Nõustamispsühholoogia (0)

Nõustamispsühholoogia

K. Uriko

Eksam – ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale.
I loeng. 31.01.17
Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt.
Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon . Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida.
Kui tuntakse, et on liiga hilja . Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta.
Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti.
Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond ? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest.
Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus
Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese fookuse alla. Need on toimetulekuprobleemid. Ei ole häiret, aga lihtsalt ei tule oma eluga toime. On rakenduspsühholoogia haru.
Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades

• Ettevõtlus
  
• Meditsiin – probleemiks on diagnoosimine ainult nö vereanalüüsi alusel.
  
• Pedagoogika – sa ei õpeta ainet, vaid inimest, gruppi
  

Referents psühholoogiale. See peaks olema veel suurem ja mitte õhinapõhine psühholoogia.
Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad erinevad spetsialistid: õpetajad, juristid , meedikud, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jne.
Nõustamise psühholoogia

• Psühholoogia ja füsioloogia seaduspärasused – teada tuleb mõlemaid, vastasel juhul toimib terviku poolitamine. Peab teadma nii neid asju, mis ta saab diagnoosida ja ka neid, mida ei saa. Siis oskad edasi suunata. Nt depressiooni ravides pead mõtlema – kliinilise vere analüüs (hemoglobiin, d vitamiin ). Küsi: kas teil on olnud haigestumisi? Millal lasite viimati kliinilise vere teha? Madalama haridustasemega inimeste jaoks on nõustaja ekspert, keda ta ülistab ja kelle aega ta ei taha raisata. Neil on ebamugav. Seda rohkem tuleb tööd teha, et sõnum jõuaks nendeni ja nad tahaksid teiega kauem vestelda.
  
• Kommunikatsiooniteooria alused – kuidas suhet ülesehitada, sõnumit edastada . Üldjuhul me arvame, et teine saab aru ja liigume edasi. Klient võib aga seista samas punktis. Väga tugev viide neuropsühholoogiale. Ärevuses inimese frontaalsagar töötab ellujäämisprintsiibil, kognitiivne võimekus on piiratud.
  
• Probleemilahenduse strateegiad – mehed on rohkem probleemilahendusele suunatud, naised emotsioonidele. Täiuslik oleks, et neid osatakse vahetada vastavalt olukorrale. Toetav stiil, vältiv stiil jne. Tänapäeval öeldakse, et mehed ja naised on siiski erinevad. On erinev sotsialiseerimine ja sotsialiseerumine . Mehi ja naisi tuleb erinevalt leinatöös käsitleda. Kõik ei käi ühe mustri järgi, ei indiviidide ega sugude kaudu. Mees püüab pere üleval pidada ja kui talle surutakse liigset rääkimist peale, tekib varsti uus probleem. Peab väga hoolikalt vaatama, kellega tööd teed, nägema ka ettepoole ja lähtuma sellest strateegia valikutel.
  
• Eetilised printsiibid – lähevad järjest rangemaks. Kui ei ole tugevat eetikat all, ei ole praktikat peal. Kliendid ja kolleegid usaldavad sind ainult siis kui eetika töötab.
  
• Kultuurilised erinevused – tuleb osata kultuurilist erinevust läbi keele semantika. Filoloogiline perfektsus ei ole nii tähtis kui semantiline täpsus.
  

Nõustamise tulevik
Mehed ei lähe vastuvõtule kerges/esimeses staadiumis. Statistikat vaadates mõtle alati eelloole.
2014 diagnoositi enim neurootilisi, stressiga seotud ja somatoformseid häireid. Teisel kohal on meeleoluhäired, mis kasvavad neurootiliste arvelt. Nad on komorbiidsed.
Tõhustada tuleks kohanemist, õpetada kohanemisoskust – olulisim nõustamisteema praegu!!! Inimene teab küll, kuidas ta hakkama saaks, aga ta ei suuda kohaneda.
Pead mõtlema neurooogilisel tasandil, muidu teed ajaliselt tubli tööd, aga professionaalsus on null.
Naised pöörduvad rohkem, mis ei tähenda, et meestel ei oleks sama palju või rohkemgi probleeme.
Sotsiaalmajandusliku situatsiooni muutumine peegeldub vigastuste ja haigestumuste suurenemises. Samuti RHK diagnoosiga saamine; frotnaalsagara teema. Õnnetused on suuresti seotud teadmiste ja oskustega käituda. Muidu võiks küsida, kas saatus eelistab Rootsit?
Lapsed peegeldavad perekonnas toimuvat. Seepärast tõi Uriko välja laste vigastussuremuse.
Kõiki päästa ei saa ja ei peagi! Pea seda meeles, muidu põled läbi.
Eestis on suhtarv psühhiaatrite ja meditsiiniõde 14/100 000 inimese kohta.
Nõustamise määratlus (European Assotation for Counselling )

• Nõustamine on nõustaja ja kliendi (klientide) vahel kooskõlastatud interaktiivne
  

õppimisprotsess, kus klientide rollis võivad olla indiviidid , perekonnad, institutsioonid .

• Nõustamine käsitleb holistlikul viisil sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja/või emotsionaalseid probleeme.
  
• Nõustamisel võidakse tegeleda spetsiifiliste probleemidega, suhete edendamisega, arengu
  

teemadega, inimese eneseteadvustamise soodustamise ja arendamisega, tundmuste,mõtete tajumisega, seesmiste ja väliste konfliktidega.

• Peamine eesmärk nõustamise puhul – aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahuldustpakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena.
  

Rõhuasetus sõnal õppimisprotsess. Alati saab õppida ja käitumist muuta.
Pead nõustama laiemalt kui konkreetne probleem, millega pöörduti.
Klient peab ise leidma tee elamiseks, nõustaja ei saa ette öelda. Uriko on seda meelt , et nõustaja ei saa olla alati meeldiv inimene. Nõustaja näitab kliendile tema enda elu teisest fookusest. Te ei saa öelda kõike nii, nagu klient tahab. Inimene tuleb oma mugavustsoonist välja saada. Raputada lahti. Selleks peab nõustajal endal julgust olema. Ei tohi lasta end solvata.
Nõustamise eeltingimused:
* põhineb sellekohasel kokkuleppel
* eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi
* eeldab nõustaja professionaalseid oskusi jakogemusi
* rajaneb kliendi ja nõustaja usaduslikul koostööl
* leiab aset suhteliselt piiratud aja jooksul
* põhineb kindlal nõustamisteoorial ningrakendub läbi kindlate meetodite kasutamise
Kui ei tea, saada alati edasi. Kui arvad , et võid tulla läbi, siis lase endale supervisiooni teha.
Sinu kokkulepped peavad pidama . Kui kliendi omad ei pea, siis tuleta talle meelde. Kui ikka ei kinni ei pea, ütle et teie koostöö on lõppenud ja et ta leiab teise variandi kuidas oma elu edasi elada. Rutiini järgimist tuleb õpetada.
Professionaalselt tuleb oma raamistikku väga tunda. Tuleb tunnistada, kus maalt minu tarkus lõppeb, aga ma leian teile kellegi, kes oskab teid edasi aidata.
Nõustamine kui kunst – „Mina arvan, et nii võiks olla..“ subjektiivne mõõde. Emotsionaalne kaasaelamine. Seda tuleb liigselt sisse kui enda elus rasked ajad, tuttav isik või probleem kliendil. Siis objektiivsus väheneb ja teed rohkem valesid otsuseid.
Kokkuvõttes – professionaalne objektiivsus langeb ja läbipõlemine
Nõustamine kui teadus – põhineb konkreetsetel teooriatel. Objektiivne mõõde. Tuleb arvestada konteksti jm spetsiifikat.
Need peavad käima käsikäes. Uriko arvab , et 2/3 teadus, 1/3 kunst ja vahepeal on ühisala, kus nad puutuvad kokku.
Kunstimõõdet tuleb samas elus hoida. Seda saab teha pidevalt enesega tööd tehes, ennast teadvustades.
Teadusmõõtme elus hoidmiseks tuleb end pidevalt harida. Ümbritse end alati aste üleval pool olevate inimestega!
Uriko käib sõnavabu etendusi vaatamas, hea seltskonnaga väljas head toitu söömas.
Mitteprofessionaalsete abistajate ja professionaalsete nõustajate eristamise üks oluline mõõde.
Vikariaarne/viskarioosne traumatisatsioon – võtad kliendi mured liialt endasse. Nt kliendiga koos nutma puhkemine.
Leinanõustamises on füüsiline kontakt alati osa. Tavatöös ei. Ka riietusega tuleb mängida (lastega ära pane ainult musta, leinatöös ära kanna värvilist).
Nõustamise defineerimine
Definitsioone ei ole tarvis pähe õppida.

• Psühholoogiteaduse teooriale tuginev tegevus,mille käigus antakse kliendile mitmesuguses vormis psühholoogilist abi tema akuutsete eluprobleemide ja konfliktide lahendamiseks, kohanemisvõime parandamiseks, isiksuse enesearendamise võimaluste väljaselgitamiseks (Dietrich,1983).
  
• Spetsiifiline abiandmise vorm, mille olemus seisneb töös kliendi probleemidega ning mis
  

põhineb teaduslikel psühholoogilistel kontseptsioonidel ja ühiskondlikult mõtestatud kontseptsioonidel, mis ühendavad endas praktilise elu norme, strateegiaid ja vahendeid (Böttcher, 1981).

• Professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001).
  
• Nõustamisel tuleks aidata inimestel vabaneda irratsionaalsetest vaadetest, tõsta nende realiteedi ja vastutustunnet, suunata nad eneseaktualiseerimisele ( Kidron , 2003).
  
• Nõustamine tõotab abi ennekõike säärases olukorras, kus kellelgi tuleks suurendada elus toimetulekusuutlikkust, ümber kohaneda, juurde õppida ( Rogers , 1942)
  

Näited nõustamisega seotud eesmärkidest
*arendada kliendi toimetulekuoskusi,
*julgustada klienti oma probleemile lahendust otsima ,
*korrigeerida kliendi käitumist, eesmärke, kohanemisviise,
*aidata kliendil kriisiolukorrast väljuda,
*toetada klienti tema töö- või olme-probleemide lahendamisel,
*aidata kliendil saavutada elus suuremat eneseusaldust ja spontaansust,
* arendada kliendi iseseisvust - pane ta formuleerima ja põhjendama. Andma talle võimalus võimalikult palju otsuseid ise vastu võtta. Nt lased kliendil ise istekoha valida.
*aidata kliendil kõrvaldada irratsionaalseid mõttejäreldusi, ekslikkeuskumusi ja tõekspidamisi,
*julgustada klienti ette võtma tema elus olulisi otsuseid,
*arendada kliendi enesekehtestamise oskusi,
*suurendada kliendi iseseisvust,
*juhendada klienti ise oma elus olulisi otsuseid tegema,
*arendada kliendi suhtlemisoskusi (Nystul, 2006; Dietrich, 1983) .
Nõustamine – abistaja ja abivajaja omavaheline toetav koostöö protsess. Keskendutakse abivajaja probleemile ning abistaja kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Nõuab mõlemapoolset kokkulepetest kinnipidamist.
Episoodiline nõustamine – liitub inimese mingile teisele põhirollile. Nt õpetaja. Liitub teiste professionaalsete ülesannetega. On väga lühiajaline (nt „jaa, väga tore, et sa mulle rääkisid. Räägime sellest hiljem“). Nö koridorinõustamine. Võib olla tõlgitud kaasavaks nõustamiseks. Inglise keeles embedded.
Mikronõustamine – ühekordsed ja lühikesed. Jätkukohtumist ei tule.
Informatsiooni jagamine – konkreetse info andmine. Nt „võiksite veel lisaks pöörduda psühhiaatri juurde“. Anna alati vähemalt kaks kontakti! Kui rohkem spetsialiste ei ole, siis anna see üks. Väga konkreetne ja täpne.
Konsulteerimine – abiandmine kellelegi kolmandale, kellega te ise üldse ei pruugi kohtuda . Nt lapse probleemide puhul võid konsulteerida vanemaid, õpetajaid. Protsess, mille käigus toimub abistav vestlus abivajajat ümbritsevate inimestega. Kõik protsessis osalejad on võrdselt eksperdid!!! Samas pead sa kõiki konsulteeritavaid tugevamaks muutma . Otsi üles nende tugevad küljed ja kiida neid.
Nõuannete andmine – „ma arvan, et te peaksite minema..“ + info kuhu minna. On väga konkreetsed ja funktsionaalsed .
Nõustamine võib sisaldada nõuannete andmist ja info jagamist, aga ei ole puhtalt kumbki neist.
Konsultatsiooniprotsessi etapid

Kontakti loomine, probleemi olemuse jakonsulteeritava situatsiooni määratlemine.
2. Probleemi defineerimine ning eesmärkidepüstitamine. Keerukaim punkt.
3. Tegevusplaani kavandamine ningsekkumine.
4. Lõpetamine. Kokkuvõte ningprotsessile hinnangu andmine.
Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus
Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini &Wedding, 2000). Rohkem leidub nende vahel sarnasusi kui erinevusi. Tuleb teada ka klassikalisi ja vanu seisukohti, tänapäevased suunad ehituvad nende peale.
Psühhoteraapia on tervisehäirega isiku sihipärase mõjutamise protsess, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele (Corsini & Wedding, 2000).
Erinevused:
- fookus – nõustamise puhul on fookus arengule ja toimetulekule suunatud; psühhoteraapia puhul kõrvaldamisele (nt depressiooni), aga võib olla ka arenguline
- probleemi olemus – nõustamisel igapäevaeluga seotud probleemid (nt suhted, karjäär, kasvatus, areng..) ja nendega toimetulek ; psühhoteraapias on seotud häirega, kompleksne probleem (nt on lisaks ka suhte, arengu probleemid), võib-olla vajalik kasutada diagnostilisi vahendeid
- eesmärgid – nõustamise puhul on lühiajalised; psühhoteraapias on nii lühi- kui ka pikaajalised eesmärgid (nt unehäire on komorbiidne depressiooniga; suhete probleemid ja meeleoluhäired)
- ravi – nõustamisel on ennetavad lähenemised (kuidas ennetada suuremate probleemide teket), töötame teadvustatud materjaliga ; psühhoteraapias on töö nii teadvustatud kui ka mitteteadvustatud materjalidega
Sarnasused:
* teoreetilised lähtekohad
*meetodid (?)
*usaldus – tuleb käitumisest, olekust.
* eetika
*struktureeritus
Formaalse ja mitteformaalse nõustamise erinevus
Formaalne – nõustaja/ terapeut kui töö ja nõustad kliente; mitteformaalne – nõustad sõpru, sugulasi . Need peavad olema selgelt eristatavad.
*isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik – mõlemal poolel tekivad ootused, mis ei seostu tööga; tunnete osakaal suureneb oluliselt
*nõuded eetikale – mitteformaalsel puuduvad; eetika on pigem formaalne mõiste; mitteformaalne nõustamine toimub kirjutamata reeglite järgi
Nõustades peab sul olema võrgustik. Nt lahutusprobleemid. Sul peab olema nö oma jurist .
*objektiivsus – mitteformaalsel on kunstimõõde liiga kõrge, et olla objektiivne
* teaduslikud meetodid vs inimlik mõistmine
Erialase ettevalmistuse saanud nõustaja kohtleb oma klienti endaga võrdsena.
Nõustamine toimub valdavalt kahe subjekti suhtlusena.
Nõustamisel arendatakse kliendi vastutustunnet, võimet määrata ise elus oma tähtsad eesmärgid ja nende saavutamise teed (Burks & Steffler, 1979). Väga palju vastutustunde õpetamist tuleb nõustaja käitumisest. Kui probleemilahendusoskus on puudulik, tuleb seda kliendile juurde õpetada. Rääkimise maht peaks olema u 70-30% kliendi kasuks. Kui kliendil on halb verbalisatsioon, siis kasuta tehnikaid (nt suunavad küsimused). Pärast tagasisidena ütle, et näe, täna tegime lisaks ka seda.
Parem probleemilahendusoskus on kõrgharidusega inimestel. Mida kõrgem on haridus , seda parem on oletatavasti ka kohanemisoskus.
Nõustaja aitab kliendil selgemini mõista tema elus toimuvat ning annab talle probleemide lahendamisel praktilist abi. See ei piirdu ainult nõu andmisega, nõu andmine on nõustamise väike detail.
Motivatsiooniga seotud küsimused
Üldjuhul on nii, et kliendil on pisike motivatsioonialge endal olemas. Küsi temalt, miks ta siia tuli. Motivatsioon tuleb välja kraapida. Nõustaja peab olema tehniliselt väga hea, et pisike motivatsioonitäpp suureks kasvatada. Inimesed teavad küll, kuidas peaks elama, aga neil puudu motivatsioon. Motivatsiooni suurendamise all on palju kunstimõõdet. Uriko ütleb, et nõustaja jõuab tipptasemele lisaks teadmistele oma natuuri pealt.
Sõltlasi on väga raske päästa. Nad käivad kui ameerika mäed. Saad teha seda, et hoiad teda enda juures käimas.
Kui oled ise väga väsinud, tuleb endal paus teha. Su natuur ei sära, ei ole piisavat kuraasi.
Kui tuled tööle ja vingud, et oled väsinud, siis oled ebaprofessionaalne.
Eetika
Saab üha enam õpetamises ja klienditöös tähelepanu.
Formaalsed nõuded loovad aluse vastutuseks , raamistiku professionaalsele käitumisele ning teenivad professionaalse identiteedi kujundamise eesmärki (Mabe&Rollin, 1986).
Eetika tähendab, et pead vastutama oma valdkonnas vähem teadliku inimese eest. Pead olema teadlik eetilistest tagajärgedest. Samuti pead olema teadlik oma väärtustest ja hoiakutest. Sul on formaalne ja mitteformaalne mina. Psühholoogina töötades eeldatakse, et oled kogu aeg psühholoogi eetikat kandev inimene. See ei ole aus, aga elu ongi ebaõiglane.
Formaalne ja mitteformaalne nõustamine
*isiklik suhe, ühine ajalugu ja tulevik
* nõuded eetikale
* objektiivsus
* teaduslikud meetodid vs inimlik mõistmine
Eetilised probleemid

• Kliendi heaolu
  
• Informeeritud nõusolek – pead arvestama, et kliendi teadmised on väiksemad ka nõustamiseprotsessist. Tuleb anda nii palju infot, et klient teaks, mille alusel ta otsustab, kas teiega töötab. Seal peavad olema üldised eesmärgid, võimalikud riskid , kasutegurite pool välja toodud, kliendi kohustused (nt kodutööd; kuidas ta teatab , et ta ei tule seansile)
  
• Konfidentsiaalsus – ma läbin supervisioone ja võib-olla pean ka teie tööd superviseerima. Samas ütled, et varjad andmeid. Pead seletama , mis on supervisioon . Kui ütleb, et ta ei taha, et temast räägitakse, siis tuleb öelda, et kuskil võib minu mõistus lõppeda. Supervisioon on kliendi heaolu edendamiseks. Pean teid suunama kellelegi teisele, kui ma ei saa ise hakkama. Olen kohustatud teatama kriminaalsetest asjadest. Ma allun oma eriala ja eetika reeglitele. Konfidentsiaalsus lõpeb teatud kohtades. Kui kellegi elu on ohus, alaealistega seotud teemad – alati peab teavitama. NEED ASJAD TULEB PAIKA PANNA ALGUSES!
  
• Kompetentsus – pead rääkima enda kohta (kus oled õppinud, mis teinud). Ka teadmistel ja minul on piirid. Ettehoiatamine.
  
• Kahekordsed suhted – seotud mingi suhtega lisaks kliendisuhtele (nt lapsepõlve tuttav). Lisaks formaalsele suhtele seob teda mitteformaalne suhe. Üldjuhul soovitatakse nendest keelduda. Kui ei ole võimalik ära öelda, tuleb teavitada, et oleme mõlemad seotud kahekordse suhtega.
  
• Kunsti ja teaduse mõõtme tasakaal
  
• Väärtuse, eesmärkide ja strateegiate pealesurumine – pead aru saama, et nõustad klienti. See tähendab, et pead palju kuulama, et aru saada, kus klient on. Mitte alustada valest kohast.
  

Eetika moraalsed põhiprintsiibid
Algselt oli neid neli ja pärinesid biomeditsiinilisest mudelist. Seda on palju kritiseeritud, aga selle pealt on ülesehitatud palju teised mudelid.
Tuleb valida printsiip, mis on situatsioonis kõige määravam.

• Tuua kasu
  
• Mitte teha halba
  
• Austada autonoomsust
  
• Olla õiglane
  
• Olla usaldusväärne
  

Moraalifilosoofia ja eetika
S. Kierkegaard – vaja mõista hetke olukorda
K. E. Logstrup - kui me enam ei mõista seda, mis seostub enda avamisega teistele, siis ei saa edasi liikuda .
Eetiliselt keeruka küsimuse lahendamine

Probleemi või dilemma olemus

Seonduvate ajasaolude hindamine

Eetikakoodeksis sätestatu

Erinevad vaatenurgad – kovisioon , supervisioon, teised spetsialistid

Erinevad tegevusplaanid – mitu plaani

Tegevusplaanide hindamine

Tegevusplaani valik
Uriko soovitab, et eetiliste probleemide lahendamisel tuleks alati teiste professionaalidega arutleda.
Mille vastu enamasti eetika puhul eksitakse?

Nõustamissuhte kategooria

Kliendi heaolu kaitsmine

Sotsiaalsed ja kultuurilised probleemid – nt loetakse eetiliseks probleemiks ainult ühe sooga töötamist

Suhete ja piiride kehtestamine – ka pärast nõustamissuhte lõppemist on teatud aeg, mil ei tohi suhteid luua. Uriko ütleb, et kommikarp ja lilled on okei.

Puudulik info nõusoleku võtmisel – Uriko soovitab teha kirjaliku vormi

Märkemete tegemine või varjamine kliendi eest – klient peab saama märkmeid näha või kui ta ei luba üleskirjutusi teha, siis pead ainult enda mälule lootma . Kui klient ei luba, ei tohi ka pärast sessioonist arvutisse/paberile kokkuvõtet teha. Nõustaja ülesanne on siin teha talle selgeks, miks sa märkmeid teed. Uriko on teinud ka jooniseid.

Märkmete edastamine kolmandatele isikutele

Enda piiride ületamine – kompetentsi või alusetute lubaduste osas. Nt ei julge Uriko öelda, et töötan teiega probleemi lahenemisi. Ütle, et jah ma olen planeerinud teiega töötada probleemi lahenemiseni, aga me ei tea, mis võib juhtuda. Nõustaja ei ole jumal.
Kuidas nõustamise eetikat omandada?
Uute professionaalsete väärtuste mõistmist ja omandamist ning nende integreerimist juba olemasolevasse moraalsete väärtuste baasi.
Lisaks eetikakoodeksis sätestatule:

• Eetiliste otsuste näited
  
• Juhtumite põhjal näited
  
• Arutelu ja praktilised ülesanded
  

Lisaks teadmistele näidata grupiprotsesse, kuidas inimesed jõuavad otsusteni.
Nõustamise eetilised aspektid

• Paarinõustamine
  
• Perenõustamine
  
• Laste ja noorukite nõustamine
  
• Grupinõustamine
  
• Kriisinõustamine
  
• Jne..
  

On 2 mõõdet

• Tegevusepõhine mõõde – teadusemõõde. Avalikud formaalsed eetikanõuded
  
• Tubliduse mõõde – kunstimõõde. Tundlikkus konkreetsete situatsiooni aspektide osas.
  

Uriko ei eelda , et me eetikakoodeksid pähe õpime.
Aitamise õhinat tuleb alati kontrollida teadusmõõtmega!
Standardid

• Eetilised – seotud juriidilistega. Mõlemaga peaks end kurssi viia. Lähene situatsioonipõhiselt. Kõike ei jaksa pähe õppida.
  
• Juriidilised
  

Isiklik eetiline hoiak – nõustajaks õppimine sisaldab endas uute professionaalsete väärtuste mõistmist ja omandamist ning nende integreerimist juba olemasolevasse moraalsete väärtuste baasi.
Kliendikeskselt toimiva nõustaja ülesanded (Rogers, May):

• Luua usaldus
  
• Jagada emotsionaalset toetust
  
• Julgustada ning aidata nõustataval endaga paremini toime tulla
  
• Aidata avardada eluliste valikute ja tegutsemisvariantide diapasooni
  

Nõustaja isik

• Nõustajale esitatavad ootused
  

Uriko küsib alguses klientidelt, et mida nad temast ootavad . Mis pärast sa tulid minu juurde. Töö tuleb ülesehitada selle peale, kas kliendi ja nõustaja ootused kusagil kohtuvad. Meditsiiniline (lahenda mu probleemid), moraalne (võta vastutus endale) mudel. Pead ennast väga selgelt kehtestama!

• Nõustaja motiivid – nõustaja jaoks peaks esimene olema teadusmõõde, seejärel kunstimõõde. Motiiv peab olema erialase professionaalse eetika peal.
  
• Nõustaja isik: esmane ja teisene struktureerimine – esmane e kes ma olen erialaselt (õpe, täiendus). Teisene e isiklik taust ja kuidas sa midagi teed.
  
• Efektiivse nõustamise mudel – Brammeri (1999) mudel: nõustaja isikuomadused + nõustamisoskused = edenemine . Järjest rohkem uuritakse, kuidas nõustamissuhe aitab kaasa nõustamisele.
  
• Nõustaja isikuomadused – kuulamisoskus, reguleerida empaatiat ja emotsioone, arenguline uudishimu (pead end kogu aeg arendama), probleemilahendusoskus, oma piiride tunnetamine, julgus öelda et ma ei oska, eneseanalüüsivõime, sõnumite edasiandmine, ausus, kannatlikkus, huumor, diplomaatiavõime, enesekindlus , peegeldamisoskus, stressitaluvus ja sellega toimetulek jne.. üliinimese omadused.
  

Nõustamiskeskkonna kolm komponenti

• Füüsiline
  
• Sotsiaalne
  
• Psühholoogiline/emotsionaalne
  

Keskkond peab olema võimalikult mugav, et klient saaks rääkida.
Nõustamisprotsessi staadiumid

Kontakti ja nõustamissuhte loomine
Nõustamise tuumtingimused

• Rogers (1957)
  
  • empaatia - teise inimese sisemaailma sisse elamine, selle tunnetamine ja oskus tagasi peegeldada. Ta läheb vahel nii kaugele, et ütleb, et nendest omadustest piisab et nõustada, tehnikaid ei ole vaja.
    

On ka teoreetikuid, kes ütlevad, et empaatia on lihtsalt teisele tähelepanu pööramine. Empaatia tähendus oleneb teoreetikust!

• Tingimusteta positiivne tagasiside - inimese loomus on alati positiivne, tal on potentsiaali ja võime ennast tervendada
  
• Kongruentsus - toimub vastastikune siin ja praegu igasuguse info vahetus; vastand oleks suutmatus teemat edasi arendada
  
• Austus - pead inimesest lugu, see tähendab ka ausus, piire ja raame. Algaja nõustaja üks peamisi vigu on soov olla kliendile hästi meeldiv, aga see ei ole austus.
  

Rogersi kaks tuumtingimust – empaatia ja tingimusteta positiivne tagasiside. Kolmas on austus

• Siin ja praegu - räägid sellest, mis on selles kontekstis oluline. Nt tuleb välja lükata poliitika teema
  
• Konfrontatsioon - vastandumine . See töötab hästi. Kasuta nt kui klient räägib vastuolulist infot, käitumine on vastuoluline – selle jaoks peab nähtus olema läbiv ja pead saama toetuda faktidele, üks väga hea küsimus, mis töötab – MIKS SA SIIN OLED SIIS? Sel juhul pead teadma, mis tekkivad viha/ärritusega edasi teed. Konfrontatsiooni alustamine ei ole raske, edasi läbi viimine on
  
• Konkreetsus- kliendi probleemi kontseptualiseerimine lühidalt ja konkreetselt; see õpetab inimest ennast väljendama; on hea tehnika õpimotivatsioonis; pead arvestama, et mõni võtab seda konfrontatsioonina; ütle „jaa, see on väga huvitav, aga miks see sinuga probleemi osas oluline on?“ vanurite puhul leia talle esmalt kontakt (mõni sõbranna, klubi), kes temaga räägib
  
• Eneseavamine – kui kõik on avalik, kaob huvi teise inimese vastu ära. Salapära elegants. Meie keskkond rõhutab, et pead ennast avama. Teatud määral tuleb ennast avada, eriti tundlikumatele natuuridele. Eneseavamine on faktide ja emotsioonide tasandil. Faktide tasandil tuleb eriala kohta kõike jagada. Eetikakoodeksid lubavad ise otsustada, kui palju eraelust räägid. Siin on hästi oluline vanuseline aspekt! Lastele tuleb rohkem rääkida ja isikliku materjaliga. Samuti noorukitele ja vanuritele. Noorukitele tuleb jätta tunne, et te ei loe neid läbi; tunne, et nad on unikaalsed . Ütle, et jah ma mõistan, et nad arendaksid oma enesekindlust. Etenda rolli, mis tõstab tema enesekindlust. „ma püüan mõista.., aga tegelikult ma ei tea“. Sina oled ikkagi nõustaja, sa ei saa noorega sama vanuseks/sõbrannaks hakata.ma mõistan sind emotsionaalselt, aga ma ei mõista seda elu, mis sa elad !
  
• Enda lisatud punktd: SÜNKROONSUS – ole samal lainel vaimselt ja ka mitteverbaalselt.
  

• Carkhuff (1969; 1971 )
  
• Egan (2002)
  

Akronüüm: Yavis klient – noor, atraktiivne , verbaalselt osav, intellektuualselt kõrgemal tasemel, sotsiaalselt heada oskustega – omad potentsiaali saada abist kasu. Nõustajad pingutavad selliste klientide puhul rohkem. Jälgi, palju sa klienti panustad!
Nõustmisprotsessi etapid

KONTAKTI JA NÕUSTAMISSUHTE LOOMINE
Soovitused kontakti loomiseks

• Naeratus
  
• Silmside
  
• Kehakeele suunamine, et näidata, et oled tema jaoks olemas
  
• Enda tutvustamine, tema nime küsimine – turvalised sotsiaalse viisakuse elemendid. Uriko annab alati kätt – nii kontaktiloomine kui ka piiride paika panemine.
  
• Ajavõtmise hetked – lased kliendil ringi vaadata. Võta klientide vahele puhveraeg .
  
• Vead mida tehakse – kiiresti rääkimine, valel tasemel sõnavara
  

Loob aluse järgnevale protsessile – usaldab või ei, see pannakse kohe paika
Usalduse ning turvalise psühholoogilise kliimine loomine
Põhirõhk sotsiaalsetel oskustel – need vajavad pidevalt harjutamisest
Võimalik ambivalentsus – klientidel peaagu alati. Seda aitab ületada naeratus, rääkimine mitte millestki e mitte asuda kohe asja kallale. Vahel tuleb ootamatud olukorrad naljaks pöörata (nt jope).
Isikutaju - käib kliendiga alati kaasas
Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente:

• Taju objekt
  
• Taju subjekt
  
• Tajumisprotsessi iseärasused
  
• Subjekti ja objekti suhted
  

Isikutaju eripära
Nõustamise läbiviimise tingimused

• Nõustatav – pead kontrollima, kas ta on kohal . „kuidas sa ennast siin tunned ? Kuidas sulle see ruum või tool tundub?“ too inimene ruumi sisse. Telefon tuleb alati ära panna. Töötad siin ja töötad praegu. Film „kuninga kõne“ – mina töötan nii ja kui sulle ei sobi, siis me koostööd ei tee; natuuri sisse toomine.
  
• Nõustaja
  
• Suhtlemisoskused
  
• Kliendi vajaduste ning nõustaja oskuste ja ressursside kokkulangevus – psühholoogil peab olema plaan B.
  
• Adaptsioon e kohanemine – pead kogu aeg kohanema . Elu ei ole lihtne ja ühe tooniline.
  
• Keskkond
  

PROBLEEMI MÄÄRATLEMINE

• Informatsiooni kogumine ning klassifitseerimine – üldjuhul on inimestel väga palju probleeme. Kontseptualiseerimine on probleem inimestele, kes seda varem teinud ei ole. Kogu vaikselt sümptomite kohta infot, nendest on inimestel lihtsam rääkida. Tee suur häda tükkideks. Näide sümptomite kohta küsimiseks „millised on su söömisharjumused?“. Saad rohkem infot kui küsimus nõuab. „Mida sa tahaksid teha, mida sa teha ei saa?“.
  
• Probleemi määratlemine sõltub nõustaja teoreetilisest ettevalmistuses, samuti konkreetsest situatsioonist ja kultuurikontekstist.
  

Probleem on olukord elus, mis nõuab tõhusat tegevust, kuid pole teadmist kuidas seda teha.
Tegur võib olla väline (nt anti ülesanne tulla nõustaja juurde ja saada üle sotsiaalfoobiast) või seesmine e subjektiivne (nt endale kehtestatud nõuded). Pead alati arvestama, kas tegeled objektiivse nõue vs tajutud nõue.
Retsiprookne determinism (Bandura) – käitumine, tunnetus ja keskkond on omavahel sünkroniseeritud.
Probleemi määratlemine

• Kuidas probleemi määratleda? sümptomid
  
• Kui klient esitab mitu probleemi? Siis alusta kas kõige häirivamast, kõige kergemast (Uriko alustab tihti sellest), kliendi valikust (aga seda saab positiivselt survestada), (ajalise) survega probleemist, jõukohasest (nii nõustajale kui kliendile), probleemist millega üldse on võimalik tegeleda, kestvuse alusel.
  
• Probleemi määratlemine olukorras, kus ühe juhtumi puhul on rohkem kui üks klient – nt perekond, tuleb leida üks ühine kompromiss, sest te olete üks üksus. Nt soovitus midagi koos teha.
  

Otsitakse vastuseid küsimustele:

• Miks pöörduti just nüüd?
  
• Kas tegemist on kriisiolukorraga või pikemat aega kestnud probleemiga?
  
• Mis on hetkel kõige häirivam? Kui häirivaid sümptomeid on võimalik leevendada, tuleb sellega alustada.
  
• Mida klient nõustamiselt ootab? Kui ei saa kogu torti, kas oled nõus ka väikse osaga alustuseks?
  
• Millised on kliendi tugevad ja nõrgad küljed? Koostöö käib ainult tugevuste pealt. Kohusetunne peab olema ka minnalaskmises. Peab olema loov, et neid leida. „kuidas oled varem probleemidega toime tulnud?“
  
• Milline on nõustatava toetussüsteem?
  
• Kas kliendi probleemile saab leevendust nõustamise teel või on vaja kaasata teiste erialade septsialiste? Uriko küsib alati, kas klient arvab et peaks kellegi veel kaasama.
  
• Mis on kliendi elus toimunud enne käesolevat hetke e millised kliendi elu minevikusündmused võivad seotud olla kliendi praeguse seisundiga ?
  

Lahendus peaks andma suurima tulu vähima kuluga (praegune hetk ja tulevik) – sa ei tohi oodata liiga palju. Peab olema motiveeriv, aga samas ei tohi olla survestav.
Vastupanu (resistance) – vahel kutsud seda ise esile. Märk vastupanust ütleb, et võta aegalsemalt. Seda tuleb kokkuvõttes vaadata kui positiivset nähtust ja mitte võtta isiklikult.
Ülekanne (transference) - kliendi poolt toimub varasema suhtega seotud tunnete ülekandmine nõustajale. See ei vaja sekkumist, kasutatakse kui tehnikat .
Vastuülekanne (vountertransference) – nõustaja kannab oma tunded kliendile. Vajab sekkumist, kunstimööde suureneb liialt.

EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE

• Loob aluse efektiivsuse hindamine – kohe alguses paned paika, millal lõpetad. Samuti lähimad eesmärgid.
  
  • Mida klient nõustamisel saavutada soovib
    
  • Milliseid muutusi see kliendi jaoks kaasa toob
    
• Eesrmärgid peavad olema saavutatavad, realistlikud ja paigutatud ajadimensioonile
  
• Aitab määratleda millal nõustamine lõpetada
  
• Eesmärkide sõnastamine – need tuleb operatsionaliseerida. Operatsionaliseerimine on alati subjektiivne. Küsi, mis on erinevat praeguse ja soovitud situatsiooni vahel? Enamasti on lihtsam mõõta käitumuslikke markereid. Kui on väga madal motivatsioon, siis unusta alguses sümptomid (nt unehäire) ja tegele motivatsiooniga. Uriko ütleb, et tihtipeale keskendutakse häire kõrvaldamisele ja unustatakse motivatsioon.
  

SEKKUMISTE KAVANDAMINE (kindlad teraapiad ja nende kriteeriumid)
Siia ei pruugi jõuda nt neljandaks kohtumiseks, võib jõuda väga palju hiljem aga ka varem.

• Mispärast? Võimalik, et sekkumist ei olegi vaja. Tahtis lihtsalt korra rääkida.
  
• Kuidas?
  
• Mida?
  
• Kes?
  

LÕPETAMINE
Üleminek nõustamiselt kliendi iseseisvale toimetulekule.
Lõpetamisega seotud kitsaskohad ja nende ennetamise võimalused

• On tekkinud sõltuvussuhe – kunstimõõde suurendab sõltuvussuhet
  
• Teeme pausi – ei lõika kohe ära, teed lõpetamise juppideks. Uriko ütleb, et nad saavad iga kell aja kui on vaja.
  
• Uued probleemid tulevad peale – uus struktuur, uued eesmärgid. Uus probleem tuleb siduda sellega, mis juba teinud olete.
  
• Nõustaja ei taha lõpetada – nt kui sissetulek sõltub klientide visiitidest, ta pole kindel kas klient on valmis. Need on eetilised probleemid.
  
• Klient pole nõus lõpetama – küsi miks? Ütle, et kõik eesmärgid on täidetud, meelitada. Ei tohi jonni jätta.
  

NÕUSTAMISPROTSESSI LÄBITÖÖTAMINE JA UURIMISTÖÖ
Seda teeb nõustaja üksi või super /kovisioonis.
Supervisioonis ei käida põlevate lugudega, vaid analüüsitakse juba lõppenud lugusid .
Kui nõustaja teeb rohkem tööd kui nõustatav, siis suhe lõpetatakse.
Uriko ütleb, et ta ei mõista, miks psühholoogid arvavad , et neil on võimalus ümber mõelda. Pead mõistma, mis vastutuse endale võtad. Vastutus peab olema jõukohane.

• Milleks vajalik?
  
• Kuidas teha?
  

Ülesanne – mis on minu tugevused nõustajana? Mis vajab veel arendamist ?
Jälgi oma nägu, kehaasendit!!!!
Küsimused – teema fookus säilis vs ei säilinud; tahtmine sekkuna teise vestlusesse vs kuulasin ja „elasin üle“ pausid ; silmside (võiks olla vähemalt 30% vestlusest, samas on väga situatsioonipõhine!); ajast jäi puudu vs pdin täitma „kunstliku materjalidega“; kaaslane rääkis kiiresti vs aeglaselt; unustasin jälgida kaaslase käitumist jutu ajal
IV loeng
Ülesanne – miks sa siin loengus käid?
Nõustamise puhul ei suhtle mitte sõnum sõnumiga, vaid inimene inimesega.
Nõustamisoskused
Sa toetud ikkagi oma kogemustele , isikupärale. Ei ole nii, et paned nupu sisse ja struktuur tuleb. Oskuste lihvimine osaks endast on keeruline. Sa pead nõustamises olema siiras.
Toetav (vaikiv) kuulamine – kuulatakse tähelepanelikult kaasvestleja poolt räägitavat ning ei katkestata tema juttu . Ei katkestata ka siis kui rääkija peab pause. Siin on oluline silmas pidada, mis on sinu eesmärgid. Kui eesmärk on kiiresti nö diagnoos panna, siis pausid häirivad. Sea endale alati alguses eesmärk, mida selle seansiga tahad saavutada. Kuulamine nõuab palju tähelepanu, fokusseerimist ka mitteverbaalsel tasandil. Pead iga situatsiooni pealt oskama tuua edasiviiva mõtte. On vaja 100% pühendumist.
Toetava kuulamise situatsioonid:

• Inimesel on eetilise dilemma küsimus
  
• Ajaliselt kaugema informatsiooniga töötamine
  
• Leinaprotsess, trauma – inimene püüab rääkides taastada midagi
  
• Esimestel kohtumistel jälgi, mis tempoga ta räägib. See aitab sul inimest mõista. Inimese mõistmine võikski olla esimeste kohtumiste eesmärk.
  

Kuidas anda kliendile mõista, et sa kuulad?

• Silmside – annab märku usaldusest. Rohkem silmsidet mõjub targemana.
  
• Kehakeel – miimika ja käed
  
• Verbaalselt nii vähe kui võimalik – nt „mhm“
  

Passiivse kuulamise põhimõtted ei tööta alati.
Toetavat kuulamist ei kasutata kui

• Su fookus on teine
  
• Klient vajab organiseerimist
  
• Klient ise ei tea, miks ta nõustamisel käib
  
• Klient tahab nõustajaga manipuleerida
  
• Klient ootab teie heakskiitu
  
• On keelelised probleemid
  
• Kliendil on raske keskenduda – küsimused aitavad tähelepanu suunata
  
• Klient on väga jutukas
  
• Kliendil on raske ennast väljendada – ütle talle, et „räägi nagu sa räägid“
  
• Klienti on vaja motiveerida
  
• Klient ei ole võimeline rääkima – nt kui klient ainult nutab , siis tuleb tal lasta end tühjaks nutta.
  

Aktiivne (peegeldav) kuulamine – enda peas mõtle kogu aeg „miks ta seda ütles/mida ta tundis kui seda ütles/miks ta just nii ütles“. Vahel tuleb mõelda, mis klient jättis ütlemata. See võib anda palju rohkem infot. Oletusi ei tohi teha, aga tuleb tähele panna.

• Täpsustatakse – kas ma sain õigesti aru? Mida sa mõtled sõna all? Mis tundeid see sinus tekitas?
  
• Kasutatakse ümbersõnastamist – mõistan seda nii et. Nagu ma aru saan. Sa ei lisa infot juurde. Kasuta sama väljendusvormi ja viisi, mis klient kasutas. „täna tunnen ma ennast eriti väsinuna ja ülekoormatuna, aga hoolimata sellest ma tulin nõustamisele – ma näen, et sa tulid täna nõustamisele kuigi oled väsinud ja ülekoormatud“. Ümbersõnastamine ei ole lihtne ja väsitab, ei tohi olla suhtumist ega hinnanguid.
  
• Kasutatakse tunnete peegeldamist – aidata tundes selgusele jõuda ja seda tunnistada. Näitad, et midagi halba ei juhtu selle tundmisega. Näitad, et sina mõistad tema tundeid. Vahel klient tahabki, et nõustaja väljendaks, et mõistab tema tundeid. Peegeldamine reguleerib suhtlemise käiku, aitab lõpetada.
  
• Tehakse kokkuvõtteid – aitab struktuuri luua, organiseerida kohtumist. Samuti aitab lõpetamist ette valmistada. Vahekokkuvõtteid tehakse jooksvalt vastavalt vajadusele (nt tähelepanu hajumine ). Lõppkokkuvõte nõustamist lõpetades.
  

Kuula, mis on kliendi nö stamp väljendid (nt „ma tean, ma mõtlen“) ja ütle „Sa ütlesid, et sa tead“). Uuri, millega klient enda mina seostab.
Suletud küsimused– kasutatakse info kogumiseks, täpsustamiseks ning vestluse ohjamiseks. Nipp – alusta sõnaga „kas“. Vastus peaks olema lühike. Suletud küsimuste suletuks jäämist tuleb treenida.
Avatud küsimused – olukorrad, kus kliendil on raske endast aru saada. Kasutatakse kliendi suunamisel eneseanalüüsile. Kui klient räägib pikalt ja laialt, võid küsida „Mis sa sellest kõigest arvad? Mis sa arvad, mis põhjusel sa siia tulid?“ Aitab aru saada, mis on kliendi jaoks oluline. Aitab probleemi leida. kuidas sa end selles olukorras tundsid?
Enda huvi peab avatud küsimuste kasutamisel piirama!
Ülesanne
„Tunnen, et ei jaksa enam tööl käia“
3 avatud küsimust teema täpsustamiseks

Mis tekitab Sinus tunde, et Sa ei jaksa enam tööl käia? Vs mis põhjustel sa ei jaksa enam tööl käia? Vs mis sa arvad, mispärast sul on tekkinud tunne, et sa ei jaksa enam tööl käia?

Kuidas näeb Sinu jaoks välja tunne „ma ei jaksa“? vs palun kirjelda, mida tähendab sinu jaoks „ma ei jaksa“.

Kuidas see on mõjutanud Sinu töö
3 suletud küsimust

Kas ma sain õigesti aru, et sa tunned ennast nii väsinuna et ei jaksa enam tööl käia?

Kui kaua Sa oled tundnud , et ei jaksa enam tööl käia? Vs kui kaua sa oled end nii tundnud? Vs kas sa oskad välja tuua

Kas sa tunned end nii ka mõnes teises eluvaldkonnas?

Tõsiduse hindamiseks - kas väsimus on hakanud mõjutama tehtava töö kvaliteeti?
Verbaalne tasand nõustamisel
Sõnakastus
Lause mõistmist võib takistada keeruline sõnakasutus või lause seosetu ülesehitus – kõneleja saab aru, kuida partner mitte. Pead sõnasta ja rääkima nii nagu klient vajab!
Kui klient püüab üle sõnastada, siis tuleb seda talle öelda. Osadele saab seda otse öelda. Teiste puhul küsi mitu korda üle – näita, et sina ei saa aru ja palud abi.
Paraverbaalne e vokaalne tasand kõnes
Inimesed on paraverbaalse komponendi muutmisele väga tundlikud. Nt saab paraverbaalselt suunata küsimuste avatust-suletust.

• Hääl ja intonatsioon
  
• Pausid ja rõhuasetused kõnes – aitab jagada vastutust nõustamissuhtes
  
• Kõne rütm ja meloodilisus - et oleks olemas mõlemad. Harjuta nende tabamist.
  

Suhtlemisoskused lisaks nõustamise tehnikaele
Ilma küsimata ei avane ükski klient. Kui küsimusi kardetakse, siis ei tohi ületurvata. Tuleb küsida ja talle näidata, et ta sai sellega hakkama. Õigesti küsimine on väga raske oskus.
Kuidas küsida õigeid küsimusi, et klient avaneks?

• Lepime kokku, et räägime sellest hetkel kui sulle sobib.
  
• Lähed järjest lähemale teemale
  
• Üldistused
  
• Läheneda läbi mallide lõhkumise
  
• Jne..
  

Mitteverbaalne taand nõustamises

• Näoilmed e miimika
  
• Poos ja poosivahetused
  
• Kehahoiak
  
• Pilkkontakt
  
• Žestid
  
• Ruumissuhted
  

Mida kuulamine ei sisalda?
Hinnangute andmine, tähelepanu kadumine, vahelesegamine, oma vastuse ettevalmistamine, teadmatuse tundmine , õhutamine, oma väärtuste peale surumine , väitlemine, teemade vahetamine enda huvist lähtuvalt, tahtmist olla kena inimene (sel juhul fookus ja objektiivsus kaovad),
Vähetõhus käitumismaneer
Komistuskivid nõustamisel

• Sõltuvuse tekitamine
  
• Teadmatus vastuülekande mõjust – kui nõustaja võtab isiklikult
  
• Väärtuste, eesmärkide ja strateegiate pealesurumine – sina võid teada mis ja kuidas on vaja teha, aga pead tal laskma ise sinna jõuda. Erand on nt leinatöö, kus on kindel kava vaja enne matust läbi teha.
  
• Tehnikate kasutamise valik – nt oht takerduda ühte tehnikasse ja seda ülelaiendada
  
• Nõustamise seansside arv – peab olema optimaalne. Ei tohi liiga vähe teha ega ka venitada.
  
• Töötamine apaatsena, vähese entusiasmiga või läbipõlenuna. Sul peab olemas olema strateegia, mida kasutada kui endal midagi juhtub ja kliendid on ukse taga. Klient ei tohi aimu saada, et sul on elus midagi juhtunud. Tulid tööle, siis töötad ja punkt. Psühholoog peab püüdma teha kõik, et klient ei kahjustuks. Uriko ütleb, et üldjuhul kliendid saavad aru, kui sa nad ajutiselt või jäävalt ümber suunad.
  
• Arvamus, et pean üksi hakkama saama; perfektsionism.
  
• Some of our ethical desicion making , especially when er are distressed....
  

Supervisioon
Sotsiaalvaldkonnas pöördutakse supervisioonile tavaliselt viimases hädas või teiste nõu peale.

• Supervisiooni tähendus
  
• Supervisiooni vajalikkus – aitab hoida identiteeti. Arusaam, et sa pidevalt arened ja teed seda teistega koos.
  
• Supervisioon tervishoiutöös
  
• Kovisioon – ühes organisatsioonis, erialas töötavad inimesed vahetavad kogemusi.
  

Nõustaja toimetulek vs läbipõlemine (Burnout syndrome )

Üldine kurnatus

Depersonalisatsioon – emotsionaalne blokeerimine teiste emotsioonidest. See kahjustab klienti juba otseselt.

Alanenud personaalne suutlikkus
Mõtted, mis annavad aimdust läbipõlemisest – loodan, et keegi ei tule kohale,
Läbipõledes kaob usk enda hakkama saamisesse.
Perfektsionismi ja töö tegemine on nõiaringis – mida rohkem üht, seda rohkem teist.
U 70% psühholoogidest on töö tõttu kogenud depressiooni. 30% on olnud suitsidaalseid mõtteid. Sümptomid, mida töö tõttu kogetakse on järelikult veel rohkem. Meta uurimuses leiti, et 60% vastajatest segas töö eraelus toimetulekut.
Vikarioosne trauma (vicarious trauma)
Aastast 1990. Põhineb konstruktivistlikul enesearenduse teoorial. Inimene, kes teisi aitab võib saada traumeeritud läbi teiste traumade. Tihti seotud just trauma töödega. Hakkavad ilmnema kehalised ja kognitiivsed (keskendumis, tähelepanuhäired) sümptomid. Tekib üldjuhul kunstimõõtme pealt ja see mõõde ka suureneb veelgi.
Läbipõlemine
Erialase läbipõlemise tagajärjel kaob nõustajal motivatsioon oma töös säilitada kvaliteeti ja professionaalselt suhtumist ning ta on suurema tõenäosusega valmis töölt lahkuma . Enim tuuakse sümptomitena välja ükskõiksust ja kurnatust. Pärast läbipõlemist on vaja leida julgus, et taas tööle asuda.
Läbipõlemise põhjustena on välja toodud suurt töökoormust ja superviisorilt saadava toetuse kesisus. Kliente võib olla vähe, aga kui juhtumid on keerulised, siis see on suur koormus. Sotsiaalne toetus. Vähene praktika. Kui kliendid ei arene, võib see olla märk läbipõlemisest.
Läbipõletamise ennetamine

• Töökoormuse reguleerimine
  
• Supervisioon, kovisioon – ei jää üksi
  
• Eneseabi
  
• Enesetäiendamine
  
• Aru saamine, milleks ma praegu veel valmis ei ole