Kus suudas uskuda enda väärtusesse inimesena ?

Vastus leiad õppematerjalist: JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“

JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“ (0)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Sotsioloogia - Sotsiaalteadused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kus suudas uskuda enda väärtusesse inimesena ?
Kellegile rääkida aga kui kaua ikka üks inimolend suudab üksi rasket tunnet kanda?

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST13 KÕ2
Kätlin Kalev
JOHN MCLEOD „NÕUSTAMISOSKUS“
Raamatu analüüs
Õppejõud: Anu Leuska
Mõdriku
2015

PEATÜKK
Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund. Nõustamine juures on väga olilised sõnad nagu tundub ja selles, need sõnad võivad kliendi panna teisiti mõtlema, ning siis nad võivad oma probleemist paremini aimu saada, millest nad enne aru ei saanud ja tundsid enda jaoks põhendamata kurbust ja ängistust, kuid ei teadnud mis on selle põhjustanud.
Nõustamise juures on üks oluline aspekt ja selleks on ruumi loomne asja läbiarutamiseks. Ruum kus toimub nõsutamine, peaks olema kliendi jaoks võimalikult turvaline, kus ta saab tunda end hästi oma emotsioonidega ja julgeb neid avaldada, ületades oma esmased hirmud.
Iga inimene kes soovib nõustada peaks suutma oma tegevust kontseptualiseerida ja väljaõpe peaks hõlmama reflektiivset praktikat.
Nagu ma sain aru, siis raamat egrutav lugejat võtma kriitilist seisukohta, see on minu jaoks väga huvitav.
Isiklikult minu elus on lood ühed olulisemad asjad, minu jaoks on väga oluline see, et ma tean, et ükskõik millest ma soovin vestelda on mul olemas lähedased kelle poole pöörduda ja ma ei pea kunagi olema oma mures üksinda. Minu jaoks on samuti oluline see, et mul oleks mida rääkida ja et mul oleks kellele rääkida. Lood on mäestused, mis püsivad igavesti meiega ja olgu need siis negatiivsed või positiivsed lood on inimesed üldjuhul alati valmis neid jagama . Tõsi, on inimesi kes ei ole avatud ja jätaksid need lood pigem enda teada, kuid samas olgem asusad, siis on ka neil kasvõi see üks inimene kellele nad oma lugusi alati jutustavad.
Minu lähedased on minu igapäevaste lugudega väga hästi kursis, ei möödu kasvõi ühte päeva kus ma ei räägiks enda jaoks kõige lähedamaste inimestega ja me ei vahetaks omavahel lugusi mis on olnud. Kui mul puuduksid või siis väheneksid võimalused igapäevaselt oma lähedastega enda lugusi jagada ja nende igapäevaseid lugusid kuulata, oleksin mina emotsionaalselt väga läbipõlemise ohus, kuna olen inimene kelle jaoks on lähedaste olemasolu ja lähedatele ka ise olemas olla väga oluline aspekt elus. Perekond ja lähedased sõbrad on minu elus põhimõtteliselt number üks. Ma oskan hinnata seda ja inimesed kes on mulle lähedaseks saanud oskavad samuti seda hinnata.
Minu elus ei oma absoluutselt tähtus need nii öelda väljamõeldud lood, kõige paremad lood mida jagada on ju siiski elust enesest ja kui inimene oskab huvitavalt elada on tal ka igapäevaselt väga huvitavad lood.
Raamatut hakkasin ma lugema oletusega, et ma saan sealt väga palju uut ja huvitavat elutarkust juurde, mis annab mulle isiklikult kindlasti väga palju juurde, kuna nõustamine ja teiste inimeste kuulamine on mulle alati meeldinud ja teeksin seda ka tulevikus suurima heameelega. Minu ettekujutus nõustamisest on selline, et nõustaja on isik kelle tähtsaim omadus on osata kuulata teist inimest, panna tähele seda millised on tema soovid ja kuidas ta neid väljendab. Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga oluline asi, olgu see siis kas profesionaali nõustamine või hea sõbra ja kuulaja nõustamine. Tihti on ju ikka nii, et inimesed on sattunud elu hammasrataste vahele ja ei oska enam kuidagi toime tulla, ei näe nii öelda tunneli lõpus valgus, siis tulebki mängu hea nõustaja ja kuulaja, kes paneb kliendi jutus tähele asju, mida klient ise ehk ei märkagi ja tänu sellele võin ka kliendil tekkida taipamine tänu millele leiab klient oma probleemine lahendused.

PEATÜKK
Tihtipeale kahjuks inimesed, kes ei ole kursis sellega, kes on nõustaja ja mis on nõustamine, kalduvad kohe arvama, et nõustaja on hulluarst ja need kes kasutavad nõustamise teenust on hullud. Tänapäeva ühiskond kahjuks soosib sellist arusaama, et inimesed peavad olema väga tugeva iseloomuga ja peaksid kõiges ise hakkama saada. Tihti peale arvatakse, et nõustaja külastamine on häbiväärne ja see tekitab inimestes täiesti vale häbitunde.
Nõustamine on tegevus, mis toimub, kui muretsev inimene kutsub tetse inimese endaga teatud sorti suhet looma, andes talle selleks loa, ehk kui keegi kellel on mure, kutsub abi ja lubab kellegi endaga teatud tüüpi suhtesse astuma (McLeod, 2007;27).
Tõsi ta on, mitte kedagi ei saa vägisi nõustada ka kõige parema tahtmise juures. Inimene kes vajab nõustamist, peab selleks ise esitama nii öelda kutse nõustajale ja vabatahtlikult tema poole abi saamiseks pöörduma.
Nõustaja peab igal juhul olema väga usaldusväärne inimene ja järgmine väga rangelt konfidentsiaalsust, see mida ta kliendilt kuuleb , peab jääma ainult tema kõrvadele ja ei tohi kuskile edasi liikuda .
Oma olemusekt on nõustamine vestlus , mille käigus vaikinud hääled saavad sõnaõiguse, jutuajamine selleks, et öelda mida on vaja öelda. See on vestlus, mille abil inimene saab oma murede ja probleemide ratta keerelevast seesmisesr monoloogist kaugemale nikuma hakata või eemalduda emotsionaalsetest keerdsõlmedest(McLeod, 2007;29). Üldjuhul need inimesed kes soovivad abi ja pöörduvad nõustaja poole on liiga kaua suurt murekoormat kandnud ja üldjuhul on see murekoorem see mis takistab neil elada igapäeva elu normaalselt ja nad pöörduvadki selleks nõustaja poole, et end rääkida muredest täielikult tühjaks ja tunda, et nad ei ole enam oma probleemis üksinda.
Nõustamise potentsiaalsed tulemused langevad kolme kategooriasse(McLeod, 2007;29):

