Nõustamise
põhialused2013Nõustamine
on nõustaja ja kliendi vahel kooskõlastatud interaktiivne
õppimis-protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata leida
võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud
viisidel , et elada enam
rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna
liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt
piiritletud , selge struktuuri
ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega
spetsialist.
Peamiseks
eesmärgiks on kliendi heaolu, mis võib minna vastuolu nõustaja
heaoluga.
Klient peab teadma millal see lõppeb, et ei tekkiks
ärevust (kas on mõttet? rahaline pool) .
Nõustamine
eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks
elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest, teostub osapoolte
suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul
koostööl ja jagatud vastutuse põhimõttel, toimub suhteliselt
piiratud aja jooksul.
Kõigepealt tuleb
paika panna sisulist eesmärku. Vb kohe
ausalt öelda et ei tea kui
palju
kordi võib minna. Lõpetamise
seanss lepitakse koos kokku,
kuna sellest hetkest kui inimene arvab, et kõik on korras võib olla
tagasiminek ja tagasi tulla on alati pinlik ja ebamugav.
Olemas ka
järelseanssid, aga see on kliendi enda valik.
Inimestel, kel on
drammatilised kogemused olnud, tihti jäävad nendesse kinni ja
tegelevad iseendaga, mitte klientidega.
Nõustamine
sisaldab kolme tasandit :
ennetamine (infopäevad, kursused, infomaterjalid)
harimine ja arengu toetamine (et inimene saavutaks maksimaalse kasu oma kogemustest, mis omakorda võimaldaks tal avastada ja arendada oma potentsiaali nt oskuste treening )
sekkumine (on probleem ja vajadus seda lahendada).
Nõustamisoskused
on suhtemisoskused. „Õige“ nõustaja teab, mida ta teeb, kuna
kui sa rakendad midagi, sul peab olema teaduslik alus.
Inimene jääb
hätta, kui hädaolukorras infotöötlus jääb poolikuks.
- Konsulteerimine on nõu andmine. „ Ma olen targem ja tean, mis on sulle hea“.
- Nõustamine on aitamine endast aru saada.
Tingimused :
eraldi ruumi, mis sobib nii individuaalseks kui paari- ja perenõustamiseks ning mis võimaldab privaatsust
füüsiliselt juurdepääsetav erivajadustega isikutele või nt koduvisiit
ühele kliendile keskmiselt 45-60 minutit
Töömahl on 40 tundi nädalas, millest kuni 60% otsene klienditöö , 20% hindamise kokkuvõtete kirjutamine, 20% ennetav ja võrgustikualane töö.
Eesmärgiks on
aidata inimesi, kes on psühhiliselt terved, aga kogevad
olmeprobleeme, millega ei saa ise hakkama. Parandada inimeste
heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, konflikte
inimeste ja gruppide vahel, samuti edendada inimese iseseisvust
probleemide lahendamisel. Sh toetada inimeste toimetulekut
saavutamaks enesele püstitud eesmärke, paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest, suuremat
enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute, otsuste tegemisel.
Ehk toetada elu reaalset tajumist ning võimet kogemustest õppida.
Nõustamine on
efektiivne , kui kliendil tekib mõtestatud arusaamine situatsioonist
ja oma tunnetest, kujunevad uued viisid situatsiooni mõtestamisel
ning situatsiooniga ümberkäimisel, sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks, kliendil on olemas eelnevalt või
kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras
muutuse elluviimiseks, või klient saavutab nõustamissuhtes
sõltumatuse.
Psühhoteraapisa
tegeleb probleemidega, mille juured on minevikus. Nõustamine suunab
tähelepanu probleemidele lühima taustaga. Tihtipeale inimene ise
ei ole valmis teraapiaks.
- Psühhoteraapia (Brammer, Shostrum) : rekonstrueeriv, isiksuslik , analüütiline, teadvustamatu, pidevad emotsionaalsed probleemid, minevik, kestvus pikem.
- Nõustamine : hariv, situatiivne , probleemi-lahenduslik, teadvus, nö olmeprobleemid, olevik, kestvus lühem.
Nõustaja roll
sõltub sellest kus, kellega ja mis tingimustel ta töötab. Enne
koolipsühholooge rahastas linnavalitsus , nüüd aga koolidirektorid
(tavalisem näide: kliendiks on direktori tütar). Roll tuleneb sekkumise direktiivsuse astmest , erialasest kuuluvusest,
organisatsiooni koosseisu kuulumisest, probleemi käsitlemise laadist .
Nõustaja saab
olla psühholoogia alase akadeemilise magistrikraadiga spetsialistid ,
kes jätkavad erialast enesetäiendamist ning läbivad regulaarset
supervisiooni.
Nõustamise ajalugu
1908 : FRANK
PARSON karjäärinõustamise isa
1909 vaimse
tervise valdkonnas uus suhtumine ( vaimuhaigused on ravitavad).
1930-ndatel CARL ROGERS võttis kasutusele termini „nõustamine“. Carl Rogers
on hummanist, leevendas arusaama, et keskenduda tuleb potentsiaalile.
Võttis kasutule terminit „klient“, mitte „ patsient “.
Toetusest klient saab jõu, et ise probleemi lahendada. Hakkas
sellega tegelema, kuna ilma meditsiinilist haridust teda ei võetud
tööle haiglasse. Rõhutab inimese tugevust ja eeldusi . Terapeudi roll on reageerimine pigem kliendi tunnetele kui sisule , kliendi
tunnete aktsepteerimine, ükskõik millised need ka poleks.
Kliendi- keskne teraapia : terapeudil on hoiak indiviidi võimest tegeleda oma
psühholoogilise seisundiga. Kliendi fenomenoloogiline kogemus on
ainus reaalsus . Enese – aktualisatsioon. Terapeudi tingimuseta
positiivne soojus . Vältida testimist!
Peale II MS
inimesed ei suutnud integreeruda. Ameerikas Veteraanide Ühing on
siiamani üks suurimaid nõustamisteenused tarbija. Tekkis
kriisinõustamine e sõdurite psühholoogiline abistamine
lahinguväljal. Eestis ei ole nõustamisühinguid.
Organiseeritud nõustamise
kujunemine
1940-ndatel
nõustaja ametinimetuse sätestamine, ametikirjelduse loomise aluseks
olid APA standardid .
Surve
valdkonnale: nõustajad võrdluses kliiniliste psühholoogidega :
vajadus eristavate kriteeriumite järele. Nõustamisel on kattuvaid
alasid kliinilise , hariduse, tööstus-, kooli- ja
personaalipsühholoogiaga.
70-ndatel jätkus
eelmisel alanud psühholoogiliste nõustajate litsenseerimine . Tekkis
nõustamisoskuste treeningute buum . Testiti verbaalsete oskuste efektiivsust .
20. sajandi
esimesel poolel pälvis tähelepanu nõustamise kui protsessi uurimine .
- Earl Zinn – esimesed nõustamisseansside audiosalvestused.
- Percival Symonds – esimene, kes salvestas mitte-analüütilised intervjuud. Mõõtis rääkimise aega : nõustaja rääkis rohkem kui 70% koguajast.
Robinson :
Nõustaja märkused omavad mõju kliendi järgmisele
mõtte- avaldusele .
Egan’i SOLER
programm : näoga kliendi poole, avatud kehahoiak, nõjatumine
kliendi poole, silmside, lõõgastunud poos, keskmine distants terapeudi-kliendi vahel 140 cm ( ei ole absoluutne! nt
kuulmislangusega kliendid).
Harper, Wiens ja
Matarazzo : identifitseerisid erinevaid tüüpe mitteverbaalseid
käitumisi : parakeel ( keele osa, mis ei oma tähendust nt mhm, ooo, ahhaa ), nägu ja näoväljendused, kineesika (liigutused), pilk ja
näoväljendused, prokseemika (ruumikasutus).
Nõustaja
puudutuse positiivne efekt, samas teised väidavad, et see ei oma
mingit mõju ( kliendi käitumine ei ole pälvinud samaväärset
tähelepanu!) .
Nõustamise
eristamine teistest praktilise psühholoogia valdkondadest on
mõnevõrra kunstlik.
Nõustamisprotsessi
ja –seansi struktuur
Õpetamise mudel
:
Eesmärgiks on haritud, hästi informeeritud klient
Eeldab, et klient SOOVIB informatsiooni
Eeldab, et kui klient on hästi informeeritud, siis on ta võimeline ise vastu võtma tähtsaid otsuseid
Psühholoogia : kognitsioonid ja ratsionaalsus on võtme-protsessid
Nõustaja-ülesanne: anda täielikku ja neutraalset infot, korrigeerida kliendi vääraid teadmisi
Suhe rajaneb ekspertsusel ja autoriteetsusel (vastandina VÕRDSUSELE)
= konsulteerimine
Nõustamise mudel
:
Eesmärgiks on mõista teist inimest
Turgutada nende sisemise kompetentsuse tunnet
Soodustada kontrollitunnet oma elu üle
Kui võimalik, siis vähendada psühholoogilist distressi
Toetada ja tõsta enesehinnangut
Aidata leida lahendusi spetsiifilistele probleemidele
Rajaneb
tajumisel, et klient tuleb nõustamisele rea põhjuste koosmõju
ajendil
Eeldab
komplekseid teadmisi inimese käitumise ja psühholoogia kohta
Nõustamise
ülesanne on nõuab kliendi tugevuste ja nõrkuste, vajaduste,
väärtuste ja otsustus -stiili hindamist , nõuab erinevaid oskusi,
nõuab indiviidi-keskset, paidlikku nõustamis-stiili, et kohanduda
kliendi vajaduste ja plaanidega, nõuab nõustajalt omaenese mõtte-
ja tundemaailma jälgimist ja selle eest hoolitsemist. Informeerimist
kasutatakse primeersete eesmärkide saavutamisel. Suhe põhineb
võrdsuse printsiibil.
- Vajaduse selgitamine nõustamise järele
- Ettevalmistus nõustamiseks (aeg, koht, eelteadmised)
- Nõustamise läbiviimine
- Tulemuste hindamine (vajadusel järelkohtumised)
3-astmeline
nõustamisprotsess :
Üles- ehk lahtisulatamine
Muutmine
Kinnikülmutamine, kinnistamine
7-faasiline
nõustamisprotsess :
Alustamine, sissejuhatus
Eesmärkide seadmine
Hindamine
Plaani koostamine
Teostus
Stabiliseerimine , tulemuste jälgimine
Lõpetamine
Probleemilahenduse mudel :
I etapp :
probleemne situatsioon selgitatakse välja ja mõtestatakse lahti
II etapp : Püstitatakse eesmärgid, mis põhinevad probleemse
situatsiooni tegevusele orienteeritud mõistmisel
III etapp : Eesmärkide saavutamise viisid töötakse välja ja
viiakse ellu
Inimsuhete mudel :
I suhe
(usalduse, aususe, empaatia areng)
Kavatsus e alustamine
Probleemide identifitseerimine ja selgitamine
Usaldussuhte loomine e lepingu sõlmimine
Probleemide intensiivne selgitamine
Võimalikud eesmärgid
II strateegiad
(töötamine):
Eesmärkide vastastikune aktsepteerimine
Strateegiate planeerimine
Strateegiate kasutamine
Strateegiate hindamine
Lõpetamine ja tagaside
SISSEJUHATAV INTERVJUU : vajalike andmete kogumine, kokkulepped kliendi ja
nõustaja vahel, probleemide nimestik
PÄEVAPLAAN
: Korrastatus toetab nõustaja tööd ( oluline püsib meeles.
Tegevus on sihipärane)
Struktuur „ravib“
: klient kontrollib samuti olukorda, võimaldab keskenduda vormi
asemel sisule. NB! Struktuurist ei tohiks siiski saada eesmärk omaette !
ESIMENE
SEANSS: päevaplaan, meeleolu kontroll, tagasivaade, eesmärgid,
probleemid, (vajadusel nn teooria õpetamine), ootused nõutamisele,
kliendi harimine tema probleemi suhtes, kodutöö, kokkuvõte ja
tagasiside.
JÄRGNEVAD
SEANSSID: meeleolu kontroll (ka nt testide kasutamine), sild eelmise seansiga, päevaplaani tegemine, kodutöö ülevaatamine,
päevaplaanis olevate asjade arutamine , uue kodutöö andmine, ja
perioodilised kokkuvõtted, tagasiside.
MIDA NÕUSTAJA KARDAB ? Pikk paus , segadus (ei ole vale väljendada oma tegelikke
tundeid), ei tea kuidas aidata (tuleb mõista!) , küsimuse
unustamine, negatiivne hinnang ( inimene ei raiska aega sinu tegevuse
hindamisele) , ebaõnnestumiste ülehindamine (kõik on parandatav,
kui sa teadlikult üritad klienti mõista).
MÄRKMETE
TEGEMINE : teevad mõlemad, et info jäädvustaks, see on sild
erinevate seansside vahel, klient kasutab märkmeid kodutööna, nn
töölehe juurutamine (korrastus), juhtumite kontseptualiseerimine.
SAGEDASEMAD
VEAD : liiga kiire probleemi defineerimine , inimese käsitlemine
probleemina, kliendi väärtuste mitte-aktsepteerimine, vale
probleemiga tegelemine, rääkimine kliendist mööda ja üle,
kliendiga liigne samastumine, kliendi süüdistamine, eksperdi mängimine.
NÕUSTAMISSUHE
JA KOOSTÖÖ ALUSTAMINE
Gelso ja Carter (1985) : nõustamissuhe hõlmab tundeid ja hoiakuid, mis suhtes
osalejatel üksteise suhtes on, ning viise, mil neid väljendatakse.
Nõustamine kui interaktsioon koosneb kahest elemendist – suhe ja tehnikad .
Erinevad
koolkonnad :
- humanistlik teraapia (nn kliendikeskne ) – teatud laadi suhe on kõik, mida vajatakse, et teraapia edukas oleks.
- Õppimisel põhinevad lähenemised (käitumuslik teraapia, kognitiivteraapia, ratsionaal-emotiivne teraapia jt) käsitlevad nõustamissuhet kui sekundaarset aspekti nõustamises kasutavate tehnikate järel.
Prochaska (1979)
nõustamissuhte kolm aspekti :
teraapiaks vajalik eeltingimus (nagu nt ratsionaal-emotiivses v käitumuslikus teraapias)
protsess, mis iseenesest tekitab muutust (nagu humanistlikes lähenemistes)
peamine tegur teraapias, millest räägitakse ja millega tegeletakse (nagu enamikes psühhodünaamiliselt orienteeritud teraapiates).
Sõltuvalt
kliendi vajadusest saab teraupet kasutada nõustamissuhet mitmel
eesmärgil (Mallinckdort):
õpetada kliendile baasilise sotsiaalseid oskusi ühe üksiku nõustamise seansi vältel
aidata tal arendada keerulisemaid oskusi nõustamise käigus, nt konfliktidega toimetulekut v emotsionaalset lähedust
võtta ette kliendi isiksuse baasiliste aspektide modifitseerimine, nt nagu kiindumisstiil v interpersonaalsed skeemid.
Nõustamissuhte
komponendid :
- koostöötav alliants – nõustaja ja kliendi vaheline kokkulepe eesmärkide ning tegevusplaanide osas
- ülekanne – nõustamisel üles kerkivad tunded ja mõtted, mis on seotud inimese jaoks olulise konfliktiga minevikust
- tõeline suhe : paigas on suhte struktuur, mõlemad osalejad on loomulikud ja tajuvad teineteist moonutamata
Nõustamissuhet
soodustavad tingimused :
- empaatiline mõistmine
- tingimusteta positiivne suhtumine
- kooskõlas omaenda tunnete ja mõtetega käitumine
Barak ja LaCrosse
(1975) nõustamise edu üheks oluliseks kriteeriumiks on see, kuidas
klient tajub nõustaja käitumist! Olulised on kolm dimensiooni :
nõustaja ekspetsus, atraktiivsus ja usaldusväärsus.
Nõustamissuhte
takistused :
Liigne sõltuvus (nõustaja kasutab oma positsiooni kurjasti ära ja soodustab kliendi sõltuvust endast) -> kujunenud olukorra arutamine nö meta-tasandil või teraapia lõpetamine
Manipuleerimine (nõustaja nt ei valgusta klienti tehnikatest, mida ta kasutab ja eesmärgist, kuhu ta välja tahab jõuda, kasutades kliendi teadmatust enda huvides või kontrollib klienti läbi selle, et müstifitseerib nõustamisprotsessi; klient võib osatada nõustaja kui inimese või tema rollist tulenevaid nõrku kohti) -> lepingu sõlmimine
Topeltsuhe (olukord, kus professionaalse suhe vb häiruda kokkusobimatute rollide koosesinemise tõttu; nõustaja hindab üle kliendi võimeid topeltsuhtega toimetulekuks) -> nõustamise lõpetamine.
Koostöösuhte
kujundamine
Ära eelda
kliendi ootuste, vajaduste, mõtete, emotsioonide kohta. Jälgi
eneseväljendust. Püstita väikseis, saavutatavad eesmärgid iga
seansi kohta. Ole teadlik sellest, et sa ei saa pakkuda leevendust
kõigis kliendi probleemides. Ole realistlik . Osale regulaarses
supervisioonis.
I
seansi viis osa ( Weber al 1985)
Ettevalmistus (sh ka esmane kontakt) nö tehnilised tingimused
Kliendiga kohtumine ja vestluse alustamine (avasenasil ole aktiivne, küsi küsimusi, tutvusta ennast ja nõustamist)
Kliendi situatsiooni selgitamine ja hindamine (kliendi peamised mured, seadke need tähtsuse järjekorda sh toeta kliendi kontrolltunned, vähenda ärevust! )
Otsuse tegemise (kokkulepe eesmärgi näol) ja seansi lõpetamine
Vestluse-järgne hindamine
Otsused
esimese seansi järgi :
- Olen ma õige inimene tegelema selle probleemiga?
- Kas nõustamine peaks jätkuma?
- Millist tagasisidet anda suunajale (kui on asjakohane )?
- Missugune võiks olla seansside sagedus?
- Keda veel peaks kaasama nõustamisse ( pere, kaaslane)?
Kokkuleppe
nõustamiseks peaks sisaldama piisavalt infot, võiks mõelda end
kliendi kohale : missugust infot ta võiks vajada? See peaks seadma raamid ( ehk tegevusjuhised ). Sisaldab ka idiosünkraatilist
infot (kliendile omast).
Nõustamisele
pöördumise põhjus
Liina
ei ole kindel, kas ta soovib edaspidi samal töökohal jätkata.
Liina
kaalub töökohavahetust kolmel põhjusel:
Uus direktor on kõikidele õpetajatele teinud kohustuseks esitada igal nädalal oma tööaja kasutamise aruanne, planeeritavate tundide ülevaate ning õpieesmärkide loetelu . Liina arvates on tema kvalifikatsiooni ja kogemust arvestades selliste nõudmiste esitamine solvav . Ka suurendab aruannete koostamine märgatavalt õpetamisega mitte seotud töö osakaalu ja töökoormust.
Lapsevanemad on laste arengu toetamisel passiivsed kuigi Liina arvates on paljud probleemid seotud just koduste oludega
Töö ei paku Liinale enam huvi, sest puuduvad väljakutsed.
Töö
jätkamise kasuks räägib see, et Liinale iseenesest meeldib töötada
õpilastega ja õpetada. Eriti huvitavaks pidas ta kursuste
korraldamist edasijõudnutele.
Leping
: info nõustaja ja nõustamise kohta, kliendi ootused, poolte
õigused ja kohustused, reeglid koostööks, kliendi küsimused,
kokkulepe koostööks, teised võimalused.
Eesmärk on see
mida klient tahab teha või saavutada selleks et tulla toime
efektiivselt probleemse olukorra või mõne osaga sellest. Seda tuleb
eristada programmist e kavast – see on viis, kuidas klient
püstitatud eesmärki saavutaks. Eesmärk
peab olema välja öeldud kliendi poolt ning see peab olema
saavutatav!! SMART e
spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, asjakohane, ajaliselt
piiritletud.
- Mis oleks teisiti, kui seda probleemi ei oleks?
- Kuidas sa saaksid aru, et oled jõudnud lahenduseni?
- Mida sa sellest seansilt-nõustamiselt ootad?
- Kuivõrd saad sina midagi teha, et see juhtuks?
- Kes peaks seda tegema?
- Kui väga sa seda soovid saavutada?
- Milles näed selle muutuse kasu?
- Kas selle eesmärgi saavutamine lahendab sinu probleemi?
- Mis on seni takistanud selle eesmärgi täitmist?
Kuulamisoskused, probleemi
uurimine
Kliendiga
töötamise etapid :
klient pöördub probleemi-küsimusega
info kogumine kliendilt ja vajadusel taustsüsteemist
probleemi sõnastamine, eesmärgi püstitamine
tegevuskava koostamine
sekkumine, teostamine
tulemuste hindamine, lõpetamine.
Suhtlemisvahendid :
- verbaalsed suhtlemisvahendid (keel, paralingvistilised vahendid)
- mitte-verbaalsed suhtlemisvahendid (kehahoiak ja liigutused, näoväljendused, silmad, suu, hääl, üldine väljanägemine)
Verbaalse vastamise eesmärgiks on vahetada kliendile, et me teda tõesti
kuulame ja saame temast aru, vahendada oma valmisolekut abistamiseks,
soojust, aktsepteerimist ja hoolivust; suurendada kliendi enesest
arusaamist ja valmidust enesega tegelda, samuti tema arusaamist
teistest.
ESIMENE KOHTUMINE
:
Esmamulje on
äärmiselt tähtis. Kliendi tervitamine : aita kliendil tunda end mugavalt ja teretulnuna ( ole siiras – rahulik ja sõbralik); järgi
klienti – tema käitumine, riietus räägib palju tema kohta,
enesetutvustamine/elust-olust vestlemine –
et kliendil oleks mugavam, jutu alustamise aitamine (nt mis pani
sind otsustama täna siia tulla? mis on see, mille tõttu ostustasid
nõustamisele pöörduda? NB! rõhuta, et on OK võtta aega, et
rahulikult rääkida)
Vestluse
juhtimisel alusta üldisematest küsimustest ja positiivsest
aspektidest. Küsi 1 küsimus korraga ja anna aega vastamiseks. Korda
vajadusel küsimust. Täpsusta väljendusi, millest aru ei saanud,
ümbersõnastamise abil NING KUULA HUVIGA !
Minimaalse
reageeringute kasutamine : mh, ahhaa, ok, jah, õige, just, oh,
tõesti, kindlasti; ma mõistan, ma kuulan; pea noogutamine ;
ettevaatlik tuleb olla (mitte)nõustamise märkidega ( empaatiline
olemine ei tähenda nõustumist kliendiga!)
Jätkamiseks
lühi-reageeringute kasutamine: Jah?; räägi täpsemalt; kas sa
oled valmis jätkama?; oled nõus rääkima rohkem sellest?
Mitte-verbaalse
käitumise kasutamine : MV käitumise sünkroniseerimine,
füüsiline distants, liigutuste kasutamine, näoväljendused, pilkkontakt
Hääle
kasutamine : selgus ja valjus ; rääkimise kiirus ; hääletoon
Vaikuse
kasutamine: jälgi kliendi silmi – pilgust loed välja, millal
klient on lõpetanud mõtlemise
Kuulamisoskused
ei lisa midagi kliendi poolt öeldud infole, vaid selgitavad ja
täpsustavad seda!
Selgitamine – tavaliselt küsimuse vormis, mida kasutatakse peale kliendi ebaselget sõnumit nt Kas see tähendab, et ... Kas te ütlesite, et ..
Parafraseerimine, ümbersõnastamine – kliendi sõnumi sisu, mis puudutab mõnda sündmust, situatsiooni, ideed või isikut, korratakse oma sõnadega, kasutades kliendi võtmesõnu. Kasulik mõnede mõtete, sõnade rõhutamisel. Nt kui ma õigesti aru sain, siis sa ütlesid, et.. Sa ütlesid, et.... See tähendab siis, et ... Ütle iseendale uuesti, mida klient sulle ütles, leia sõnumi sisu osa, leia oma parafraasile hea algus, mis sobiks hästi ka kliendi sensoorsete väljendustega, tõlgi kliendi poolt öeldu oma keelde, verbaliseeri see parafraasina kliendile.
Peegeldamine – kliendi tunnete või tema sõnumi afektiivse osa kordamine. Teate saaja aeg-ajalt verbaliseerib rääkija emotsioone. Emotsionaalne empaatia ( näitamine , et oleme samal lainel, seega aru saanud, mida in tuuneb). Nt mulle näib, et sa oled vihane? sa oled kurb; kas ma mõistan õigesti, et see olukord solvas sind? jms
Kuula nii verbaalset kui mitteverbaalset kommunikatsiooni, kasuta
kliendist erinevaid sõnu; kasuta sama intensiivsusega sõnu.
Kokkuvõtmine – võetakse kokku mitu sõnumit või ühe sõnumi erinevad osad. Korratakse kuuldud teadet ütleja sõnadega. See on kasulik siis, kui tegemist on suure hulga infoga. Kokkuvõte aitab ka siis, kui partner on edastanud vestluse käigus vastuolulist infot. Nt me oleme nüüd rääkinud sellest ja sellest ; võtame kokku räägitud probleemid..; seega siis, teie ettepaneekud on sellised.. ; sa rääkisid vestluse alguses, et tahad osaleda programmis , nüüd aga ütlesid, et see ei ole eriti tõenäoline – ma märkasin siin vastuolu, selgita palun!
Mis oli kliendi poolt räägitu põhisusu ja tundmused, milline oli
põhiteema, mida klient kordas mitmeid kordi, kasuta sõnu, mis sobiksid kliendi sensoorsete sõnadega.
Suhtlemist
mitte toetavad viisid :
- Kuulamisest hoidumine (vestlusteema muutmine)
- Hinnangulisus (Nii ei tohi teha! Nii peab tegema!)
- Rahustamine (Küll kõik saab korda!)
- Tähelepanu kõrvalejuhtimine, probleemi kõrvaleheitmine
- Tõrjumine ( Sellest me ei räägi)
- Kaiselisus ( enese kaitsmine, kliendi ründamine)
- Nõuadmine
- Iroonia, naljakspööramine
- Stereotüüpsed vastused ( Selline on elu. Kõigil on raske)
Gordoni kuulamise barjäärid :
- käskimine
- hoiatamine, ähvardamine
- moraliseerimine
- nõu andmine, lahenduste pakkumine
- informeerimine, loengu pidamine
- hindamine, süüdistamine
- nõustumine, kiitmine
- sildistamine , häbistamine
- interpreteerimine, analüüsimine
- kaasatundmine, toetamine
- küsitlemine
- vältimine
Kuulamisoskuse
parandamiseks tuleks lükata edasi hinnangu andmist, pühendamise
arendamine kuulamiseks, vältida tähelepanu hajumist, oodata enne,
kui vastata; kliendi poolt öeldu ümbersõnastamine; pidevalt mõttes
peegeldada, mida klient tahtis öelda; olla valmis vastama, siis kui
õige aeg on. Hoia fookus kliendi perspektiivil!
Iga konkreetse
probleemi puhul uurida (D. Kutsar) : sündmuste, olukorra
DETAILNE kirjeldus ; millal see algas? mis sellel ajal veel juhtus?;
kui sageli seda juhtub?; millal ja kus see tavaliselt juhtub?; kas
mõni sündmus või isik kutsub seda esile?; millised mõtted,
tunded, käitumised kaasnevad?; kuivõrd see segab teie igapäevaelu?;
mida on varem tehtud lahendamiseks?.
Nõuandev
reageerimisviis väljendub nõu andmises, mida partner oleks
võinud teha või peaks tegema probleemi lahendamiseks. See sisaldab
hinnangut teise käitumisele ning väljendab, et reageerija teab,
kuidas partner peab asju ajama või mida ta peab tegema. Tekitab
kaitseseisundit, mis omakorda loob olukorra, kus lükatakse nõuanded
tagasi.
Tõlgendav
reageerimisviis näitab suhtleja püüdu mõtestada kuuldut lahti
oma taustsüsteemile tuginedes. Mõnikord räägib see ka soovist
teist inimest õpetada; rääkides talle tema probleemi põhjustest
ning andes mõista, kuidas teine oleks pidanud või peaks mõtlema.
Toetava ja
rahustava reageerimisviisi korral soovib reageerija vähendada
partnerist tulenevat negatiivset emotsionaalsust. Sageli reageerija
on madala pingetaluvusega ja ei talu teistest tulenevat pinget. Vb
anda märku suurest soovist aidata partneril toime tulla.
Uuriva
reageerimisviisi kasutamine näitab huvitatust partneri
probleemist, kuid ei näita, kas sellest on ka aru saadud. See vb
väljendada ka uudishimu, mis vb olla , kuigi alati ei pruugi, ajendatud puhtalt enesekesksetest motiividest.
Mõistva ja
ümbersõnastava reageerimisviisi kasutamine võimaldab paremini
kui mingi teine reageerimisviis mõista teise inimese probleeme ja
tundeid.
Sekkumisvõtted
:
eesmärgiks on
aidata kliendil näha muutuse vajalikkust ja leida senisele
mõtlemisele alternatiive. Tuleb esitada lahtiseid küsimusi, et
alustada, toetada, motiveerima suhelda. Kinniseid küsimusi
kasutatakse vestlusteema ahendamisel, spetsiifilise info saamisel
ning probleemi või tema identifitseerimisel, samuti liigjutuka
kliendi katkestamisel.
Küsimusi tuleb
püstidata nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (tema
probleemist, jututeemast), mitte pelgalt kuulaja uudishimu. Küsimuse
konstruktiooni peab võimaldama rääkijal vastata sisulisele
küsimusele.
Suunavad
küsimused – eeldavad vastust konkreetse teema ( mitte
vastuse!!) osas .
Nt missugune
on sinu meeleolu tööpäeva lõpul? vs Sa olid päeva lõpuks
väsinud? Mis sulle elsest sündmustest eriti meeldis?
Tunnel-küsimused
: vestluse juhtimine üldiselt üksikule nt Sa oled ärritunud?
Mis kodus toimub?
SOKRAATILINE
KÜSITLEMINE on küsimuste esitamise viis, mis on suunatud
nõustatava õppimisele. Nt selgituste kohta Kudas sa seda
teiste sõnadega ütleksid?Mis seletab sinu arvates olukorda?
Oletuste kohta: Mida võivad teised sinu käitumise
kohta oletada? Põhjuste ja tõenduste kohta: Millised
tõendeid sul on eelpool räägitud oletuse kohta? Seisukohtade ja tulevikuväljavaadete kohta : Mida sa selle all silmas
pead? Kuidas sa kujutab oma lähitulevikku ette? Järelduste
ja tagajärgede kohta : Millised järeldusi sa saad sellest
teha?Kui sa käitud nii, siis millised oleksid tagajärjed? Küsimuste
kohta : Mis oli selle küsimuse eesmärk?
Sokraatilise
küsitlemise protsess :
Küsi informatsiooni
Kuula
Tee kokkuvõtteid
Sünteesi ja küsi analüütilisi küsimusi
DIDAKTILINE
KÜSITLEMINE:
Küsimus, millele
on üks õige vastus ja soodustab nö madalama taseme
mõtlemisprotsesse. Uurib fakte, ja algab sageli küsisõnade MIS,
KUS, MILLAL, KUIDAS. Kasutatakse meenutamise ja arusaamise oskuste arendamiseks . Kasutatakse meenutamise ja arusaamise oskuste
arendamiseks. See soodustab äraarvamist ja ei soodusta loovust ning
analüütilist mõtlemist.
Ettekirjutavad
sekkumised
Nõustaja eesmärk
on soovitada või eeldada mingit konkreetset käitumist. Nt ma
soovitan sul see rääkida läbi oma perekonnaga. RISK! : vb
võtta moraliseeriva tooni, kaldutakse üle kasutama.
INFORMEERITUD
SEKKUMINE:
info ja juhiste
jagamine. Täpsemalt, kliendile tema võimaluste, alternatiivide
tutvustamine; aitab purustada müüte, korrigeerida ebaõigeid
teadmisi. Info andmine on vajalik,kui see on otseselt seotud kliendi
probleemi ja eesmärkidega ning aitab klienti tema eesmärkidele
lähemale. Nt Selleks et ainepunkte saaks arvestada, pead sa
esitama läbitud ainete kohta tunnistused. RISK! : liigsel kasutamisel tekitab sõltuvust, nõustamine muutub loenguks.
VASTANDAV
SEKKUMINE:
Eesmärk esitada
kliendile väljakutse või tõmmata tähelepanu teatud tüüüi
korduvale või vastuolulisele käitumisele. Eeldab sensitiivsust.
Aidata kliendil ennast või oma olukorda teisiti näha, tuues välja
erinevaid arvamusi, fakte; aidata kliendil teadlikuks saada
erinevustest, lahknevusest oma mõtetes, tegudes, tunnetes. Nt ma
märkasin, et sa kurdad tihti selle üle, kuidas sinu kaasa sinuga
räägib. RISK! : sagedasel kasutamisel mõjub
agresiivsena.
PINGET
VABASTAV SEKKUMINE :
Võimaldab
kliendil väljendada oma varjatud emotsioone. Eeldab sensitiivsust.
Nt ma näen, et Sul on silmis pisarad. Sa võid siin vabalt nutta!
RISK!: kui kasutatakse hetkel, mil klient ei ole valmis
veel emotsiooni väljendama, tunnistama
KATALÜÜTILINE
SEKKUMINE:
Aitab kliendil
selgitada välja olulised teemad ja julgustab neid edasi arendada.
Peamiselt küsimused. Ajastus ja sensitiivsus. RISK!: liigsel
kasutamisel ülekuulamise tunne, ründav. Nt väärtus-põhine
küsimus : kas sa tunned süüd õpingute poolelijätmise tõttu?
TOETAV SEKKUMINE:
Võtted kliendi
toetamiseks, julgustamiseks, tunnustamiseks. Nt Olete tubli , et
olete õpingud taas ette võtnud; astuge edasi, võtke siin istet! .
RISK!: liigsel kasutamisel vb muuta ülehoolitsemiseks, vb
viidata ka nõustaja enda soovile kiiresti abi anda ( nn kompulsiivne abistaja ).
TÕLGENDAMINE.
Kuuldu mõtestatakse lahti oma taustsüsteemile tuginides. Luuakse põhjuslik seos kliendi väidete, sündmuste, tunnete, mõtete
vahel või antakse võimalik seletus kliendi käitumisele. Aitab
kliendi probleemi analüüsida erinevatest aspektidest ning
motiveerida klienti asendama oma ebaefektiivset käitumist
funktionaalsemaga. Nt ma saan asjast aru nii... ; kui ma sind
kuulan, siis kangastub mulle pilt sellest ... RISK!: oma
väärtuste projektsiooni oht; mõnikorda teostub sedakaudu soov
teisi õpetada, kuidas teine oleks pidanud või peaks mõtlema.
- Psühhoanalüüs : interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine.
- Eksistentsiaal-humanistlik teraapia : filosoofiline vestlus nt elumõtte üle
- Käitumuslik teraapia : tehnikad, mis baseeruvad õppimise teooriatel ja on suunatud käitumise muutmisele ; süstemaatiline desensitisatsioon, kehtestavuse treening, käitumise tingimine.
- Kognitiivne teraapia : mõtetega töö nt irratsionaalsete mõtete leidmine, nende stoppamine, suunamine, modifitseerimine, alaneva noole tehnika, toimetulkukaardid.
- Perekonnateraapia: genogrammid, skulptuurid , rollimängud, pereelu kronoloogia, vastandumine, piiride seadmine, mitteteadved positsioon.
- Lahenduskeskne nõustamine : Steve deShazer ja Insoo Kim Berg Milwaukees 1970-80ndad. Iga probleem sisaldab lahendust . Eesmärgiks on keskenduda selle leidmisele. Kui asi ei ole katki, ära paranda seda! Kui sa tead, mis sind aitab, tee seda rohkem! Kui miski ei toimi, ära korda seda, tee midagi teistmoodi! Tuleb teada saada, kuidas klient on hakkama saanud kõigi võimalike raskuste kiuste ( nt kroonilise valuga elav inimene saab kuidagi hakkama! kuidas? Mida sa teed, et valuga toime tulla?) .
Dekonstrueerimine : küsida küsimusi, mis suunavad kliendi
nägema alternatiivseid seletusi probleemidele. Imeküsimused.
Skaleeriv küsimus : eelduseks on numbrite tundmine ! Skaalal
0-10, kus 10 tähistab usku probleemi lahenemisesse ja 0 tähendab
usu puudumist, kuhu paigutaksid end täna? Kompliment ; eesmärgiks
on aidata kliendil märgata, mida head nad enda jaoks teevad oma
eesmärgi poole liikumisel, oluline loomulikkus! õpi jälgima
inimesi. Parandab meeleolu ja osutab tugevustele ja võimalustele.
NÕUSTAMISSUHTE JA KOOSTÖÖ KUJUNDAMINE.
21.10.2013
Nõustaja
tegevuse eesmärk on soodustada nõustatava õpikogemuse saavutamist
ja kompetentsuse arengut. Nõustamine ei saa toimuda ilma koostööta.
Nõustaja üheks eesmärgiks nõustamisel on tagada, et töö toimuks
tõrgeteta ja kliendi parimates huvides. Selle saavutamiseks on
vajalik, et ka klient saaks aru koostöö olemusest ning vajadusest
ning oleks valmis nõustamises osalema võrdse partnerina võttes
vastutust enda probleemi lahendamise eest.
Miks klient
peaks osalema nõustamisel? Uus kogemus, halvemaks minna ei saa,
võita on rohkem kui kaotada.
Sisemine
motivatsioon tuleneb inimese sisemisest aktiivsusest, mida
iseloomustavad huvi, lõbu, võimete realiseerimine , keskkonna
kontrollimine. Kahte tüüpi :
- Meelelahutuse otsimine ( tunnetusliku aktiivsuse tõstmine)
- Soov vähendada tekkinud ebakõlasid (väljakutseid esitavas olukorras v info mittekokkulangemisel).
SM tugevus sõltub
kontrolli lookusest e kuivõrd inimene tajub oma tegevuse tulemusi
enda poolt mõjutatavatema ja kontrollivatena.
Väline
motivatsioon käivitub baastarvete rahuldamisel ja välistele
mõjutustele reageerides. Välise motivatsiooni korral on tavaliselt
olulisem tasu kui tegevus ise.
Muutuse
transteoreetiline mudel (Prochaska & Norcross , 2004)
Eelkaalutlemine
- Inimene ei teadvusta probleemi ega soovi muutuda. Eitatakse
probleemi. Teised on häiritud.
Kaalutlemine - Teadvustatakse probleemi olulisus ja hakatakse mõtlema muutuse
vajalikkusest.
Ettevalmistus -
Otsustatakse midagi muutma hakata.
Tegutsemine - Töötatakse välja tegevusplaan ja viiakse see ellu.
Säilitamine -
Saavutatud edusammude säilitamine selleks, et mitte pöörduda
tagasi varasema soovimatu käitumise juurde
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
94 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
malyaftk
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid