Piim 6,88 6,45 6,7 pH Juuretis 4,78 4,78 4,78 Toode 4,87 4,71 4,68 Märkused Koondhinne 2 5 4 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine Vaatlustulemused E.Coli gram-negatiivne bakter, roosa värvusega kepikesed. Sarcina gram-positiivne bakter, värvus lillakas. Bakterite kogumid kokkidena. Lactococcus lactis gram-positiivne bakter, värvus lillakas. Lactobacillus plantarum gram-positiivne bakter, bakterite kogumid paiknevad kepikestena. Lactobacillus casei bakterite kogumid d paiknevad grupeeritult Lactobacillus lactis gram- positiivne, bakterite kogumid on grupeeritult, kepikeste võrgustik. Lactobacillus casei shirota kepikeste lühikesed ahelad Lactobacillus paracasei S1R1 gram-positiivne, osa kultuurist väga tihe, moodustunud tihe kepikeste võrgustik.
Piim 6,91 6,78 6,88 pH Juuretis 4,87 4,87 4,87 Toode 4,83 4,65 4,6 Märkused Koondhinne 3 3 3 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine Vaatlustulemused E.Coli gram-negatiivne bakter, roosa värvusega kepikesed. Sarcina gram-positiivne bakter, värvus lillakas. Tüved kokkidena. 1. Lactococcus lactis gram-positiivne bakter, värvus lillakas. 2. Streptococcus termophilus kepikeste väikesed ahelad. 5. Lactobacillus plantarum gram-positiivne bakter, tüved paiknevad kepikestena, moodustunud on mõned kogumid. 6. Lactobacillus casei tüved paiknevad grupeeritult 7. Lactobacillus lactis gram- positiivne, tüved on grupeeritult, kepikeste võrgustik. 8. Lactobacillus casei shirota kepikeste lühikesed ahelad 9
hõõrutakse soolaga, juust kattub koorikuga · Soojas ruumis küpsemine. Soojendusreziim lisastarteri tarvis 20-24ºC, 3-8 nädalat. Sekundaarkäärimine st jääksuhkru tarbimine, lisastartermikrofloora propioonibakterite areng, 1-2 cm aukude moodustumine. · Järelvalmimine jahedas ruumis, temp 7ºC või madalam. Küpsemine 6-12 kuud. Kolme kuu möödudes pH 5,4 Sveitsi juustu juuretisekultuurid: 1. Mesofiilsed laktokokid: Lactococcus lactis ssp lactis (kuni 40ºC, soolamisel temp 7-15ºC) 2. Termofiilsed piimhappebakterid: Streptococcus salivarius ssp thermophilus (temp >40ºC) Lactobacillus delbrueckii ssp bulgaricus (temp >49ºC) Lb.helveticus (temp >49ºC) Aktiivsed järelsoojenduse ja pressimise ajal 3. Lisastartermikrofloora: Propionibacterium freudenreichii Propionibacterium freudenreichii ssp shermanii Aktiivsed küpsemisetapis soojendusreziimil Temp 20-24ºC Vt joonis: propionaadi teke
LPS LF Lüsotsüüm II. Segamikrofloora faas: Paljunev mikrofloora: Bakterid Pärmid Mikroseened Microbacterium Torula Geotrichum candidum Micrococcus Candida Penicillum crustaceum Propiomibacterium Saccharomyces Bacillus Lactis Pseudomonas Alcaligenes Viscolactis Proteus Kolivormid 5 Actinomyces A.griseus A.albus III. Piimhappebakterite kasvufaas IV. Pärmide ja seente kasvufaas V. Roisubakterite kasvufaas (proteolüüs Proteus, Pseudomonas) 2. Piima tootmine Piim transporditakse CO2 atmosfääris Subpastöörimine e. Termiseerimine 15 s temperatuuril 63-69°C
ebatoksiline ja ebaallergeenne. · Teised bakteritsiinid, ilma GRAS´i staatuseta nõuavad uuringuid Hapendatud toidud · Fermenteeritud toidud -ratsioonide osa. · Peamised substraadid -piim, liha, kurgid ja kapsas. · On olemas üle 400 sordi juustu 20 erinevat liigist · Väga lai valik: · Jogurtid ja hapendatud piimajookid, fermenteeritud vorstid, marineeritud ja hapukapsas Piimatooted · Piimhappekäärimine - juustu tootmises · Kasutatakse L. lactis , L. cremoris või Streptococcus thermophilus, Lb. helveticus, ja Lb. delhiieckii subsp. bulgaricus, · Sekundaarne nikrofloora -parem tekstuur (näiteks Sweitsi juustus Propionibacterium) · Parem maitse (näiteks diatsetüüli abil) · Hallitusseened, pärmseened ja bakterid v.a piimhappebakterid -sekundaarne mikrofloora mõnedel juustu sortidel (nt Penicillium roqueforti sinihallitusjuustudes). · Jogurti tootmises starter- kultuuri S. termofiilse ja Lb
Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Piimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist. Piimatööstuses kasutatakse peamiselt piimhappebaktereid Lactobacillus lactis, Lactobacillus bulgaricus ja Lactobacillus casei. Piimhappebakterid toimivad leivataignas, hapukurgis ja -kapsas ning silos. Nad moodustavad seltsi Lactobacillales. Piimhappebakterid juuretises Juuretises toimub piimhappeline käärimine Tavaliselt kasutatakse homofermentatiivseid piimhappebaktereid, mis moodustavad juuretises piimhapet ning heterofermentatiivseid piimhappebaktereid, mis moodustavad süsihappegaasi ja aitavad taignat kergitada.
pehmenemist, kuid ei veetusta liha ega muuda ka eriti maitseomadusi. VALMISTAMINE Valmistamiseks on vajalik piima pastöriseerimine ja jahutamine. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobivas soojuses toimubki hapnemine. Keefiri valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast. Keefiriseene moodustavad kääritavad pärmid (Saccharomyces kefir ja Candida kefir) ning bakterid (Lactobacillus caucasicus, Lactobacillus casei, Lactococcus lactis subsp lactis ja Streptococcus diacetilactis). Bakterid toodavad piimhapet, mis annab keefirile sellele iseloomuliku maitse. Pärm teisendablaktoosi süsihappegaasi ja alkoholi seguks. Alkoholi kogus keefiris ning toote paksus ja viskoossus sõltuvad kääritamise pikkusest. TOIME Keefiri tarbimine põhjustab allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemise käigus kalgenduvad piimavalgud, mis enne joogi lõplikku valmimist mikroorganismide ensüümide poolt juba osaliselt lõhustatakse
Seetõttu tänapäeval, kui koor on eelnevalt korralikult pastöriseeritud ja tootmistingimused hügieenilised, püütakse suurt pesemist vältida. 35. Milliseid või omadusi mõjutavad juuretised? · pH (Hapukoorevõi plasma happesus on 30 .. 55 oTh), · aroom (diatsetüülisisaldusvähemalt 0,2 mg%) · maitse 36. Missugust kahte põhikomponenti (mikroobiklassi) peavad sisaldama võijuuretised? · Piimhappebaktereid, mis tagaksid hapuka maitse Lactococcus lactis spp. Lactise ja Lactococcus lactis spp. Cremorist tekitavad piimhapet, mis annab happesuse · Aroomibaktereid tsitraati kääritavad lactococcid ja Leuconostoc mesenteroides spp. Cremoris tekitavad diatsetüüli, mis annab aroomi 37. Mis on tarbejuuretis? Kontsentreeritud kuiv- või sügavkülmutatud juuretiste kultuuristvalmistatud tootesse minev juuretis. DVS ei sobi või tihke konsistentsi tõttu. Tarbejuuretis aktiveeritakse ja üle vahejuuretise
3 T11K LEVINUIMAD PROBIOOTIKUMID Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on piimhape) · Lactobacillus acidophilus. · Lactobacillus bulgaricus. · Lactobacillus cosei. · Lactobacillus delbrückii. · Lactobacillus plantarum. · Streptococcus cremoris. · Streptococcus lactis. · Streptococcus termophilus. Heterofermentatiivsed piimhappebakterid (peale piimhappe tekib käärimisel rida kõrvalprodukte - äädikhape, etüülalkohol, CO2, diatsetüül, atsetoiin) · Bacterium eucumeris · Lactobacillus brevis · Lactobacillus fermentum · Leuconastoc cremoris · Leuconastoc dextranicum · Leuconastoc mesenteroides · Streptococcus acetoinicus · Streptococcus diacetilactis
6) Iseloomustada köögiviljade hapnemist põhjustavat mikrofloorat ja nn. piima- ja teeseent liigilise koostise ja liikidevahelise suhete aspektist. Köögiviljade hapnemist põhjustavad piimhappelise käärimisega bakterid. Piimhappebakterid on reeglina liikumatud, spoore mittemoodustavad, Gram-positiivsed mikroorganismid, mis kuuluvad perekondadesse Lactobacillus, Leuconostoc, Streptococcus, Pedicoccus. Tuntud ja laialdaselt kasutatavad piimhappebakterid on Streptococcus lactis, Lactobacillus bulgaricus, Lactobacillus plantarum jt. Piimhappebakterid võib jagada kahte suurde gruppi · homofermentatiivsed bakterid - käärimisel produtseerivad peamiselt piimhapet ja vaid tühises koguses muid ühendeid, nagu lenduvad happed, etanool, CO 2 jt; · heterofermentatiivsed bakterid - lisaks piimhappele moodustub süsihappegaas, atsetaat ja (või) etanool, milleks kulub ligikaudu 50% kääritavatest suhkrutest.
Tere Vitamin Bomb maasika Koostis: jogurt (rasvata piim, juuretis), 9% maasikalisandit (33% maasikamahla (kontsentraadist), glükoosi-fruktoosisiirup, 7% maasikapüreed, paksendaja modifitseeritud maisitärklis, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator sidrunhape, toiduvärvid: köögivilja- ja taimeekstraktid (must porgand, punapeet), suhkur, glükoos, paksendaja pektiin, vitamiinid A, C ja E, probiootilised piimhappebakterid Bifidobacterium lactis BB-12, Lactobacillus acidophilus LA-5. Tere Vitamin Bomb õuna-banaani Koostis: jogurt (rasvata piim, juuretis), 9% puuviljalisandit (30% õunamahla (kontsentraadist), 14 glükoosi-fruktoosisiirup, 10% banaane, paksendaja modifitseeritud maisitärklis, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator sidrunhape), suhkur, glükoos, paksendaja pektiin, vitamiinid A, C
Levinumad probiootikumid Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on piimhape): · Lactobacillus acidophilus. · Lactobacillus bulgaricus. · Lactobacillus cosei. · Lactobacillus delbrückii. · Lactobacillus plantarum. · Streptococcus cremoris. · Streptococcus lactis. · Streptococcus termophilus. Heterofermentatiivsed piimhappebakterid (peale piimhappe tekib käärimisel rida kõrvalprodukte - äädikhape, etüülalkohol, CO2, diatsetüül, atsetoiin) · Bacterium eucumeris · Lactobacillus brevis · Lactobacillus fermentum · Leuconastoc cremoris · Leuconastoc dextranicum · Leuconastoc mesenteroides
sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, vetikad (välja arvatud sini-rohevetikad), mikroskoopilised seened, taimed ja loomad. · Nomenklatuuria all mõistetakse binaarset nomenklatuuri (nimestikku). Esimene sõna tähistab perekonna (Genus) nimetust. Perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna, mis kirjutatakse väikse tähega. Näiteks Lactococcus lactis (L. lactis), Escherichia coli (E. coli). · Puhaskultuur ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). · Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroorganisme. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseened on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki
Nahk ja karvad- peaaegu kõiki mikroobe, viiruseid. Satuvad pinnasest, õhust, väljaheitest jne. Nahal domineerivad-kokid ja kepikujulised bakterid. 11. Looma elundite mikrofloora Hingamisteed- kõige rohkem ülemistes hingmisteedes(mikro, streptokokid).kõiki mikroobe mis õhus. Udara- mastiiti tekitavad- streptococcus agalactiae,uberis, Staphylococcus areus,esherichia coli jne. Seedekanali-fakultatiivne-liigiline koostis muutub, obligaatne-püsiv(Lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja Coli.)Suu ja suus limaskest-üks rikkalikumaid.üle 100.Alalised -kokid ja aeroobsed, anaeroobsed tselluloosi lagundajad, spiroheedid, mikroskoopilised seened. Magu-kesine(happelisus) eelkõige spoore moodustyavad liigid-Bacillus cereus.Happeresistentsed mükobakterid.(M.bovis, avinum).mäletseja eesmaos- palju mikroobe(söötade lõhustamis protsessid). Peensool-vaene.Jämesool-üks rikkamaid.kokid, tselluloosi lagundajad, pärid, hallitused.Palju toitu mikroobidele
aktiivsust · Aroomiainete ja gaaside moodustamise intensiivsust Kõige olilsemad mikroobid juustutootmises on piimhappebakterid. PHB tüved kääritavad laktoosi piimhappeks ja mõjutavad selle kaudu oluliselt juustupiima ja kalgendi pH-d, soodustavad laapuvust ja vadakueralduvust, takistavad võõrmikrofloora arengut, mõjutavad juustude valmimist jt omadusi. Oluliseimad mikroobid: Lactobacillus lactis Lactobacillus cremoris Lb. Diacetilactis Lactococcus cremoris Leuconostoc mesenteroides Pehmetel juustudel termofiilseid baktereid (jogurti omad) Streptococcus thermophilus Lactobacillus bulgaricus 3. Nimeta juuretise kriteeriumid. Millisel kujul juuretisi kasutatakse? Juuretise klassifikatsioon. Kriteeriumid juuretiste valikul: · Mikroobide kasvukiirus · Glükolüüs · Proteolüüs · Lipolüüs
Võib energiseerida nt elektriline gradient membraanil. Nt K + uniport E.coli rakku. · Sümport kahte ainet transporditakse samas suunas. Üks aine liigub piki gradienti, teine pumbatakse vastu gradienti. (nt fosfaat koos prootonitega, AH koos prootonitega, galaktoos koos Na-iooniga jne). LacY valk loktoos-prooton sümporter · Antipordid on transporterid mis transpordivad ühe aine välja ja teise sisse. Nt Lactococcus lactis esineb malaat/laktaat antiporter. Seega käärimisprodukti välja transportides pumbatakse substraat sisse. Antiport prootonitega prootonid suunatakse läbi membraani välja. Prootonid sisenevad rakku piki prootongradienti läbi transporterite. Sama transporter transpordib prooton rakku ja samal ajal rakust välja mõne teise aine. Bakteritel on levinud nt sedatüüpi antibiootikume rakust välja transportivad prmeaasid.
kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti. Seedetrakti mikrofloora Seedetrakti mikrofloora jaotatakse kahte gruppi. 1. fakultatiivne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis looma eluajal muutub, sõltudes söötmis- ja pidamistingimustest. 2. obligaatne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis säilib looma eluajal muutumatuna. Siia alla kuuluvad piimhappebakterid nagu lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja coli-laadsed bakterid (E. coli) Mao mikrofloora - Maost võib leida eelkõige spoore moodustuvaid baktereid. Siia alla kuuluvad näiteks Clostridium perfringens, Bacillus subtilis ja Bacillus cereus. Peale nende esineb veel piimhappebaktereid pärmseeni, enterokokke jt. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter
,,terapeutiline piimhappekäärimine" (AB-kultuurid), kas biotoodete valmistamisel. Segakäärimine ehk piimhape- ja alkoholkäärimine, kas keefiri, kumõssi valmistamisel. Piimhappekäärimine, valmimine halitustega- kas viili valmistamisel. Hapupiim ja hapukoor Peab olema tihe, tükkideta ja ilma vadaku eraldumiseta, puhta hapu maitse ning võile omase lõhnaga. Hapupiima valmistamisel kas enamasti juuretisi, mis sisaldavad Lactococccus lactis ssp. Hapupiima tehnoloogia Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine 2-6 C separeerimine ja standartiseerimine homogeniseerimine 16-20 MPa, 60-70 C pastoriseerimine 90-95 C, 5 min- jahutamine 22- 26 C- hapendamine 22-26C 4-6 tundi- segamine ja villimine- valmimine ja säilitamine külmlaos Hapukoore tehnoloogia Toorpiima vastuvõtt ja säilitamine 2-6 C separeerimine ja standartiseerimine homogeniseerimine 5-10 MPa, 60-70 C pastoriseerimine 90-95 C, 20 s- jahutamine 22-26
Eoste m o odustamine toimub koniidide abil, m õnedel vor midel aga tekivad oiidid. Paljud mittetäielikud seened on kujunenud askospooride m o odustamise v õi m e kaotanud asko m ütseetidest. Mittetäielikud seened on looduses väga laialdaselt levinud. Mõned neist tekitavad ini m estel ja loo madel nakkushaigusi, teised p õhjustavad mitmesuguste toiduja tarbeainete rikne mist. Üks levinumaid on pii mahallitus (Oidium lactis), mis areneb piima pii mhapekäärimise saadustel valge sam etja kilena ning annab neile eba m e eldiva lõhna ja maitse. Selle hallituse m ütseel kujutab endast väheharunenud, vaheseintega niite. Õhuhüüfidest irduvad silindritaolised rakud oiidid. Oidium lastis areneb sageli peh m ete juustude ja v õi pinnal ning põhjustab nende m õrkjaks m uutumise ja räästumise. Selle hallituse m õned teised liigid
Laktoosi ei fermentseeri ega kasuta nitraate. 2) Klyveromyces marxianus var. marxianus teda võib leida jogurtist, kuid kuulub rohkem keefiri ja kumõssi mikrofloorasse. Tal on ümarad, ellipsikujulised või lühisilinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või lühikeste ketikestena. Võib moodustada 1-4 sirbi- või neerukujulist askospoori. Laktoosi ei fermenteeri ega kasuta nitraate. 3) Klyveromyces marxianus var. lactis võib leida piimast, jogurtist, hapendatud petist, koorest jt toodetest. Tal on ümarad, ellipsikujulised ja harva silinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või harvem kobaratena. Võib moodustada 1-4 ümarat või ellipsoidset askospoori. Ta fermenteerib, kuid ei kasuta nitraate. 4) Saccharomyces cerevisiae kasutatakse peamiselt käärimis- ja kondiitritööstustes, kuid teda võib leida ka keefirist ja juustudelt. Tal on
Laktoosi ei fermentseeri ega kasuta nitraate. 2) Klyveromyces marxianus var. marxianus teda võib leida jogurtist, kuid kuulub rohkem keefiri ja kumõssi mikrofloorasse. Tal on ümarad, ellipsikujulised või lühisilinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või lühikeste ketikestena. Võib moodustada 1-4 sirbi- või neerukujulist askospoori. Laktoosi ei fermenteeri ega kasuta nitraate. 3) Klyveromyces marxianus var. lactis võib leida piimast, jogurtist, hapendatud petist, koorest jt toodetest. Tal on ümarad, ellipsikujulised ja harva silinderjad rakud, mis asetsevad üksikult, paaris või harvem kobaratena. Võib moodustada 1-4 ümarat või ellipsoidset askospoori. Ta fermenteerib, kuid ei kasuta nitraate. 4) Saccharomyces cerevisiae kasutatakse peamiselt käärimis- ja kondiitritööstustes, kuid teda võib leida ka keefirist ja juustudelt. Tal on
tunni vahele. Sümbiontsetel bakteritel nagu Rhizobium on generatsiooniaeg pikem. Patogeenidel, nagu Mycobacterium tuberculosis ja Treponema pallidum on generatsiooniaeg eriti pikk. Generatsiooniaeg Bakter Sööde (min) Escherichia coli Glükoos 17 Bacillus megaterium Sahharoos 25 Streptococcus lactis Piim 26 Streptococcus lactis Laktoosipuljong 48 Lactobacillus acidophilus Piim 66-87 Rhizobium japonicum Mannitool, pärmiekstrakt 344-461 Mycobacterium tuberculosis Sünteetiline 792-932 Treponema pallidum Küüliku testised 1980 Diauksia on nähtus, mis tekib log-faasis, kui bakterid lülituvad ümber uuele energiaallikale
Termofiilid Mikroobid, kelle optimumtemperatuur on üle 40-45°C. Tmax on neil ca 70°C. Siia rühma kuuluvad Bacillus stearothermophilus, Thermus aquaticus, Chloroflexus auratiacus, Thermoactinomyces vulgaris, Clostridium thermocellum. Neid saab isoleerida näiteks kuumenevatest kompostihunnikutest ja kuumenevast mullast. Paljudel neist on on termoresistentsed dipikoliinhapet sisaldavad endospoorid. Termofiilsed on ka osa laktobatsillide liike. L. lactis, L. delbrückii, L. bulgaricus. Nende bakterite Tmax on ca 50-53 oC. Ka metanogeenide hulgas on termofiile. Näiteks Methanopyrus. Thermus aquaticus- tema DNA polümeraas (Taq polümeraas) on põhitööriist PCR tehnoloogias. Termofiilide iseärasused Rakud on väikesed, spooritaolised Vaba vee sisaldus rakkudes väike Rakukomponendid uuenevad kiiresti. Toitaineterikkal söötmel (söötmes on aminohappeid, suhkruid jne.) on rakud termotolerantsemad kui vaesel söötmel
puhul ei ületa transporditava substraadi akumuleerumise suhe (rakusisene/rakuväline) väärtust 10 2-103. Näiteks käärimine toodab rakule suhteliselt vähe kasulikku energiat. Seetõttu on oluline, et substraadi rakku transportimiseks kuluks võimalikult vähe energiat. Siin on ökonoomne kasutada süsteemi, kus sama transporter toob rakku prekursori ja viib välja käärimise lõpp-produkti. Sellistel tingimustel töötab näiteks malaat/laktaat antiport-süsteem bakteris Lactococcus lactis, kus rakku tuuakse malaati ja väljutatakse fermenteerimise tagajärjel tekkinud laktaati. Malaadi rakusisene metaboliseerimise tulemusena tekib raku sise- ja välikeskkonna vahele malaadi gradient, kus malaadi kontsentratsioon on rakus madalam. Käärimise tulemusena akumuleeruva laktaadi suhtes tekib aga vastupidine gradient, mis võimaldab laktaati rakust väljutada. Kuna malaati imporditakse anioonina ning ekporditav laktaat on neutraalne, moodustub
Spain sequencing of 16S-rRNA gene5 Argentina RAPD-PCR-Species specific PCR13 SDS-PAGE-sequencing of 16S-rRNA gene20 Lb. sanfranciscensis Hungary Phenotypic10 Lc. garvieae Italy Species specific PCR1 PCR-DGGE1 Lc. lactis Italy Species specific PCR1 PCR-DGGE1 Phenotypic10 Lc. lactis ssp. lactis Italy PCR-DGGE3, 7, 16 Greece Phenotypic10 Ln. carnosum Italy Species specific PCR1 PCR-DGGE1 Ln
annaabi.ee 
