Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #1 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #2 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #3 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #4 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #5 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #6 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #7 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #8 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #9 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #10 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #11 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #12 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #13 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #14 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #15 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #16 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #17 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #18 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #19 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #20 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #21 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #22 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #23 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #24 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #25 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #26 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #27 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #28 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #29 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #30 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #31 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #32 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #33 Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused #34
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sten673 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro ­ väike Bio ­ elu Logos ­ õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia ­ uurib viiruseid Algoloogia ­ uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) ­ tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel

Mikrobioloogia
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja patogeensete (haigustpõhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel

Mikrobioloogia
thumbnail
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676

Mikrobioloogia
thumbnail
11
doc

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) E. Chaton (1937. a) jaotas elusolendid rakulisel alusel prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum. Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid). Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki

Mikrobioloogia
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

1.Mis võiks varuaineteks olla? Polüsahhariidid, rasvad ja polühüdroksüvõihape on varuained, mida saab kasutada nii energia saamiseks kui ka endogeense süsiniku allikana. 2.Mille poolest erineb graampos ja neg viburite basaalkeha?? Graamneg kaks paari kettaid, graampos ainult sisemine. Lisaks sisemistele ketastele esinevad graamneg. bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa,

Mikrobioloogia
thumbnail
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed ­ Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ­ ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2

Mikrobioloogia
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat.

Bioloogia
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad.........................................

Mikroobifüsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun