitaks, vaid, et keegi aitaks. Tänapäeval võib päris tihti kuulda ninga ka lugeda artikkleid, et side põlvkondade vahel on nõrgenemas või suisa kadunud. Kindlasti nii see ka on. Meie kohata kiirtempoline elutempo ei võimalda tihti pereliikmetel nii palju koos olla, kui see täisväärtuslikuks kooseksisteerimiseks vajalik oleks. Liiga vähe aega veedetakse koos, ühisüritusi korraldatakse vähe ning paljud vanemad ei tea oma laste probleemidestgi. Inimeste väärtushinnangud on muutunud. Enam ei ole esimesel kohal perekond vaid hoopis töö. Perekonna hoolivus ja soojus on aga ühiskonna oluline peegel. See peaks olema niisama loogiline nagu näiteks aasta- või kellaaegade vaheldumine.
Kust me tulime? Tänapäeva kiire elutempo juures, mil pidevalt toimub kuhugi pürgimine, läheb kergelt meelest kes me ise tegelikult oleme, kust pärineme. Eestlased on oma selgeks veendumuseks kujundanud, et tuleb kindlasti olla eurooplane. Võideldakse ja pingutatakse jõudmaks olukorda, kus taas võidakse meid pidada mõnele standardile vastavaks. Kas see eesmärk on õige ja aus või üritame lihtsalt olla kellegi moodi ehtida end võõraste võltside sulgedega? Vastuse saamiseks tuleb heita põgus pilk ajalukku. Üks põhilisemaid ja tähtsamaid fakte meie pärinemise kohta on see, et kuulume suurde Soome-Ugri keelkonda ning oleme kultuurilt just selle tõsiasja tõttu iseäralikud võrreldes ükskõik millise teise keelkonda kuuluvate riikidega ja sarnased omavahel. Kui vaadata tagasi kaugesse minevikku, siis märkame, et traditsiooniliselt valitsevad Euroopa riigid, kes reeglina ei kuulunud Soome-Ugri keelkonda, andsid meile siin küllalt pikalt aega o...
Peaaegu igaühel siit ruumist on suured ootused ja lootused tuleviku suhtes. Kõik meist ei tea küll päris täpselt, millised, kuid üks on kindel: madalad need igatahes pole. Peaaegu igaüks meist tahab saavutada rohkem kui teised. Latt on tõstetud kõrgele. Palju kõrgemale kui see oli varem ning iga põlvkond kergitab seda üha kõrgemale ja kõrgemale. Ühiskond nõuab noortelt üha rohkem ja rohkem. Kõike tuleb teha kiiremini, osavamalt, odavamalt, paremini. Tänapäeva elutempo on justkui rong, mis sõidab kiiresti ja pidevalt raputades ning need, kes kinni ei jõua hoida pudenevad paratamatult maha. Kuid mida teha siis, kui pole eesmärki, sihti? Paljude jaoks on ideaalne maailm selline, kus hommikul tõused ja õhtul heidad magama, aga kogu vahepealse aja tegeled sellega, mida iganes hing ihkab. Reaalselt on see võimalik vaid väga vähestel. KÕIK meist peavad pidevalt tegema midagi igavat, ärritavat, ebameeldivat, kurvastavat või isegi muserdavat
Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood Retsensioon Dita Donatella Henriette Kadak 11-2 2016 Saaga. Islandi kunsti lood. Käisin Kumus kaasaegse kunsti näitusel ”Islandi kunsti lood.” Näitusel eksponeeriti erinevate Islandi kunstnikude loomingut. Teosed olid väga erilised ja silmajäävad. Kahjuks siiski ei vaimustunud ma sellest näitusest nii palju kui ”Surm ja ilu” näitusest. Näitusel avaldas mulle kõige rohkem muljet Thordur Ben Sveinssoni ”Maja talveaiaga.” Antud teos oli väga rahustav ja vastandlikke emotsioone tekitav, samuti pani teos mõtlema tänapäeva inimeste aja kasutamisele. Inimesed on eraldunud loodusest just oma kiire elutempo tõttu. Kindlasti on inimesi, kes veedavad rohkem aega looduses, kuid eriti noorte õpilaste seas ei ole ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
