Referaadi eesmärk on ise õppida rohkem alumiiniumit tunda kui ka samas lugejale tutvustada alumiiniumit, alumiiniumi kasutusalasi ning tema sulameid. Referaat on koostatud internetist põhineval infol, mis on viidatud referaadi lõpus. Alumiinium Alumiinium kuulub keemiliste elementide hulka järjenumbriga 13. Alumiinium oma välimuselt on hõbevalge ning ta on samas ka pehme ja plastne metall. Maakoores on alumiinium kolmas kõige levinum element ning metalliliste elementide hulgast on ta kõige levinum element maakoores. [1] Alumiinium on keemiliselt niivõrd aktiivne metall, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumit on võimalik leida umbes 270 erinevas mineraalist. Peamiseks alumiiniumi maagiks on boksiit. [1] Alumiiniumil on mitmeid isotoope, mille massiarvud on 21st 42ni. Nendest ainult kaks, Al27 ning Al26 esinevad looduslikult. 99,9% looduses esinevates juhtudest tegemist Al27 isotoobiga
Kulla sulamistemperatuur on 1064 kraadi, aurustumistemperatuur 2856 kraadi, Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660 kraadi ja keemistemperatuur on 2519 kraadi. Metallidel on erinevad tihedused. Kõige väiksema tihedusega on Liitium ~0,5 g/cm3. Kõige suurema tihedusega on Osmium ~22,5 g/cm3. Raua tihedus on 7,87 g/cm3. Elavhõbeda tihedus on 13,6g /cm³. Metallid jaotatakse tiheduse järgi kahte rühma: kergemetallid ja raskemetallid. Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Levinumad raskmetallid on Kuld, Arseen, Kaadmium, Koobalt, Kroom,Vask , Elavhõbe, mangaan, Nikkel,Plii , Hõbe, Tina ja Tallium. Kergmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on väiksem kui 5000kg//m³. Levinuimad kergmetallid on Naatrium, Kaalium, Magneesium, Skandium, Titaan. Metallid on üldiselt kõvad. Kõige kõvem on Kroom ja Molübdeen (neid kasutatakse kivipuuride otsas sulami
METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS.
moodustuda väga tugevad sidemed. Neid sidemeid nimetatakse ioonsidemeteks, sest need moodustuvad ioonide vahel. 2. Mis on kristall? Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 3. Mis on võredefekt? Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". 4. Mis on legeerimine? Legeerimine on metalliliste, harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 5. Selgita tulenevalt tsooniteooriast metalli, dielektriku ja pooljuhi ehitust. Tsooniteooria keeles tähendab see, et 5-valentne lisand tekitab diskreetse nivoo
keemiatööstuses ammoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmisel, energeetikas. Hapnik · Kuulub VIA rühma, on tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile. · Väliskihis asub 6 elektroni ja selle täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni. Saavad moodustada ühendeid oksüdatsiooniastmeis II kuni VI. · Negatiivses oksüdatsiooniastmes ühendeid moodustavad metalliliste ja vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega. · Leidumine: levinuim element maakoores, moodustades peaaegu pool selle massist (~45%). Leidub looduses lihtainete ja ühenditena. Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente. · Isotoobid: · Füüsikalised omadused: lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, vees suhteliselt vähelahustuv, keemistemperatuur -183°C. · Keemilised omadused: keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana (v.a
Keemia mõisted. · Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. · Kavalantne side aine, mille aatomeid ühendab kavalantne side. Kavalantse sideme alamliigid on: bolaarne kavalantne side ja mittebolaarne kavalantne side. Kavalantne side esineb ainult mitte metallide vahel. · Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Iooniline side tekib alati metalliliste katioonide ja mitte metalliliste anioonide vahel. · Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine keemiline ühend. Aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Indeks aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis. · Lagunemisreaktsioon reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Nt: Cl2 = 2Cl ; O3 = O2 + O
ühtlasi võtab ta otseselt osa reaktsioonist süsinik redutseerib metalliühendist puhta metalli. Alguses saadi sedasi vaske, hilje tina pliid ja rauda. Väävliga puututi kokku vulkaanilistes piirkondades, kus seda leidub sageli ehedal kujul. Seostati tulega. Arseen avastati 13 saj, fosfor 17 saj. Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused. Põhilised iseärasused: Mittemetalliliste elementide aatomid on suhteliselt väiksemad kui metalliliste elementide aatomid. Mittemetalliliste elementide aatomites on enamasti märgatavalt rohkem äliskihi elektrone kui metallilistel elemntidel üldreeglina 4-7 elektroni väliskihis Enamik mittemetallilisi elemente saab elektrone mitte ainult liita, vaid ka loovutada. Sellest tulenevalt võivad mittemetallid keemilistes reaktsioonides käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana (olenevalt reaktsiooni partnerist). Vaid kõige elektronegatiivsem fluor saab
Mittemetallide üldised omadused ja miks nad ei juhi elektrit. *Mittemetalliliste elementide aatomid on tunduvalt väiksemd kui metalliliste elementide aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8
satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide ülekanne vähemaktiivsema metalli suunas. protektor- maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal. elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. aku- korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav) keemiline vooluallikas. kütuseelement- keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel.
elektronkatte väliskihis on 8 elektroni, st elektronoktett, püsiv element elektronoktett - 8 elektroni väliskihil katioon - positiivse laenguga ioon, prootoneid on rohkem kui elektrone, esineb metallidel anioon - negatiivse laenguga ioon, elektrone on rohkem kui elektrone, esineb mittemetallidel kovalentne side - mittemetalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid moodustavad ühised elektronpaarid iooniline side - mittemetalliliste ja metalliliste ainete vahel esinev side, kus aatomid loovutavad ja liidavad elektrone molekulaarne aine - aine, mis koosneb molekulidest (kovalentne side) mittemolekulaarne aine - aine, mis koosneb ioonidest või kristallidest (iooniline side) molekulvalem - valem, mis näitab molekuli koostist: keemiliste elementide sümboleid ja alaindekseid (aatomite arvu molekulis) lihtaine - aine, mis koosneb vaid ühe keemilise elemendi aatomitest
1.Sulam:mitmest metallist või mittemetallist kosnev metalliliste omadustega materjal2.saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel.3. Sulamite eelisteks: Odavamad,kõvemad,tugevamad, madalama sulamistemperatuuriga,kuumakindlamad,vastupidavamad.4.Rauasulamid:nt:malm,teras,roostevabateras. Alumiiniumisulamid:nt: Duralumiinium(Al - Cu - Mg - Mn), silumiin(Al - Si).Vasesulamid:nt:pronks (Cu - Sn),melhior (Cu - Ni),messing e. valgevask(Cu - Zn),uushõbe e. alpaka(Cu - Ni - Zn).5.Karbotermia-
Geo küsimused 1.Mis on legeerimine Legeerimine on metalliliste harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) suurendamiseks mõne eriomaduse (korrusiooni või kuumuskindlus) esiletoomiseks, või tehnoloogiliste omaduste keevitavuse parandamiseks. 2.metalurgia tehnoloogilised etapid 1) maagi kaevandamine, 2)maagi rikastamine 3)tooraine sulatamine 4)puhta metalli või sulamite tootmine 5)valsimine, stansimine jms 3.mis on karaat kalliskivide kaaluühik (1 karaat=0,2grammi) 4.musta metalurgia geograafia
Ergastunud olek-elektron läheb madalama eneriga alakihist üle kõrgemale. Elektronpaari doonor- aatom mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari. Elektronpaar aktseptor- teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali Mittepolaarne kovalentne side- on keemiline side, mille korral ühine elektro paar kuulub võrdselt, mõlemale aatomile, esineb mittemetallides lihtainena. Polaarne kovalentne side-tekib erinevalt mitte metalliliste elementide vahel, üks aatom tõmbab ühist elektronpaar tugevama jõuga kui teine. Elektronegatiivsus- on suurus, misnäitab keemilist elemendi aatomi võimt tõmmata sidemes enda poole ühist elektronpaari. Osalaeng- iseloomustab elektron tiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Iooniline side vastasmärgiliste lengute tõmbumine Iooniline side tekibselliste elementide vahel mille elektronekatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9. Iooniline side esineb aktiivse ja mitemetalli vahel.
ladusam. Kuna ettevõtte toodetele nõudlus suur, siis firma laienemine võiks kasulikuks osutuda. Kasutusele võiks võtta ka teisi metalli. Tootmine võiks ka laienede robotite näol, mis aitaks toodete hinda konkurentsis hoida. Selline invensteering on küll kulukas kuid võib tagada parema töö ja suurema tootlikkuse. Firma potentsiaalseteks klientideks on enamasti alumiinium osade kasutajad. Usun, et mida aeg edasi seda laiemalt leiab ka alumiinum kasutamist oma hea metalliliste omaduste tõttu. Alumiiniumvalu tehas paistis olevat konkurentsivõimeline. Ettevõtte kohta võiks leida internetist rohkem informatsiooni, mis oleks ka turu osas kasulikum. Metecsi's oli inimestele ka võimaldatud toitlusatamine, mis võiks ka selles firmas olla. Tööjõulise inimese kõht peaks olema täis. Tootmine paistis olevat efektiivne.
korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes) oksüdeerumine-elektronide loovutamine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerudes) redutseerumine-elektronide liitmine redoksreaktsioonis;sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine sulam-mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal;saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel särdamine-kuumutamine õhuhapniku juuresolekul. maagi rikastamine-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikaliste omaduste erinevust, näiteks, erinevat tihedust, märgavust või magnetilisi omadusi KEEMILINE KORROSIOON: reageerimine kuivade gaasideg(O2;Cl) või vedelikega(bensiin;õlid).
Metalliaatomite vahel tekib erilist tüüpi keemiline sinde metalliline side. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla. Elementide metalliilised omadused tugevnevad perioodis paremalt vasakule. Metalli reageerimisel õhuhapnikuga tekib nende pinnale oksiidikiht. Tüüpiliste metalliliste elementide oksudatsiooniaste ühendites on reeglina võrdne .elemendi rühmanumbriga perioodilisustabelis. Aktiivseid metalle tuleb säilitada suletud anumas õli- või petrooleumikihi all. Kuumutamisel muutuvad metallid aktiivsemaks. Metalli reageerimisel hapetega eraldub vesinik ning tekivad metalli katioonid, mis koos happe anioonidega moodustavad soola. Metalli reageerimisel veega tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik.
P: +15 2)8)5)1s22s22p63s23p3 Fe: +262)8)14)2) 1s22s22p63s23p64s23d6 Ruutskeem näitab elektronide paiknemist nii alakihiti kui ka orbitaalide kaupa. Ühte orbitaali märgib üks kastike, millel võib asuda kas üks elektron või kaks elektroni, vastavalt paardumata elektron või elektronpaar. Hundi reegel alles siis, kui kõigil sama alakihi orbitaalidel on olemas üks elektron, algab nende täitumine teise elektroniga. Fosfor: Elementide metalliliste omaduste suurenemine: - rühmas ülevalt alla, sest elektronkihtide arvu kasvamise tõttu suureneb aatomi raadius ehk välinen elektronkiht kaugeneb tuumast; - perioodis paremalt vasakule, sest väheneb tuumalaeng (ja ühtlasi kasvab ka aatomi raadius) Mittemetallidel täpselt vastupidi. elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Keemilised sidemed jne:
Katioonis on elektronide arv väiksem kui tuumalaeng. Anioon negatiivselt laetud ioon. Aatom on liitnud väliskihti elektrone et saavutada püsiv elektronkiht. Anioonis on elektronide arv suurem kui tuumalaeng. Kuidas ioonid tekivad? ioonid tekivad aatomite elektronide liitmisel või loovutamisel. Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse. Ioonid moodustavad nn kristallvõre. Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Metalliliste ja mittemetalliste elementide vahel. Püsivas seisundis aatomil on üldreeglina väliskihis 8 elektroni nn elektronoktett. LIHTAINE JA LIITAINE Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Jaguneb metallideks ja mittemetallideks. Lihtained mis koosnevad molekulidest: H2, O2, N2, F2, Cl2, Br2, I2. Liitaine koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest. METALL JA MITTEMETALL Metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud ühised omadused. (hea
A- rühm on peaalarühm. B- rühm on kõrvalalarühm. Samas rühmas asuvate A- rühmade elementidel on ühesugune väliskihi elektronide arv aatomis. Rühma numbri suurenedes väliskihi elektronide arv kasvab. B- rühma elemente nimetatakse ka siirdemetallideks. B- rühmade elementidel on väliskihis reeglina 2 elektroni. 3. 4. Aatomiraadiuse kasv metalliliste omaduste tugevnemine Mittemetalliliste omaduste tugevnemine 5. Elektronide kahesugune iseloom Elementaarosakesed Laine Orbitaal need ruumiosakesed kus elektron liigub Orbitaalid Spinnid (elektroni oletatav suurus) elektroni pöörlevast
Aine ... Puhtal ainel on kindlad omadused, mille alusel teda teistest ainetest eristada. Värvus ... Igal puhtal ainel on kindel sulamistemperatuur. TAHKE ... Vee tihedus on 1,0 kg/dm3 ehk 1,0 g/cm3. 5)Elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine. Ka minu kodus kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks termomeetreid. 6)nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³. Neid seostatakse eelkõige keskkonna saastumise ja toksilisusega. Levinumad raskmetallid on arseen (As), kaadmium (Cd), koobalt (Co), kroom (Cr), vask (Cu), elavhõbe (Hg), mangaan (Mn), nikkel (Ni), plii (Pb), tina (Sn) ja tallium (Tl), nende lubatud sisaldused nt. merevees ja emissioonid loodusesse on seadusega reguleeritud. Mõned neist elementidest (Cu, Co, Mn, Cr) on inimestele väikestes kogustes vajalikud,
3.Metallid juhivad hästi elektrit, sest ................................................. ........................... (metalli metalli aatomid on väikesed, aatomite väliskihi elektronid saavad liikuda üle kogu kristalli, metalli ioonid on püsiva laenguga) 4.Keemilistes reaktsioonides metalli aatomid .................................................................. ( loovutavad elektrone, liidavad elektrone, reageerivad omavahel) 5.A- rühma metalliliste elementide oksüdatsiooniaste ühendites võrdub .................................. ( 2-ga, 8-ga, rühma numbriga, perioodi numbriga) 6. Metalli ja happe vaheline reaktsioon on .............................reaktsioon ( lagunemisreaktsioon , asendusreaktsioon või ühinemisreaktsioon) 7.Väheaktiivsed metallid reageerivad hapetega ........................(ei reageeri, rahulikult) (7p) Koosta järgmiste ühendite valemid! raud(III)hüdroksiid Fe(OH)3 baariumoksiid BaO kroom(III)nitraat Cr(NO3)3
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse
aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronipaari sama tugevusega. 7. Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8. Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi aatomi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronipaari. 9. Elektronegatiivsus suureneb vastavalt elementide metalliliste omaduste nõrgenemisele ja mittemetalliliste omaduste tugevnemisele. 10. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli seondumisel. 11. Ioonvõre moodustavad kristallivõre keskmetes asuvad ioonid. Ioonvõre hoiab koos ioonne side. 12. Iooniline side on vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis. 13. Ioonsed ained on kõvad, kuid haprad, neil on kõrge sulamistemperatuur, nad on head elektrijuhid sulatatult, lahustuvad vees küllaltki hästi. 14
Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid Tüüpilised mittemetallilised elemendid Väliskihil 5 elektroni Moodustavad ühendeid o.a III kuni V Saavad nii liita kui loovutada elektrone Elektronegatiivsemate elementidega (hapnikuga) on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a Metalliliste elementidega (vesinikuga) on negatiivne o.a Lämmastik Nitrogenium N 2 stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15 O.a III kuni V N+7| 2) 5) 1s²2s²2p³ Mittemetall Lämmastik Aatommass on 14,0067 N2 Molekuli läbimõõt on 0,32 nanomeetrit Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta Sulamistemp on 210ºC Keemistemp on 196ºC Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas 78% Maa atmosfäärist Oluline bioelement
· Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlemisi vähe elektrone. Elemendi metallilised omadused avalduvad seda tugevamini, mida kergemini tema aatomid LOOVUTAVAD väliskihi elektrone, muutudes ise positiivselt laetud ioonideks, et saavutada oktetti stabiilset olekut. Ca 2 e- Ca2+ Rühmas ülevalt alla liikudes kasvab elektronkihtide arv, mistõttu suureneb aatomi raadius ning väliskihi elektronid kaugenevad tuumast. Niisiis mõjub neile väiksem
Vabalt ja korrapäratult liikuv elektronide kogum moodustab ühtse elektronipilve. Metalli aatomiehitus- enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike, tavaliselt 1-3, kõige sagedamini 2. Metalli aatomid on suhteliselt suurtebmõõtmetega, aatomite väliskihi elektronid on tuumast küllalt kaugel ja tuumalaengu mõju neile pole kuigi tugev. Seetõttu hoitakse väliskihi elektrone aatomis nõrgalt kinni(mis väljendub ka metalliliste elementide madalas elektronegatiivsuses). Metallilised elemendid perioodilisustabelis Perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles elementide metallilised omadused nõrgenevad. Aktiivsemad metallid asuvad tabeli vasakpoolses alumises osas. Elementide metallilised omadused nõrgenevad tabelis enam-vähem diagonaalsuunas alt üles ja vasakult paremale. Sellepärast on ka ligikaudne piir metallide ning mittemetallide vahel diagonaalne.
KEEMIA 1) Tea metallide keemilisi omadusi, oska kirjutada neid iseloomustavaid keemilisi reaktsioonivõrrandeid . Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni. · Ehitus lihtainena: aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristalli. Metallid jaotatakse aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseteks metallideks metall + hapnik-- oksiid metall + hape-- sool + vesinik metall + vesi leelis (hüdroksiid, alus) + vesinik
rühmas? PÕHJENDA! 11. Kuidas saab teada, mitu elektroni võib maksimaalselt siduda mingi elektronkiht? Ülesanded 1. Järjenumbri, elektronide arvu, neutronite, prootonite, aatommassi määramine, rühma ja perioodi leidmine. 2. Elektronskeemi, elektronvalemi (NB! elektronkihtide täitumise järjekord) ja ruutskeemi koostamine erinevate elementide aatomitele ja nende ioonidele, aatomiraadiuste määramine. 3. Metalliliste ja mittemetalliliste elementide määramine. 4. Ruutskeemi, elektronvalemi, elektronskeemi järgi osakese määramine. 5. Elemendi max ja min oksüdatsiooniastme leidmine., oksüdeerija ja redutseerija määramine 6. Oksiidide ja vesinikuühendite valemite koostamine Tv lk 17 ül 6, lk 9 ül 6, lk 12 ül 3 * Al Br Be Cr N järjenumber 13 35 4 24 ä i prootonite arv 13 35 4 24
22.Mis juhtub raua roostetamisel? Metalli korrosioon 23.Millised tegurid soodustavad metalli korrosiooni? hapnik niiskus happed (happeline keskkond) soolad soe temperatuur 24.Millist meetoditega saab metalli korrosiooni ära hoida? hapniku mitte juurde lasta värvida/lakkida/õlitada isoleerida keskkonnast katta aktiivsema metalliga Al kaitseb aga vask soodustab 25.Mis on sulam? Mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse eamasti koostisainete kokkusulamisel 26.Millised eelised on sulamitel võrreldes puhaste metallidega? Sulamid on püsivamad ja mitte nii kallid 27.Nimeta tähtsamad rauasulamid, nende koostis ja kasutamine. Malm-5% süsinikku ja teisi aineid Teras- sisaldab süsinikku, vähesel määral väävlit, fosforit 28.Nimeta tähtsam alumiiniumi sulam, selle koostis ja kasutamine. Duralumiinium- põhilisandiks on vask (väikesel määral magneesiumi ja mangaani)
[1] See protsess tekitab adsorbendile adsorbaadi (molekulid või aatomid, mis akumuleeruvad) kihi. Erineb absorptsioonist selle poolest, et absorptsiooni puhul vedelik imbub või lahustub vedelikus või tahkises.[2] Mõiste sorptsioon hõlmab mõlemat, nii adsorptsiooni kui absorptsiooni. Desorptsioon on adsorptsiooni vastupidine protsess. Sarnaselt pindpinevusega on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Ainehulgas on aatomid iooniliste, kovalentsete või metalliliste sidemetega seotud teiste sama aine aatomitega. Adsorbendi pindmised aatomid pole täielikult ümbritsetud, mistõttu saavad seonduda adsorbaadiga. Sideme iseloom sõltub osavõtvatest ainetest, adsorptsiooni jaotatakse tavaliselt füüsikaliseks adsorptsiooniks (iseloomulikud nõrgad van der Waalsi jõud) ja kemosorptsiooniks (iseloomulikud kovalentsed sidemed). Füüsikaline adsorptsiooni alla kuuluvad ka elektrostaatiliste jõudude mõjul tekkivad sidemed
Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad, raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erinevate värvustega · Ei juhi elektrit · Lihtainetes on kovalentsed sidemed · Esineb allotroopiat Allotroopia Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. · Erinev aatomite arv(nt hapnik)
esimeses astmes eraldub happe lahusesse 1 vesinikioon, teises teine jne.Ioonide vahelised reaktsiooni kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunad. Ioonide vahelised teaks. Kulgeva vee (vm teise nõrga elektrolüüdi) tekkimise suunas. Ioonidevah. Reaks. Lahuses toim, ting, kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Tüüpiliste(a rühm) metalliliste elementide oa ühendites võrdub enamasti rühma nr. Redoks reaks. Võrdub oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinik ioonid. Metallide pingereas on metallid reastatud redutseerivate omaduste nõrgenemise suunas. See rida peegeldab metallide võimet loovutada elektrone vesilahuses kulgevates reaktsioonides. Metallid
Nt: LiOH, Ba(OH)2, KOH Sool- kristalsed aine, mis koosnevad metallikatioonidest ja happeanioonidest. Nt: K2CO3, Fe(NO3)3, Na2SO4, FeSO4 Oksiid- kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik. Nt: CaO, NO, Fe2O3 Indikaator- aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest (vesinikioonide sisaldusest); kasutatakse lahuse pH määramisek. Nt: lakmus, fenoolftaleiin, metüüloranz Sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal; saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. Nt: malm, teras, duralumiinium, pronks, messing Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme erineva lihtainena (allotroobina). Nt: C esineb teemandina ja söena Amforteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. Nt: Al ja Zn 2Al + 2KOH 2K[Al(OH)4] + 5H2 Vee karedus- lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus vees.
kaasneb elementide o-a muutus redutseerija aine, milles osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) oksüdeerija aine, milles osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel maak maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks alumiinotermia maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel protektor kaitstav metallese pannakse kontakti juhtme abil aktiivsema metalliga
elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadius kasvab, mistõttu nende elektronegatiivsus väheneb ja mittemetallilised omadused nõrgenevad · VIA rühma elementide aatomite väliskihis asub 6 elektroni · Väliskihi täielikust täitumisest on puudu 2 elektroni, järelikult saavad nad moodustada ühendeid o.a-s -II kuni VI · Negatiivses o.a-s ühendeid moodustavad nad metalliliste ja endast vähemaktiivsete mittemetalliliste elementidega · Väävli ja hapniku sarnasus avaldubki kõige selgemini o.a-s -II ühendite korral · Väävli aatomite raadius on suurem kui hapniku aatomitel, seetõttu loovutavad nad elektrone kergemini · Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on väävli aatomitel positiivne o.a · Juhul kui väävli aatomid kasutavad keemilise sideme moodustamiseks vaid nelja 3p-alakihi elektroni, tekivad ühendid o.a-s IV
Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa suurenemine . Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerides) . Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa vähenemine. Korrosioon metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. Maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Metalliline side keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Kütuseelement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüdatsioonil vabaneva energia arvel.
lisaks kovalentsetele sidemetele ka vesiniksidemed. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Ained mis moodustavad veega tugevaid vesiniksidemeid lahustuvad vees hästi. Vesinikside on oluluselt nõrgem kui kovalentne side. Metallides esineb aatomite vahel erilist tüüpi keemiline side- metalliline side, mis tuleneb metalliliste elementide aatomiehituse iseärasustest. Metallides saavad väliskihi elektronid suhteliselt kergesti minna ühe aatomi juurest teise aatomi juurde. Seetõttu tekib metallides aatomite vahel metalliline side, kus ühiseks muutunud väliskihi elektronid seovad kõiki aatomeid metallikristallis. Metallides esinevat metallilist sidet selgitab elektrongaasi mudel, mille järgi metallvõre koosneb metallikatioonidest, mida hoiavad koos nende vahel kiiresti ringi liikuvad väliskihi elektronid.
LÄMMASTIK JA FOSFOR KÄTLIN TALUR 10.KL ÜLDISELOOMUSTUS v Lämmastin ja fosfor kuuluvad peroodilisustabelis VA rühma elementide hulka. v Väliskihil 5 elektroni v Saavad nii liita kui loovutada elektrone v Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a- v Ühendites metalliliste või endast vähem elektronegatiivsete mittemetalliliste elementidega (nt vesinikuga) on neil negatiivne o-a. v Lämmastiku kõige iseloomulikumad o-a ühendites on III(nt NH3) ja (nt HNO3 ja nitraadid), kuid tal on arvukalt ühendeid ka vahepealsetes o-a. v Fosfori püsivaim o-a ühendites on V (nt H3PO4 ja fosfaadid) . v Põhiosa looduses leiduvast lämmastikust esineb lihtainetena atmosfääris( moodustades sellest 78%). v
...................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................8 Reaktsioonivõrrandite koostamine. ............................................................................................9 Aatomi ehituse seos perioodilisussüsteemiga........................................................................... 10 Metalliliste omaduste muutumine perioodilisustabelis.............................................................10 I MÕISTED molekul aine väiksem osake, millel on ainele iseloomulik koostis;koosneb aatomitest. aatom üliväike aine osake, koosneb tuumast ja elektronidest. ioon aatom või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng. oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga.
(Cu,Hg,Ag,Pt,Au) Raud reageerides hapetega on II! Metalli asukoht pingereas iseloomustab seda, kui kergesti tema aatomid oksüdeeruvad vesilahustes kulgevates reaktsioonides metalli hüdraatunud katioonideks. Ca - 2 e - -> Ca2+ metalli aatom hüdraatunud katioon Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul on tugevamad redutseerijad kui vesinik ja tõrjuvad hapete vesilahusest vesiniku välja. Metallide pingereas on metallid reastatud metalliliste omaduste nõrgenemise suunas. Metallide reageerimine veega AINULT kõige AKTIIVSEMAD metallid reageerivad aktiivselt veega. Tavatingimustes on metallid vee suhtes püsivad. Leelis ja leelismuldmetallid on väga tugevad redutseerijad. Tõrjuvad veest välja vesiniku. Vesi käitub oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised.
hobuseid, lehmi, küülikuid, kitsi, kaamleid, erineva tekstuuriga siidi, kookoneid, eri liiki kapju, hai hambaid, hirve sarvi, kilpkonna kestu, korke, vaiku, lakke ja õli, jaanalinnu sulgi, paabulinnu sabasid, merevaikku, kummi, kõiki maake jne. Menlo Parki näol oli Edison loonud esimese tööstuslikult asjaomase labori teadmiste loomisel ja kontrollimisel. Patent elektrilisele lambile Pärast mitmeid katseid plaatina ja muude metalliliste kiududega pöördus Edison tagasi süsinik hõõgniidi juurde. Esimene suurem katsetus toimus 22. oktoobril 1879 ja see kestis 40 tundi. Edison jätkas oma disaini parandamist ja 4. novembril 1879 esitas ta USA patendi elektrilisele lambipirnile, mis töötas 6 süsinik hõõgniidi ja keerdus liistu abil, mis olid ühendatud plaatinast kontaktliini külge
72) Iooniline lahus - 73) Lahuse elektrijuhtivus - sõltub ioonide kontsentratsioonist, nende laengust ning liikumiskiirusest. ( Kui vees suureneb lahustunud ainete kontsentratsioon, siis tõuseb ka lahuse elektrijuhtivus.) 74) Aktiine metall - 1A ja 2A rühma metallid. 75) Väheaktiivne metall - 76) Väärismetall - on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. 77) Sulam - mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. 78) Korrosioonitõrje - 79) Molekuli struktuur - 80) Üksikside - on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. 81) Üksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. 82) Kaksikside - on keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. 83) Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari.
Komplekteeritud laagri hülsid pressitakse dedvudtoru sisse üks vöörist teine ahtrist. Bakautlaagrite korral valmistatakse laagri alumised liistud puidukiu ristisuunas ja ülemised pikisuunas . ülemiste ja alumiste liistude vahele on pandud valgevask tugiliistud , mis fikseerivad liistude asendi hülsis ega anna neile võimalust sõuvõlliga kaasa pöörlemiseks. Kõige levinenum kaasaegsetel laevadel on metalliliste laagrite kasutamine. Sel juhul kujutavad dedvudlaagrid endast malmist või roostevabaterasest valmistatud pukse, mis on seest üle valatud babiidiga. Puksi ehk hülsi paksus peab olema vähemalt 10 % sõuvõlli diameetrist ja babiidi kihi paksus sõltuvalt võlli diameetrist 3 - 5 mm. Babiitlaagrid nõuavad rõhu all õlitust . Õlirõhk hoitakse pidevalt ühtlane võlliliinist kõrgemal asuva õlipaagi ühtlase
Nimetused igapäevaelus - rooste Nimetused tööstuses - hematiit, rooste (hüdratiseeritud raua oksiid), punane raua oksiid, sünteetiline magnemiit Leidumine looduses - on maakmineraal hematiit, leidub inimese veres Omadused - ferromagnetiline (magneetub välise magnetvälja toimel ehk loob oma sisese magnetvälja), tumepunase värvusega, kergesti hapete poolt mõjutatav Kasutamine - rauatööstuses (raua, terase ja erinevate sulamite valmistamiseks), metalliliste ehete ja läätsete poleerimine, kasutatakse pigmendina (ka kosmeetikas) Tähtsus - on üks kolmest põhilisest raua koostisesse kuuluvast oksiidist Saamine 1) Raud(III) oksiid on raua oksüdeerumise saaduseks. Seda saab valmistada laboris kasutades naatriumvesinikkarbonaadi lahuse elektrolüüsi. 4 Fe + 3 O2 + 2 H2O 4 FeO(OH) Hüdratiseeritud raud (III) oksiid ehk antud valemis Fe(O)OH dehüdratiseerub umbes 200 °C juures. 2 FeO(OH) Fe2O3 + H2O
langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti. Üldiselt on need tumedad, kaetud hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See üks tähtsamaid tunnusjooni. Esineb pinnal ka tihedalt põimunud soonekesi. Peeneteralises põhimassis on rohkelt tumedaid, hõbedaselt lõikivaid, millimeetrist väiksema läbimõõduga kerakesi ehk kondreid. Need on primaarse kosmilise aine tombukesed. Erinevalt Maal esinevatest kivimitest on kivimeteoriidi põhimassis metalliliste teradena veel nikkelraua sulamit. Jämedateralistel aga mõnikord kondrid puuduvad ja nimetatakse akondriititeks. Neid teatakse 140, millest 13 meenutavad Kuu ja Marsi kivimeid. Neid tuntakse Shergotty, Nakhla ja Chassigny meteoriitide järgi SNC-meteoriitidena. Foto: Akondriit - Luotolax, Soome, langes 13. detsembril 1813 Raudmeteoriidid: Ehk sideriidid. Raudmeteoriitide keemilises koostises esineb valdavalt raud (76 94%) ja nikkel (5 25%)
Milline on nende max o-a.? Põhjendage. ühesuguse kõrgeima o.-a on elemendid on N ja P (V), sest nad loovutavad väliskihilt 5 elektroni. Ühesuguse kõige väiksema o.-a alemendid on O ja S (-II), sest nad võtavad väliskihti maksimaalseks täitmiseks juurde 2 elektroni. 6. Kumb element on metallilisemate/ mittemetallilisemate omadustega. Nt As on rohkem mittemetalliliste omadustega kui Ga, Fe on rohkem metalliliste omadustega kui Br (saab vaadata perioodilisuse tabelist) 7. Millis(t)e lihtaine(te) suhtes käitub element... oksüdeerijana, millis(t)e suhtes redutseerijana. Nt Fosfor käitub a) O2 suhtes redutseerijana (fosfor loovutab elektrone hapnikule, sest hapnik on elektronegatiivsem) b) Ca suhtes oksüdeerijana (fosfor omastab elektrone) 8. Koostage elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem a) ioonile... ; b) elemendile.... Mitu elektronkihti on nendel aineosakestel? Z=7
Dzabir uuris, kirjeldas ja valmistas litriole , maarijaid , salapeetrit , väävel-, lämmastik- ja äädikhapet, kasutas destillatsiooni , sublimatsiooni, kristallimist jm. Euroopas tuntakse Dzabiri latiniseeritud nime all Geber. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 9) keskaja suurim alkeemik oli Abu Ali Ibn Sina (980-1037), kes sai euroopas tuntuks avicenna nime all. Ibn sina töötas välja alkeemilise õpetuse metallide loomusest. Ta arvas, et elavhõbe on metalliliste omaduste kandja, väävel aga annab metallidele võime muutuda tule mõjul. Erinevalt teistest alkeemkutest arvas Ibn Sina, et ühte metalli pole võimalik muuta teiseks. Oma töös ,,Tervekssaamise raamat" taväidab , et keemiliste muutuste mõjul võib punane metall muutuda valgeks, nii et ta sarnaneb väga hõbedaga, või kollaseks, kullasarnaseks , metalli sisemine olemus jääb aga endiseks. (Hergi Karik, Mosaiik, Tallinn . ,,Valgus" . 1984 lk. 9-10)
aineid, milles iooniline side on selges ülekaalus võrreldes kovalentsega(nn valdavalt iooniline 8 side). Seega on iooniline side pigem ideaalne mudel, millele valdavalt ioonilise sidemega ained suurema või väiksema täpsusega vastavad. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Ioonsete ainete hulka kuuluvad aktiivsete metalliliste ja mittemetalliliste elementide omavahelised ühendid-leelis- ja leelismuldmetallide halogeenid ja oksiidid, näiteks NaF, KBr, BaCl2, Li2O, CaO jt. Need ühendid koosnevad ainult kahe elemendi aatomitest. Ioonilien side katioonide ja anioonide vahel esineb ka keerulisema koostisega soolades, näiteks Na2CO3 ,Mg(NO3) 2, CuSO4 ning aktiivsete metallide hüdroksiidides ( leelistes), näiteks NaOH,LiOH,Ba(OH) 2 jt. Anioonide koostisse kuuluvate aatomite omavahelised
,,Päikesepatarei koosneb kahest ränikihist erinevatega lisanditega (boor või fosfor; fosforil on vaba elektroonpaar, mida ta võib doneerida, aga booril on vaba elektroonorbital, kuhu ta võib elektrone vastu võtta). Ühes kihis tekkivad vabaelektronid, aga teises nende puudus, nii nimetatud augud. Kui patareile langevad valgusefotonid, algab elektronide liikumine ühest kihist teisesse, teisisõnu tekib elektrivool, mis liikub metalliliste kanalite kaudu akusse või elektritarbijale, ja pärast tagasi esialgsesse kihisse. Mida suurem on päikesepatarei pindala, seda võimsam see on, samuti võib ka ühendada mitu väikest patareid, et suurendada nende võinsust. Päikesepatareid tavaliselt katab klaasikiht, mis kaitseb patareid mehaanilisest ning väliskeskkonna mõjust." Päikeseenergia maailmas ja Eestis Kogu maailmas toodeti 2011. aastal PV-paneelidega 0,5 % elektrienergiast (tippkoormuse ajal 1 %), Euroopas 2 % (4 %)
Fluoriplast ehk Teflon kasutatakse keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamsieks jm. · · · · · · · Kalkogeenid · Kalkogeenid kuuluvad VIA rühma ja tähtsamad neist on Hapnik ja Väävel. On suht tugevate mittemetalliliste odaustega kuid jäävad elektornegatiivsuselt alla halogeenidele. Nende tavaliseks o.a-ks on II või VI. Negatiivne o.a on ta tavaliselt metalliliste ja vähemaktiivste mittemetalliliste elementidega. Positiivne o.a on neil hapniku ja suurema elektronegatiivsusega ainetega reageerimisel(väävel regeerib nii). · Hapnik on levinuim element maakoores ja teda leidub lihtainena kui ka ühenditena. · Väälite leidub kõige enam väävliühenditest sulfiididest(püriit DeS , PbS jt) ja õhkusaastavatest gaasilistest väävliühenditest(H S, SO ). Väävlit leidub ka looduses ehedal kujul. · Hapnik
annaabi.ee 
