"saadusteks" - 100 õppematerjali

Keemia- alused (kontrolltöö spikker)

ioone ning seetõttu indikaatorite värv ut ei muuda.Aluste saamine:1)Leeliste saamine:a)IA rühma või IIA rühma(al.Ca)metall reageerib veega nt.2Na+2H2O->2NaOH+H2up.b)IA rühma või IIA(al.Ca)metallioksiidide reag.veega nt.CaO+H2O->Ca(OH) Ca laeng on 2. 2 Ei tule H2-te.2)Raskl.aluste saamine:neid aluseid saadakse k audsel meetodil,kui vastava metalli sool pannakse reag.leelisega.nt.2A lCl3(sool)+3Ca(OH)2->2Al(OH)3down+3CaCl2.Keemilised omad:1)Alused reag.hapetega ja saadusteks tekivad sool ja vesi(see on neut.reak.)alus+ hape->sool+vesi.Nt.Ca(OH)2+2HMnO4->Ca(MnO4)2+2H2O.2)Raskl .alused lagunevad kuumutamisel,saadusteks on oksiid ja vesi nt.Cu(OH) t' 2- ->CuO+H2O.Indik.-värvained,millel on erinevates keskkondades eri nev värvus.Aluste indik.on lakmus-sinine,metü-oranz,fflillakasp.,univers aalindik-rohekas.pH näitab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses.Hap peline keskkond pH<7,H+>OH-(H3PO4).Aluseline pH>7,H+

Karboksüülhapped

· Rasvhapete naatriumsoolad on tahked seebid. · Oblikhape on mürgine, leidub hapuoblikates, rabarberis. · Piimhape tekib lihastes töötamise tagajärjel. · Õunhape leidub puuviljades. · Sidrunihape leidub sidrunites · Bensoehape leidub pohlades ja jõhvikates. KARBOKSÜÜLHAPETE OMADUSED Karboksüülhapped reageerivad 1. Reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 2. Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O 3. Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi: HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O 4. Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). 5. Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid: CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O 6. Reageerivad vesinikuga ehk redutseeruvad

Põhikooli kokkuvõte

Alkaanides on süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Lõppliide ­ aan. Liited: 1. ­ mata 2. ­eta 3. ­propa H H H CH3 ­ CH2 ­ CH3 4. ­buta | | | 5. ­penta H -- c -- c -- c -- H C3H8 Nt. Koosta propaani valem. | | | H H H ! Kõik alkaanid põlevad. Nt. Propaani põlemine. C3H8 + O2 = 6CO2 + 8H2O ! Saadusteks on alati süsihappegaas ja vesi, · Oksüdatsiooniastme määramine. Iga keemiline side vesinikuga vähendab oksüdatsiooniastet ühe ühiku värrja. Iga keemiline side hapniku, lämmastiku või klooriga aga suurendab ühe ühiku värra ­ topeltsidemed aga kahe võrra! H H | | H -- C -- C -- C = O keskmine: (-3 + 0 + 1) : 3 = - 2/3 | | | H OH H  -3 0 +1

Metallide keemilised omadused, iseloomulikud tunnused

2) metallid reageerivad hapetega, tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik Fe + H2SO4 = FeSO4 + H2 Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 3) aktiivsed metallid reageerivad veega (aktiivsuse tabeli punane ja roheline ei reageeri) 4) aktiivsed metallid( IA rühm + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega moodustades tavatingimustel leelise ja vesiniku 5) keskmise aktivsusega metallid reageerivad kõrgel temperatuuril veeaurudega, saadusteks on vastava metalli oksiid ja vesinik 3Fe + 4H20 t Fe3O4 + 4H2 Zn + H2O t ZnO + H2 Metallidele iseoomuikud tunnused : Läige, sepistatavus, hea elektrijuhtivud, tihedus tavaiselt üle 1g/cm3, hallikas värvus 6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng

Metallide keemilised omadused ja saamise viisid

tulemuseks uus sool ning nõrgem hape, ehk raud(II)sulfaat ning lenduv divesiniksulfiid, mille lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall; veest kergem; põleb kollase leegiga) veega, on saadusteks tugevalt aluseline NaOH (naatriumhüdroksiid) ning vesinik, mis lendub. Keskkonna aluselisust on võimalik määrata fenoolftaleiiniga, mille lisamisel NaOH lahusesse lahus vaarikpunaseks värvub. Vesiniku eraldumine toimub mullikestena. Kui antud lahuses naatrium põlema panna, kasutades selleks tuletikke, sulab naatrium pallikeseks ning hakkab tänu oma kergele massile ning vesiniku eraldumise vooludele vee peal ringi liikuma.

Keemia kontrolltöö - Aldehüüdid

Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Keemilised omadused Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Sellest tulenevalt on karboksüülhapped alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed. Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi):  2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi): HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega): 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid:

Bioloogia - aine ja energiavahetus

30.Kus toimub fotosüntees? kloroplastides 31.Nimeta kloroplasti osad. Lamellid, strooma, sisemembraan, välismembraan 32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? Toota orgaanilist ainet 33.Mis on fotosünteesi lähteained? CO2, H2O 34.Kus toimub valgusstaadium? tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? Klorofülli ergastamine, Fotolüüs, vesinik ja elektronid seotakse NADP koosseisu, eraldub hapnik 36.Mis on valgusstaadiumi saadusteks? Hapnik, ATP, NADPH2 37.Kus toimub pimedusstaadium? Kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? Glükoosi süntees ja vaheühendi NADP ja ADP taastamine, CO2 sidumine 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? NADPH2, ATP 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks? glükoos 41.Millistest ühenditest saadakse glükoosi molekuli koostiselemendid? Süsihappegaasist ja veest 42.Mis on fotosünteesi kõrvalsaadusteks? Hapnik, vesi, 43

Bioloogia KT

32.Mis on fotosünteesi põhieesmärk? toota orgaanilist ainet (glükoosi) 33.Mis on fotosünteesi lähteained? süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained 34.Kus toimub valgusstaadium? kloroplasti tülakoidi membraanis 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis? klorofülli ergastamine valguse poolt, veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine, ATP süntees elektronide energia arvel, vesinikuaatomite sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 36.Mis on valgusstaadiumi saadusteks? Saaduseks on hapniku molekull, 4 vesiniku iooni ja 4 elektroni. 37.Kus toimub pimedusstaadium? Toimub kloroplasti lamellidest väljaspool (stroomas) 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis? Seotakse süsihappegaasi atmosfääri, sünteesitakse glükoos, vaheühendi NADP ja ATP algse seisungi taastamine. 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist? ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsoonide toimumiseks. 40

Põlevkivi

Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Õlitööstuses saadakse põlevkivist 20-22% toorõli. Nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast

Metabolism

Dissimilatsiooniprotsessidest saadud energia salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. ATP joonis õp.lk. 87 Aeroobne glükolüüs toimib koos hapnikuga (O). Koosneb kolmest etapist: glükolüüs (2 ATP), tsitraaditsüklist ning hingamisahela reaktsioonidest (36 ATP). Kokku on aeroobses glükolüüsis 38 ATP. Glükolüüsi lähteaineks on glükolüüs ning saaduseks püroviinamarihape ja NADH2, toimub tpv's. Tsitraaditsükli lähteaineks on püroviinamarihape, saadusteks CO2 ja 10 NADH2. ATP puudub, toimub mitokondris. Käärimine ehk anaeroobne glükolüüs jaguneb kaheks: 1. piimhappe käärimine 2 ATP Toimub inimese lihasrakkudes, piimhappebakteris 2. etanool käärimine glükolüüs ­ etaan dATP pärmseentes Fotosünteesi lähteained ja saadused joonis lk. 94 Lähteaineteks on vaja H2O, valgusstaadiumis vahelduvad ADP, NADP ja ATP ja NADPH2 ning pimedusstaadiumis on saaduseks suhkur

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse

Moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel anaeroobsete mikroobide toimel. Moodustub ka loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. On üks paljudest kasvuhoonegaasidest. Propaan C3H8 ja butaan C4H10 ­ vedelgaasi peamised koostisosad, mida saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. 9.Alkaanide keemilised omadused(võrrandid vihikus): 1)Alkaanid põlevad, saadusteks CO2 ja H2O 2)Oksüdeeruvad halogeenidega 3)Oksüdeeruvad hapnikuga(tekivad alkoholid)l 4)Pürolüüs-kõrgel temperatuuril ainete lagundamine.

Keemia. Alused.

Nimeta neid omadusi. Need omadused on tingitud sellest, et nad kõik sisaldavad hüdroksiidioone. Need omadused on : sööbiv toime, indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes, reageerimine hapetega, reageerimine happeliste oksiididega. Mis on neutralisatsiooni reaktsioon ? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad ? Neutralisatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduse keskkond on neutraalne, mille saadusteks on sool + vesi. Missugused on tähtsamad ohutusnõuded aluste kasutamisel ? Käes tuleks kanda kindaid, silmade kaitseks prille ja keha võimalikult kinni katta. Kuidas liigitatakse aluseid ? Kas kõik alused on hüdroksiidid ? On vees hästilahustuvad tugevad alused ­ leelised ja nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustumatud ). Kõik alused ei ole hüdroksiidid aga nad kõik sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. Mis on leelis ? Mille poolest nad erinevad teistest alustest ?

Õhusaaste suurlinnades

Sudu Kahte liiki sudu on olemas. Londoni-tüüpi sudu Fotokeemiline sudu  Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe pöletamise tagajärgedega, kus tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruvad nähtust halvendavaks ja tervist kahjustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Fotokeemiline sudu tekib päikesevalgusega. Tegemist on nähtust halvendava vinega, mis tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelisel reaktsioonil. Saadusteks on aerosoolid ja osoon, tekib suurlinnades.  Autod on järjest enam kättesaadavamad ja see suurendab linnade öhusaastet ja mürataset. Autode heitgaaside kahjulikkuse peamiseks pöhjuseks on see, et pölemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid löpuni oksüdeerimata aineid.  Lancasteri ülikooli teadlaste uuring viitab, et puud, pöösad ja muud taimed suudavad pilvelöhkujate vahel

Bioloogia töö

Toiduks tarbitud orgaanilistest ühenditest.  Kui lihasrakkudel ei ole piisavalt..., siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape  Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse päikeseenergia keemiliseks sidemete energiaks  ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma, mis on omavahel seotud.. sidemega  Anaeroobse glükolüüsi saadusteks võivad olla piimahape ja etatnool  Glükoosi lagundamisel võib eristada gülükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisaehla reaktsioone  Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel  Jogurt valmib bakterite abil, kes kasutavad energia saamiseks piimhappekäärimist. 3. Kas esitatud laused on tõesed(x) või väärad (v). Vale väite korral lisage õige lause mitte eitust kasutades.

Esitlus: Keemia ja eluskeskond

raskemetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. · Õlireostust tekitab nii tööstus kui ka transport. · Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid. · Sademetega jõavad paljud õhku saastavad ained mulda, mis satuvad varem või hiljem veekogudesse.  Keemia elukeskkonna kaitsel · Jäätmevaba tootmine ­ püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda se kasulikeks saadusteks. · Teine võimalus on muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks. · Tuule-, päikese-, hüdro- ja tuumaenergia kõrval on selleks ka mittesüsinikuliste kütuste tootmine ja põletamine. Selleks kütuseks võib olla vesinik.  Vee puhatamise võimalused · Loodulikku vett setitatakse ja filtritakse. · Bakterid kõrvaldatakse joogiveest osooni abil. · Heitvete esimesels võtteks on setitamine ja filtrimine, kasutatakse ka vahtu. · Biotiikides muudavad mikroorganismid

Nafta

Lõuna Ameerikas, 7% Euroopas, 7% Aafrikas, 6% Aasias, 1% Okeaanias. Riikidest on suurimad varud Saudi-Araabial, Iraagil, Venemaa varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Oktaanarv iseloomustab detonatsioonikindlust (Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine). Mida suurem on oktaanarv, seda hiljem tekid detanatsioon. Nafta saadusteks on: toornafta, naftagaas,madala keemispunktiga nafta, madala keemispunktiga modifitseeritud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin, madala keemispunktiga termokrakitud nafta, madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta, madala keemispunktiga nafta, otsedestilleeritud petrooleum, petrooleum, krakituid gaasiõli,

KAKAOPUU

KAKAOPU U Marleen Zurihhina ja Taavi Rattasep Kakaopuust üldiselt Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kakaopuu saadusteks on kakaopuu seemned ja õied Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni sokolaadi ja teisi kakaotooteid Kakaopuu tunnused Tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. Õied on väikesed ja helekollased. Kakaopuu viljad on kollased, rohelised, pruunid või punakad. Kasvutingimused kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni

Sahhariidid argielus

*putukate ja vähkide koorik koosneb samuti tselluloosist+lämmastikust *märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi. Rasvad *tekkinud glütseroolist ja rasvhapetest *tähtsad varuained LOOMSED rasvad(searasv, veiserasv, lambarasv, või)on tahked. TAIMSED rasvad(rapsi ,oliiviõli) vedelad. *Õhuhapniku toimel oksüdeerunud õli kasutatakse õlilakkide ja ­värvide valmistamisel. *Rasvad lagunevad rasvhapeteks ja glütserooliks, neid saab lagundada ka tugevate alustega keetes: saadusteks rasvhapete soolad e. seebid ja glütserool. *mõned rasvad rääsuvad(oksüdeeruvad ja lagunevad) õhuhapniku toimel. Muutuvad kibedaks ja omandavad terava ebameeldiva lõhna. *Vetttõrjuvad ning veega ei märgu. Valgud *Molekulid koosnevad AMINOHAPETE(karboksüülhape, sisaldab NH2 rühma) jääkidest. *Valgud on elusorganismis kõige tähtsamad ühendid. *Võtavad osa organismi kasvamisest, paljunemisest, on ehitusmaterjaliks ja panevad liikuma.

Lämmastikhape ja selle omadused

punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad.  Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka valguse toimel pikkamööda lämmastikdioksiidiks, hapnikuks ja veeks Lämmastikhape reageerib alustega. Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid ja neid saadakse enamasti lämmastikhappe reageerimisel metallide või nende oksiididega  Lämmastikhape on tugev oksüdeerija, sest tema molekul on ebastabiilne ja lämmastik on lämmastikhappes oma kõrgeimas oksüdatsiooni astmes Lahjendatud lämmastikhappes lahustub enamik metalle, mille tulemuseks on tekivad soolad. Lämmastikhape reageerib ka mittemetallidega ja

Aine tasakaalu ja temperatuuri muutmine

katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on hapnik ja aine konserdratsioon kasvab. d) effektiivsema katalüsaatrori kasutamisel - kiireneb teaktsioon toimub effektiivsemalt. e) kuumutamisel - kiireneb - osakeste energia on suurem. Mg + H2SO4= MgS04+H2 !

Nafta töötlemine ja kasutamine

1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks

Lõke

valgusena. Kui lõke põleb, toimub keemiline reaktsioon. Selle tunnuseks on ainete muundumine. Kui puuhalud põlevad siis nad muutuvad tuhaks ja eraldub suits ning veeaur. Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO 2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Kui lõkkes kütus põleb, siis lagunevad tema molekulid aatomiteks, mis ühinedes hapnikuga moodustavad teistsuguseid molekule. Kui põlemine on täielik, siis on saadusteks gaasiline süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur (H2O). Kui hapniku on vähe, sisaldavad saadused mürgist vingugaasi süsinikdioksiidi (CO2) ja tahma, mis on üks süsiniku esinemisvormidest. Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga. Hapnik käitub oksüdeerijana ja redutseerub ning põlev aine käitub redutseerijana ning oksüdeerub. Põlemisele iseloomulik reaktsiooon: · CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O

Reaktsioonivõrrandi koostamine ja Tasakaalustamine

noolt). Võrrand tuleb tasakaalustada. See tähendab seda, et mingi elemendi aatomeid peab mõlemal pool võrdusmärki olema ühepalju, sest ühegi elemendi aatomid keemilise reaktsiooni käigus ei teki ega kao, samuti ei muutu nad mõne teise elemendi aatomiteks. Tasakaalustamiseks kasutatakse koefitsente, need on arvud, mis kirjutatakse ainete valemite ette. Võrrand näitab, millised olid lähteained ja millised on saadused, kuid ta ei vasta küsimusele, kuidas lähteained saadusteks muutuvad Indeksid näitavad molekuli koostist (kirjutatakse sümboli järele ja alla). Koefitsendid näitavad molekulide arvu kirjutatakse sümboli ette). Tasakaalustamiseks kasutame koefitsente. Indekseid seejuures muuta ei tohi. Koefitsent 1 jäetakse tavaliselt kirjutamata (nagu ka indeks1). Tasakaalustamiseks on mitmeid võimalusi, hea on leida kohe kaks koefitsenti. "Väiksema ühiskordse" meetod. Al + FeCl2 = Fe + AlCl3 Al I3 + Cl2 = AlCl3 + I2

Rasvhapped

Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad : ester + vesi hape + alkohol rasv + vesi propaantriool + rasvhape Rasvade puhul omab suuremat praktilist tähtsust leeliseline hüdrolüüs, mille tulemusena tekib rasvhappe sool ­ seep. kui rasv + NaOH propaantriool + Nasool tahke seep kui rasv + KOH propaantriool + Ksool vedel seep Karboksüülhapete reageerimine metallidega: 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): 2CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O Ohud tervisele Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib avaldada kahjustavat mõju tervisele, sest need tõstavad kolesteroolitaset veres ja suurendavad südameveresoonkonnahaiguste riski. Kolesterool aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ahenemist, mis on ühtlasi ka kõige tüüpilisem südameataki põhjustaja. Oluline on organismis 6 ja 3 rasvhapete omavaheline tasakaal,

Keemiline reaktsioon ja reaksiooni võrrand

Keemilised reaktsioonid Keemiline reaktsioon ja reaksiooni võrrand: Ühe või mitme aine (lähteaine) muundumist teisteks aineteks (saadusteks) nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks. Keemilisel reaktsioonil moodustunud ained erinevad lähteainetest koostise ja omaduste poolest. Keemilise reaktsiooni ülesmärkimiseks kasutatakse reaktsioonivõrrandit. Tekkereaktsiooniks nimetatakse ühendi tekkimist vastavatest lihtainetest. Keemilises reaktsioonis muutuvad molekulid, kuid aatomite liik ja arv ei muutu. Reaktsioonis osalevate ainete massi- ja ruumala suhted: Keemilise reaktsiooni võrrand on matemaatiline võrrand.

Ettekanne Itaaliast

Holland ja Belgia. · Import ületab ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. · Neljandik väliskaubandusest EL siseselt. · 13. sajand, Genova, Pisa, Veneetsia = Vahemere kaubanduse valitsejad ja jõukaimad piirkonnad.  PÕLLUMAJANDUS · Valdavalt levinud LõunaItaalias. · Nendele aladele iseloomulik tööpuudus, emigratsioon. · Peamisteks saadusteks teravili, puu ja juurviljad, oliivid, viinamarjad. · Loomadest veised, sead. · Paremad põllumaad põhjaosas.  METSANDUS · Looduslikud metsad säilinud peamiselt mägedes. · Alpide madalamatel nõlvadel tammed ja pöögid, kõrgemal kuusenulumets. · Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. · Korgipuud ja nende kaitsmine.

Süsivesiniku orgaanilised molekulid

 Nende tihedus on vee tihedusest väiksem  Sulamis- ja keemistemperatuur sõltuvuses molekuli pikkusest (ja seetõttu ka molekulmassist). Mida pikemad on alkaanide molekulides olevad ahelad, seda kõrgemad on vastavate ainete keemistemperatuurid. Näiteks on metaan CH4 tavatingimustel gaasiline aine, pentaan C 5H12 aga vedelik.  Alkaanide täieliku põlemisreaktsiooni (ehk reageerimise hapnikuga) saadusteks on ALATI süsihappegaas CO2 ja veeaur H2O: C3H8 + 5 O2  3 CO2 + 4 H2O 2 C4H10 + 13 O2  8 CO2 + 10 H2O Alkaane (ja süsivesinikke üldisemalt) toodetakse peamiselt maagaasist ja naftast. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Nafta on aga mitmete süsivesinike segu. Seda töödeldakse destillatsiooni abil, lahutades niiviisi nafta kui segu koostisosadeks. Tähtsad naftasaadused keemistemperatuuri kasvu ehk molekuli suuruse kasvu järjekorras on:

BIOLOOGIA, METABOLISM = AINEVAHETUS- KORDAMINE

Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks.

METABOLISM. AINEVAHETUS

Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32. Fotosüntees tagab valgusenergia salvestamise kõigi organismide poolt kasutatavaks keemiliseks energiaks. Ühtlase tagab see süsiniku, hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe. Fotosünteesil esinev hapnik on Maad ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks.

Keemia referaat - Nafta

3.Nafta töötlemine Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. 4.Naftasaadused Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks. Saadused: autobensiinid lennukibensiinid tsiviilreaktiivkütused diislikütused kerged kütteõlid rasked kütteõlid 5.Autokütused Peamised naftast saadud kütused on bensiin ja diiselkütus. Bensiin: Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises

Keemiast keskkond

hapniku ning hukkuvad. Keemia elukeskkonna kaitsel Elukeskkonda ei saasta mitte keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Kuidas vältida elukeskkonna saastumist? Jäätmevaba Kasutatakse kõik Heitgaasid- Nõuab raha, kuid (suletud tsükliga) lähteaine ja püütakse kinni ja tasub ära tootmine töödelda see need annavad kasulikeks soojust Heitveed saadusteks puhastatakse ja suunatakse tootmisse tagasi Muuta Korraldatakse Tuule-, päikese- ja Kallis tootmisjäägid tootmine ümber, hüdroenergia ning elukeskkonnale näiteks võetakse tuumaenergia. kasutusele sellised võimalikult tootmisvõtted, kus Süsinikku mitte

Keskkonnaprobleemid

inimeste tervist ohustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Tänapäeval esineb seda tüüpi sudu harvem, sest kivisütt enam nii laialt kütteks ei kasutata. Fotokeemiline sudu ei teki mitte vihmase või niiske ilmaga, vaid pigem vastupidi, sest selle tekkeks on vaja päikesevalgust. Tegemist pole seega mitte udu, vaid nähtavust halvendava vinega. Fotokeemiline sudu tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelise reaktsiooni läbi. Saadusteks on aerosoolid ja osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades, kus on palju mootorsõidukite heitgaase ja tööstuslikku atmosfäärisaastet. · Tagajärg Sudu võib põhjustada hingamisraskusi, mürgitust, silmade ärritust või surma. · Võimalik lahendus Sudu tekkimist saab takistada ja vähendada heitgaaside eraldumise vähendamisega. Osoonkihi hõrenemine · Probleemi olemus Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks,

Mõisted

KEEMIA MÕISTED Keemiline reaktsioon- protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; sealjuures muunduvad ühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks (reaktsiooni saadusteks). Keemiline element- ühesuguse tuumalaenguga (aatomnumbriga) aatomite liik. Nt: Na, O. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Laenguga aineosake. Molekul- molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Mool- ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu (6,02*1023) aineosakesi (molekule, aatomeid, ioone); tähis n, ühik mol. Loendusühik. Molaarmass- ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol.

Organismide ainevahetus ja energiavahetus (bioloogia 11. klass)

33.Mis on fotosünteesi lähteained?­ vesi ja süsihappegaas 34.Kus toimub valgusstaadium?­ tülakoididel 35.Millised protsessid toimuvad valgusstaadiumis?­ klorofülli ergastamine valguse poolt, fotolüüs, difundeerumine, süntees 37.Kus toimub pimedusstaadium?­ kloroplastide stroomas 38.Millised protsessid toimuvad pimedusstaadiumis?­ glükoosi süntees, vaheühendite taastumine 39.Millised komponendid tulevad valgusstaadiumist?­ vesinikioonid (NADPH), O2, 40.Mis on pimedusstaadiumi saadusteks?­ NADP ja ADP taastumine 41.Millistest ühenditest saadakse glükoosi molekuli koostiselemendid?­ C-süsihappegaasist, H- veest, O- süsihappegaasist 42.Mis on fotosünteesi kõrvalsaadusteks?­ hapnik 43.Kirjuta fotosünteesi üldvõrrand­ 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + H2O + 6O2 44.Milline on fotosünteesi tähtsus (4)? ­ vajalik kõikidele organismidele CO2 sidumine orgaaniliste ühendite koostisesse fossiilsete kütuste teke glükoos põhiline energiaallikas organismides

Süsinik, lämmastik, hapnik - Keemia

eraldumisega, erinevatel kiirustel kulgevad reaktsioonid, tieliku ja mittetieliku plemise vrdlus, plahvatus ja selle toimumiseks vajalikud tingimused, lemised ja alumised usalduspiirid, tahkete ainete plemine, stamise, lhnastamise vajalikkus? Kiireteks oksdatsiooniprotsessideks on plemine ja plahvatus. Tielik plemine, toimub keskonnas kus on piisavalt hapnikku ning selle saadus on ssinikdioksiid ja vesi. Mittetielik plevad ained siis kui hapnikku on vhe ja saadusteks on Ssinidioksiid, vesi ja muud ained (Vingugaas CO, tahm C jt) Alam ja lempiire. Piirist allpool ja levalpool plahvatust ei toimu. ja plahvatuseks vajalik protsess on stamine ja see aine peab olema gaasiline, siis sttib paremini

Referaat butüüni kohta

CH3 ­ C C ­ CH3 + H2 CH3 ­ CH = CH ­ CH3 3. Vesinikhalogeniidide liitumine. Ühe vesinikhalogeniidi molekuli liitumisel moodustub monohalogenoalkaan. Teise vesinikhalogeniidi molekuli liitummisel moodustub dihalogenoalkaan: CH3 ­ C C ­ CH3 + 2HBr CH3 ­ CH2 ­ CBr2 ­ CH3 4 Liitumine toimub Markovnikovi reegli kohaselt ja seetõttu on lõpp saadusteks ühendid, mis sisaldavad kahte halogeeni aatomit ühe süsinikuaatomi juures. 4. Katalüsaatorite (Pt, Pd, Ni) manulusel liitub 2-butüün ka vesinikuga. Katalüsaatorite lisamisel liituvad ka orgaanilised happed 2-butüüniga. 5. Veega liitub 2-butüün mitmesuguste katalüsaatroite toimel, eriti kergesti aga kahevalentse elavhõbeda soolade manulusel väävelhappelises lahuses. Peale veega liitumist, erinevate

Vesinikauto

Vesinikauto on minu jaoks väga huvitav ning ma tahaks väga teada kuidas see töötab täpsemalt ja kuidas on see maailmale kasulikum kui tavaline bensiini või diisli auto. Samuti tahaks teada, kas on ka vesinikautol miinuseid, ehk kas on see ka kuidagi kahjulik. Auto tööpõhimõte Vesinikauto töötab üldiselt sisepõlemismootoriga, kus kasutatakse hapnikku vesiniku põletamiseks. Selle põlemise saaduseks on ainult vesi (veeauruna, samuti on saadusteks lämmastik, mis sisenes mootorisse õhust ja kuna lämmastik ei põle väljub seda samal hulgal [6] ) , seega on see väga keskkonnasõbralik ja ei saasta loodust üldsegi nii nagu seda teevad bensiini või diisliga sõitvad autod. Vesinikauto sisepõlemismootor on väga sarnane oma ehituselt iga teise sisepõlemismootoriga, kus on silindrid, millesse kütus ehk vesinik lastakse, süüdatakse ja selle tulemusel hakkab silindris kolb liikuma. Kolvi liikumise tulemusena

Orgaaniline keemia II lõputöö: p-bromo atsetaniliid

mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmastiku aatomiga, saadusteks on atsetaniliid ja äädikhape. Teises etapis bromeeritakse atsetaniliidi aromaatse tsükli para-asend. Positiivse laenguga broomi aatom liitub aromaatse tuumaga, lõhkudes aromaatse tsükli. Keskkonnas olev vesi seob üleliigse prootoni, mis annab sidemest elektroni tsüklisse, taastades aromaatsuse. 1.3. Kasutatud ained · Esimene etapp: aniliin, äädikhappe anhüdriid, naatriumatsetaat, kontsentreeritud HCl, vesi

hapniku ning hukkuvad. Keemia elukeskkonna kaitsel Elukeskkonda ei saasta mitte keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Kuidas vältida elukeskkonna saastumist? Jäätmevaba Kasutatakse kõik Heitgaasid- püütakse kinni ja Nõuab (suletud tsükliga) lähteaine ja töödelda see need annavad soojust raha, kuid tootmine kasulikeks saadusteks tasub ära Heitveed puhastatakse ja suunatakse tootmisse tagasi Muuta Korraldatakse tootmine Tuule-, päikese- ja Kallis tootmisjäägid ümber, näiteks võetakse hüdroenergia ning elukeskkonnale kasutusele sellised tuumaenergia.

VESINIK põhjalik esitlus

· Keemia tööstuses tähtsaim lahusti. · Looduses oluline organismide elutegeuvses. · Kuulub ka hapete, enamiku orgaaniliste ainete jpt väga tähtsate ainete koostisesse. · Olulist rakendust on leidnud ka hübriidid. · Kasutatakse redutseerijana keemilistes vooluallikates ja orgaanilises sünteesis. VESINIKU ÜHENDID · Puhta volframi saamiseks kasutatakse vesinikku. WO3 + 3H2 = W + 3H2O METALLIOKSIIDI JA VESINIKU REAKTSIOON · saadusteks alati metall (metalli valemis pole kunagi mingeid indekseid) ja vesi (ka vee valem on alati sama). Võrrandi koostamine taandub puhtalt tasakaalustamisele. Jälgige näidet! 1. Fe3O4 + H2 = 2. Fe3O4 + H2 = Fe + H2O 3. Fe3O4 + H2 = 3Fe + H2O 4. Fe3O4 + H2 = 3Fe + 4H2O 5. Fe3O4 + 4H2 = 3Fe + 4H2O MÕISTED · Allotroop - nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena

Keemilise reaktsiooni kulgemine. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal.

Kordamisküsimused kontrolltööks. Keemilise reaktsiooni kulgemine. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1) Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon ­ protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvad reaktsiooni lähteained reaktsiooni saadusteks. 2) Mis on a) pöördumatu b) pöörduv reaktsioon? Tuua näited. a) Pöördumatu reaktsioon ­ reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt vaid ühes suunas, nt NaOH + HCl -> NaCl + H2O b) Pöörduv reaktsioon ­ kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed.

Referaat - nafta

Esialgu moodustasid süsivesinikud sellest vaid tühise osa. Protsess algas 2-3 km sügavusel ning nafta liikus üles senikaua, kuni tuli vastu kivimikiht, mis ei ole vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Maapinna kerkimise tulemusel on need kihid hiljem maapinnale lähemale sattunud. Nafta töötlemine Nafta töödeldakse ümber vedelkütusteks, määrteõlideks ja teisteks saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks ja seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevade ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimisseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse

Süsinikuühendid igapäevaelus

enamikus toiduainetes) ja J-ühendid( reg kilpnäärme tegevust, leidub merekalades) 17. Mis on kõdunemine, kuidas jaotatakse ja mis on saaduseks ? Kõdunemine on elusorganismide lagunemine, selle käigus eraldub energia. Jaotatakse mädanemiseks (õhuhapnik + mikroorganismid = NH3 , CO2 ja H2O) ja roiskumiseks ( hapniku pole vaja, roisubakterid ja saaduseks on CO2 , N-ühendid ja S-ühendid) 18. Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse nim käärimiseks, vaja on ka baktereid või pärmseenekesi. Jaotatakse alkoholkäärimiseks (vaja pärmseeni, saaduseks CO2 , CH3CH2OH-etanool), piimhapekäärimiseks (piimhappebakterid, CO2 ja piimhape) ja äädikhapekäärimine (vaja hapniku, lähtaineks etanool, saaduseks H2O, CH3COOH- ääsikhape) 19. Kuidas ja kus toimub fotosüntees, mis on lähteained ja mis on saadused ?

Keemia aluste praktikum - LABORATOORNE TÖÖ 4 - Reaktsioonid elektrolüütide lahustes

H ­ oksüdeerija' Cu + HCl ei toimu Kommentaar: Tsingi ja soolhappe reaktsioonis eraldub vesinik, vase ja soolhappe kokku- panemisel reaktsiooni ei toimu, sest vask pole piisavalt aktiivne metall (Zn on metallide pingereas Cu-st eespool). Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada kontsentreeritud lämmastikhapet. 3Cu + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 3Cu + 8H+ + 8NO3- 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O Cu-redutseerija N-oksüdeerija Kommentaar: Lähteaineteks on tükk vaske ja vedel HNO3, saadusteks on roheline Cu(NO3)2 ja pruun gaasina eralduv NO ning vesi. Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada CuSO4 lahust. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu Zn + Cu2+ + SO42- Zn2+ + SO42- + Cu Zn ­ redutseerija Cu ­ oksüdeerija Kommentaar: kuna tsink on vasest aktiivsem vahetavad nad kohad ja vask sadestub tsingitüki pinnale. KMnO4 ja K2Cr2O7 reaktsioone Katse 10. Valada katseklaasi KMnO4 lahust ja lisada sama kogus lahjendatud H2SO4 lahust ning

Bioloogia eksami valmistumine

Varusid jätkub vaid 10 sekundiks II. Glükogeeni-piimhappe süsteem • Anaeroobselt lagundatakse glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhape. See süsteem rakendub kuni 1,5 minutiliste pingutuste puhul III. Aeroobne hingamine • Kasutatakse hapnikku ja energia vabaneb aeglaselt ja suuremas koguses 13. Fotosüntees a) Mis ained lähteaineteks, mis saadusteks? • Läheained – vesi ja süsihappegaas • Saadused – hapnik ja glükoos b) Millistes organellides toimub? millist pigmentainet vaja? • Toimub kloroplastides ja vaja on pigmenti nimega klorofüll c) Valgusstaadium ja pimestaadium e. Calvini tsükkel. Mis toimub? Kus toimub? • Valgusstaadiumis alguses pigmendi molekul ergastub ja sealt eraldub 1 elektron → elektron võetakse tagasi vee

Keemia

(redutseerija) o HÜDROGEENIMINE ­ vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus o HALOGEENIMINE ­ halogeeni aatomite sisseviimine ühendisse o HÜDRAATIMINE ­ keemiline liitmisreaktsioon veega o POLÜMEERIMINE ­ madalmolekulaarsest ainest (monomeer) kõrgmolekulaarsete ühendite saamine (polümeer) LIHTAINE LAGUNEMISREAKTSIOONI saadusteks on aatomid või lihtained Cl2=2Cl O3=O2+O LIITAINE LAGUNEMISREAKTSIOONIL tekivad liht- või uued liitained 1H2O=2H2+O2 Ca(OH)2=CaO+H2o IOONIREAKTSIOONID ­ reaktsioonis osalevad ioonid (redoksreaktsioon) · reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui o tekib raskvahustuv aine AgNO3+NaCl=AgCl+NaNO3 Ag++NO3-+Na++Cl-= AgCl+ Na++NO3 o tekib kerglenduv aine (gaas) FeS+H2SO4=FeSO4+H2S Fe2-+S2-+2H+SO42-=Fe2-SO42-+ H2S

Mikroobide elu

DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni Bakterite kasutamine põllumajanduses ja heitvee puhastamisel Mügarbakteritega rikastatud bakterväetistega töödeldakse liblikõieliste taimede seemneid, et soodustada juuremügarate teket. Silo valmistamine põhineb bakterkäärimisel. Baktereid kasutatakse biopuhastites reovee puhastamiseks: reovee pinnal biokile tekitamiseks muda anaeroobsel töötlemisel, lõpp-saadusteks on metaan ja süsihappegaas. Bakterhaigused Koos organismidega elab alati koos palju erinevaid baktereid, kes moodustavad normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. See kaitseb inimest haigustekitajate eest, takistades patogeenide kinnitumist ja stimuleerides antikehade teket. Patogeensed ehk tõvestavad bakterid põhjustavad haigusi. Toodavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kahjustavad kudesid

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

Nomenklatuuri kohaselt tuletatakse karboksüülhapete nimetused süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu "hape"(nt. etaanhape). Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. 55.Etaanhappe reageerimine metallide, aluseliste oksiidide, aluste ja alkoholidega. Etaanhappe reageerimine : · Karboksüülhapete reageerimine metallidega: o 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 · Reageerimine metalli oksiididega (näites on saadusteks raudetanaat ja vesi): o CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O · Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi: · HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O · Reageerimine endast vähem püsiva happe (näites süsihappe) sooladega: o 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 o H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti süsinikdioksiidiks (CO2) ja H2O (veeks). · Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid:

II A RÜHMA METALLID

neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik BERÜLLIUM: on kergete, korrosioonikindlate ja heade mehhaaniliste omadustega sulamite komponent. Berülliumsulamitest tehtud detailid ja seadmed taluvad suurepäraselt koormust ja on kulumiskindlad. Berülliumsulamitest valmistatud tööriistad ei anna metalliga kokkupuutes sädemeid, mistõttu saab neid rakendada lõhkeainetööstuses. Berülliumioonid blokeerivad organismi ensüümsüsteeme. Berüllium on mürkmetall, mis ei ole elutegevuseks vajalik

Keemia elukeskkonna kaitsel

Keskkonnaseisundi analüüsiga tegelemine kuulub kohalike keskkonnaspetsialistide, looduskaitseorganite, era- ja riigiettevõtete ja entusiastide tegevusvaldkonda. Analüüsi esimeseks etapiks on mittesäästlike tegevuste väljaselgitamine, meetmete leidmine nende vähendamiseks ja võimalusel välistamine edaspidises majandamises. Jäätmevaba tootmine Jäätmevaba tootmise põhimõttel püütakse ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda see kasulikeks saadusteks. Näiteks kasutatakse ka tolm ning heitegaasid ära, sest see annab soojust. Samuti puhastatakse heitveed põhjalikult ning suunatakse tootmisesse tagasi. See nõuab küll esialgu rohkem raha, kuid hilisemalt tasub end ära. Looduskasutus peab rahuldama inimeste ainelisi ja vaimseid vajadusi, kuid ei tohi rikkuda elukeskkonna tasakaalu. Otstarbekas ja loodust säästev, looduskasulikkus saavutatakse võimalikult jäätmevaba tootmisega. Tuntumad loodussõbralikud