Esialgse probleemi lahendamine
Õppimine
Sotsiaalsed kohustused ja hõivatus

Tooksin väja mõned Hawthorne uurimise mõtted, mis on seotud ka tänapäeva nõustamisega väga tihedalt:

Kuula-ära räägi
Mitte kunagi ära vaidle
Kuula seda mida inimene tahab öelda, mida ta ei taha öelda ja mida ta ei suuda öelda ilma abita
Aita inimesel oma tundeid selgitada
Ära unusta, et oled seotud olukorraga mida vaatled
Ole avatud
Ole paindlik
Ole loomulik

Kohad kus nõustamine toimub(McLeod, 2007;32):

Erapraksis – üldiselt on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud ja kogenud praktikutega
Kolmanda sektori nõustamiskeskused – seal töötavad nõustajad kes on vabatahtlikud või saavad professionaalidest vähem palka
Vaimse tervishoiu süsteemis pakutav nõustamine – pakuvad nõustamist tavaliselt kliinilised psühholoogid, psühhoterapeudid, psühholoogid, õde-terapeudid, kunstiterapeudid ja esmatasandil nõustajad
Nõustamise erivaldkonnad – on spetsialiseerunud kindlat tüüpi probleemide suhtes näiteks söömishäired, narkootikumid , alkohol jne
Teiste abistajarollidega kaasnev nõustamine – kui nõustamiseni jõutakse läbi kellegi teise, näiteks õpetaja, arst jne

Termin mikronõustamine hõlmab lühikesi, ühekordseid nõustamisseansse, mille eesmärgiks on lasta inimesel oma probleem läbi rääkida või pühenduda nõustamisülesandele, eeldamata tingimata, et toimub veel seansse. Mikronõustamine on suletud, iseseisev nõustamisepisood(McLeod, 2007;40).
Oluline on mõista, et nõustamine, ei pea kestma mitmeid tunde, vahel piisab ka mitmest 20 minutilisest koosviibimisest ja selle tulemus võib vahel olla isegi edukam kui tunde kestnud nõustamine.
Elementaarne abistamise reegel on see, et kui see, mida sa proovid , ei tööta, ära tee seda edasi-proovi midagi uut(McLeod, 2007;48).

PEATÜKK
Nõustamine nõuab endast väga suurt vastust, nõustamiskoorust ei saa keegi niisama möödaminnes enda peale võtta, tegu on tõsise vastutusrikka alaga, kus nõustaja võib tegeleda inimesega kes on väga haavatud, haiget saanud, emotsionaalselt katki ja murdumisäärel.
Nõustamine seisneb inimesega koos töötamises, et toime tulla tegelike rakustega reaalses sotsiaalses maailmas,milles ta elab, ja leida selles maailmas ressursid , mida ta saab muutuste elluviimiseks kasutada(McLeod, 2007;64).
Nõustamine on täielikult kahe inimese vaheline koostöö, mis muudav inimese avatumaks ja klient suudab tunda end tuvalisemalt, kui puudub nõustaja ja kliendi vaheline koostöö on hea nõustamise tulemus väga raske ja peaaegu, et võimatu teostada.
Inimesel võib olla sotsiaalne võrgustik, kuid probleemi olemuse tõttu ei soovi ta seda kellegile paljastada, see võib juhtuda siis, kui inimene peab enda muret piinlikuks või häbitekitavaks(McLeod, 2007;65). Lähedaste olemasolu inimestele on väga oluline ja täiesti üksi siin maailmas ei saaks meist mitte keeg hakkama, on ju siiski vaja kedagi kelleltküsida nõu, saada abi ja kellele rasketel eluhetkedel toetuda, kuid kahjuks on mul vahel olnud ka endal selliseid olukordi , kus ma ei julge oma probleemidest ka kõige lähedamatele inimetele rääkina, kuna olen tundud häbitunnet just nende tunnete pärast mida tunnen , siiski pikema järelemõtlesime ja analüüsimise peale, olen saanud aru, et see mida olen tundud on olnud täiesti valehäbi, kõik inimesed on erinevad, nad tunnevad erinevat ja ei ole vaja kunagi häbi tunda nende asjade eest mida sa tunned , sest need on ainult sinu enda tunded ja kellegil ei ole õigus neid halvustada. See valehäbi saadab pidevalt ja igapäevaselt väga paljuid inimesi, mille tõttu võivad inimesed tihti heast nõuandest ja enda tühjaks rääkimisest ilma jääda.
Hea elu elamise juurde kuulub vähemalt kolm dimensiooni (McLeod, 2007;66):

teistega suhtes olemine, kahepoolsuse ja kuuluvuse tajumine ning hoolimise kogemine
identiteeditaju või „kes-ma-olen“ teadmise konstrueerimine ja säilitamine
tähendusallikate avastamine, soodustamine, ühendumine; samuti eesmärk, mis tagab heaolutunde, rahulolu ja loomise tajumine.

Võin enda kogemustelt öelda, et olen olnud mitmeid kordi identiteedikriisi ja otsingutel „kes-ma-ole-mis- elult -soovin“, seda väga nuputanud ei ole ma täielikult siiani, kuid ei ole ka enam täielikus kriisis ja öelda, et isegi enamvähem see teadmine, kes ma olen tagab mulle heaolu tunde ja rahuliku olemise.
Inimeste peamised soovid nõustaja juurde minnes(McLeod, 2007;75):

oma eluga toime tulla
kellegagi rääkida, kui nad on eluga ummikusse jooksnud
ruumi, kus nad saavad asjad turvaliselt lahti arutada kellegagi, keda nad saavad usaldada
olla juhtpositsioonil, samuti, et nende arusaam sellest, millest on kasu, võetakse tõsisielt
tegeleda probleemidega sammhaaval.

Inimene kellel on kriis, kellel on vaja hingeabi, toetust ja kes on väga haavatavad, nende jaoks on peamine enda avamine ja enda rääkimine , sest miski muu ei muuda olukorda paremaks kui rääkimine, enda tühjaks rääkimine paneb inimest enda probleeme ka teisiti vaatama, sest siis on nad oma probleemid kõvas häälega usaldatud isikule väja öelnud .
4.PEATÜKK
Nõustamine menüü eesmärk on masimeerida sobiva fookuse võimalu, et inimene saaks rääkida kõigest, millest tal on vaja rääkida just, talle kõige paslikumal viisil. Lisaeesmärk on ruumi loomine dialoogiks, mis käsitleb selliseid eesmärke, ülesandeid ja meetodeid , mis ei pruudi olla kohased nõustamise või parasjagu saadaolevas nõustamissuhtes. Samuti otsitakse menuus vastuseid küsimustele, kus ja kuidas neid pürgimusi teoks teha(McLeod, 2007;81).
Nõustamine juures on väga oluliseks aspektiks see, et inimene saaks rääkida just sellest millest ta rääkida soovib, ning oluline on ka see, et nõustamiseks on paika pandud kindel nõustaja plaan, mis soodustab kliendi rääkimist ja enese avamist .
Üks esimesi teoreetikuid kes püstitas seisukoha, et nõustamist võib mõista eesmärkide ja ülesannete valguses oli Ed Bordin. Bordin püüdis kehtestada kahte võtmeideed(McLeod, 2007;82):

kõik kasutusel olevaid nõustamise ja psühhoteraapia vorme-alates psühhoanalüüsist käitumusliku teraapiani välja-on võimalik mõtestada kliendi- terapeudi suhtemudeli konteksti
klieni-terapeudi suhte kvaliteeti ja efektiivsust võib vaadelda kui kahe osale vahelist ühise arusaama taset nõustamise eesmärkide ja ülesannete kohta-emotsionaalse ja isikliku sideme tugevust

See inimene kes pöördub nõustaja poole ja otsib abi, tal on alati kindel eesmärk.
Tihti pöörduvad kliendid nõustaja poole elueesmärgiga(McLeod, 2007;86):

Kas ma saan vabaneda mälestustest , kuidas mind lapsepõlves väärkoheldi ja jõuda punkti, kus suudas uskuda enda väärtusesse inimesena ?
Mida ma pean tegema tõestamaks, et ma olen piisavalt hea, nii et mu ema ja isa mu rahule jätaksid?
Mu vanemad on läbi ja lõhki sihkid, ag amina kasvasin üles Inglismaal. Kuidas end inimesena määratleda?

Siinkohal tuleks jällegi rõhutada seda, et nõustaja töö on väga vastutusrikas , kuid alati ei pöödru kliend nõustaja juurde elueesmärkidega.
Tähtis on vahet teha eesmärgi käsitluses ning sarnasel probleemi kontseptsioonil. Isiklik eesmärk sõnastatakse alati aktiivse ja positiisena, probleemide keel kõneleb samas koormast ja sobimatusest.(McLeod 2007;87). Hädavajalik on kinnitada, et abiotsivad inimesed võivad kogeda, suuri raskusi oma eesmärkide sõnastamisel. Nad ehk teavad mingi tunde või südamehäälena, mis nad tahavad, kuid ei ole veel võimelised seda vabalt sõnadesse panema , selleks võib olla vähemalt kolm põhjust-siht või mõte võib seostuda ebamäärase tundega, teiseks võib olla, et klient teab mida ta tahab ja soovib, kuid kardavad või häbenevad seda tunnistada, kolmandaks on asjaolu, et mõnel inimesel polegi võimalust oma soovide üle olnud järele mõelda(McLeod, 2007;90).
Selleks, et kliendi eesmärke hakkata lahti arutama, see nõuab usaldust, et inimene julgeks nõustajale rääkida sellest, millest ta muidu kardab rääkida, nõustaja peab tekitama kliendis usaldustunde.
Nõustamise ülesannet võib defineerida tegevuste jadana, mida inimene koostöös nõustajaga sooritab selleks, et oma eluga toime tulla(McLeod, 2007;92).
Nõustamise jaoks on ka erinevad meetodi mida kasutatakse, täpsemalt võib need jagada viite kategooriasse(McLeod, 2007;95):

Vestlus – nõustaja ning abiotsja räägivad probleemidest võiülesabbetest ja lubavad dialoogi käigus tekkida lahendustel ning uutek arusaamadel
Struktueeritud probleemikesksed tegevused – nõustaja või abiotsja võib soovitada või kavandada tegevusi või programmi, mida saab probleemi lahendamiseks rakendada
Kunstlilised-loomingused tegevused – paljusid nõustamisülesandeid saab lahendada joonistamise, maalimise, loova kirjutamise ja näitlemise abil
Kultuuriressursid – ammutab igapäevaharjumustest, mida selle inimese kultuurilises maailmas kasutatakse emotsioonide väljendamiseks , suhet ja isikliku idenditeediraju säilitamiseks
Nõustaja isiklikud ressursid – kõiki teisi meetodeid toetab nõustaja oskus rakendada omaenda elukogemust, isiklikke saavutusi ja õpitut abiotsija vajaduste vastamiseks

Nõustamise ja abistamise põhieeldused(McLeod, 2007;111):

abiotsiv inimene on probleemi lahendamiseks juba aktiivselt tegutsema asunud
olenemata nõustaja tegevustest muudab ja kohandab abiotsja pakutavat vastavalt oma vajadustele
pole ühte ja ainukest õppimise ja muutumise protsesse või mehhanismi, mis on õige kõigi jaoks
maa peal ei leidu sellist nõustajat, kellel jaguks oskusi kasutada kõiki võimalikke olemasolevaid terapeutilisi meetodeid ja strateegiaid

Hea nõustaja teab seda, et kõik kliendid on erinevad, kõikide kliendidega tuleb rakendada erinevaid meetmeid ja, et on erinevaid asju mida kliendid soovivad.
On rida neid asju, mida abiotsuv inimene tingimata tahab, mida ta kindlasti ei taha ja ka neid mida ta on nõus proovima(McLeod, 2007;112).
Nõustaja olek ja keelekasutus abivajajaga on eriti olulised(McLeod, 2007;113):

Selgita kuidas sa nõustajana töötad
Selgita oma peamisi põhimõtteid
Küsi inimeselt , kuidas ta näeb eesmärke, ülesandeid ja meetodeid
Kontrolli, kas oled inimese eesmärgi, ülesande ja meetodi määratlusest aru saanud
Palju inimesel meenutada, millest talle minevikus abi on olnud
Pärast ülesande täitmist, kontrolli, kas sellest oli kasu

Ideaalses nõustamisvestluses, mida tuleb ette harva, uurib ubunebe probleemi, jõuab nõustaja abiga uuele arusaamale või tegevusplaanini, saab enda kohta midagi kasuliku teada ja lahkub õnnelikuna, paraku võib juhtuda aga nii mõndagi, mis selle ideaalsuse segi lööb. Nõustamisolukorra juurde kuuluvad oskus pidevalt jälgida, mis toimub ja teadmine, mida kriisiolukorras ette võtta(McLeod, 2007;117).

PEATÜKK
Nõustamise juures on ettevalmisamine väga suure kaalukusega, seda kahel põhjusel. Esiteks on nõustaja tähtsaim ülesanne pühendada tähelepanu abiotsivale inimesele, häälestutda ning kuulata nii püüdlikult kui võimalik, teiseks saabub nõustamist sooviv inimene tavaliselt tunnete üleküllisega, ta otsib nõustajast kedagi kes on keskendunud ja rahulik, et klient saaks tuua päevavalgele kõik mis ta soovib(McLeod, 2007;122). Kui nõustaja on ka ise rahutu ja närviline, tunnetab klient seda väga hästi ja see paneb kliendi veel rohkem endasse tõmbuma ja siis ei saa toimuba mingit aengut ja abiotsja jääb abist ilma.
Nõustaja juures on väga oluline see, et nõustajal oleks isiklik valmisolek, ta ei või kunagi teada mis teda võib vestluses kliendiga oodata, ning selleks kõigeks peab ta olema valmis.
Valmidus võtta enda kanda nõustaja roll eeldab eneseteadlikkuse arendamist piisavale tasemele . Eneseteadlikku on nõustamise oluline kolmel põhjuses(McLeod, 2007;123);

See soodustab nõustaja võimet suhestuda abiotsiva inimese kogemustega
Eneseteadlikkus aitab nõustajal tunnustada oma haavatavaid külgi
Eneseteadlikkus annab nõustajale teadmine, et abiotsiv inimene on mitmeti tema sarnane ning samas paljuski erinev

On kaks peamist põhjust,miks õppimise ja muutuste kohta on tarvisluua oma stiil või lähenemine ,mis oleks kooskõlas nõustaja baasuskumustega, esiteks olla nõustaja on tarvis luua oma stiil või lähenemine, mis oleks kõõskolas nõustaja baasuskumustega. Teiseks nõustajad on vastupidiselt seisukohal ning usuvad, et inimene saab ainult siis edasi minna, kui ta lõpetab muretsemine mineviku pärast ja seab endale tuleviku eesmärgid(McLeod, 2007;126).
Nõustamissuhte keskne osa on suhe nõustaja ning abiotsiva inimese vahel, nõustamine on peen tegevus, mis võib kaasata teistele inimestele rageerimist mitmel erineval tasandil:kognitiivsel, emotsionaalsel, käitumuslikul ja vaimsel(McLeod, 2007;133).
Nõustades peaks paika panema mõned kindlad asjad;

Aeg
Ruum
Vabadus väljendada tundeid
Vabatahtlikkus
Hoiakud nõustamise suhtes
Usaldusväärsus

Episoodilise nõustamise toimumise eelduseks olev tugivõrgustikk koosneb kolmest peamisest elemendist(McLeod, 2007;138);

Juhtkond – juhtkond mõistab nõustamise olemust, kvaliteetse nõustamise pakkumiseks vajalike ressurside rolli, konfidentsiaalsuse olemust
Kolleegid – kaastöötajate heakskiit , mõistmine, kuidas nõustamine toimib ja mida sellega on võimalik saavutada, võimalikud aja-ja ruuminõuded, pakutava piirandud
Välised tingimused – sobivate võimaluste loomise supervisiooni ja konsulteerimise tagamiseks ning nende inimeste edusisuunamiseks, kes vajavad erilisemaid teenuseid

Nõustaja peab olema endas kindel ja ta peab teadma mida ta teeb, keegi meist ei sooviks ju minna nõustaja juurde abi paluma nii, et nõustaja ise ka ei teaks mida ta teeb.

PEATÜKK
Ruum kus toimub nõustamine, peab olema võimalikult turvaline, et abiotsja tunneks end mugavalt ja ta saaks end paremini avada, ruum peab olema hästi ettevalmistatud ja läbimõeldud.
Nõustamisruumist mõeldes peaksime arvestama nelja aspekti(McLeod, 2007;148):

Ruumi eesmärk
Isiklik suhe, mille sees ruum eksisteerib
Paiga ettevalmistust
Väärtused

Nõustamisruumides toimuvad erilist tüüpi vestlused ja selleks peabki olema nõustamisruum hästi läbi mõeldud ja kavandatud. Nõustamisruumis võivad abiotsjale toimuda elumuutvad sündmused, mis aitavad abivajat palju, seega peab ruum kaasa aitama abiotsja arengule.
Väga tahtis on nõustamisruumi mõõde puudutab väärtuste küsimust. Üks põhilisi nõustamisoskusi on ajutise moraalse välja loomine. See on koht, kus inimene saab ennast teisiti hinnata. Mõned nõustamise põhiväärtused on(McLeod, 2007;152):

Sügav austus inimese vastu
Jaatamine ja autentsus
Kaasatus
Inimesed on sotsiaalsed olendid
Inimesed arenevad
Inimesed mõtlevad
Inimene on oma elu ekspert
Reaalsus konstrueeritakse
Inimesed on tegutsejad
Inimesed annavademotsioonidele kehalise kuju
Olla inimene tähendab võidelda eksistentsiaalsete dilemmadega

Põliselt peab nõustaja siiski meeles pidama seda, et iga inimene on võrdne ja igal inimesel on võimalus ise ostustada oma elu eest, nõustaja ei tohi halvustada ja kritiseerida abiotsja vajadusi, ta ei tohi kliendi hukka mõista mitte mllegi üle.
Nõustaja olulisemaid omadusi on usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus .
Oluline on meeles pidada, et nõustajana võib kokku puutuda igasuguste erinevate inimeste ja probleemidega, vahet ei ole kas need probleemid on siis nõustaja enda uskumuste ja põhimõttete vastu, ei tohi olla nõustaja inimene kes hakkab kliendiga mingistel teemadel vaidlema .
Hea nõustamise juures on väga oluline, see et klient saaks end igal viisil tunda turvaliselt ja sellet lähtuvalt peakski nõustamiseruum olema hubane, turvaline ja tekistama inimesel hea tunde.

PEATÜKK
Abistja ja nõustaja koostöö on nõustamise juures üks kõige olulisemaid aspekte . Kui nõustaja ja klient on omavahel loonud usaldusväärse suhte, siis edasine koostöö nende vahel sujub palju tõhusamalt ja nad saavad koos kliendi soovitud eesmärgi poole liikuda.
Nõustamisel on eesmärk, lasta tekkida suhtle, mis võimaldaks inimesel kasutada nõustamist oma elus edasi liikumiseks. Mõned nõustajad küll kardavad, et abiotsja muutub nendest liiga sõltuvateks, tõsis eda võib küll juhtuda, kuid peab meeles pidama, et suhte loomine on nagu maja ehitamine- alati võib midagi valesti minna(McLeod, 2007;180).
Nõustaja saab alustada kliendiga suhte loomist, siis kui nõustaja on valmis kuulama . Nõustamise oluliseks omaduseks on nõustaja poolne kuulamine. Oskust kuulata ei ole igal inimesel.
Peamine omadus mis eristab nõustamissuhet teistest suhetest on see, et nõustaja kuulab(McLeod, 2007;181).
Nõustaja peab oskama kuulata kannatusega ja andma kliendile nii kaua aega enda avamiseks kui ta seda vajab, inimesed on erinevad ja on inimesi kes võivad olla kohe väga avatud, kuid on ka inimesi kes võibolla alles peale kümnendat kohtumist nõustajaga end avama hakkavad järjest rohkem ja rohkem.
Nõustaja peab olema tähelepanelik ja hooliv .
Üks nõustamissuhte põhilisemaid omadusi on turvalisus. Nõustaja on keegi, kes on ühemõtteliselt inimese poolel, tema püüd ja eesmärk on aidata. Nõustaja on inimene keda saab usaldada(McLeod, 2007;185).
Nõustaja peab alati jääma ise endaks ja ta ei tohiks olla võlts, ega teeselda kedagi keda ta ei ole, see ei tekita kahe osapoole vahel kindlasti usaldust, ega ka turvalisust.
Nõustamissuhtes väljendab hoolivust(McLeod, 2007;189):

inimestele tähelepanu pööramine
teise inimese ootuste aimamine
väiksed lahkuse väljendused
teise inimese eluseikade meelespidamine
inimese peale mõtlemine, kui teda parajalt ei ole kohal
leebet, aeglaselt, ilmse kannatlikkusega edasi liikumine
oma vajaduste kõrvalejätmine teise inimese huvides
siiras uudishimu teise inimese kogemuste ha vaadete vastu
inimese saavutuste üle rõõmustamine

Kui kliendi ja nõustaja vahele on tulnud ootamatud lahkarvamused, on tühine oodata, et need ajaga laheneksid.
Metakommunikatsioon on hädavajalik strateegia neis olukordades , kus suhte inimese ja nõustaja vahel on langenud või ummikusse jõudnud. Metakommunikatsioon on sügavamal filosoofilisel tasandil suurepärane viis mõnedenõustamise põhiväärtuste väljendamiseks(McLeod, 2007;196).
Rogers ja tema kollegiid tõid ära vajalikud tingimused, mis iseloomustavad head suhet abivajaja ja nõustaja vajel(McLeod, 2007;197):

Kaks inimest on psühholoogilises kontaktis
Terapeut suhtub klienti tingimusteta positiivselt
Terapeud on suhtes kongruentne või tervislik
Terapeut mõistab empaatiliselt kliendi sisemist taustasüsteemi ja püüab seda kliendile edasi anda

Võib öelda, et nõustamine on oluline nii abiotsja kui ka nõustaja jaoks. Nõustamine on protsess, mis ei tohiks mitte kumbagi osapoolt külmaks jätta. Olemas peaksid olema soojus , hoolivus ,lahkus, usaldus ja tähelepanelikus.

PEATÜKK
Inimesed pöörduvad üldiselt nõustaja poole, et saada abi mõnele probleemile, murele või stressile. Abiotsjad pöörduvad nõustaja poole kindla eesmärgiga, et saada nii öelda terveks. Rääkimine omab suurt tähtsust. Olgugi, et abiostja on ehk oma probleemist juba rääkinud oma lähedaste või perega , kuid seda ehk siis ilma tulemuseta , nõustaja on abiotsjale täiesti võõras inimene, kes ei ole nendes probleemides igapäevaselt sees ja oskab abiotsjale ehk paremini abi anda kui inimene kes puutub abiotsjaga ja tema probleemiga igapäevaselt kokku ning on selle sees.
Nõustamisseansi moodi, kuid tähenduslikumas vestluses aeglustatakse või lausa peatatakse sellied „söödud“ rääkijate vahel, et uurida öeldu tähendust lähemalt- Et see saaks juhtuda, peab nõustaja oskama teistsugust vestludt algatada. Üks nõustamiseks vajalikke põhioskusi on võime eemalduda igapäevastest kõneviisidest, et inimene saaks astuda diskursuse uude vormi, mis loob uue tähenduse(McLeod, 2007;213).
Nõustajaks ei sobi inimene kes ei suuda eemalduda oma igapäeva tegudest, arvamustest ja muust maailmast. Nõustaja peab täielikult keskenduma kliendile ja tema eesmärgi paradamisele. Selleks on aga vaja oskust end muust täiesti eemaldada ja välja lülitada.
Empaatiale ehitub iga hea nõustamisvestlus. Empaatia on peen ja raskesti tabav nähtus, mis erineb sümpaatiast ja kaastundest. Empaatiline pühendumine ei ole midagi sellist, mida saaks ühel hetkel täielikut ja hõlpsalt saavutada, parem on empaatilist pühendumist vaadelda rääkimisviisi või vestlemise stiilina. Passiivne empaatia ilmneb juhul, kui teine inimene avameelselt oma tundeid väljendab, aktiivne empaatia on kui inimese edastatud tähendused on varjatud(McLeod, 2007;217).
Kui inimesed on sattunud ummikusse ja elukeerisesse, siis kõige olulisem on siiski jälle rääkimine. Inimesed ei tohi enda sees hoida probleeme mis vajavad kõva häälega rääkimist. Probleemide enda sees hoidmine on kahjulik ja tekitav väga palju pinget, stressi ja masendust.
Hea nõustaja peab tegema abivajajaga koostööd, et saada õige pilt olukorrast.
Nõustaja ülesandeks on inimestega koos töötada, uurimaks loo tähendusi ja järeldusi, millele tavaliselt järgneb inimese ja jõustajale järelemõtlemine, seega võib see viia edasi, teiste nõustamisülesanneteni, näiteks tähenduse loomiseni ja otsuse langetamiseni(McLeod, 2007;232).
Nõustaja ja abiotsja loovad ühise dialoogi millest nad koos arutlevad kliendi probleemide üle.
Nõustaja oluliseks ülesandeks, et saada parem ülevaade olukorras on ka küsimuste esitamine, eelkõige just täpsustavate küsimuste esitamine.
Oluline on teada, et nõustamises saab kasutada erinevat tüüpi küsimuse, sealhulgas sellised(McLeod, 2007;239):

Suletud küsimused – need on mõeldud täpse teabe saamiseks
Avatud küsimused – need julgustavad inimest teemat laiendama
Hüpiteetilised küsimused – need juhivad inimest uutele võimalustele mõtlema

Abiotsiva inimese kogemustest või loos on alati tähelepanurikkaid osi, mida ta on pidanud siiani üksi kandma, mida rohkem nõustaja kuulab, seda enam muutub probleem nende ühiseks teadmiseks(McLeod, 2007;258).

PEATÜKK
Meie tänapäeva ühiskonnas on justkui uus mood, mis sunnib inimesi olema nii öelda tugevad, inimesed suruvad oma tunded, probleemid ja emotsioonid enda sisse ja arvavad , et on väär neid kellegile rääkida, aga kui kaua ikka üks inimolend suudab üksi rasket tunnet kanda?
Nõustamissuhte üks olulisemaid funktsioone on tekitada tuum, milles on lubatud emotsioone tunda ja väljendada. Emotsioonid ja tunded on kehalised märguanded, mis teavitavad inimese põhihoiakust või võimalikest tegevustest teatud sündmuste puhul, tese inimese või mingi olukorra suhtes(McLeod, 2007;263).
Tunded ja emotsioonid mõjuvad sageli ebamääraselt ja segaselt seepärast, et inimesed on üles kasvanud sellises perekonnas või laiemas kultuurikeskkonnas, kus teatud tundeid peetu vastuvõtmatuteks(McLeod, 2007;264).
Oma isiklikest kogemustest võin öelda, et ka mina olen kasvanud perekonnas, kus ei olnud oma emotsioonide ja tunnete rääkimine väga populaarne , kuna me lihtsalt ei olnud harjunud oma suuri emotsioone, just negatiivseid jagada. Sellest olen siiani saanud aru, kuna tihtipeale ei julge ma siiani oma negatiivseid emotsioone kellegagi jagada, kuna see tundub väga tabu , tegelikuses see aga ei ole nii ja just peab oma emotsioone jagada, et saada abi ja kui mitte abi, siis tunda seda, et sind kuulatakse ja sa oled oluline.
Need emotsioonid või tunded, mida inimene ilmutab, võivad maskeerida või kaitsta teisi tundeid, mida on raskem tunnistada(McLeod, 2007;264).
See on kaudne vihjamine oma emotsioonidele mida inimesed tihtipeale ei julge välja öelda ja siis nii öelda läbi lillede räägivad oma emotsioonidest mis on kaudselt seotud nende tegelikudest emotsioonidest, ehk siis vihajad, et abiandja saaks aru.
Nõustamisülesanded, mis kätkevad tööd tunnete ja emotsioonidega, järgnevad kolme kategooriasse(McLeod, 2007;266):

Raskestimõistetavate, ebamääraste või varjatud tunnete uurimine
Tagasihoitud tunnete väljendamine
Kontrolli alt väljunud tunnetena kogetud emotsioonide väljendamise piiramine või ohjamine

Oluline on aru saada inimeste erinevatest emotsioonidest ja märgata inimesi vihjeid.
Emotsioonidega töödates on olemas erinevad meetodid mida kasutada(McLeod, 2007;269):

Tundlikkuse arendamine tunnete ja emotsioonide suhtes
Emotsioonide väljendamist soodustava keskkonna loomine
Inimese „tunnete keele“ kasutamine
Pööra tähelepanu sellele, mida ütleb ja teeb inimese keha
Läbimängminine
Elamuslik keskendumine
Isiklikud ja perekondlikud rituaalid
Ekspressiivsed meetodid töös tunnete ja emotsioonidega
Kultuuriressursid
Vaikuse kasutamine

PEATÜKK
Öeldakse, et iseloomu ja käitumist on inimesel raske muuta, kui mitte võimatu, mina aga leian, et inimene kes soovib saab sellega hakkama, kui on olemas tõesline tahtejõud . Mina olen aastaid tagasi oma iseloomu kardinaalselt muutnud ja arvasin isegi, et see on võimatu, kuid järjepideva proovimisega ma sain sellega hakkama ja sain oma käitumist ja iseloomu muuta, just selliseks nagu see mulle meeldib.
Kuid käitumise muurmine on raske ja selleks on kolm peamist põhjust miks see nii on(McLeod, 2007;289):

Inimese käitumine kujuneb käsikäes tema sotsiaalse keskkonaga ehk iga indiviidi elus on tähtsad inimesed, kes on harjunud temalt midagi kindlat käitumisviisi ootama
Kui muutuda oleks nii lihtne, oleks inimene seda juba ammu teinud
Inimesel on sageli kasulik sisseharjunud käitumist jätkata

Tuleb rõhutada just seda, er kuigi paljudekem jes nõustamisest tuge otsivad, on sihiks just käitumise muutmine, on siiski ekslik arvata, nagu ootaksid inimesed sellisest abistamisest vaid pöördelist uuendust. Muutuste saavutamise kõrval on olulised ka heakskiit, mõistmine ja tähenduse leidmine(McLeod, 2007;292).
Kui mina otsustasin oma iseloomu ja käitumist muuta, olid paljud inimesed minu ümber sellesse negatiivselt meelestatud ja ma ei tundnud enda ümber toetust ja heakskiitu, et seda teha, muidugi keegi ei teinud seda meelega, kuid nad lihtsalt arvasid, et kui olen nii öelda uus mina, siis see ei ole enam üldse sarnase vana minuga ja nad justkui ei tunneks mind enam, pikapeale saadi muidugi aru, et nii see ei ole.
Üks tähtsaim ülesanne probleemikäitumise muutmisel on aru saada, mis motiveerib inimest oma elus uuendusi ette võtma. Enamastu saab soov muutuda alguse inimese rahulolematusest sellega, kuidas ta praeguses olukorras käitub(McLeod, 2007;295).
Kui nõustamisega on jõutud probleemikäitumise põhjuste sügavama analüüsimiseni, on tarvis meeles hoida, et tihtipeale viitab inimese kirjeldatud probleemi sisemistele vastuoludele(McLeod, 2007;296).
Inimene kes soovib oma käitumise muutumist, peab olema täielikult oma enda muutuseks ka valmis, ei saa muutuda muudatus , kui inimene ei ole selle muudatuse jaoks valmis, see ei vii kuhugi .
Prochaska ja DiClemente on välja toonud muutuste staadiumid(McLeod, 2007;303):

Kaalutlemiseelne periood – inimesel ei ole parajasti mingeid kavatsusi probleemse käitumise muutmiseks
Kaalutlemine – inimene on otsustanud oma käitumist muuta, kuid seda millagil tulevikus
Ettevalmistus – inimene on juba teinud esimesed sammud, et muuta oma käitumist
Tegutsemine – inimene on oma probleemset käitumist muutnud
Säilitamine – inimene väldib tagasilangust või proovib üksikute tagasilanguse episoodidega pikemat aega toime tulla

Käitumise muutmise ellu viimiseks on väga oluline toetus, see et muutja tunneks enda ümber olevate inimeste või inimese toetus ja, et temasse usustakse.
On mitmeid meetodeid, mida nõustaja inimese suhtlemisoskuste arendamisel kasutada võib(McLeod, 2007;315):

Kriitiliste olukordade analüüsimine
Erandlike tulemuste äratundmine
Harjutamine ja rollimängud
Eneseabi käsiraamatud
Kogukonna mentorid, toetajad ja eeskujud

Kriisiastmete mudekit rakendades tuleb olla paindlik, kriisimudeli mõjud nõustaja tegevusele on(McLeod, 2007;329):

kriisiastme mudel tõmbab tähelepanu selle, et elu üleminekute juurde kuuluvad nii edasiminekud kui tagasiminekud
selle mudeli põhjal ei pruubi nõustamisest šoki faasis mingit kasu olla
see mudel rõhutab, et inimese üleminekufaasist läbiaitamiseks on vaja pöörata tähelepanu varasematest hoiakutest, suhetest ja käitumise loobumisele, räitumise muutmisele

Lähedase kaotus on valus kriis ja seega on vajalik, et igaüks, kes endale nõustaja rolli võtab, leiaks aega mõelda lähedase inimese kaotuse olemusele ning teemadele, mis seostuvad isiklikku kaotust kogeva inimese nõustamisega(McLeod, 2007;322).
Kui nõustaja ei oska end samastuda kriisiolukorda, kus inimene on kaotanud lähedase ja leinab, on nõustajal talle väga raske tuge ja abi pakkuda.
On neli võtmeülesannet kaotamisega hakkama saamiseks(McLeod 2007;344):

kaotuse tunnistamine ja aksepteerimine
leina põhjustatud valu läbitöötamine
kohanemine elukeskkonnaga, kus tähtsat inimest enam ei ole
kadunuga seonduvate tunnete „ ümberpaigutamine “ ning oma eluga edasiminek

PEATÜKK
Nõustaja juures on oluline hea pingetaluvus , et nõustaja suudaks tulla toime väga keerulistes olukordades, kriised kuid samas olla ka hooliv.
Probleemide ettenägemine on kompetentsus, mis areneb tõenäoliselt pikema aja jooksul, ning seda ainult juhul, kui tõsimeeli töövaldkonda süvenetakse(McLeod, 2007;343).
Nõustajal on hea võtta endale aega, et mõelda läbi või panna paberile kirja, millseid piire ta endale töötades seab, tavaliselt on nõustamisilukorrale järgmised piirid(McLeod, 2007;345):

Aeg - millal toimub, kaua kestab jne
Ruum – kus toimub
Info- kes võib sellest kuulda
Lähedus – kui lähedane on nõustamissuhe
Kontaktivõimalused
Turvalisus

Iga sellise kaardi puhul oleks hea kaardistada järgmised punktid:

milles piir seisneb
kes ja kuidas otsustab piiri üle
kuidas saab abiotsija piiride olemasolust teada või kuidas ta nende arutelul osaleb
mis juhtub siis, kui piiri rikutakse

Nõustaja peab teadma ja tajuma oma piire, panema paika reeglid ja neid ka kliendile seletama .
Eetiliste dilemmade lahendamisel võib tulu tõusta järkjärguliselt otsustamise süsteemist (McLeod, 2007;351):

Koonda asjassepuutuv teave kokku
Kaalu, kes saab erinevatest teguviisidest kasu
Kaalu tagajärgi
Tee kindlaks kohustused
Konsulteeri
Otsusta
Kontrolli oma plaani

Üheks suuremaks proovikiviks nõustajale on see, kui abiotsiva inimese kõne või käitumine osutub sellele, et ta võib ennast või kedagi teist kahjustada, see rist võib nõustamisel esineda mitmel moel, inimene võid(McLeod, 2007;354):

kavatseda endalt elu võtta
kaitüda ennastkahjustavalt
tekitada või kavatseda põhjustada kahju teistele inimestele

Kõrge riski märgiks on:

varasemad enesetapukaitsed
enesetapumõtted ja-kavatused käesoleval hetkel
juurdepääs vahenditele ja võimalustele
hoiakud abistamise suhtes
praegused või varasemad vaimse tervise probleemid
professionaalsete ja mitteformaalsete toetajate olemasolu ja toetus kvaliteedi käesolev hetk
praegune alkoholi ja narkootikumine kuriitarvitamine
hiljutised elusündmused või tähtpäevad
lootusetus ja negatiivne suhtumine tulevikku
meesterahvad vanuses 16-30

Nõustaja peab hoolikalt kaaluma mida ta ütleb ja kas ütleb, eriti kui nõustaja tegutseb riskirühmas olevate inimestega.
Oluline on, et nõustaja teab mida ta ütleb ja mõistab, et iga vale ütlus ja tegutsemine võib viia kliendi valesse suunda, selliste klientidega on väga raske luua usaldusväärset kontaktki, kuid nõustaja peab seisatama endale eesmärgi inimese riskirümast väljatoomiseks.

PEATÜKK
Tähtis on olla teadlik katsumustest, mis kerkivad esilenõustamisruumi loomisel muude suhete taustal. On kindlad sammud mida tuleb astuda, et tagada episoodiline turvaline nõustamine(McLeod, 2007;375):

hoolikas ettevalmistus
piiritletud „ruumist“ rääkimine ja selle ülesehitamine
keskendumine põhilistele nõustamisülesannetele
teadlikkus sellest, mida on võimalik saavutada ja mida mitte
muude abiallikate võrgustik
konsultatisooon või supervisioon nõustajale

Kui need elemendid on paigas, siis võivad nii töötajad kui kliendid olla kindlad, et konstruktiivsete tulemuste saavutamine on võimalik.
Nõustamise supervisioon on pigem uuriv , toetav ja isiklik, tõhusaks nõustamissupervisiooniks on vaja, et nõustaja tunneks end piisavalt vabalt, et tunnistada võimalikke vigu ja paljastada isiklikke nõrkusi(McLeod, 2007; 378).
Nõustaja peab olema salliv ja tolerantne kõigi vastu, isegi juhul kui klient keda nõustaja nõustab, et ole tema põhimõttetega või tema maailmavaadetega, peab nõustaja alati suutma jääda sallivaks erinvuste suhtes.
Nõustajal tuleb ühiskonnas kaasakäivate muudatustega toime tulla ja nõustaja peaks end pidevalt arendama, läbima uusi õppusi, koolitusi jne. Hea nõustaja on kursis kõigega mis puududtav tema töövaldkonda, kuid kahjuks on ka nõustajatel oht läbi kukkuda.
Läbipõlemise ja stressi tegurid(McLeod, 2007;388):

Tavaliselt töötavad nõustajad oludes, kus tegelik vajadus on suurem kui võimalus abi pakkuda, sellest tuleneb surve teha ületunde või leida ruumi veel mõne inimese vastuvõtmiseks
Väga tihti tundub, et nõustamisest on abivajajale vähe kasu või ei näe nõustaja sellest tõusvat tuli
Mõnede inimeste lood on väga valusad ja traagilised, mõned inimesed elavad pidevas kohutava emotsionaalse piina seisundis. Selliste reaalsustega kokkupuutumine mõjutab nõustajat paratamatult tugevasti
Enamasti toimub nõustamine kahe inimese vahel konfidentsiaalsee vestlusena. See võib põhjendada nõustaja edaldatust ha sotsiaalse toetuse puudumist, samuti tekitada haavatavuse tunde

On oluline, et nõustaja saaks samuti abi ja ei jääks samuti üksi, nagu tema ei jäta oma kliete üksi ja hoolib neist.
19

.ODT Laadi alla originaalfail 19 lk · .odt · 225 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

225 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katlinkkk Õppematerjali autor

nõustaja mcleod kliend nõustamine emotsioonid abiotsja klient vestlus rääkimine terapeud nõustamisruum ressursid empaatia abivajaja

Sarnased õppematerjalid

docx

Nõustamispsühholoogia

Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktorite

Nõustamine

docx

Nõustamise põhialused

tarbijaks. Organiseeritud nõustamise kujunemine 1940-1950-ndad Organiseeritud nõustamise algus II MS, sellejärgselt hakkasid võrdselt arenema nii teaduslik kui praktiline suund. Nõustaja ametinimetuse sätestamine (Division of Medicine and Neurology, väljaspool psühhiaatria divisiooni). Ametikirjelduse loomise aluseks olid APA standardid(1953 eetikakoodeks APA-lt). 1946 aastal loodi ( E.G. Williamson, John Darley) Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni juurde Division of Personnel Psychologists. Hiljem teisenes see lõpuks Division of Counseling Psychology 1952. 1951 loodi American Personnel & Guidance Association (praegune American Counseling Association). Journal of Counseling Psychology alustas ilmumist 1954 (initsiaatorid Milton E. Hahn, Harold G. Seashore, Donald E. Super, C. Gilbert Wrenn). 60-ndad: kahtluste aeg

Nõustamine

doc

Nõustamispsühholoogia

Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? Teaduslik

Psüholoogia

164

pdf

Karjäärinõustamise käsiraamat 2014

6 Karjäärinõustamine Tulevik Tulevik pole mitte oleviku poolt pakutavate alternatiivsete radade hulgast tehtud valiku tule- mus, vaid teatud koht, mis on loodud – loodud kõigepealt inimese mõttes ja soovides ja seejärel ka tema tegudes. Radasid ei tule leida, need tuleb rajada ja nende rajamistegevus muudab niihästi raja rajajat kui ka sihtpunkti. John Schaar On üpris paradoksaalne, et ainult kasvus, uuenemises ja muutumises leiame tõelise kindluse. Anne Morrow Lindbergh Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 7 I OSA Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine Nõustamise teooriad

Ametijuhend

odt

Nõustamine

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko NÕUSTAMINE kodutöö õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Nõustamissuhe..................................................................................................................................5 2. Nõustamistehnikad...........................................................................................................................6 2.1 Aktiivse kuulamise vastused......................................................................................................7 2.2 Tegevusvastused............................................................................

Perepsühholoogia

docx

Nõustamispsühholoogia konspekt

Nõustamispsühholoogia 08.02 Eluga rahulolu määravad tunnused: 1. Lähisuhted kõige olulisem 2. Rahulolu tööga 3. Isiklik toimetulek Nõustamine muutub üha enam õpetuseks, mis on integreeritud erinevatest psühholoogiaharudest, teraapiasuundadest, erinevatest maailma usunditest. Lisandub aastatuhandete jooksul kogunenud õpetused elamisest, otsitakse alternatiive. Vajadus on joonistada sotsioloogiline klientide sotsiaalsetest karakteristikutest ja arendada detailne teadmine klientide populatsioonist. Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid, variatiivs

Psüholoogia

docx

Nõustamise põhialused

Nõustamise põhialused 2013 Nõustamine on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Peamiseks eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja heaoluga. Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) . Nõustamine eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi- konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põ

Kategoriseerimata

rtf

Nõustamise alused

Nõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel ning toimub suhteliselt piiratud aja jooksul (6,10,15) 2. Nõustamise põhimõtted.

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid