olla uurijad, kellel on midagi olulist küsida meie kooli, meie õpetajate ja meie õpetajakoolituse kohta. Ja vastama peame nendele küsimustele ise. Õpilane koolis ei peaks ainult aines teadmisi saada, vaid peaks ise ka huvitatud olema kõiges, mis teda ümbritseb. Kui me poleks uurijad, ei oleks meil tuleviku. Ainult meie, kui õpilaste, uudishimu aitab meil tagada head positsiooni edaspidises elus. (J.Orn, 1994, Haridus, 12 lk) Isiksuse areng. Meie põhimõtteks ei tohiks olla isiksusekeskne (resp õpilaskesksus), vaid isiksuse arengukesksus. Nad võivad teineteist täiendada, kuid lähtekohaks peaks olema isiksuse areng. (J.Orn, 1994, Haridus, 13 lk). Kas piir läheb ainekesksuse ja õpilaskesksuse vahelt või on see piir kusagil mujal? Kõige elementaarsem süsteem, mille puhul saame rääkda pedagoogilisest süsteemist, sisaldab endas kolm elementi. J. Käisi sõnastuses, on need kolm elementi: õpetaja, aine ja õpilane
4) õpetab hoidma loodust, elukeskkonda ja oma tervist · Õpetamine peab olema mitmekülgne ja mitte õhutada vaenu ja vägivalda. · Õppe- ja kasvatusprotsessis on laps aktiivne osaleja ning partner, kelle soovide ning vajadustega peab kool arvestama. · Õppekava maht koos koduse tööga peab arvestama lapse õigusega vabale ajale. · Kooli pidaja vastutab, et õppetöö oleks koolis korraldatud selliselt, et see arvestaks lapse arengutaset. Õpetamine peab olema isiksusekeskne, lähtuma erinevusest ning rajanema õpilaste edusammude tunnustamisel. · Igal lapsel on õigus koolis käia, õppida ja teadmisi saada. On tähtis, et igaüks saaks koolis julgustust ja toetust oma võimete ja oskuste arendamiseks. · Kui laps haigestub, on tal õigus saada vajalikku ja parimat arstiabi raviks ja tervise taastamiseks. · Igal lapsel on õigus elada täisväärtuslikku elu. Lapsel, kellel on vaimne või füüsiline puue,
laadi vaimse tegevuse vastu. e) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. f) Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. g) Isiksusekeskne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta ise on, mida teha suudab, kuidas reageerib mitmesugustele nähtustele, millistest asjadest tuleb tal hoiduda ja milliste poole püüelda. Inimesed, kes mõistavad iseennast, näivad teadvat, mida suudavad teha ise ja millal tuleb teistelt abi paluda. Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine.
kehtestavast käitumisest. Samuti eeldab valikuvabadus kliendi tundmist ning arusaamist, et klient ei tule niisama, vaid mingi idee või sooviga. Samuti valikuvabaduse üheks eelduseks on see, et klienti kuulatakse aktiivselt , see tähendab seda, et kuulatakse selleks et mõista mitte selleks et vastata. Selleks et jõuda teeninduseni on vaja ületada jaotusliku maailmavaated. Omane on ka holistlik maailmavaade ning isiksusekeskne ideoloogia. Valikuvabaduse mõttelaadi tunnusteks on : · Uuritakse põhjuseid, selle järgi ka lahendatakse probleem · Olemas usaldus, ehk siis usaldus delegeerida ülesandeid alluvatele · Vastutatakse oma tegude eest · Defitsiitse kauba puhul, pakutakse seda kliendile nagu igat teist kaupa, polda oma monopoolsusel kindel · Võrdne kohtlemine · Kehtestav käitumine, mis tähendab seda, et inimene väljendab oma ideid ja seisab
IGALÜHEL ON ÕIGUS HARIDUSELE. LASTE ÕIGUSTE KONVENTATSIOON Laps vajab füüsilist kaitset ja hoolt. Vajab nõustamiskeskusi, lasteaedasi, koole. Tuleb hoida ja toetada peret. Puuetega lapsed peavad saama olla täisväärtuslikes elukeskkonnas. LASTE KAITSESEADUS (1996) Igal lapsel on õigus haridusele. Õpetamine ei tohi olla füüsilise ja vaimse vägivallaga. Õpetamine ei tohi olla ideoloogiliselt ühekülgne. Õpetamine ei tohi õhutada vaenu ja vägivalda. Õpetamine peab olema isiksusekeskne. Õpetamine peab rajama isikliku tunnustamine SOTSIAAL HOOLEKANDE SEADUS (1994) Kõik lapsed peavad saama hooldust. Pere peab saama vajadusel toetust. Peavad olemas olema hoolekande keskused. HARIDUSSEADUS (1992) PÕHIKOOLI JA GÜMNAASIUMI SEADUS Peavad olema moodustatud nõustamiskomisjon igas maakonnas (5 liiget). ABI OSUTAMIS SÜSTEEMID 1. Avastada puuetega lapsed õigeaegselt ja koguda nende kohta infot ühe kohaliku omavalitsuse võtmeisiku kätte
Samuti, inimene õpib teist keelt, kuidas ta teab, et tulevikus see keel temal on vaja. keeleõpe läbi käelise tegevuse . Kirjutamine, tegevuspõhine. Veelgi parem: muusika kuulamise asemel kasutada seda keele õppimiseks. Kui inimene õpib grammatika põhitõdesid ja proovib seejärel võõrkeelseid laule tõlkida. Muusika on suurepärane abivahend sõnade meeldejätmiseks, sest omaette on võimalik laulda kõikjal dusi all, köögis, autos ja mujal isiksusekeskne keeleõpe . Kui huvitab sport--räägin minult spordist: konkreetselt, õpetajakeskne. Konkreetne üks asi. Õpetaja annab ainult need teemad, mis huvitavad teda. Inimene võib leida endale õpitavat keelt emakeelena rääkiv sõber ja püüab temaga vestlusi pidada. Vestlus õpe peaks toimuma kindlasti 100% õpitavas keeles. rutiintegevus . Pidevalt kordub, ühesugune. Inimene peab kordama harjutusi iga päev kuni enesekindluse saavutamiseni. On vaja kuulata
__________________________________________________________________________________________ ühiste eesmärkide saavutamisele. Kui inimesed on pühendunud ühisele eesmärgile, suureneb nende panus tegevusse ning vastavalt sellele edeneb tavapärasest edukamalt kogu üritus. Liikumapanevaks jõuks on sisemine pühendumus. Olemasolevad süsteemid ja struktuurid on missiooni teenistuses. Võimupositsioonil olevad inimesed määratlevad missiooni ning seejärel teenivad seda ka ise. Isiksusekeskne organisatsioonikultuur- Vastastik usaldus indiviidi ja organisatsiooni vahel. Töötajad usuvad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Tundes, et neist hoolitakse, on nad inimlikumad teistega suheldes. Ilmneb rohkem väikestes gruppides, kus inimesed üksteist tunnevad ja koos töötavad. (Roots 2001:43-50) 5.3 Charles Handy Handy peamine huvi oli organisatsioonid, ja tema sõnumi siusuks oli see, et organisatsioonid
väike roll; Klassikaliselt avalik teenistuja. *Divisionaalne mudel - ratsionaalsete eesmärkide puhul. *Aldhokraatia – paidliku teema- või eesmärgipõhiste meeskondade kogumid, mille koosseis pidevalt uueneb sõltuvalt ühtede eesmärgide saavutamisest ja uute kujunemisest. Millised on nende konfiguratsioonid eelised ja puudused?- ????????????? 7. Iseloomustage töötaja ja juhi rolle 4 organisatsioonitüübi puhul (võimukeskne, rollikeskne, saabutuse - ehk ülesandekeskne ja toetuse -ehk isiksusekeskne) - 1)Võimukeskse organisatsiooni sees püüavad juhid saavutada absoluutset kontrolli oma alluvate üle. Võimupositsioonil olijad kasutavad ressursse teiste töötajate vajaduste rahuldamiseks või ka mitterahuldamiseks ning kontrollivad seeläbi nende käitumist. Ideaalne võimukeskne liider on karm, aga õiglane ning lojaalsete alluvate suhtes heldekäeline. Tema võimualused usaldavad teda. Kui inimesed teavad, mis on aktsepteeritud ja mis mitte, tunnevad nad end suhteliselt ohutult.
• Enese tingimatu aktsepteerimise kogemuste alusel julgustab inimesi arendama oma väärtusarusaamu, järgima iseenda sisemisi mõõdupuid maailma hindamisel, väljendama autentsemalt oma tundeid, vabastama oma loomepotentsiaali, olema rohkem avatud uuele kogemusele, elama ühe sõnaga öeldult ehedat ja täisväärset elu oma fenomenoloogilises maailmas. Põhimõisteid: eneseaktualiseerimine, indiviidi fenomenoloogiline reaalsus, minakontseptsioon, isiksusekeskne nõustamine ja teraapia, kohtumisrühmad Psühholoogilise ohutuse kujundamise kolm tingimust 1. Indiviidi kui tingimusteta väärtuse tunnistamine 2. Sellise kliima tekitamine, milles puudub väline hindamine 3. Empaatiline mõtlemine 10 Kurt Lewini väljateooria Geštaltpsühholoogiast Geštaltpsühholoogia põhiprintsiipid peegeldumine Lewini teoorias: - Inimeste maailmapilt või tunnetatavate nähtuste kujund
Puudused? * Vähene väljaõpe ja * Keeruline keskkond *Koostöömehhanisme * Alluvuse süsteem → on koolitus * Vähene plaanimine vähe nagu kaks ülemust ja kontroll 7. Iseloomustage töötaja ja juhi rolle 4 organisatsioonitüübi puhul (võimukeskne, rollikeskne, saavutuse- ehk ülesandekeskne ja toetuse- ehk isiksusekeskne) Võimukeskne – Rollikeskne – Ülesandekeskne – Isikukeskne - autokraatia bürokraatia adhokraatia demokraatia * Tsentraliseeritud, kuid * Tsentraliseeritud ja * Formaliseeritud, kuid * Ei ole formaliseeritud mitte formaliseeritud formaliseeritud mitte tsentraliseeritud ega tsentraliseeritud
Perls (1976) gestaltteraapia Frankl (1967) logoteraapia Gendlin (1981) fokusseerimine Zen teraapiad (Watts, 1961) Singer ja Pope (1978) kujutlusteraapiad Rõhk kogemuse konkreetsetel mitteratsionaalsetele sümboolsetel aspektidel ntks emotsioonid, kehalised tundumused, kujutlused, fantaasiad ja psühholoogilist hea olu üritatakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemuse kaudu. Isiksusekeskne teraapia Client-centered therapy Carl R.Rogers Isiksusekeskne teraapia (IKT) Rogers ei tee selget vahet mina ja mina-pildi vahet. Ta usub et igal inimesel kaasasündinud eneseaktualiseerimisvõime, mis paneb inimesi arenema, tegutsema ja elukogema, just nii, mis kõige paremas kooskõlas tema enesekonseptsiooniga. See saab ainult ilmneda tingimusteta positiivse suhtumisega. Terapeut ei analüüsi klienti vaid on koos temaga.
Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. - vanuseline ebavõrdsus elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba palk, tulud, jne - kultuuriline elu- ja käitumisstiili erinevused - indiviidi omadustest tulenev eba ilu, mõistus, tahtejõud on parem - religioosne tööalane, hariduslik eelistatus või piiratus - rahvuslik teisest rahvusest iskute mittesallimine ning tagakiusamine KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n
- tegevust on vähe või puudub - antakse edasi lüürilist meeleolu või filosoofilist mõtisklust - Tammsaare, Tuglas, Juhan Liiv Memuaarid - prantsuse keeles mälestus, mälu - proosažanr milles autor jutustab: enda lähedaste või tuntud inimeste elust minevikusündmistest, mida on ise kogenud - huvituvad pigem välismaailmast - sündmusi antakse edasi faktidena, objektiivsetena, ajastutruud Autobiograafia - isiksusekeskne, subjektiivne - suurem poliitiline vabadus Hindamatud allikmaterjalid - memuaarid annavad eheda pildi ajastust - mälestused on hilisemal perioodil kirja pandud - võivad olla moonutusi autori vaatenurgast - mineviku idealiseerimine Ajaloolised mälestused – ajaloolised sündmused, faktid, tõetruud Vesterlised mälestused – sündmusi ja isik. Elamusi kirjeldatakse vabalt Ilukirjanduslikud mälestused – kunstiliselt töödeldud Oskar Luts (7.01.1887 – 23.03
REBT ja KKT mõlemad ütlevad, et kogu psühhopatoloogia põhineb sarnastel irratsionaalsetel uskumustel. Kogemuslikud-ekspressiivsed teraapiad Põhineb konkreetsetel mitteratsionaalsetel sümboolsetel aspektidel. Nt. emotsioonid, kehalised tundmused, kujutlused, fantaasiad. Psühholoogilist heaolu püütakse saavutada loova eneseväljenduse, vahetute tunnete teadvustamise ja tundmusliku kogemise kaudu. Rogersi isiksusekeskne teraapia (IKT). Algselt nim. kliendikeskseks teraapiaks. Enda juhitud kasvuprotsess järgneb kindlale ettevalmistavale kooslusele ehtsusest, siirusest, hoolivusest ja empaatiast. Rogers ei tee selget vahet mina ja minapildi vahel. Ta usub, et igal inimesel on kaasasündinud eneseaktualiseerimisvõime, mis paneb inimesi tegutsema, arenema ja elukogema just sellisel viisil, mis tema enesekontseptsiooniga kõige paremas kooskõlas on. See võime aga saab
Värsimõõduks oli jambiline trimeeter. · Monoodiline lüürika e meelika (soololüürika) - Monoodiline meelika vastab enim nüüdisaegsele lüürikale. Temaatikalt oli ta mitmekesine sõja-, armastus-, veini-, aga ka poliitiline luule. Põhiliselt arenes monoodiline meelika Lesbose saarel, kus selle tähtsamad esindajad olid Alkaios ja Sappho, kes kirjutasid aioolia murdes. Monoodiline lüürika oli isiksusekeskne, kuid tundelisema teemakäsitlusega ning teistsuguse vormilise ülesehitusega kui eleegia või jamb. · Koorilüürika e koorimeelika - Koorilüürikas olid kreeka muistsed folkloorsed lätted üsna sarnased teistel rahvastel leiduvatega esines matuse- ja pulmalaule, hümne jumalate auks, peolaule, laule võistluste võitjate auks.Neid kandis ette rituaalne koor, kes ühtaegu laulis ja tantsis. Koorilüürika alaliigid olid: hümn, ood, epiniikion
Sõltub lühiajalisest rahastamisest. Majanduskriis mõjub. o Liiga palju rääkimist, suhtlemist, arutlemist. ebaefektiivne Millal kasutada? o Noored, projektipõhised, väiksed o Innovaatilised, professionaalsed o Think-thankid, kultuuriprojektid o Kiiresti muutuv, keeruline keskkond 7. Iseloomustage töötaja ja juhi rolle 4 organisatsioonitüübi puhul (võimukeskne, rollikeskne, saavutuse- ehk ülesandekeskne ja toetuse- ehk isiksusekeskne)Harrison/Harri Roots Võimukeskne o Tsentraliseeritud o Mitteformaalne o Kultuur ja struktuur on allutatud juhile ja tema tahtele o Hinnatakse töötajat selle järgi, kuidas ta oskab ülemusele meelepärane olla o Töötaja on allutatud organisatsioonile- juht domineerib o Ülemus püha ja pole ligipääsetav, on tark, parim põhjendus on käsk
usuorganisatsioonid ei ole vastuvõetavad. Teiseks abiellumise tõttu mujale minejad. Kolmanda grupi moodustavad need, kes on jõudnud oma religioonini ja ei taha seda siduda ühegi organisatsiooniga. Üheks viimase aja mahukamaks uurimuseks on USA ja Saksamaa teadlaste võrdlevuuring, kus püüti analüüsida usulistest organisatsioonidest lahkumise põhjusi Saksamaal ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Ameerika kontekstis on dekonversioon pigem isiksusekeskne (isiklik transformatsioon, muutumine, areng) ja Saksamaa kontekstis traditsioonikeskne (traditsiooni muutus või teisenemine) nähtus. Põhja-Ameerika ja Saksamaa dekonvertide võrdlevanalüüs tõi suure üldistuse tulemusena esile neli suurt gruppi. 1. Autonoomiat taotlejad on inimesed inimesed, kes muutuvad mõtlemises iseseisvateks, lõpetades kas sekularismis või usulises mõttes hereesias. Neid iseloomustab vähene tekstikesksus. 2
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
Jungil on selline tähelepanek lääne kultuurist, et igapäevases elus meestel on kalduvus mitut naist omada, aga naised tahavad ühte meest. Alateadvuse tasandil on vastupidi. Mehel on üks ideaal, naisel kujuneb see mitmetest isiksuse tükkidest. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta valitsemishimuline, paindumatu, jäik, · Arhetüüp self Eesti keeles on raske täpset tõlget anda. See on "ise arhetüüp" või "isesuse arhetüüp". Self on isiksusekeskne arhetüüp. See on selline süsteemi kese, mille ümber kõik ülejäänud süsteemi osad koonduvad. Isiksuse keskpunkt ehk see arhetüüp, mis annab inimesele tema elu ühtsuse eesmärgid, tasakaalu. Selfini jõudmiseks peab Jungi meelest inimene jõudma vähemalt keskikka. Sinna jõudmine vajab praktilisi kogemusi, aega jms. See on see arhetüüp, mida tegelikkuses on raske eristada Jumala arhetüübist
uuringus (1992) leiti, et ülesandele orienteeritus on üldine nii spordis kui ka õppimises ja laps võib olla ülesandele orienteeritud isegi siis, kui tema eelistused vastava tegevusega ei ühti, s.t inimene võib eelistada anda oma parimat ja saada juurde oskusi või teadmisi, millal iganes ta võtab osa saa- vutustegevusest. Õpetamise isiksusekeskne kontseptsioon eeldab ka motivatsioonis lii- kumist objektselt hoiakult subjektsele hoiakule. Objektse hoiaku korral on isiksus juhtimise, valitsemise, käsutamise, õpetamise objektiks. Subjektse hoiaku korral määrab eesmärgid ja vajadused õppija ise. Subjektsele hoia- kule on iseloomulik, et aktiivsus on tahtlik, eesmärki on õppija teadvus-
annaabi.ee 
