Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 (6)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Vasakule Paremale
Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #1 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #2 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #3 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #4 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #5 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #6 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #7 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #8 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #9 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #10 Mikrobioloogia kordamisküsimuste vastused 2012 #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 213 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hallmees Õppematerjali autor
Tegemist on mikrobioloogia kordamisküsimustega. Aastast 2012. Küsimused korralikult vastatud.


1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng
2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur)
3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid
4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid
5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus
6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid
7. Erinevad külviviisid ja söötmete tüübid
8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus)
9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid)
10. Bakterite viburid, spoorid ja spooride moodustumine
12. Mikroorganismide toitumine ja toitumise mehhanismid
13. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid
14. Bakterite kasv ja paljunemine ning paljunemise faasid vedelsöötmes
15. Mikroorganismide helendumine ja pigmentide moodustumine
16. Füüsikaliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele
17. Füüsikalis-keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele
18. Keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele
19. Bioloogiliste tegurite mõju mikroorganismide elutegevusele ja mikroobidevahelised suhted
20. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus
21. Plasmiidid
22. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel
23. Mõõdukas ehk tempereeritud faag ja transduktsioon
24. Transformatsioon
25. Mikroobid lämmastikühendite muundajatena, muundamisprotsessid ja lämmastiku ringlus looduses
26. Mügarbakterid
27. Mikroobid fosfori muundajatena ja fosfori ringlus looduses
28. Mikroobid väävliühendite muundajatena ja väävli ringlus looduses
29. Mikroobide levik mullas ja õhus
30. Mikroobide levik taimedel ja loomadel
32. Coli-laadsed bakterid
33. Klostriidid (Clostridium spp.)
34. Steriilimine ja pastöriseerimine

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all

Mikrobioloogia
thumbnail
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid.

Mikrobioloogia
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro ­ väike Bio ­ elu Logos ­ õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia ­ uurib viiruseid Algoloogia ­ uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu

Mikrobioloogia
thumbnail
34
doc

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro ­ väike Bio ­ elu Logos ­ õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia ­ uurib viiruseid Algoloogia ­ uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu

Mikrobioloogia
thumbnail
3
docx

Mikrobiologia kt 2

Mikroorganismide muutlikkus Teadust, mis uurib elavate organismide pärilikkust ja muutlikkust nim. geneetikaks. Geneetika püüab selgitada nelja põhiprobleemi: *kuidas geenid funktsioneerivad, *kuidas toimub geenide regulatsioon, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni muutus, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni ülekanne. *Esimeseks objektiks geneetilistel uuringutel olid soolekepikesed, sest nad on hästi kultiveeritavad laboratoorsetes tingimustes. Hiljem hakati uuringutel kasutama ka teisi baktereid ja viirusi. Genofoor koosneb ligikaudu 4x105--5x106 nukleotiidipaarist, milles sisaldub geneetiline informatsioon 3000 --4000 erineva valgu sünteesiks. *Pärilikkuse funksionaalseks ühikuks on geen, mis kujutab endast DNA molekuli või niidi osa ehk väikest lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid ­ kannavad informatsiooni raku poolt produtseeritavate valkude ko

Mikrobioloogia
thumbnail
22
doc

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades hävitatakse ka meie sõbrad, kes saaks osade bakteritega ise hakkama. Hävitustöö tulemusena tekivad veel hullemad . Juba on kuulda olnud ravimatust tuberkuloosist, mis on tekkinud just inimeste oskamatusest bakteritega võidelda. Ärimehed ei viitsi valmistada kitsa toimealaga vahendeid, sest see on kulukas

Bioloogia
thumbnail
9
pdf

Mikrobioloogia KT 1

arengut või mil üks elab teise ainevahetussaaduste arvel põhjustamata talle kahju. 6) Sünergism: Kahe või mitme mikroorganismi koosksavul võivad nende põhilised omadused väljenduda tugevamini kui üksikult eraldi kasvades. 7) Antagonistlik suhe: Kui mikroorganismide kooskasvul üks liik kas pidurdab või peatab teise arengu või koguni hävitab teise. 2. Toidumikrobioloogia uurimisvaldkonnad Toiduainete mikrobioloogia on üks olulisemaid rakendusmikrobioloogia harusid, mis hõlmab nii toiduainete ohutu tootmise, säilitamise ja toiduainete riknemise problemaatikat kui ka mikroobse fermentatsiooni abil erinevate toiduainete ja jookide tootmist. Naturaalsete toiduainete töötlemisel kasutatakse erinevaid mikroorganisme, lähtudes nende ensümaatilistest omadustest ja ainevahetusradade tüüpidest, ning saavutatakse nii toiduainete parem säilimine kui ka toidulaua rikastamine uute toodetega. 3

Mikrobioloogia
thumbnail
10
odt

Kordamisküsimused: juuretised ja mikroorganismid

4. Keskkonna bioloogilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Sümbioos-vastastikune suhe, positiivne kasu.nt:piimhappeb, ja pärmseened.keefiris. Mügarbakter vs liblikõieline. Kommensialism-ei ole vastastiku kasu ega ka kahju.inimorganismi ja selle mikrofloora. Parasitism- ühele kahju, teisele kasu.bakteriofaagi areng bakterirakus. Metabioos- ühe elutegevus soodustab teise arengut, üks elab teise ainevahetussaaduste arvel. Sünergism- 2-või mitme mikro.kooskasvul väljenduvad nende omadused paremini kui üksi kasvades. Antagonism- üks liik pidurdab teise, hävitab. Bakteriotsiidid-bakterite antimikroobsed metaboliidid.seente poolt produtseeritud- antibiootikumid.Fütontsiidid-taime päritoliga antibiootlise toimega.taimede looduslik viis võidelda mikroobidega. Loomse päritoluga antibiootilised ained- lüsosüüm(valguline,,munas), eritiriin(punastest verelibledest, hävitaab stafülokokke,

Mikrobioloogia




Kommentaarid (6)

696696 profiilipilt
696696: oli kasu ka puuduolevatest vastustest,millele sain siint materjalist vastused.
11:00 16-11-2012
-huviline- profiilipilt
-huviline-: Tõepoolest korralikult vastatud,
13:12 23-05-2012
sviiidi profiilipilt
sviiidi: hea materjal, suured tänud!
21:01 22-09-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun