Au-kompleksühendid, milles liganditeks on mittemetallide Cl-, N-, S- või P-aatomirühmad on tugeva vähivastase toimega, pidurdades DNA biosünteesi vähirakus. 4. vanaadium: peamised o.-a, peamised ühendid ja nende kasutusalad. Vanaadiumile on iseloomulik moodustada erinevatel oksüdatsiooniastmetel eri värvusega ühendeid: II violetne, III - roheline IV sinine, V - värvitu või kollakasoranz kuni punane. Vanaadiumühendite oküdatsiooniaste on vahemikus -III ... V. V2O5 - divanaadiumpentaoksiid, tahke ainena tavaliselt helepruun, oranzi varjundiga tahke aine, sadestamisel lahustest kollakasoranz kuni punane. Puhast V2O5 saadakse ammooniumvanadaadi lagunemisel 400-500C juures: 2NH4VO3 V2O5 + 2NH3 + H2O. Ta on efektiivne katalüsaator teatud oksüdatsioonireaktsioonides, eriti oluline on see SO2 oksüdeerimisel SO3-ks väävelhappetööstuses. Laialdaselt kasutatakse ka katalüsaatorina orgaanilises keemias
neist tähtsamad 4 (+ eri krist-vormid, vt tabel) - kõik tahked, kristallil. · Oksiidid Toatemp-l püsivaid oksiide üle 10, VO V2O3 VO2 V2O5 ___________________________________________________________________________ Värvus hall must tumesinine oranz tihedus, kg/dm3 5,76 4,87 4,34 3,36 sul-temp, °C 1830 1970 1545 680 happelisus/ alusel. nõrgalt amfot
CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II FeO raud(II)oksiid V2O5 divanaadiumventaoksiid SO3 vääveltrioksiid N2O dilämmastikoksiid Mangaandioksiid MnO2 Triraudtetraoksiid Fe3O4 Happed. Tunnused: hapuka maitsega, vees hästi lahustuvad, vedelad või tahked ained, söövitavad, muudavad indikaatorite värvusi. Nt. H2, H2O, H2SO4- Liigitamine : Tugevad happed : H2SO4, HCl, HBr, HNO3, HI. Nõrgad happed : kõik teised.. Hapniku sisalduse abil : Hapnikhapped : H2SO4, HNO3 ( kõik kus O sees )
o SO2 saamine keevkihi ahjus Min ox -3 S+O2SO2 / 4FeS2+11O22Fe2O3+8SO2 Max ox +5 Proukt ahjugaas millest saadud gaas puhastatakse tolmust ning suunatakse kontaktaparaati. Iseloomulikumad -3;+3;+5 Kontaktaparaat on reaktor, milles on katalüsaator. Katalüsaatoriks Manaadium V oksiid Allotroopsed ühendid ehk V2O5 e. 2SO2+O22SO3 Punane fosfor: Polumeerse struktuuriga tumepunane pulber; Süttimistemp 240C; Ei helendu; Ei lahustu vees; Ei ole mürgine o SO2 SO3 saamine Valge fosfor P4 : Valkjas kollase värvusega; Vahataoline aine; Mürgine; Helendub; Süttib
· Kertopuu sideaine · Tekstoliit · Kiuliste soojusisolatsioonmaterjalide sideaine (klaasvill, kivivill jne) 7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester CH3COOH + CH3CH2 OH= CH3COOCH2CH3 + H2O c) d) akrüülhape + etüleenglükool CH2=CHCOOH + HOCH2CH2OH .............. 8. Kuidas kõvendatakse küllastamata polüestervaike? 1) Kõvendamine on ristsidemete tekitamine. Stüreeniga kõvenevad (parafiini-sisaldavad): kiirendina kasutatakse V2O5, initsiaator: peroksiide või hüdroperoksiide; inhibiitor: hüdrokinooni (pikendab eluiga) isolaator: vahad, parafiin (takistavad kõvendi aurustumist) Akrüülestritega kõvenevad (parafiini-vabad): *keemilise initsiaatoriga (keemiline) *fototundliku initsiaatoriga (füüsikaline) bensoiini rühma ühendites UV-kvandi toimel dissotseerub C-C side. Tekkinud vaba radikaal kutsub esile põiksidemete tekke polüestervaigus tüüpilise radikaalpolümerisatsiooni.
. - - , - , ; - - ( ): , ; - - - , - . 1 HS- - 7 NH3OH+ - 2 N3- - 8 NO+ - 3 9 NCS- - 4 NO2+ - 10 O22- - 5 O2+ - 11 O2- - 6 PH4+ - 12 O3- - H2CrO4 - ; VO2+ - Na2HPO4 - ( ); OCN- - KNO3 - ( ); UO2+ - V2O5 (); OH- - N2O4 - (); AsH3 Ag2O - ; HN3 CaS - ; B2H6 Bi2O3 ; H2S Pb(OH)2 - ; B4H10 (10) Cu2O - ; NH3 H2SO3 ; HCN Fe2O3 - ; N2H4 Cr2(SO4) - ; HCl SO3 - ( ); NH2OH H3BO3 - ; HF NaCN - ; PH3 FeO ; HI NiS - ; SiH4 V2O3 - ; K2HPO4 - ; Pb(OH)4 - (IV); HAsO2
laguneb. Vääveldioksiid ja tema vesilahuse valastavad paljusid värvaineid, seepärast pleegitatakse temaga õlgi, siidi, paberit jm. Kaltsiumvesiniksulfitit tarvitatakse paberitööstuses tselluloosi eraldamiseks puidumassist. Peamine kogus vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks. - 8. Vääveltrioksiid--SO3. Vääveltrioksiidi saadakse vääveldioksiidi katalüütilisel oksüdatsioonil katalüsaatorite (V2O5, Pt, Gr2O3) manusel ning kõrgel temperatuuril (450- 500*C): Pt 2SO2+O2--------------2SO3 Vääveltrioksiidi esineb olenevalt katsetingimustest mitmes erikujus: tema kristallid võivad meenutada jääd või sarnaneda asbestikiududega, sõltuvalt omavahel seotud SO3 molekulide arvust n. Üldkujul võime vääveltrioksiidi on tugev oksüdeerija, mitmed ained (fosfor) võivad temas süttida. Vääveltrioksiidi reageerimisel veega moodustub väävelhape:
SO2(g) + H2O(l) H2SO3(aq). Dissotsiatsioon toimub esimeses astmes: H2SO3 H+ + HSO3-. Väävlishappe soolad on sulfitid. Väävlishapet kasut pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Kuumutamisel sulfitid diproportsioneeruvad. SO2 ja sulfitid oksüdeeruvad kergesti: SO2+Cl2SO2Cl2/ 2NaSO3+O22Na2SO4. Väävelhapet toodetakse kontaktmenetlusel, kus väävel põletatakse hapnikus ja tekkiv SO2 oksüdeeritakse edasi SO3-ks, kasutades katalüsaatorina V2O5. S+O2SO2 ja siis 2SO2+O22SO3. SO3 moodustab veeauruga reageerides väga korrosiivse aerosooli. Seetõttu kasutatakse SO3 absorbeerimiseks 98% väävelhapet, mis annab SO3-ga tiheda, õlija vedeliku ooleumi (SO3 lahus H2SO4-s), mida väävelhappe saamiseks lahjendatakse veega. Väävelhape on maailmas kõige enam toodetud anorgaaniline ühend, mida kasutatakse väetiste, naftasaaduste, värvainete ja detergentide tootmisel.
Hapete ja nende soolade kasutamine. · SO2 reaktsioonil veega (nt lahustumisel) tekib väävlishape H2SO3: SO2(g) + H2O(l) H2SO3(aq) · Väävlishape eksisteerib tasakaalulise seguna kahest molekulist. Sellist nähtust, kus kaks või enam isomeeri lähevad pöörduvalt üle üksteiseks, nimetatakse tautomeeriaks. · Väävelhapet toodetakse kontaktmenetlusel, kus väävel põletatakse hapnikus ja tekkiv SO2 oksüdeeritakse edasi SO3- ks, kasutades katalüsaatorina V2O5. · SO3 moodustab veeauruga reageerides väga korrosiivse aerosooli. · Seetõttu kasutatakse SO3 absorbeerimiseks 98% väävelhapet, mis annab SO3-ga tiheda, õlija vedeliku ooleumi (SO3 lahus H2SO4-s), mida väävelhappe saamiseks lahjendatakse veega. · Väävelhape on maailmas kõige enam toodetud anorgaaniline ühend, mida kasutatakse väetiste, naftasaaduste, värvainete ja detergentide tootmisel. Umbes 2/3 väävelhappest kulub väetiste (ammooniumsulfaat, fosfaadid) tootmiseks.
to 2KHSO4 → K2S2O7 + H2O kaaliumdisulfaat Kõrgemal temp-l disulfaadid lagunevad: to K2S2O7 → K2SO4 + SO3 Tootmine - Lähtutakse kas vabast väävlist või lood. sulfiididest (näit. püriidist FeS 2) - Toorme põletamisel (“särdamisel”) → SO2 - SO2 oksüdeeritakse õhuhapnikuga o katalüsaatori (V2O5, Pt) manulusel: 500 C 2SO2 + O2 V2O5 2SO3 - SO3 lahustatakse H2SO4-s → “ooleum” Tegelikult on palju tööstuslikke meetodeid (tööstustootm. juba XVIII sajandil) Praegu üks mastaapsemalt toodetavaid keemiatööstuse produkte (maailmatoodang üle 150 milj.t/a) – H2SO4 leidub ka looduses (vulkaanil. allikates) Tioväävelhape H2S2O3 H2S2O3 – ebapüsiv juba temp-l 77 K vesilahustes laguneb, → SO2 + S + H2O
30 20 .1.1. " 10 1 : 2 1 10 /( ); 2-5 /( ); 3 3 0 /( ); S 10 3 S r , . 0 0,06 0,12 0,18 S % Qr / q3 q4 « . » (., , 1973). ( = 1,01 ... 1,05) q3 = 0,15% « , , » (., , 1980); 1,05 q3 = 0. 1.4. 1. (/, /, ...) : V2O5 = 10 -6 GV2O5 (1 - ) (1 - ) (1.6.) GV2O5 - V 2O5 (/); . , , = 0,07; = 0,05, = 0; , . . ( GV2O5 ) Sr > 0,4 % : GV2O5 = 95,4S r - 31,6 (1.7.) Sr (%). 1.5. . NO2 (/, /, ...), 2: q NO2 = 0,34 10 -7 Qir 1 - 4 1 (1 - 1 r ) 2 3 2 ,
annaabi.ee 
