Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O Eralduv NH3 tuvastatakse, kas lõhna järgi või märja lakmuspaberi abil, mis muutub siniseks, sest ammoniaak annab veega reageerides nõrga aluse. NH3 Ammoniaak Ammoniaak on valgu ainevahetuse jääkprodukt, mis on potentsiaalselt toksiline kesknärvisüsteemile. Ammoniaagi suurenenud sisaldus plasmas võib viidata hepaatilisele entsefalopaatiale ja maksa-koomale
Ba2+, Sr2+, Ca2+ ja Mg2+, K+, Na+ , NH4+ Neljanda ja viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustamisel (NH4)2CO3 toimel. Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3, mis hürdolüüsub vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3H2O Rühmareaktiivi saamine: NH4HCO3 + NH4OH (NH4)2CO3 (NH4)2CO2 + H2O (NH4)2CO3 IV rühma katioonide Ba2+, Sr2+ ja Ca2+ sadestamine toimub (NH4)2CO3 lahusega ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriid juuresolekul soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Kuna lahusest puudusid eelmiste rühmade katioonid, siis lisasin 5 tilgale alglahusele 5 tilka NH4Cl lahust, leelistasin 2M NH3H2O lahusega, kuni ammoniaagi lõhn jäi peale loksutamist püsima
Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit AgNO3 - põrgukivi
Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi H2SO4- akuhape ehk väävelhape.
Lämmastik Leidumine : õhus 78% Füüsikalised omadused : N2 on värvusetu gaas, lahustub halvasti vees, puudub lõhn ja maitse , õhust veidi kergem. Keemilised omadused. N : +7/2)5) oa V , III, -III N2 molekulis on kovalentne kolmikside N ja sellepärast on ta tavaliselt temperatuuril inertne. Kõrgemal t-l side laguneb ja lämmastiku aatomid muutuvad aktiivseks ning reageerib N2 + O2 -> NO2 N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Kasutamine : hõõglampides , toodetakse ammoniaaki , lämmastikhapet. Ammoniaak Füüsikalised omadused: värvuseta teravalõhnaline gaas, õhust u. 2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim. Nuuskpiirituseks , ettevaatust 25%-lise lahusega. Kt on -35C või rõhul 86*10 00000 Pa (8,6 at ) Keem. Omadused: 1. Põleb 4 NH3 + 5 O2 = 4NO + 6 H2O 2. Katalüsaatori toimel aga 4 NH3 + 5 O2 = ¤ NO + 6 H...
Millistes järgmistest protsessidest on S < 0? Vali üks või enam vastust. a. Fe (t) + H2SO4 (l) <=> FeSO4 (l) + H2 (g) b. 2 KNO2 (t) + O2 (g) <=> 2 KNO3 (t) c. CaO (t) + H2O (v) <=> Ca(OH)2 (l) d. 6 CO2 (g) + 6 H2O (v) <=> C6H12O6 (l) + 6 O2 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. TEINE PROOV Millistes järgmistest protsessidest on S > 0? Vali üks või enam vastust. a. O2 (g) <=> 2 O (g) b. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) c. 2 SO2 (g) + O2 (g) <=> 2 SO3 (g) d. NH4HCO3 (t) <=> NH3 (g) + CO2 (g) + H2O (g) - Osaliselt õige Selle esituse hinded 0.67/1. Question 2 Punktid: 1 Millised järgmistest protsessidest on isevoolulised ( G < 0) ainult entroopiafaktori (S) arvel? Vali üks või enam vastust. a. N2 (g) + 3 H2 (g) <=> 2 NH3 (g) b. MgCO3 (t) <=> MgO (t) + CO2 (g) c. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) d. 2 SO3 (g) <=> 2 SO2 (g) + O2 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1
; Hapetega annab soolasid NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid 2NH3+ H2SO4 = (NH4)2SO4 ; Ammooniumsoolad lahustuvad hästi vees ja lagunevad leeliste, kui tugevamate aluste toimel (NH4)2SO4 + 2NaOH = Na2SO4 + 2H2O + 2NH3 !!! Ammoniaak NH3 + H3O+ H2O + NH4+ ammooniumioon !!! ; Kuumutamisel ammooniumsoolad lagunevad ; Ammoniaagiks ja happeks NH4 Cl NH3 + HCl ; Kui hape on ebapüsiv, siis laguneb ka hape NH4HCO3 NH3 + H2O + CO2 ; Kui hape on tugev oksüdeerija reageerib ta ammoniaagi, kui redutseerijaga NH4NO3 N2O + 2H2O Lämmastikhape Nõrga ebameeldiva lõhnaga vedelik, kange hape laguneb aeglaselt ja võib olla NO2 tekke tõttu pruun 4HNO3 2 H2O + 4NO2 + O2 Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga
Katioonide IV ja V rühm Katioonide neljandasse rühma kuuluvad Ba 2+, Sr2+, Ca2+ ja viiendasse rühma Mg2+, K+, Na+ ja NH4+. Nende katioonide vesilahused on värvuseta. IV rühm eraldatakse viiendast rühmast rasklahustuvate karbonaatide moodustumisel (BaCO3, SrCO3, CaCO3 ) rühmareaktiivi (NH4)2CO3 toimel. Nõrga aluse ja nõrga happe soolana hüdrolüüsub ammooniumkarbonaat vees peaaegu täielikult. NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32– + H2O HCO3 – + OH– (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3 H2O Kuna hüdrolüüsil tekkinud vesinikkarbonaat-ioon ei anna katioonidega rasklahustuvat sadet, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati, et nihutada tasakaalu karbonaatiooni tekke suunas. Liigaluselises keskkonnas sadestub ka MgCO3. 2Mg2+ + CO32– + 2OH– → Mg2(OH)2CO3 ↓ Selle vältimiseks lisatakse lahusesse ammooniumkloriidi, et saada pH ≈ 9. NH3 H2O NH4 + + OH– IV-V rühma
Neljanda ning viienda rühma katioonide vesilahused on värvuseta. P4.1 Katioonide neljanda rühma sadestamise alused Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonide eraldamine V rühma katioonidest põhineb nende ioonide rasklahustuvate karbonaatide BaCO3, SrCO3 ja CaCO3 moodustumisel (NH4)2CO3 toimel. Kuna (NH4)2CO3 on nõrga happe ja nõrga aluse sool, siis hüdrolüüsub ta vesilahuses peaaegu täielikult: NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ CO32- + H2O HCO3- + OH- (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3*H2O Hüdrolüüsil tekkinud HCO3 -ioonid ei anna sadet Ba2+, Sr2+ ja Ca2+- ioonidega. Selleks, et vältida (NH4)2CO3 hüdrolüüsi, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati NH3*H2O, mis Le Chatelier` printsiibi kohaselt nihutab hüdrolüüsi reaktsiooni tasakaalu vasakule CO32 -ioonide kontsentratsiooni suurenemise suunas. (NH4)2CO3 toimel sadestuvad liigaluselises keskkonnas ka Mg2+ -ioonid valge aluselise magneesiumhüdroksiidkarbonaadina: 2Mg2+ + CO32 + 2OH Mg2(OH)2CO3
kasutusalad ja nende omadused? Nimeta lämmastiku ja fosfori allotroope (võrdle neid). N • aatomite vahel kolmikside -> kõige püsivam lihtaine • maitseta, lõhnata, värvusetu gaas • vees vähe lahustuv • õhust kergem Kasutusalad: • NH3 – elektripirnides, lahj. nuuskpiiritus (mürgine,värvusetu, terava lõhnaga, kahjustab silmi) • vedel N – ainete jahutamine väga madala temp.-ni • NO, lämmastikoksiid – automootoris • NaHCO3, NH4HCO3, (NH4)2CO3 – kergitusaine taignale • NH4NO3, KNO3 – lämmastikväetised • HNO3 – lämmastikhape • N2O, nitro, naerugaas - narkoosiks Allotroobid puuduvad! P Allotroobid: • P4 valge fosfor – valge tahke aine, võib iseenesest süttida, ei kustu veega, mürgine, pimedas helendab • Pn punane fosfor – punane tahke aine, ei ole mürgine, ei helenda, keemiliselt väheaktiivne, tikutopsi süüteriba põhikoostisaine Kasutusalad:
Ammoniumsoolad On ammooniumiooni (NH4+) sisaldavad soolad: NH+4Cl- -- ammooniumkloriid NH+4NO-3 -- ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 -- ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 -- ammoonimniufosfaat Ammooniumsoolad on vees väga hästi lahustuvad valged kristalsed ained. Kasutamine: 1) peamiselt väetisena 2) lõhkainete valmistamisel 3) värvitööstuses (NH4Cl - salmiaak) 4) sitsitrükkimisel 5) metallide jootmisel ja tinutamisel 6) kondiitritööstuses - (NH4HCO3) Tõestamine: Toimub leeliste abil: NH4Cl + NaOH => NaCl + NH3 + H2O Eralduv NH3 tuvastatakse, kas lõhna järgi või märja lakmuspaberi abil, mis muutub siniseks, sest ammoniaak annab veega reageerides nõrga aluse. Lämmastikhape NHO3 on tähtsaim lämmastikuühend Füüsikalised omadused: 1) värvuseta 2) terava lõhnaga 3) vedelik 4) "suitseb" 5) tihedus on 1,53 g/cm3 6) keemistemperatuur 86 oC 7) 68% - line tavaliselt
Keemiliste sidemete lõhkumiseks. 8. Kumma süsteemi entroopia on suurem (samade ainekoguste korral)? a) vesi ja suhkur - suhkrulahus, b) väävlikristall - peenestatud väävel, c) raua- ja väävlipulbri segu - raudsulfiid. 9. Milline on S märk järgmistes protsessides? Miks? a) CaO(t) + CO2(g) CaCO3(t), |S<0 tekivad keemilisedsidemed b) 2 H(g) H2(g), |S=0 aine olek ei muutu c) NH4HCO3(t) NH3(g) + CO2(g) + H2O(g), |S>0 keemilised sidemed katkevad d) Fe(t) + H2SO4(l) FeSO4(l) + H2(g). |S>0 saadustes eraldub gaas 10. Milline on jää sulamise G märk järgmistel temperatuuridel: a) 10 oC, b) -5 oC, c) 0 oC? G<0 G>0 G=0 Üldine keemia. Näidisküsimused. 11. Kas on võimalik teostada protsessi, mille G > 0? Millistel tingimustel? Reaktsioon ei toimu isevooluliselt
reaktoris. Optimaalne temperatuur on 70-80°C. Segu 2 NH3 + CO2 + H2O (NH4)2CO3 Häired protsessi juhtimises võivad põhjustada kas jahutatakse ja kontsentreeritakse vaakumaurutis ning 2) Karboniseerimine: "alapõlenud" lubja, "ülepõlenud" ehk "surnud" lubja tekke. fosforhape filtritakse välja lintvaakumfiltril vastassuunas (NH4)2CO3 + CO2 + H2O 2 NH4HCO3 "Alapõlenud" lubi sisaldab lagunemata CaCO 3 tükke, veega pesemisel. 3)Vahetusreaktsioon: "ülepõlenud" lubjas on tekkinud muutused CaO Viibimisaeg (kontaktiaeg) on piirides 1,5-12 tundi ning NH4HCO3 + NaCl NaHCO3_ + NH4Cl struktuuris, ta pole enam aktiivne.
Vaba lämmastikku kasutatakse elektrilampide täitmiseks ja ammoniaagi sünteesil. Ammooniumsoolasid kasutatakse väetisena {(NH4)2SO4, NH4NO3} ja lõhkeainete valmistamisel (NH4NO3). Ammooniumkloriidi vajatakse metallide jootmisel ning tinatamisel (metallipindade puhastamiseks) ja tekstiilesemete värvimisel. Ammooniumvesinikkarbonaati tarvitatakse taigna kobestamiseks kondiitritööstuses. Soojendamisel ta laguneb, eralduvad gaasid kergitavad tainast: NH4HCO3=NH3+CO2+H2O Lämmastikhapse on lähteaineks väetiste, lõhkeainete, värvainete, ravimite jpt. ainete tootmisel. KNO3 on hea väetis ja musta püssirohu koostisosa. AgNO3, mida rahvapäraselt nimetatakse ,,põrgukiviks", leiab rakendamist meditsiinis ja reaktiivina kloriidioonide määramisel. 8. Lämmastikväetised. Kui lämmastik sisaldub ammooniumirühmas, siis on meil tegemist ammooniumväetistega, kui lämmastikhappse happejäägis, siis--nitraatväetisega.
Kasut ka suures mahus kloori ja naatriumhüdroksiidi tootmiseks. 2Na+Cl22NaCl NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi, sööbenaatrium- kasut kui odavat lähteainet naatriumsoolade tootmiseks, vedelkütuste töötlemisel, seebi keetmisel. Saadaks NaCl vesilahuse elektrolüüsil. 2Na+H2O2NaOH+H2 või 2NaCl+2H2o2NaOH+H2+Cl2 NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat aka söögisooda- kasutatakse küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena.(NH4HCO3+NaClNaHCO3+NH4Cl) NaCO3+H2O=NaHCO3+NaOH Na2CO3·10H2O naatriumkarbonaati ehk pesusoodat (kristallhüdraat, -sooda) on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana, veevaba karbonaat NaCO3 leiab suures mahus kasutamist klaasitööstuses. Tähtis pesemisaine ja klaasitooraine. 2NaHCO3Na2CO3+CO2+H2O KCl kaaliumkloriid aka sülviin on tähtis kaaliumväetis ja lähteaine teiste kaaliumühendite saamiseks. 2K+Cl22KCl
reageerib veega (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 massi-% NH 3 Nõrgalt alusel. omadustega. Kasut. keemiatööstuses, väetisena, laborites, meditsiinis jm. Ammooniumisoolad (valged, tahked, vees lahustuvad ja dissotsieeruvad → NH 4+) NH4Cl – ammooniumkloriid – metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt patareides jm. (NH4)2SO4 – ammooniumsulfaat – väetis, keemialaboris jm. NH4NO3 – ammooniumnitraat – väetis, lõhkesegude komponent (NH4)2CO3 ja NH4HCO3 (karbonaat ja vesinikkarbonaat) – kondiitritööstuses taigna kergitusvahend (küpsetuspulbrid): NH4HCO3 ↔ NH3 + CO2 + H2O Ammoniaagi biotoime Ärritav, mitte väga mürgine (väikestes kogustes), ärritav toime ületab tunduvalt mürgisuse. Organismi ainevahetussaadusena eritub kohe peale tekkimist (kui seda ei juhtu, on organismisisene NH3 äärmiselt mürgine). Taimedele – efektiivne väetis (taval. kasut. vesilahusena)
annaabi.ee 
