Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Keemia aluste KT3 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest on põhjustatud vee karedus?
  • Mis on katlakivi?
  • Millised neist on hapete anhüdriidid?
  • Mis on ooleum ja milleks seda kasutatakse?
  • Milliste ühenditena d-metallid enamasti looduses esinevad?
  • Millist d-elementi leidub looduses peamiselt puhtal kujul?
  • Miks d-elementidel võib olla ühendites erinevad oksüdatsiooniastmed?
  • Millistel d-elementidel on ühendites ainult üks oksüdatsiooniaste?
Vasakule Paremale
Keemia aluste KT3 #1 Keemia aluste KT3 #2 Keemia aluste KT3 #3 Keemia aluste KT3 #4 Keemia aluste KT3 #5 Keemia aluste KT3 #6 Keemia aluste KT3 #7 Keemia aluste KT3 #8 Keemia aluste KT3 #9 Keemia aluste KT3 #10 Keemia aluste KT3 #11 Keemia aluste KT3 #12 Keemia aluste KT3 #13 Keemia aluste KT3 #14 Keemia aluste KT3 #15 Keemia aluste KT3 #16 Keemia aluste KT3 #17 Keemia aluste KT3 #18 Keemia aluste KT3 #19 Keemia aluste KT3 #20 Keemia aluste KT3 #21 Keemia aluste KT3 #22 Keemia aluste KT3 #23 Keemia aluste KT3 #24 Keemia aluste KT3 #25 Keemia aluste KT3 #26 Keemia aluste KT3 #27 Keemia aluste KT3 #28 Keemia aluste KT3 #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rokk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Keemia alused KT3

1.Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. · Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. · Esimesed ionisatsioonienergiad I1 kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Elektronafiinsused Ea on suurimad tabeli paremas ülanurgas (fluor, hapnik). · Aatomite elektronegatiivsused kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. · Aatomite polariseeritavused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülalt alla. ­ Anioonid on polariseeritavamad kui vastavad aatomid tänu oma suuremale raadiusele. ­ Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta

Keemia
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D

Keemia
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omad. Suurtes perioodides nn pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omad korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omad. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII-peaalarühma

Keemia ja materjaliõpetus
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehise

Keemia
thumbnail
16
doc

MITTEMETALLID

MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega m

Keemia
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta

Keemia
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoob

Keemia
thumbnail
48
doc

Keemia eksam 2011

1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element ­ Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus ­ Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi

Keemia ja materjaliõpetus



Lisainfo

Keemia aluste 3. KT kordamisküsimuste vastused

Märksõnad

Mõisted

ionisatsioonienergia, ionisatsioonienergia, ionisatsioonienergia, elektronafiinsused e, anioonid, inertpaari efekt, metallilised, metallilised hüdriidid, mittemetallide h, madala i, vahepealse i, aluselistest h, vesinik, valentskihi elektronkonfiguratsioon, lito, leelismetallid, leelismetallid, kõrgematel kontsentratsioonidel, iooniline ühend, naatrium, na oa, naoh naatriumhüdroksiid, ko2 kaaliumsuperoksiid, tiheduse kõrval, magneesium, co2, metallilist ca, oksiidid, magneesiumhüdroksiid, lahustumatud, cao, kaltsiumhüdroksiid, kaltsiumhüdroksiid, kaltsiumkarbiid, boor, boori tootmine, boori sulamid, alumiinium, elektrolüütiliselt, alumiinium, alumiinium, alumiinium, karbiid, nitriid, halogeniidid, boraanid, bcl3, alumiiniumoksiid, alumiiniumkloriid, alumiiniumsulfaat, grafiit, teemant, fullereenid, germaanium, karbiidid, mittemetallide b, süsiniktetrakloriid ccl4, hcn, hüdriidid, süsinikdisulfiid, ränidioksiid, ränihapped, silikaadid, räniorgaanilised ühendid, räniorgaanilistel polümeeridel, ränidiokasiid, metaränihape, ortoränihape, ränihapped, silikaadid, naatrium, krbiidid, silaantetrakloriid, selgitage süsiniku, räni korral, klaasil, räniklaas, keraamilised materjalid, keraamilised materjalid, energiakulukas, ammoniaak, hüdrasiin, ammooniumsoolad, nh4cl, nh4no3, halogeniidid, dilämmastikoksiid, põlevad no2, lämmastikushape hno2, lämmastikhape hno3, veevaba hno3, hno3, saadusteks, molekul, vesinik, fosforishappe soolad, fosforhape, väävel s, väävel lihtainena, utmiskambri meetod, vesinikperoksiid h2o2, hõbeoksiid, vääveldioksiidis, vääveltrioksiid so3, väävlishappe soolad, väävelhape, väävelhape, tugev oksüdeerija, flour, elektrolüüsiga, kloor, kloor, broom, broom, iood, jood, puudumisele, fluori oksüdatsiooniaste, vesinikhalogeniidid, flour, kloor, broom, jood, metallihalogeniidid, flour, kloor, broom, iood, halogeenide oksohapped, flour, kloor, hbro2, soolad, clo3, perkloorhape, broom, hbro2, kristallhüdraatidena, iood, mõlemad happed, energiataseme orbitaalid, väärisgaaside ionisatsioonienergiad, väärisgaasidest, ksenoonfluoriididest lähtudes, ksenoonoksiidid, xeo3, tavaliselt d, selgitage d, perioodi d, perioodi d, lantanoidne kontraktsioon, perioodi d, miks d, perioodis d, kroom cr, skandium, titaan, vanaadium, kroom, mangaan, koobalt, nikkel, hõbe, kuld, tsink, kaadmium, elavhõbe, rühma metallid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun