aur paisub adiabaatiliselt jahtub ja muutub üleküllastatuks. Kambrisse tunginud osake tekitab ioone, mis on kondensatsiooni tuumadeks, millele kondenseeruvad veepiisad. Selliselt muutub osakese tee kambris nähtavaks udujutina. Osakese jälge fotografeeritakse ja selle järgi arvutatakse laengut ja massi. 3. Mullikamber Kambris on ülekuumendatud vedelik, milles kiiresti liikuva osakese poolt tekitatud ioonidel moodustavad aurumullid tähistavad osakese teed. Saab jälgida osakeste muundumist ja tuumareaktsioone 4. Emulsioonimeetod Kihiline fotoemulsioon on laetud osakeste teel. Osakesed lõhuvad hõbebromiidi molekule, pärast ilmutamist on näha osakese jälg ka tuumarektsioonid
elektronpilve läbimõõt ära aatomi suuruse. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Ioonidel on elektrilaeng, mistõttu reageerivad ioonid ümbritsevate aatomitega palju tugevamalt kui neutraalsed aatomid. Elektronid on (nagu prootonid ja neutronid) fermionid, seega kehtib ka nende kohta Pauli keeluprintsiip, mis ei luba kahel elektronil olla samas ruumiosas samas energeetilises olekus (kvantolekus). Iga elektron, mis lisandub aatomi elektronkattesse, peab valima omale teistest elektronidest erineva energiatasemega aatomorbitaali, mis on määratud elektronkatte kvantarvudega.
Aatomi info Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Kõige kergemini on aatomist lahti rebitavad need elektronid, mis on aatomiga kõige nõrgemini seotud. Ioonidel on elektrilaeng, mille määrab neutraalsest aatomist välja rebitud või sellele lisandunud elektronide arv; seetõttu reageerivad ioonid ümbritsevate aatomitega palju tugevamalt kui neutraalsed aatomid. Elektronkatte peakvantarv (n) määrab ära elektronkihi, millel elektron asub. Täpse orbitaali määramiseks tuleb arvestada veel asimuudi kvantarvu (l), magnetilise kvantarvu (ml) ja elektroni spinniga. Broglie`elektronorbitaalid
Letaalne kogus hiirele on 10 nanogrammi, inimesele piisab ühest milligrammist. TTX blokeerib närviimpulside ülekannet mööda närvikiude ja aksonite. Ohver sureb tavaliselt respiratoorse paralüüsi (tekib neuromuskulaarne blokaad) tulemusel. [6] Joonis . Illustratsioon tetrodotoksiini käitumisest naatriumkanalis. Na+ ja TTX-i molekuli suuruse piltlik võrdlus. TTX kinnitub naatriumkanalile mimikeerides hüdreeritud Na+ ioone, mis omakorda takistab Na+ ioonidel rakku sisenemist. Seega blokeerib TTX Na+ ioonide talitlust. [2] Arvatakse, et ühendus TTX-i ja naatriumkanali vahel tuleneb TTX-i positiivselt laetud guanidiino rühma ja negatiivselt laetud karboksülaadi rühmade vahelisest interaktsioonist kanalisuudme kõrvalahelates. [2] TTX-i molekulid on palju suuremad kui Na+ ioonid. Kui TTX- molekule on palju, siis blokeerivad nad sissepääsu naatriumkanalisse, mistõttu Na+ ioonide voog takistatakse. Selle tulemusel ioonide voog hajub. [2] 1.5
1st*Ferromagneetik aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Nt. koobalt, raud, nikkel. Aine magnetiline läbitavus mitmeid kordi suurem 1st. Aine kuuluvus ühte või teise gruppi määrab ära aineosakeste magnetväli. Dia- ja paramagneetiku puhul on tegemist üksiku elektronväljaga. Diamagneetiku moodustavad kaks elektroni paari. Need väljad on nõrgad ja korrastamata.Ferromagneetikul ühe osakese magnetväli on väga tugev. Oluline osa aatomitel või ioonidel. Aines tekivad piirkonnad, kus osakeste magnetväli on ühe suunaga domeen.Välise magnetvälja mõjul domeenid orienteeruvad. (võtavad ühe suuna).Ferromagneetikud jagunevad kaheks: *Magnetiliselt kõvad säilitab magnetvälja pärast magnetvälja mõju lakkamist. RAUD. Kasutatakse püsimagnetitena, magnetmälus*Magnetiliselt pehmed (rauasulamid) kasutatakse magnetvälja tugevdamiseks. Nt. Trafod..Magnetiline infosalvestus . magnetilin, videolint, kõvaketas, mälupulgad.
Eesti põhjavees tavaliselt kuni 100mg/l SO4 ioon- Tekib soolade lahutsumisel. Eesti põhjavees kuni 100 mg/l HCO3 ioon- Tekib karbonaatsete kivimite lahustumisel. Eriti palju on nseda Põhja- Eestis, kus on palju lubjakivi. Eesti põhjavees 50-500 mg/l Ca katioon- Satub põhjavette ka karbonaatsete kivimite lahustumisel. Määrab vee karedust. Eesti põhjavees 20-100 mg/l. Mg katioon- Satub põhjavette dolomiitide lahustumisel. Lahustuvus on suurem kui Ca ioonidel. Eestis tavaliselt 4-50 mg/l K ja Na katioon- Tekivad põhjavette päevakivide prosumisel, eesti põhjavees on Na kuni 30 mg/l, prügilate läheduses näiteks üle 100 mg/l. Lisaks on põhjavees ka lämmastikühendid ja raud. 13. Kus Eestis paljanduvad aluskorra kivimid? Eestis ei paljandus kusagil aluskorra kivimid. Lähim paljanduskoht on Soome lahes, Soosaarel 14. Aluskorra kivimid eestis (ei paljandu aga on olemas) a. Orduviitsium- avaldub Põhja-Eestis b
peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25. Tingitud refleksi kujunemise tingimused: seoste loomise protseduure tuleb korrata suurajukoor peab olema aktiivses seisundis suurajukoores ei tohi esineda dominantkoldeid seoste loomises osalevaid suurajukoore vastavaid piirkondi ei tohi olla üle koormata · Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. · Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. · Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. non-gated resting or leakage channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated channels). · Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid).
- Raud (Fe): punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll O2 sidumisel. · Anioonidest on olulised OH-, HCO3-, CO3-, HPO4-, Cl-, I-. - Karbonaatioonid (HCO3-, CO3-): tekivad süsihappegaasi lahustumisel vees. - Fosfaatrühmad (H2PO4-, HPO4-): nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. - Jood (I-): vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. - H ja OH- (vesinik ja hüdroksüülioonid): mida suurem H-ioonide kontsentratsioon, seda happelisem kk, OH- ioonidel aluselisem lahus. Orgaanilised ained · Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud sahhariidid lipiidid nukleiinhapped. - Neid nimetatakse biomolekulideks, moodustuvad elutegevuse tulemusel. - Biomolekulid on ka aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt.
Loenduritega saab registreerida vaid osakese läbimineku fakti ja määrata osakese mõningaid karakteristikuid. 1912. aastal loodud Wilsoni kambris jätab kiire laetud osake jälje, mida saab vahetult vaadelda või fotografeerida. Wilsoni kambrit võib nimetada ,,aknaks" mikromaailma, s.t. elementaarosakeste ja neist koosnevate süsteemide maailma. Wilsoni kambri töö põhineb üleküllastunud auru kondenseerumisel liikuva laetud osakese poolt osakese liikumisteel tekitatud ioonidel. Wilsoni kamber kujutab endast hermeetiliselt suletud anumat, mis on täidetud küllastusolekule lähedase vee- või piirituseauruga. Kolvi kiire allaliikumisega tekitatud rõhu vähenemise tõttu kolvi peal paisub aur kambris adiabaatiliselt, mille tagajärjel aur jahtub ja muutub üleküllastatuks. Üleküllastunud olek on ebapüsiv ja aur kondenseerub kergesti. Kondensatsioonituumadeks on ioonid, mida tekitab kambri tööruumis liikuv osake
- varjatud koagulatsiooni staadium, milles toimub dispersiooniastme vähenemine. Süsteemis ei toimu aga veel silmaga märgatavaid muutusi. - nähtav staadium, milles muutused on juba silmaga nähtavad. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. Koaguleeriv toime erineva laenguga ioonidel (I-, II- või III-valentsetel ioonidel): I : II : III = 1 : 10 : 1000 29. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Tarded tekivad kergemini madalamatel temperatuuridel. Geelid: Koagulatsioonigeelid ja Kristallisatsiooni või kondensatsiooni mõjul tekkinud geelid. Koagulatsiooniliste tekkemehhanismidega geelide tekkimis- ja lagunemisprotsessid on pöörduvad. Nende pöörduvat tekke- ja lagunemisprotsessi nimetatakse tiksotroopiaks.
Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1. Kuidas erinevad laengud mõjutavad üksteist? Laengud jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad üksteise suhtes. 2. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10 astmes -19 kulonit. 3. Millise märgiga millistel osakestel esineb? Esineb ioonidel. Siis kui aatom LISAB väliskihile elektrone, tekib negatiivne ioon ja kui aatom ANNAB ÄRA väliskihi elektrone, siis tekib positiivne ioon. 4. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on osake, mis sisaldab arvukalt laetud osakesi ning saab liikuda elektrijõudude toimel kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. 5. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Selle suund on määratud
pähklitest ja kaunviljadest. Na (naatrium) ja K (kaalium) - on vajalikud rakkude elutegevuseks. Na on tüüpiline rakuväline element (15-20 korda rohke sees kui väljas), K on tüüpiline rakusisene element (teda on 30-35 korda rohkem sees kui väljas). Na viiakse pidevalt rakust välja (vastukonsentratsioon) ja K pidevalt rakkus sisse. Selle eest vastutab Na-K pump. Bioloogilised funktsioonid ioonidel: kindlustab vere osmootse rõhu; kontrollib vedeliku tasakaalu (bilanssi); tagavad rakkude pinnalaengu; kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku; tagavad ka elutähtsate imendumisprotsesside toimumist; on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku
pähklitest ja kaunviljadest. Na (naatrium) ja K (kaalium) - on vajalikud rakkude elutegevuseks. Na on tüüpiline rakuväline element (15-20 korda rohke sees kui väljas), K on tüüpiline rakusisene element (teda on 30-35 korda rohkem sees kui väljas). Na viiakse pidevalt rakust välja (vastukonsentratsioon) ja K pidevalt rakkus sisse. Selle eest vastutab Na-K pump. Bioloogilised funktsioonid ioonidel: kindlustab vere osmootse rõhu; kontrollib vedeliku tasakaalu (bilanssi); tagavad rakkude pinnalaengu; kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku; tagavad ka elutähtsate imendumisprotsesside toimumist; on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku.
pähklitest ja kaunviljadest. Na (naatrium) ja K (kaalium) - on vajalikud rakkude elutegevuseks. Na on tüüpiline rakuväline element (15-20 korda rohke sees kui väljas), K on tüüpiline rakusisene element (teda on 30-35 korda rohkem sees kui väljas). Na viiakse pidevalt rakust välja (vastukonsentratsioon) ja K pidevalt rakkus sisse. Selle eest vastutab Na-K pump. Bioloogilised funktsioonid ioonidel: kindlustab vere osmootse rõhu; kontrollib vedeliku tasakaalu (bilanssi); tagavad rakkude pinnalaengu; kindlustavad närvirakkudes erutuse tekke ja leviku; tagavad ka elutähtsate imendumisprotsesside toimumist; on vajalikud paljude organite tegevuses. Naatriumi saame keedusoolast ja varjatud kujul ka pagaritoodetest, juustust, vorstist, margariinist jne (peamiselt loomsest toidust). Kaaliumi saame puu-, juur- ja kaunviljadest. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku.
molekulis . Selliseid kokkulangevate laengukeskmetega molekule nimetatakse mittepolaarseteks. Ioonsete ühendite molekulid on seevastu polaarsed, s.t nende positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. Molekuli polaarsust iseloomustatakse dipoolmomendiga. q - iooni laeng, r - ioonide keskmete vaheline kaugus. qr Dipoolmoment on vektorsuurus. Iooni laeng on seotud valentsiga. Ühevalentsetel ioonidel on laeng võrdne elektroni laenguga: q = qe =1,6.10-19 C. Mitmevalentsetel ioonidel Ze r Z - iooni valents. Polaarsed ei ole mitte ainult ioonsed molekulid, vaid ka osa kovalentseid molekule, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. 2.5. MOLEKULIDE MAGNETILISED OMADUSED Kui aatomis toimub laengute liikumine, siis kaasneb sellega magnetmoment
Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Kui aatomis ei ole ühtegi elektroni, siis on tegemist täielikult ioniseeritud aatomiga. Elektronide aatomist lahtirebimine või juurdelisamine on aatomi ioniseerimine. Kõige kergemini on aatomist lahti rebitavad need elektronid, mis on aatomiga kõige nõrgemini seotud. Ioonidel on elektrilaeng, mille määrab neutraalsest aatomist välja rebitud või sellele lisandunud elektronide arv; seetõttu reageerivad ioonid ümbritsevate aatomitega palju tugevamalt kui neutraalsed aatomid. Kui aatom on molekuli koosseisus, tekib tal selle molekuli teiste aatomitega ühine, uute omadustega elektronkate. Keemiliste elementide keemilised omadused sõltuvad elektronide arvust ja nende energeetilisest jaotusest; aatomituum mõjutab neid ainult elektronide arvu
lisatava elektrolüüdi ioon. Koagulatsioon algab siis, kui -potentsiaal langeb allapoole mingit kriitilist potentsiaali väärtust kriitiline. Schulze-Hardy reegel: koaguleerivat toimet omab tavaliselt see ioon, milline on laengult vastasmärgiline kolloidosakese potentsiaali määravate ioonide laengule ning see toime on seda suurem, mida kõrgem on koaguleeriva iooni valents. Koaguleeriv toime erineva laenguga ioonidel (I-, II- või III-valentsetel ioonidel): I : II : III = 1 : 10 : 1000 Koaguleeriv toime sama laenguga ioonidel: Li+ < Na+ < K+ < Rb+ < Cs+ Cl-< Br-< NO3-< I- 27. Tarded ja geelid. Tiksotroopia. Sünerees. Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri moodustumise tagajärjel on kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu ning faasid ei eraldu üksteisest
või hapniku aatomi lõhub positiivseks iooniks ja vabaks elektroniks kas radioaktiivse või kosmilise kiirguse kvant. Elektron ei püsi õhus kaua vaba, vähem kui mikrosekundi jooksul kleepub ta ettejuhtuva hapnikumolekuli külge ja muudab selle negatiivseks iooniks.Ioonid põrkuvad molekulidega tuhandeid kordi üheks mikrosekundis ja selle põrgeteahelas toimub palju keemilisi reaktsioone, millest võtavad osa ka õhus mikrokogustes leiduvad elektriliselt aktiivsete molekulidega gaasid. Ioonidel on oluline osa atmosfääri aerosooli tekkimisel ja pilvede arengus. Juba 19. sajndil tõestas lord Kelvin, et mida väiksem on veetilk, seda aeglasem on veeauru kondenseerumine ja kiirem tilga aurumine.Kui tilga läbimõõt oleks sajandik mikromeetrit, siis peaks ta silmapilkselt auruma. Niiviisi näib, et uute pilvetilkade tekkimine ja kasvamine alates selgest õhust pole üldse võimalik.Paradoksi lahendus leiti ruttu: osutus, et õhk sisaldab alati mõne
Kamber on ühendatud toru ja vooliku abil kummipirniga ja selles on peene varda küljes radioaktiivne preparaat. Töölerakendamiseks surutakse kummipirn aeglaselt kokku ja siisvabastatakse järsult. Kiirel adiabaatilisel paisumisel õhk ja piirituseaur kambris jahtuvad ja aur muutub üleküllastunuks. Radioaktiivse preparaadi poolt emiteeritud - osakesed tekitavad oma teel ioone. Üleküllastunud aur kondenseerub vedelikupiisakesteks eeskätt ioonidel ja kambris tekib piisakestest koosnev nähtav osakese jälg. Uuritavate osakeste füüsikaliste karakteristikute täpseks mõõtmiseks, asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis).
=n(lisatud happe või aluse moolide arv liitri kohta)/pH(n mooli lisamisel pH ju muutus) puhvermahtuvus näitab mitu mooli alust/hapet tuleb lisada, et pH muutuks ühe ühiku võrra. Lahuses juhivad elektrivoolu laetud osakesed. Mida rohkem neid on, seda rohkem elektrit juhib. Ioonide juhtivus sõltub välisest voolutugevusest ja laengust endast. Kui on suurem laeng, siis sama väljatugevusega mõjub talle ka suurem jõud. Sõltubveel keskkonna viskoossusest, ioonide mõõtmetest, ioonidel on ka alati lahusest kate ümber. Kolloidosakeste elektrijuhtivus on väiksem, sest need osakesed on suuremad, ei jaksa end sama edukalt läbi vee pressida. Elektrijuhtivuse järgi saame ettekujutluse soolade soolade sisaldusest, kuid täpselt midagi ei saa. Leeliselisus näitab vee või pinnaseproovi võimet neutraliseerida vesinikioone. Sooli koaguleerimislävi Sool- kolloidsüsteem Koagulatsioon- kolloidosakeste omavaheline liitumine agregaatideks, sadenevad välja. K2SO42K++SO2-4
· Iseloomulik on mitmelaenguliste ioonide teke. [M+nH]n+ Nt instrument, mille maksimaalne m/z on nt 3000 võimaldab uurida 100 000 Da massiga molekule. · Ioniseerumise protsess on tihti segane Ioniseeruvuse ennustamine raske. Magnetsektoriga massianalüsaatori tööpõhimõte ja ehitus. Mis on laetud osakese kineetiline energia pärast kiirendust ja magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele? Lähtume asjaolust, et kineetiline energia on pärast kiirendust kõikidel ioonidel sama. Kuna kõik ioonid omavad ühte ja sama kineetilist energiat, siis suurema massiga ioon liigub väiksema kiirusega ja väiksema massiga ioon siis vastupidi suurema kiirusega. Sellest tulenevalt hakkavad magnetvälja sattunud laetud osakesed liikuma mööda ringjoont nii, et suurema kiirusega ioonid liiguvad suurema raadiusega ringjoont mööda ning väiksema kiirusega siis väiksema raadiuse trajektooriga. Seda kasutataksegi ära ioonide sorteerimisel massi järgi. Kin
õigem kasutada eeltoodud tähistust (mitte aga Hg+). Vesiniksulfiidi meetodi oluliseks puuduseks on gaasilise H2S mürgisus ja ebameeldiv hais ning asjaolu, et (NH4)2S lahus seismisel saastub. Selle vältimiseks kasutatakse III ja IV rühma sadestamisel tekkiva reaktiivi meetodit. Lehekülje algusesse I rühma katioonide tõestamine ja nende segu analüüs. Rühma kuuluvad Na+,K+,NH4+ ja Mg+2.Nendel ioonidel puudub ühine sadestusreaktiiv ja nad jäävad lahusesse pärast ülejäänud rühmade eelnevat väljasadestamist.Enamus nende ühendeid lahustub vees ja on värvuseta.O.-a. on püsiv.Na+-ioonid värvivad leegi kollaseks ja K+-ioonid helelillaks (kui proovis on tühiseimgi kogus Na+-ioone,siis on nähtav vaid läbi sinise klaasi). Ammooniumioonide NH4+ tõestamine. Tõestatakse alati alglahusest,eelkatsena. 1. Gaasikambri meetodil.Pane klaasplaadile tilga dest.vee abil
Koos kaltsiumiga on ta oluline luukoe ehituslik komponent. Nukleosiidtrifosfaatide (ATP, UTP, GTP) ja fosfokreatiini komponendina on fosforil tähelepanuväärne roll raku energeetikas. Fosforüülimise defosforüülimise teel reguleeritakse rea ensüümide aktiivsust. Negatiivse laenguga fosfaatioonid (PO43-) osalevad organismi ainevahetuse tulemusena tekkivate happeliste jääkproduktide neutraliseerimises. Kaaliumi, kloori ja naatriumi ioonidel on määrav tähtsus membraanipotentsiaali tekitamises. Membraanipotentsiaali olemasolu on rakkude normaalse talitluse põhilisi tingimusi. Kõik nimetatud ioonid omavad keskset rolli ka osmootse tasakaalu regulatsioonis, mõjutades seeläbi veebilanssi nii rakkude ja rakkudevälise ruumi kui ka organismi kui terviku tasandil. Kloori ioonid on lisaks eelöeldule möödapääsmatult vajalikud maonõre olulise komponendi soolhappe sünteesimiseks
P = 101,3 kPa = 760 mmHg T = 20°C H = 11 g/m3 5. Aatomi planetaarmudel, osakeste energia, ionisatsiooni energeetiline sisu Aatomi planetaarmudel · aatomi raadius 10 nm · tuuma raadius 10-4 nm · prootoni ja neutroni raadiused 10-5 nm · elektroni raadius 5*106 nm Elektron: · seisumass m0 = 9*10-28 g · negatiivne laeng q = 1,6021892 ·10-19 C (kulonit) Prootoni ja neutroni seisumassid = 1837 m0 Liikuva osakese mass suureneb (märgatav alates potentsiaalist: elektronidel 10 kV, ioonidel 1 MV): Osakeste energia saab muutuda diskreetselt kvantide kaupa: , kus: - on kvanti iseloomustava elektromagnetiliste võnkumiste sagedus, 1/s h on Plancki konstant: h = 6,6 10-34 J s Aatomi ergastatud olek kestab 10-8 10-10 s Mitmekordne ja astmeline ergastus. Metastabiilne ergastus kestab 10-2 s. Metastabiilne orbiit suurima energiaga orbiit normaalne orbiit Ioniseerimene elektroni ja aatomituuma vahelise sideme katkemine Ionisatsioonienergia Wi
Selle järel potentsiaal taastab esialgse suuruse. Sellist membraanipotentsiaali kulgemist ajas nim aktsiooni- või mõjupotentsiaaliks. Tegevus- ehk aktsioonipotentsiaal on tingitud raku ja rakuvahelise ruumi potentsiaalide muutumisest. 94. Millised on ergastunud membraani mudelid? Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraani potentsiaalist lühiajaline kõrvalekaldumine. Raku sisemus muutub positiivseks, kui membraanini on juhitud rohkem Na ioone, sest ainult Na ioonidel on positiivne tasakaalupotentsiaal (60 mV). Aktsioonipotentsiaali saab vallandada siis, kui rakuväline Na ioonide konts. on suur. Ergastuse aluseks on membraani Na+ juhtivuse suurenemine, membraani K+ juhtivus toimub K+ väljumisel. Membraani läbivust kontrollitakse Ohmi seadusega. 95. Mis on radioaktiivsus? Ühe keemilise elemendi isotoobi spontaanne muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või tuumade kiirgumine. 96. Iseloomustada -, -, -kiirgust.
Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas, kuid veel ei liigu, siis jõud mõjub, kuid läbitud teepikkus puudub. Niisugusel kehal on potentsiaalne energia, nagu nt seda on kõrgele tammi taha paisutatud veel, E p A fs mgh mis veel alla ei lange. Kineetilise energia p...
1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? Eksogeensed protsessid : murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus. *Murenemine - Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis. Murenemist mõjutavad: +lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus, heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, l...
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise me...
lahustist. Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas ei adsorbeeru või adsorbeeruvad vähe. Adsorptsioonile avaldab olulist mõju ka iooni enda iseloom. Ühesuguse valentsuse korral on suurem adsorbeeritavus ioonidel, mille radius on suurem. Põhjus on selles, et suurema raadiusega ioonidel on hüdratatsioon väiksem ning nad polariseeruvad kergemini. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni mõjutavad faktorid *lahustuvus (pöördvõrdeline sõltuvus adsorptsiooni ja lahustuvuse vahel) *pH (mõju mitmesugune: lahustunud ainele ja adsorbendile) *adsorbendi iseloomus (adsorbent-adsorbaat vastasmõju, pindala)
Elektrolüütide adsorptsioon: elektrolüüdid on lahustes suuremal või vähemal määral dissotsieerunud ioonideks. Arvestatakse nii adsorptsiooni põhjustavaid jõudu kui ka elektrilisi jõude. Adsorptsioon toimub eelistatult tahketel polaarsetel adsorbentidel, kuna mittepolaarsetel adsorbentidel ioonid kas ei adsorbeeru või adsorbeeruvad vähe. Adsorptsioonile avaldab olulist mõju ka iooni enda iseloom. Ühesuguse valentsuse korral on suurem adsorbeeritavus ioonidel, mille radius on suurem. Põhjus on selles, et suurema raadiusega ioonidel on hüdratatsioon väiksem ning nad polariseeruvad kergemini. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni mõjutavad faktorid *lahustuvus (pöördvõrdeline sõltuvus adsorptsiooni ja lahustuvuse vahel) *pH (mõju mitmesugune: lahustunud ainele ja adsorbendile) *adsorbendi iseloomus (adsorbent-adsorbaat vastasmõju, pindala)
· Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta asub IIIA rühmas, seega valentskihil on 3 elektroni. Me tahame talle anda laengu, mis on 3-2=+1, seega peame eemaldama ühe elektroni. 3.Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis-
Keemilised ained Keemilisi aineid mis mõjuvad mikroobidele hävitavalt nimet antiseptikuteks. Nende mõju sõltub konsentratsioonist, toime kestusest, keskkonna pH-st, temperatuurist jne. Väikestes kogustes võivad need ained isegi stimuleerida mikroobide tegevust. Kuid konsentratsiooni areng aeglustub ja hävinevad kiiresti. Raskemeteallide soolad mõjubad mikroobiele kõige tugevamini. Kusjuures b spoorid on vegetatiivsetest rakkudest põsivamad. Raske meteallide ioonidel, nt Au, Ag, Cu on juba tühistes kogustes mikroobe hävitav toime. Põhjendatakse seda nt Ag ioonide absorbeerumisega raku pinnale. Bakteritsiide, ehk b hävitav toime nt Cl, I vesinikülihape ja ka mineraal hapetel. Nt H2SO4 jne. Mikroobidele mõjuvad hävitavalt mitmed ühendid, nagu formaliin, fenoolid jt. Paljusid antiseptikuid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses kui desinitseerivaid vahendeid. Toiduainete konserveerimisel on antiseptikute kasutamine
Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: aktiinifilamentide ühenduskohad, intermediaarsete filamentide ühenduskohad. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm, leidub hulgaliselt enamikus kudedes. Elektronmikroskoobis paistab ta piirkonnana, kus kaks membraani on lähestikku, kuid nende vahele jääb kitsas vahe (3 nm). Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise, nad ühendavad rakke nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus. Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal histoonide süntees, et tagada vastreplitseerunud DNA kokkupakkimine
Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: aktiinifilamentide ühenduskohad, intermediaarsete filamentide ühenduskohad. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm, leidub hulgaliselt enamikus kudedes. Elektronmikroskoobis paistab ta piirkonnana, kus kaks membraani on lähestikku, kuid nende vahele jääb kitsas vahe (3 nm). Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise, nad ühendavad rakke nii elektriliselt kui metaboolselt. 21. Rakutsükkel, selle faasid ja kestus. Rakutsükkel jaguneb M-faasiks (mitoos e karüokinees + tsütokinees) ja interfaasiks (ajaliselt u 90% või rohkem rakutsükli kestusest). Interfaas jaguneb: G1-, S- ja G2- faasiks. S-faasis toimub DNA täpne replitseerumine, samuti toimub seal histoonide süntees, et tagada
T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. Tasakaaluseisund kui E=0, Nernsti potentsiaal. Näitab kas energiat on vaja juurde või mitte. Nernsti võrrand näitab, et konts. erinevus rakus sees ja rakus väljas on tasakaalustatud elektriliste potentsiaalide erinevusega rakus sees ja väljas. Ehk siis põhimõtteliselt võtab Nernsti võrrand arvesse seda, et erinevatel ioonidel on erinev mõju (elektrilisele) potentsiaalile. 26. Kirjeldage akvaporiinide ehitust, millise aine transpordiks vajalikud Koosneb kuuest transmembraansest alfaheeliksist, kusjuures nii amino kui karboksü ots jäävad tsütosooli poole. Moodustavad kanali läbi mille liigub kas ainult vesi või ka selles lahustunud ained, sõltuvalt akvaporiinist. Reguleerivad veevoolu (aquaporins are "the plumbing system for cells"). 27. Nimetage 2 tegurit mis mõjutavad kanalivalkude avatust.
polaarsed väikesed molekulid Passivtransport · Kergendatud difusioon: aine seostumine valktransporteriga ja liikumine piki gradienti tingib transporteri komformatsioonimuutuste rea. (läbib membraani madala kontsetratsiooni suunas energia otevajaduseta) · Vahetaja abil: toimub kahe aine koostransport. Pole energiat oteselt vaja · Ioonkanalite abil: Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, siis määrab iooni liikumise elektrokeemiline gradient. Kanalid võivad olla pidevalt avatud (lekkekanalid, ingl. nongated resting ion channels) või avatus-suletus võib olla reguleeritud (ingl. gated ion channels). Ioonkanaleid reguleeritakse membraanipotentsiaali ja regulaatorainete abil (voltaaz- ja ligandtundlikud kanalid). Ioonkanalid on suuremal või vähemal määral
antiseptikuteks. Nende mõju sõltub konsentratsioonist, toime kestusest, keskkonna pH-st, temperatuurist jne. Väikestes kogustes võivad need ained isegi stimuleerida mikroobide tegevust. Kuid konsentratsiooni areng aeglustub ja hävinevad kiiresti. Raskemeteallide soolad mõjubad mikroobiele kõige tugevamini. Kusjuures b spoorid on vegetatiivsetest rakkudest põsivamad. Raske meteallide ioonidel, nt Au, Ag, Cu on juba tühistes kogustes mikroobe hävitav toime. Põhjendatakse seda nt Ag ioonide absorbeerumisega raku pinnale. Bakteritsiide, ehk b hävitav toime nt Cl, I vesinikülihape ja ka mineraal hapetel. Nt H2SO4 jne. Mikroobidele mõjuvad hävitavalt mitmed ühendid, nagu formaliin, fenoolid jt. Paljusid antiseptikuid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses kui desinitseerivaid vahendeid. Toiduainete konserveerimisel on
antiseptikuteks. Nende mõju sõltub konsentratsioonist, toime kestusest, keskkonna pH-st, temperatuurist jne. Väikestes kogustes võivad need ained isegi stimuleerida mikroobide tegevust. Kuid konsentratsiooni areng aeglustub ja hävinevad kiiresti. Raskemeteallide soolad mõjubad mikroobiele kõige tugevamini. Kusjuures b spoorid on vegetatiivsetest rakkudest põsivamad. Raske meteallide ioonidel, nt Au, Ag, Cu on juba tühistes kogustes mikroobe hävitav toime. Põhjendatakse seda nt Ag ioonide absorbeerumisega raku pinnale. Bakteritsiide, ehk b hävitav toime nt Cl, I vesinikülihape ja ka mineraal hapetel. Nt H2SO4 jne. Mikroobidele mõjuvad hävitavalt mitmed ühendid, nagu formaliin, fenoolid jt. Paljusid antiseptikuid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses kui desinitseerivaid vahendeid. Toiduainete konserveerimisel on
Elektronafiinsus on energia, mis eraldub või neeldub, kui elektron lisandub aatomile. Suureneb tabelis ülesse paremale floori suunas. Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale rühmas vähenevad ülevalt alla. Aatomite polariseeritavus vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aaomid tänu oma suuremale raadiusele. Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel. 2. Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. Inertpaari efekt on omadus moodustada ioone, mille laeng on kahe võrra väiksem valentselektronide arvust. Õhus kuumutamisel moodustab tina tina(IV)oksiidi, aga plii aatom moodustab kõigest plii(II)oksiidi, kui ta asub IVA rühmas. In 4d 10 5s2 5p1 seda ühte on lihtsam loovutada ja jääbki siis kas In+ või In3+ samamoodi on Ga'ga. In: 4d105s25p1 In+, In3+ Tl: 5d106s26p1 Tl+, Tl3+
Integriinid on peamised molekulid, mis võimaldavad rakkude seostumist ekstratsellulaarse maatriksiga. Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: adherents-liidused - aktiinifilamentide ühenduskohad desmosoomid, hemidesmosoomid - intermediaarsete filamentide ühenduskohad. 3. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm. Aukliidus võimaldab anorgaanilistel ioonidel ja muudel väikestel vees lahustunud molekulidel minna ühest rakust teise. Aukliidused lasevad läbi väikese molekulmassiga molekule (alla 1500 Da). Aukliidused on moodustunud teatud transmembraansetest valkudest, nn. konneksoonidest. Ekstratsellulaarne maatriks koosneb polüsahhariididest ja valkudest. Kõige rohkem sidekoes. Maatriksit moodustavad valgud sekreteeritakse lokaalselt rakkude poolt. Enamikus sidekudedes on maatriksi valgud suures osas
Ka endotsütoos, eksotsütoos ja fagotsütoos nõuavad energiat, kuid ei klassifitseeru klassikalise aktiivse transpordi alla (see on vähemalt kolloidkeemia õppejõu väide). Membraani valkudega seotud transpordimehhanismid: ioonkanalid ja transportervalgud. 2 Ioonkanalid on membraanivalgud, mille avatud olek võimaldab ioonidel liikuda läbi membraani. Kui kanal on avatud, toimub liikumine mööda elektrokeemilist gradienti. On kaht tüüpi kanaleid- reguleeritud kanalid o VOLTAAŽTUNDLIKUD, mis avanevad, kui membraani polariseeritus e. membraanipotentsiaal muutub o LIGANDTUNDLIKUD, mis avanevad, kui ligand seostub e. reguleeritakse regulaatorainete e ligandite abil. o MEHAANILISELT REGULEERITUD pidevalt avatud e. lekkekanalid.
kõrgel temperatuuril küllastunud lahus, mille aeglasel jahtumisel lähevad lahustunud olekust tahkesse olekusse lahustunud ained; toksilised ained jäävad lahusesse. 2) lahuses lahustunud aineid doseeritakse vajalikesse süsteemidesse. Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide konsentratsioonide korrutis antud temperatuuril on jääv ja seda suurust nimetatakse lahustuvuskorrutiseks L; mida väiksem lahustuvuskonstant, seda halvemini aine lahustub, seda väiksem kons on ioonidel. Lahustumisomaduste tähtsus igap elus - *ravimite lahused, mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi; *väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; *ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasut ehituses; *pagaritööstus (sool solalahusesse). Kasut praktikas *ainete väljaleotamine segudest (suhkru tootm suhkrupeedist); *ainete puhastamine (valmist küllastatud lahus, seda jahutataxe ja osa läheb tahkeks ja osa jääb vedelaks). Lahuste
voolikutega organismi; *väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; *ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasutatakse ehituses; *pagaritööstus (sool soolalahusesse) Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide konsentratsioonide korrutis antud temperatuuril on jääv ja seda suurust nimetatakse lahustuvuskorrutiseks L; mida väiksem lahustuvuskonstant, seda halvemini aine lahustub, seda väiksem konst. on ioonidel Lahuste lahutamine komponentideks a)kui lahustunud ained on mittelenduvad, siis lahusti aurutatakse välja temp tõstmisega ja alles jääb lahustunud aine ning lahusti kondenseeritakse; b)kui lahuse moodustavad lenduvad ained, siis kasutatakse destillatsiooni. Destillatsioon järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess. Kasut. vedelike, millel on erinevad keemistemp-d, omavaheliste lahuste või vedelate mittelenduvaid komponente
mis süstitakse või viiakse voolikutega organismi; väetiste lahused, mis doseeritakse automaatseadmetes; ainete doseerimine komposiitidesse, mida kasutatakse ehituses; pagaritööstus (sool soolalahuses) Rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses tema ioonide kontsentratsioonide korrutis antud temperatuuril on jääv ja seda suurust nimetatakse lahustuvuskorrutiseks; mida väiksem lahustuvuskonstant, seda halvemini aine lahustub, seda väiksem kons on ioonidel. Lahuste lahutamine komponentideks a)kui lahustunud ained on mittelenduvad, siis lahusti aurutatakse välja temperatuuri tõstmisega ja alles jääb lahustunud aine ning lahusti kondenseeritakse; b)kui lahuse moodust lenduvad ained, siis kasutatakse destillatsiooni. Destillatsioon järjestikune aurumise ja kondenseerumise protsess. Kasutatakse vedelike puhul, millel on erinevad keemistemperatuurid, omavaheliste lahuste või vedelate
Keskkonnas vastupidi. Mõlemad gradiendid, nii keemiline gradient kui ka elektriline gradient, sõltuvad kui hästi või halvasti laseb membraan läbi ioone ehk difusioonist. Bioloogiliste membraanide lipiidne kaksikkiht on ioonidele barjääriks, mistõttu ioonide läbimine membraanist on takistatud. See võimaldab membraanil hoida erineva laenguga osakesi kahel pool membraani ning tekitada elektrokeemilist gradienti. Ainult teatud tüüpi ioonkanalid võimaldavad ioonidel liikuda läbi membraani. Kemiosmootse teooria kohaselt spontaanselt liikuvate H + ioonide liikumise abil tsütoplasmasse sünteesib ATP-süntaas energiat ATP tootmise näol. Seega PMF on peamine jõud, mille abil elektrokeemiline energia muundatakse ATP energiaks. PMF ( mV )=-(2,3 × ( RTF ) × pH) transmembraanne elektriline potentsiaal, mis arvutatakse sisemine - välimine , mööndusega, et on negatiivse väärtusega, kui rakumembraani sisekülg on negatiivse väärtusega)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
