Kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Looduslik funktsionaalne toit (mesi, küüslauk, astelpalju marjad jne) Toiduainetest eemaldatakse allergiat põhjustavad valgud (riisist) ja kohvist kofeiin Toiduainetele lisatakse teatud keemilisi elemente (jodeeritud sool, kaltsiumiga rikastatud mahlad ja piimatooted, rauaga rikastatud maisihelbed jne) Loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel(tervisemunad) Kiudainetega rikastatud toit Piimatoodetele on lisatud probiootilisi baktereid soodustavad seedimist, taastavad antibiootikumikuuri järel seedekulgla normaalse mikrofloora, kõhukinnisuse ja lahtisuse risk väiksem, langetavad vere kolestoroolitaset Funktsionaalsed toidud meie poodides Helluse piimatooted - organismi tugevdavate lisaväärtustega, soodustavad seedimist ja parandavad loomulikku kaitsevõimet. Sisaldavad looduslikke kiudaineid, piimhappebaktereid HE-3 ja oomega-3-rasvhappeid. Gefilus piimatooted -
toetavaid biokeemilisi reaktsioone. 5. Bakterite ensüümid lagundavad valke, tärklist ja rasvu. 6. Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu. 7. Teoreetiliselt on tegemist taastuvenergiaga. Ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega ka teisi kasvuhoonegaase. 8. Funktsionaalsed toiduained on need, mis mõjuvad inimeste tervisele hästi. Näiteks piimatoodetele lisatakse probiootilisi baktereid, munadele oomega- 3- rasvhappeid. 9. Jälgides silmaga nähtavate organismide ehk makroorganismidega toimuvaid muutusi, saab kombineerida sellist teavet mikroorganismi- ja geeniuuringutega. 10.Biorelv on haigusttekitavad mikroorganismid või nende mürgid või toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. 11
· Silo valmistamine-bakterkäärimine. Keemiatööstus · Pesuvahendid-sisaldavad ensüüme bakteritest ja seentest, mis lagundavad rasvu, valke, suhkruid. Toiduainetööstus- kasutatakse seeni ja baktereid ja nende poolt toodetavaid ensüüme. Seened: · Pagaritooted-pärmitaigen · Hapendamine-hapukapsas, hapukurk · kääritamine-vein, õlu · pintselhallik- hallitusjuust ja salaami Bakterid: · probiootilised bakterid- lisatakse piimatoodetele, et parandada seedimist, immuunsüsteemi. · Kääritamine-etanool, veiniäädikas · piima hapendamisel saab paljusi toiduaineid-keefiri,jogurtit,kohupiima jne. Hapendamist viivad läbi piimhappebakterid, kes toituvad piimas olevast laktoosist. · Kõvade juustude saamiseks on vajalik ensüüm kümosiin. Biotehnoloogia on minu arvates küllaltki kasulik valdkond. See säästab energiat. Vähem jäätmeid ja ohutumad, kuna saab toota anaeroobseid baktereid, kes
5. Selgita mõistet funktsionaalne toit. Profülaktilise toime ja eesmärgiga toit, mida tihti on just inimene täiustanud, rikastanud Kuidas saadakse funktsionaalset toitu? Too näiteid. Looduslikult funkts. toit astelpaju, mesi, küüslauk Loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamine tervisemunad Keemiliste elementide lisamine kaltsiumi, raua lisamisel Kiudainetega rikastamine seemneleib Piimatoodetele probiootiliste bakterite lisamine Allergiattekitavate ainete eemaldamine laktoos, gluteen 6. Nimeta erinevaid raku ja- embrüotehnoloogiaid? Milles see tehnoloogia seisneb ja kuidas kasutatakse? (meristeempaljundus, embrüosiirdamine, rakuteraapia, tüvirakud, kloonimine) Taimede meristeempaljundus- taime algkoest kasvatatakse uusi taimi. Kasutatakse, et kiiresti toota taimi ning aretada viirusvabasid taimi (jõulisema kasvuga, lopsakamad, rikkalikuma saagiga)
Eurolillekest vett ja energiat säästvate pesuainete tähistamisel. Tänaseks märgistavad 95 ettevõtet sellega ligi 350 toodet - nende hulgas on paber, värvid, madratsid, tekstiil, jalanõud, pesuvahendid, elektripirnid, arvutid, pesumasinad ja külmikud. KRAV KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. Erinevad märgid ja nende tähendused. Roheline energia Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk.
peidetud ehk varjatud rasvaga (ja tihti me ei mõtlegi, et see toiduaine võib sisaldada palju rasva). Toitumisteadlased soovitavad, et nähtavat rasva oleks pool päevasest kogusest. Tarbitava rasva kogust aitavad vähendada tehnoloogilised võtted ja rasvavabade kuumtöötlemisvõtete kasutamine. Teaduslike uurimuste põhjal saame põhiosa rasvadest piimatoodetest, järgnevad liha- ja kalatooted, margariinid. Tähelepanelikult peaks lugema pakendit, sest mõnikord lisatakse tüüpilistele piimatoodetele taimseid rasvu. Taimeõlide koostises on palju küllastamata rasvhappeid (need on organismile head), näiteks on neid õlides neli korda rohkem kui võis, samas on võis küllastunud rasvhappeid kolm korda rohkem kui õlides. Kolesterool kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Seda leidub kõikjal inimese kudedes, esmajoones närvikoes, neerupealsetes, siseelundites ja nahas. Monika Soodla 11C
Esimesena kasutati Eurolillekest vett ja energiat säästvate pesuainete tähistamisel. Tänaseks märgistavad 95 ettevõtet sellega ligi 350 toodet - nende hulgas on paber, värvid, madratsid, tekstiil, jalanõud, pesuvahendid, elektripirnid, arvutid, pesumasinad ja külmikud. KRAV KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. 3. ERINEVAD MÄRGID JA NENDE TÄHENDUSED. ROHELINE ENERGIA Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava alternatiivenergia kaubamärk. Peamiselt tuulest ja veest toodetud alternatiivne energia on maine- ja
toodetega võrreldes kogu oma elustsükli jooksul keskkonnale väikseimat kahju. Eesti ökomärgist ei anta toiduainetele ja ravimitele, kuid seda saab anda nende pakendile. Krav · Seda märki annab välja samanimeline sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus. · KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. · Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. · Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. Hea keskkonnavalik (BRA MILJÖVAL) · BRA MILJÖVAL on Rootsi Looduskaitse Seltsi (Naturskydds Föreningen) ökomärk. Euroopa Liidu lilleke (EU Eco-lable) · 1992. a. sai alguse Euroopa Ühenduse keskkonnamärgisüsteem. Esimesena kasutati
keskkonnasõbralikult, jälgides mahepõllunduse põhimõtteid. Märgist annab välja Soome Taimetootmise Kontrollkeskus (Evira). 4. KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Seda märki annab välja samanimeline sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus. KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on 10 kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. 5. BRA MILJÖVAL on Rootsi Looduskaitse Seltsi (Naturskydds Föreningen) ökomärk. 6. Ökomärgist tahetakse anda toodetele, mis tekitavad teiste
energiat. Märki saab taotleda ka teistsugusel moel keskkonda säästvatele kaupadele. 6. Krav KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Seda märki annab välja samanimeline sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus. KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. 7. Euroopa Liidu lilleke (EU Eco-lable) 1992. a. sai alguse Euroopa Ühenduse keskkonnamärgisüsteem. Esimesena kasutati Eurolillekest vett ja energiat säästvate pesuainete tähistamisel. EL-i ökomärgi saamiseks peab taotlev ettevõte tagama tema toodetud kauba
1995. aastal loodi Maksiköök. 3 KAUPLUSE TÖÖ KORRALDAMINE Kivilinna Konsumi laopind on üsna väike nagu ka pood. Kõik mis konteinerites tuleb läheb ka üldjoones välja, kui aga midagi ära ei mahu, siis pannakse need lattu seisma, aga seda üldjuhul juhtub harva. Kampaaniate ajal on ladu paksult täis konteinereid ning need samad konteinerid lähevad ka kõik välja. Laoruumis on 9.külmkambrit, mis on eraldi jaotatud kas, siis lihatoodetele, puuvilja, piimatoodetele, omatarbe toodetele. Üldjuhul mingi eripärasusi ei ole kaupade vastuvõtul. Majas on 3.juhatajalt, kes on erinevate jaotusega, üks on esmatarbe, leiva- ja jogurtitoodete müügijuht, teine tööstuskauba, alkoholi ning kolmas toidukauba juht. Kuna inimesed toovad sinna kaupa, siis tuleb kaubatooja juhataja ruumi võtab allkirja, ning annab meile saatelehe. Mingisugust eripära ei olegi. Hoiutingimused on ilusti ära jaotatud, kus osas asub
Ka meditsiinipraktika ulatub aastatuhandete taha. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Kindlasti tulid ammu kasutusele ja aja jooksul täienesid paljude haiguste ravivõtted tiamede ("rohtude") abil. 3. VALDKOND BAKTERID SEENED Toiduainetetööstus Probiootilised bakterid - lisatakse Pagaritooted pärmitaigen piimatoodetele Hapendamine hapukapsas, hapukurk Kääritamine etanool, Kääritamine vein, õlu Pintselhallik - veiniäädikas hallitusjuust ja salaami Bakterite ensüümid toidu Seente ensüümid proteaasid juust, õlle omaduste parandamiseks (lõhn, ja leiva omaduste parandamiseks(lõhn,
Miina Härma Gümnaasium PORTUGALI VABARIIK Kristel Raudik Referaat Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord 1.Riigi geograafiline asend......................................4 2.Suurregioon........................................................4 3.Arengutase.........................................................5 4.Majandusorganisatsioonid....................................5 5.Rahvastik............................................................6 5.1.Rahvastiku muutumine.......................................6 5.2.Rahvastiku tihedus.............................................7 5.3.Rahvastiku koosseis...........................................8 6.Linnastumine.......................................................9 7.Ener...
rahvusvahelise mahepõllumajandusliku organisatsiooni KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele omistatakse märk, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. EESTI MAHEMÄRK Kasutusel aastast 1998, on alusel antav märk, mida kasutatakse mahepõllumajandusliku toidu eristamiseks muust samaliigilisest toidust. Mahemärk ei asenda kaubamärki, see on pigem
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Raili Kääramees JUUSTUD Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2011 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust. Juustu tehakse peamiselt lehmapiimast, harvemini lamba-või kitsepiimast. 2. JUUSTU AJALUGU 2.1 Legend juustu tekkimise kohta Legendi järgi leiutas juustu üks araabia kaupmees, kes läks kaameliga kõrberetkele, lambamaost paunas kaasas päevanorm piima. Õhtuks olid kuumus, loksutamine ja lambamaos sisalduvad ensüümid muutnud piima tahkeks kohupiimak...
Taasiseseisvuva Eesti juustutootmine hakkas jõudsasti arenema 1990. Aastate algul, mil toodangu maht kokku moodustas 13922 tonni. Hiljem, 1990. Aastate lõpus tekkis tagasiminek seoses piimatootmise madalseisu ja turustamisraskustega. Nüüdseks ollakse taas jõudmas omaaegse tootmistaseme lähedale: 1987. Aastal valmistati juustu umbes 10,3 tuhat tonni, 1998. Aastal 10,7 tuhat tonni jne. Tootmist on elavdanud Euroopa Liidu turu avanemine eesti piimatoodetele. .(Poikalainen, V. Juustutehnoloogia.Tartu: FIE Väino Poikalainen, 2004. 18- 19 lk.) Juustud Page 5 Mis on juust? Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud tahke, madala veesisaldusega suhteliselt pikaajalises säilivusega toode. Juustu valmistatakse osaliselt või tervikuna piimast, lõssist, osaliselt kooritud piimast, koorest, vadakukoorest, petist või nende toorainete kombineeritud segust
Valge ( leiva- ja piimatooted ) Köögis võib kasutada nii puidust kui ka plastist lõikelaudu, parimaks materjaliks peetakse kasepuud. Lõikelaua pind peab olema sile ja tugev, see ei tohi lõikamisel anda pinde või tükikesi, ei tohi kergesti sisse võtta lõhnu ega maitseid. Lõikelaud peab olema piisavalt suur. Puidust lõikelauad peavad olema vastavalt kasutamise otstarbele märgistatud. Eraldi lõikelauad peavad olema toorele ja kuumtöödeldud toorainele, leivale ja piimatoodetele jne. Peale kasutamist tuleb lõikelaud kohe pesta, kuivatada ja hoida püstises asendis vastavas hoidjas. Uue puidust lõikelaua sissetöötamiseks immutada see õliga, see hoiab ära hilisema vedeliku imbumise lõikelaua sisse, teeb pinna vastupidavamaks. Turvaliseks lõikelaua kasutamiseks asetada lõikelaua alla niiske köögipaber või köögirätik, see hoiab ära lõikelaua libisemise Lõikelaud renniga kasutatakse liha lõikamiseks, eralduv vedelik koguneb renni
KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Seda märki annab välja samanimeline sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus, mis on rahvusvahelise mahepõllumajandusliku organisatsiooni IFOAM (International Federation of Organic Agriculture Movement) liige. KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. Hea keskkonnavalik (BRA MILJÖVAL) BRA MILJÖVAL on Rootsi Looduskaitse Seltsi (Naturskydds Föreningen) ökomärk. Praegusel kujul, toote pakendile kantuna, eksisteerib see märk 1992. aastast.
Allikas: Eesti Statistikaamet 2013. aasta novembris kehtestas Venemaa kahele Eesti ettevõttele sisseveopiirangud. Üheks neist ettevõtetest oli ka E-Piim, põhjenduseks toodi kvaliteeti kontrollisüsteemides ja järelevalvet nende üle. E-Piima juht Jaanus Murakas oli ise aga novembris positiivsete ootustega ning leidis, et 30% nende toodangust, mis varem Venemaale eksporditi suudetakse maha müüa ka mujal, kuna globaalsel turul oli nõudlus piimatoodetele suur. (Gabral 2014) 2014. aasta algas võrreldes eelnevate aastatega küllalti kõrge piima kokkuostu hinnaga, paljudes riikides saavutasid piimahinnad kõikide aegade rekordi, tõustes üle 400 euro tonni. Kuid eelneval aastal piima hinna taevastesse kõrgustesse löönud Hiina rekordnõudluse tõttu saadud tulust tehtud investeeringud tõid kaasa piima ülekülluse 4 ning hinnataseme languse
KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Seda märki annab välja samanimeline sertifitseerimis- ja inspekteerimisasutus, mis on rahvusvahelise mahepõllumajandusliku organisatsiooni IFOAM (International Federation of Organic Agriculture Movement) liige. KRAV-märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele antakse märk juhul, kui loomad saavad vabalt väljas käia ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetisteta ja -kahjuritõrjevahenditeta. Märk on kasutusel põhiliselt Skandinaavias. Hea keskkonnavalik (BRA MILJÖVAL) BRA MILJÖVAL on Rootsi Looduskaitse Seltsi (Naturskydds Föreningen) ökomärk. Praegusel kujul, toote pakendile kantuna, eksisteerib see märk 1992. aastast.
moodustumine tähtis seetõttu, et nad funktsioneerivad hingamisprotsessis vesiniku akseptorina ja kaitsevad mikroobe UV-kiirguse eest. Osasid mikroobe iseloomustab võime moodustada aroomi. Ainevahetusprotsessist moodustuvad lenduvad aromaatsed ühendid. Nt veini, piimaproduktide ja teiste ainete omadused on tingitud osaliselt aromaatsete mikroobide elutegevusest. Nt aromaatsete bakterite hulka kuulub leuconostoc cremoris, mida kasutatakse piimatoodetele eeskätt võile iseloomuliku aroomi andmiseks. Osade mikroobide kaasabil saadakse sõnniku, taimede ja tööstusjäätmete kääritamisel metaani. 16. Füüsikaliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Optimaalse kasvutemperatuuri järgi jaotuvad mikroobid viide rühma: Psührofiilid- min 5, opt 5-15, max 20. psührotroofid- min 0, opt 20-30, max 35. mesofiilid- min 15-20, opt 30-40, max 45. termofiilid- min 40, opt 55-65, max 72. hüpertermofiilid-
Rakendusbioloogia teemad üldbioloogia ja biotehnoloogia kursusteks 1. Rakendusbioloogia mõiste, valdkonnad. Näiteid rakendusbioloogia saavutustest. GMO, näiteid, ohud. Rakendusbioloogia- erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemilisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biomeetria- on matemaatiliste meetodite kompleks (statistika) organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Biotehnoloogia- on organismidele omastel protsessidel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Geenitehnoloogia- kasutab organismide pärilikkuse muutmiseks DNA siirdamist, mille tagajärjel luuakse uut pärilike omadustega organismid (transgeensed organismid)...
nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu saab teha ükskõik missuguse looma piimast. Meie juustulettidel kohtab põhiliselt lehmapiimajuustusid, lamba- või kitsepiimajuustude valik on väiksem. Eksootilistes regioonides tehakse juustusid ka kaameli-, mära-, põhjapõdra- ja jakipiimast. (Ibid) 5.7 Lisandväärtusega tooted Mitmetele piimatoodetele on lisaks tavalistele piimhappebakteritele lisatud erilisi probiootilisi piimhappebaktereid. Need elavad bakterid mõjutavad inimese seedekulgla mikroobikooslust positiivses suunas ja parandavad organismi tervislikku seisundit. Eesti esimene nn oma probiootiline bakter Lactobacillus fermentum ME-3 (LfME-3) avastati 1995. aastal Tartu Ülikooli teadlaste poolt. Põhjalike uuringute tulemusel on 41
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kon...
sõitma minna, kiiktoolis kiikuda vibratsioon lõõgastab. · Pidage arstiga nõu lapse toitmise kusimuses. Võimalik on ka see, et lapsel on allergia ja tuleb valida teine toit. 12. Kõhulahtisuse põhjused ja ennetamise võimalused. Kõhulahtisuse kõige tähtsam põhjus on käärsoole viirusinfektsioon. Eriti kehtib see kroonilise kõhulahtisuse puhul. Teine põhjus on toiduallergia. Näiteks on mõned inimesed allergilised piimatoodetele, eriti piimale. Piima joomine põhjustab kõhulahtisuse. Ka pisikuid sisaldava töötlemata vee joomine võib põhjustada kõhulahtisust, mis ilmub 1-4 nädala pärast. Muidugi võivad seda alati põhjustada seedimatus, viirusnakkus ja emotsionaalne erutus. Ka on paljud ravimid osutunud kõhulahtisuse põhjustajaks. Siia kuuluvad antibiootikumid, kullaühendid, vererõhurohud, digitaalis, vähirohud ja isegi suures annuses C-vitamiin. Veel üks tavaline põhjus on toiduainete halb kombinatsioon
Nt: Bal Snack Juustu-sibula maitseline leib KRAV-märk Seda kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Märk garanteerib, et toiduks tarvitavate taimede kasvatamisel pole kasutatud kunstväetisi ja -kahjuritõrjevahendeid. Liha- ja piimatoodetele omistatakse märk, kui loomad saavad vabalt väljas liikuda ja vähemalt pool nende söödast on kasvatatud kunstväetiste ja -kahjuritõrjevahenditeta. Nt: Dansukker tükksuhkur Kvaliteetmärgistus meie toodetel Selle märgi peamiseks tingimuseks on, et põhitooraine peab pärinema sajaprotsendiliselt Eestist
teise orgaanilise molekuliga. Eriti maitseb talle õunhape, millest värskes sest õhus hõljuvad lisaks pärmiseentele ka muud mikroorganismid, kellele viinamarjamahlas ja ka valmis veinis kunagi puudust pole. Ja meile sel- maitsevad veini komponendid. Näiteks äädikhappebakterid. Nende elute- le tulemus meeldib, sest terav söövitav happesus asendub maheda ja ümara gevus muudaks etanooli äädikaks. maitsega, mis petlikult viitab isuäratavatele piimatoodetele. Või hapukur- Kuigi korralikult laagerdatuna on ka see igati väärtuslik toiduaine ni- gile, kui marjadest lisandub mustsõstralehe ja mega palsamäädikas, mille pudeli eest küsitakse veiniga võrdväärset hin- vaatidest tammearoome. da, oleks veinipudeli avamisel päris kohutav avastada sealt äädikamaitse-
seetõttu, et nad funktsioneerivad hingamisprotsessis vesiniku akseptorina ja kaitsevad mikroobe UV-kiirguse eest. Aromaatsed mikroobid Osasid mikroobe iseloomustab võime moodustada aroomi. Ainevahetusprotsessist moodustuvad lenduvad aromaatsed ühendid. Nt veini, piimaproduktide ja teiste ainete omadused on tingitud osaliselt aromaatsete mikroobide elutegevusest. Nt aromaatsete bakterite hulka kuulub leuconostoc cremoris, mida kasutatakse piimatoodetele eeskätt võile iseloomuliku aroomi andmiseks. Osade mikroobide kaasabil saadakse sõnniku, taimede ja tööstusjäätmete kääritamisel metaani. 18/19. Keskonna mõjud mikroorganismidele. Mikroorganismide elutegevus on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas mõjutab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende
seetõttu, et nad funktsioneerivad hingamisprotsessis vesiniku akseptorina ja kaitsevad mikroobe UV-kiirguse eest. Aromaatsed mikroobid Osasid mikroobe iseloomustab võime moodustada aroomi. Ainevahetusprotsessist moodustuvad lenduvad aromaatsed ühendid. Nt veini, piimaproduktide ja teiste ainete omadused on tingitud osaliselt aromaatsete mikroobide elutegevusest. Nt aromaatsete bakterite hulka kuulub leuconostoc cremoris, mida kasutatakse piimatoodetele eeskätt võile iseloomuliku aroomi andmiseks. Osade mikroobide kaasabil saadakse sõnniku, taimede ja tööstusjäätmete kääritamisel metaani. 18/19. Keskonna mõjud mikroorganismidele. Mikroorganismide elutegevus on tihedalt seotud nende asustuskeskkonnaga ja seal toimuvad muutused mõjutavad suuremal või vähemal määral nende arengut. Mikroobide areng samas mõjutab keskkonna omadusi, kuna sinna eralduvad nende
Samuti pidurdab see piimrasvade rääsumist. Pastöriseerimisel kaob aga piima loomulik bakterivastane toime ning väheneb osade vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide sisaldus. Kõrgpastöriseerimisega (piima lühiajaline töötlemine temperatuuril 135-150°C) kaob kogu piimas leiduv mikrofloora ja see tagab piima pikaajalise säilimise ka toatemperatuuril. Eesti ostja eelistused piimatoodete suhtes on nende aastatega mõnevõrra muutunud. Joogipiim on pidanud andma ruumi teistele värsketele piimatoodetele, aga ka muudele jookidele. Küll tervislikkusest, küll säästlikkusest ajendatuna ostetakse vähem võid. Samas eelistavad ostjad siiski eestimaiseid tooteid. Põhjusteks tervislikkus, harjumuspärane maitse ja kõrge kvaliteet. Eesti joogipiima tarbimine elaniku kohta on võrdne Prantsusmaa, Saksamaa, Tsehhi, Belgia ja Poolaga. Kui aga Iirimaal jõi iga inimene (EKI andmetel) 2003. aastal keskmiselt 157 kg piima aastas, siis Eestis vaid 74 kg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
