Millised ühendid on amiinid? Amiinid on orgaanilised, milles C on ühendatud amiino rühmaga NH 2. Amiinid jagunevad : a)alküülamiin ( CH3NH2) dimetüülamiin ( CH3)2NH trimetüülamiin ( CH3)3 N. Nad on ammoniaagi demivaadid, kus H aatom on asendatud süsivesinikuga ehk alküülrühmaga. b) fenüülamiinid, millest tüüpilisem on C6H5NH2 (aniliin) C2H5NH- etüülamiin (C2H5)2NH- dietüülamiin Kus leidub amiine ? Amiine leidub looduses. Nad tekivad taimede, loomade ainevahetus protsessidest. Nad tekivad orgaanilised aine mikrobioloogilisel lagunemisel
konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused. Näiteks kasvab viskoossus ja muutub valguse hajutamise intensiivsus. Dissotsiatsiooniastme vähenemisel, vastupidi, makromolekulid keerduvad tihedamaks keraks. Zelatiin on looduses leiduva valgu kollageeni ümbertöötamisel saadud produkt. Zelatiini molekulis leiduvad nii happelised (karboksüül-) kui ka aluselised (amiino-) rühmad. Seetttu vesilahustes on zelatiinil amfoteersete polüelektrolüütide (amfolüütide) omadused, st. toimub happeliste ja aluseliste rühmade dissotsiatsioon: -COOH = - COO- + H+ -NH2 + H+ = -NH+3 Ionogeensed rühmad ei asu ainult ahela lõpus, vaid lühikeste külgahelatena, mis on jaoutnud kogu ahela pikkuses. Makromolekuli võib tema neutraalses olekus kujutada tinglikult Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest.
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300)
Denitrifikatsioon Keskonnas toimub rida protsesse, kus lämmastiku oksüdeerunud vormid võidakse järk-järgult taandada kuni molekulaarse õhu lämmastikuni. Selle tulemusel tekib taimedele vajaliku lämmastiku kadu. Tavaliselt happelistes muldades, kus pH on alla 5,5 toimub ainult keemiline reaktsion, kus siis oksüdeerunud lämmastikühendid taandatakse. Molekulaarne lämmastik moodustab keemilisel teen lämmastikhappe ja amiino hapete või amooniumi soolade vahel pH väärtusel alla 5,5. Ja seda siis nimetatakse kaudseks denitrifikatsiooniks. Põhiliseks oksüdeerunud lämmastikühendite taandamisprotsessiks, mille tulemusel tekib lämmastiku kadu mullas, on mikrobioloogilised protsessid ehk denitrifikatsioon. Siis kasutavad bakterid molekulaarse lämmastiku asemel nitraatide hapniku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini välja. Peamisteks denitrifikaatideks on pseudomona spp liigid
lisatakse vahel ka plastifikaatorit ning täiteaineid. Epoksüüdvaigud on vedelad või poolvedelad ained, nende molekuli otstes on epoksü-rühmad: Kõvendajatena kasutatakse amiine või hapete anhüdriide. Amiinide abil toimub kõvenemine toatemperatuuril, anhüdriidide korral tuleb kuumutada üle 100OC. Kõvenemisreaktsioon mingi diamiini korral on järgmine: Kõvenemise käigus katkeb üks hapniku side süsinikuga ja ta liidab endaga vesiniku aatomi amiino-rühmast. Tugevalt polaarsete OH-rühmade tõttu nakkub väga tugevalt metallide ja teiste polaarsete ainetega. Polümeerseid kattekihte kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja ka elektroisolatsiooniks. Väga levinud on näiteks PVC katted (plekk-katused, vihmaveesüsteemid jne). 19. Osakestega tugevdatud komposiidid. Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks
Denitrifikatsioon Keskonnas toimub rida protsesse, kus lämmastiku oksüdeerunud vormid võidakse järk-järgult taandada kuni molekulaarse õhu lämmastikuni. Selle tulemusel tekib taimedele vajaliku lämmastiku kadu. Tavaliselt happelistes muldades, kus pH on alla 5,5 toimub ainult keemiline reaktsion, kus siis oksüdeerunud lämmastikühendid taandatakse. Molekulaarne lämmastik moodustab keemilisel teen lämmastikhappe ja amiino hapete või amooniumi soolade vahel pH väärtusel alla 5,5. Ja seda siis nimetatakse kaudseks denitrifikatsiooniks. Põhiliseks oksüdeerunud lämmastikühendite taandamisprotsessiks, mille tulemusel tekib lämmastiku kadu mullas, on mikrobioloogilised protsessid ehk denitrifikatsioon. Siis kasutavad bakterid molekulaarse lämmastiku asemel nitraatide hapniku ja lämmastik redutseeritakse kuni molekulaarse vormini välja. Peamisteks denitrifikaatideks on pseudomona spp liigid
annaabi.ee 
