Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mikrobioloogia kordamiskusimused (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED
  • Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng
    • Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks.

    Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks.
      • Bakterioloogia — uurib baktereid
      • Mükoloogia — uurib pärm- ja hallitusseeni
      • Viroloogia — uurib viirusi ja bakteriofaage
      • Algoloogia — uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid

    Robert Hooke (1635—1703) oli teadlane , kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid.
    Antony van Leeuwenhoeck (1632— 1723 ) avastas bakterid , vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu „Looduse saladused ”, kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas jne.
    Louis Pasteur (1822— 1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osa ainete keemilisel muutumisel ja haigestumisel; leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete bakterite toimel ja alkoholset käärimist kutsuvad esile pärmseened.
    R. Koch (1843— 1910 ) tõi välja patogeensete (haigust
    põhjustavate) organismide osa nakkushaiguste kujunemisel. Ta tõestas seose siberi katku tekitaja ( Bacillus anthracsis’e) ja selle haiguse vahel. Avastas tuberkuloosi tekitaja ( Mycobacterium tuberculosis), koolera tekitaja (Vibrio cholerae) ja võttis esmakordselt kasutusele tardsöötmed, kasutades geelistajana želatiini.
    A. Fleming (1881—1955) tegi kindlaks antimikroobse aine, (ehk antibiootikumi), mida hakati nimetama penitsilliiniks. Vastavat ühendit produtseeris hallitusseen ( Penicillium notatum). Ta avastas ka veel lüsosüümi. Tegemist on ensüümiga, mida leidub süljes, pisarates ja kanamunas. Vastav ensüüm mõjub osadele bakteritele antimikroobselt.
    Robert Gallo identifitseeris esimesena inimesel immuunpuudulikkust põhjustava viiruse (HIV).
    Mikrobioloogia areng Eestis sai alguse Tartu Veterinaaria Instituudist (TVI) ja Tartu Ülikoolist (TÜ), kus kujunes välja patogeensete mikroorganismidega tegelev veterinaarne ja meditsiiniline mikrobioloogia.
    • Friedrich Brauell tõestas põhjusliku seose siberi katku tekitaja ja siberi katku haigestumise vahel.
    • Voldemar Gutman (TVI) võttis esimesena kasutusele tuberkuliini veiste tuberkuloosi kindlaks määramisel.
    • Otto Kalning ja Christopher Hellmann (TVI) töötasid esimesena maailmas välja malleuse diagnostikumi — malleiini.
    • Johan Georg Noöl Dragendorff asutas (1888. a) TÜ farmaatsia instituudi juurde sanitaarjaama, mis oli ainulaadne kogu Venemaal. Jaam tegeles toiduainete, jookide, majapidamistarvete, pinnase ja vee bakterioloogiliste ning keemiliste uuringutega.
    • Karl Happich asutas (1900. a) TVI juurde piimandus-bakterioloogia laboratooriumi, kus valmistati peamiselt piimhappebakterite puhaskultuure.
    • Martin Grossi juhtimisel moodustati ( 1931 . a) TÜ agronoomiateaduskonna juures põllumajandusliku ja piimanduse mikrobioloogia kateeder , kus tegeleti piimasaadusi kahjustavate mikroorganismide uurimisega. Põhjalikult uuriti või mikrofloorat

    Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamisel (1951. a) loodi selle koosseisu piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, mida juhtis Jaan Klaar . Uuriti piimasaaduste ja söötade mikrobioloogiat, eriti sileerimisküsimusi.
    • Paul Rahno oli üks mullamikrobioloogia rajajatest, kes uuris nii bakterväetisi (mügarbakterite puhaskultuurid) kui ka mulla bakterite arengut mõjutavaid tegureid.
    • Osvald Hallik pani aluse (1938. a) TÜ taimehaiguste katsejaamas taimeviiruste, eriti kartuli viirushaiguste ökoloogia ja tõrje alal.

  • Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur )
    • Prokarüoodid (eeltuumsed) − raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga. Puudub organiseeritud struktuuriga rakutuum . Siia riiki kuuluvad bakterid ja sini-rohe vetikad (ehk tsüanobakterid).

    • Eukarüoodid (päristuumsed) − raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad , vetikad (välja arvatud sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed ja loomad.

    • Nomenklatuuria all mõistetakse binaarset nomenklatuuri (nimestikku). Esimene sõna tähistab perekonna (Genus) nimetust . Perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna, mis kirjutatakse väikse tähega. Näiteks Lactococcus lactis (L. lactis), Escherichia coli (E. coli).

    • Puhaskultuur ― ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa).
    • Segakultuur ― sisaldab mitut liiki mikroorganisme .

  • Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid
    Pärmseened on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakud on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15—20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid.
    Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki. Kõik nad paljunevad pungumisega ja moodustavad ovaalseid või ümaraid rakke. Nad võivad moodustada spoore askustes ning on võimelised kääritama suhkruid ja produtseerima alkoholi.
    Saccharomyces cerevisiae perekonda kuuluv pärmirakk võib eksisteerida kahte moodi: diploidse ja toidu puudusel haploidse rakuna . Viimasel juhul moodustuvad askuses neli askospoori. Kui toitu on piisavalt, moodustuvad haploidsetest rakkudest konjugatsiooni teel uuesti diploidsed rakud.
    Pärmseeni kasutatakse pagaritööstustes, piimatööstustes, õlle, veini ja söödapärmi valmistamisel ning etüülpiirituse tootmisel.
  • Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid
    Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Need omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Paljudele hallitusseente liikidele on iseloomulik seeneniidikeste juures põikvaheseinad (septumid), mis jaotavad niidi paljudeks rakkudeks. Teistel seentel kujutab kogu niidike ühte hargnenud rakku.
    Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub hüüfide ehk seeneniitide abil, kusjuures igast niidi otsast võib areneda uus hallitusseen. Enamasti paljunevad hallitusseened spooridega. Spoorid ehk eosed tekivad harilikult mittesuguliselt. Kõige lihtsam spooride tekkimisviis on seeneniidikeste otstest üksikute rakkude ehk oiidide eraldumine. Igast uuest rakust võib tekkida uus seeneniidistik . Spooride kasvades tekib tahke söötme pinnal pindmine seeneniidistik ehk hallituse koloonia.
    Erinevalt taimeseemnetest on eos üherakuline, millest areneb vastav organism. Eosed jagunevad päritolult endogeenseteks (sisemisteks) ja eksogeenseteks (välimisteks) eosteks. Endogeensed eosed tekivad enamasti erilistes eoslais, mida nimetatakse sporangiumideks ehk eospesadeks (joonisel A,B,C,D), mis asuvad püstistel varretaolistel sporangiumikandjatel. Eoste ehk spooride valmimisel sporangiumid lõhkevad ja spoorid langevad neist välja. Joonisel on näha erinevates staadiumites sporangiumid. Kui valminud spoorid satuvad soodsasse keskkonda, hakkavad nad kasvama ning arenevad uuteks hallitusseenteks.
    Osadel seentel moodustuvad eosed hüüfide otsas. Selliseid väliseid ehk eksogeenseid spoore nimetatakse koniidideks (lülieosteks). Nad tekivad vahetult õhumütseelil või koniidikandjatel. Koniidikandja ots eraldub vaheseinaga, muutub ümmarguseks ja kukub ära koniidina. Sageli formeerub ta esimese koniidi alla seni kui see veel paigal püsib, samal viisil teine teise alla jne. Nii tekib koniidide ahel, kus kõige noorem koniid on aluse juures, kõige vanem aga tipus .
    Koniidid asetsevad koniidikandjatel üksikult, rühmiti või ahelatena. Valminud koniidid varisevad ja kanduvad edasi õhuvooluga. Soodsate tingimuste puhul moodustub neist mütseel.
    Spoorid (eosed) ja koniidid on mitmesuguse kuju ja värvusega ning neid moodustub suurel hulgal. Kuna hallituse eosed on väga väikesed ja kerged, siis võivad nad õhuvooluga väga kaugele kanduda.
    Suguline paljunemine toimub hallituste eriliikidel mitmel viisil, mõnikord väga keerukalt. Suguliselt paljunevad nad kahe raku ühinemise teel.
    Mõnel seenel hakkab ühinemisel moodustunud uus rakk kasvama, kattub paksu kestaga ja muutub eoseks, mida nimetatakse sügoodiks ehk sügospooriks, millest areneb uus hallitus . Teisel seenel moodustub mitu eost. Mõnikord asuvad need eosed paunataolises moodustises (askuses) ja neid nimetatakse askospoorideks. Eosed võivad tekkida ka piklikes rakkudes − basiidiumides, mille ülemises otsas on pungad (enamasti neli). Nendes pungades asuvad eosed, mida nimetatakse kandeosteks.
    Paljud seened võivad ebasoodsates tingimustes üle minna puhkestaadiumi, moodustades samuti spoore. Seentel on seega kahesuguse ülesandega spoore: paljunemiseks ja elu säilitamiseks ebasoodsates tingimustes.
    Hallitusseente paljunemine on põhiline tunnus, mille alusel nad jaotatakse gruppidesse. Kui eoseid pole veel tekkinud, pole ainult mütseeli järgi hallitusseeni võimalik määrata.
    Parem on uurida hallitusseene noort kultuuri kuni eosed pole veel pudenenud. Mikroskopeerimiseks võetakse ettevaatlikult külviaasaga materjali hallituskoloonia pinnalt, pannakse esemeklaasi asetatud veetilka, kaetakse katteklaasiga ning vaadatakse kuiv või immersioonsüsteemil suurte suurendustega. Eoste loomulik asend mikroskoopimisel on rikutud, kuid tavaliselt õnnestub preparaadis leida kohti, kus on näha koniidikandja ehitus, koniidi kuju jms.
    Tuntumateks hallitusseenteks on Aspergillus `e ja Penicillium`i perekonda kuuluvad liigid, kes kuuluvad kottseente hõimkonda. Aspergillusè liigid paljunevad mittesuguliselt koniididega. Nendel on vaheseintega mütseel ja vaheseinteta koniidikandja, mille tipp on kergelt puhetunud. Koniidikandja laiendit katavad radiaalselt paiknevad sõrmjad kandjad ehk eostoed (sterigmad), millel arenevad ahelatena paiknevad lülieosed (koniidid). Eosed on peaaegu kerajad karedapinnalise kestaga.
    Rohkelt leidub Aspergillusé liike mullas, kus nad lagundavad orgaanilisi aineid ja võtavad osa teiste mikroorganismidega huumuse moodustamisest. Paljud liigid põhjustavad kõikvõimalike ainete (toiduained, nahk, tekstiilitooted jt.) riknemist. Mõned liigid on loomade (lindude) ja ka inimeste haiguse nn aspergilloosi tekitajaiks.
    Penicillium´i perekonda kuuluvad liigid erinevad eelmistest paljurakulise koniidikandja poolest. Selle ülaosa on korduvalt pintseljalt või luuakujuliselt hargnenud. Igal tipul on 1−4 eostuge, mis kannavad peaaegu paralleelselt asetsevaid eosahelaid. Koniidid on ümarad.
    Eriti rohkesti leidub neid liike mullas, kus nad võtavad osa huumuse moodustamisest.
    Peale selle põhjustavad nad veel produktide riknemist (näiteks köögi- ja juurviljad ).
    Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja erinevate ainete moodustamise tõttu.
    Osad tüved, nagu Penicillium roquefort`i, leiavad kasutamist juustu valmistamisel (näiteks Roquefort´i juust), kus nad osalevad piimarasva hüdrolüüsil.
  • Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus
    Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse.
    Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega), aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord destileeritud veega.
  • Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid
    Ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus, ultraheli , infrapuna , leegis kuumutamine , kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge
    niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT-kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine - etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine-levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul.
    Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline steriliseerimine- on lahuste või gaaside mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel alla 100 nm. Steriliseerimine mitteioniseeriva kiirgusega. - on suurema lainepikkusega lõhub mikroobide DNA.
  • Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid
    Söötmed jaotatakse koostise järgi 3 rühma: looduslikud )piim, puljong , mahlad) . Kasut kultuuride säilitamiseks.
    Sünt. Söötmed – on teat kindla koostisega. valmist kasut dest. Vett ja puhtaid kemikaale. Kasut mikroobide toitumisnõudluse ja rakust väljaerituvate ühendite uurimiseks.
    Komplekssöötmed – puudub täpne keemiline koostis: sis ka pärmi, liha ja taimeekstrakte, võidakse kasutada tööülessannetest lähtuvalt. Liigitatakse: 1. selektiivsööde– võim kiiresti eristada üht mikroobi teisest. 2.
    diferentsiaalsööde – võim kiiresti eristada üht mikroobitüve teisest. 3. Rikastussööde ?.
    Konsintentsi järgi liigitatakse 1. Vedelsööde – kasut dehüdreeritud toitepuljongi ekstrakti , mis sis lihaekstrakti või perrooni. 2. Tardsööde – on lis geelistajaid, kasut agar agarit. Geelistajat 1,5- 2% 3.
    poolvedel sööde – geelistaja konsentratsioon madal 0,7- 0,8%.
    Külviviisid:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mikrobioloogia kordamiskusimused #1 Mikrobioloogia kordamiskusimused #2 Mikrobioloogia kordamiskusimused #3 Mikrobioloogia kordamiskusimused #4 Mikrobioloogia kordamiskusimused #5 Mikrobioloogia kordamiskusimused #6 Mikrobioloogia kordamiskusimused #7 Mikrobioloogia kordamiskusimused #8 Mikrobioloogia kordamiskusimused #9 Mikrobioloogia kordamiskusimused #10 Mikrobioloogia kordamiskusimused #11 Mikrobioloogia kordamiskusimused #12 Mikrobioloogia kordamiskusimused #13 Mikrobioloogia kordamiskusimused #14 Mikrobioloogia kordamiskusimused #15 Mikrobioloogia kordamiskusimused #16 Mikrobioloogia kordamiskusimused #17 Mikrobioloogia kordamiskusimused #18 Mikrobioloogia kordamiskusimused #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisareetp Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    34
    doc
    Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    20
    doc
    Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused
    11
    doc
    Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    39
    docx
    Mikrobioloogia
    20
    doc
    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused
    35
    docx
    Mikrobio II eksamiks kordamine



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun