hapniku aatomi kaudu. Füüsikalised omadused · Madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. · Lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. · Heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. · Omapärase lõhnaga vedelikud. Keemilised omadused On keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. Kasutusalad Eetrid on heaks lahustiks orgaanilistele ühenditele. Neid kasutatakse ka viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis. Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja
moodustada, siis on eetrid väga lenduvad. Veega ei anna nad samuti tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu lahustuvad vees väga vähe või üldsegi mitte. Samal ajal on eetrid headeks lahustiteks paljudele orgaanilistele ainetele ning see määrab ka eetrite kasutamise tööstuses ja laboratooriumis. Keemilised omadused Keemiliselt püsivad, eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti hapnikuga seoutd süsiniku juures. Tekivad äärmiselt plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetritega ümberkäimine nõuab palju ettevaatust, sest kui on õhuhapniku toimel eetripudelis pika aja jooksul moodustunud peroksiidid, siis eetri destilleerimisel võivad need plahvatada.
käsitlemine olema vastavuses kehtivate õigusaktidega. Ohtlike veoseid liigitatakse järgmiselt: klass 1 lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2 gaasid; klass 3 kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1 kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2 isesüttivad ained; klass 4.3 ained, mis veega kokku puutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase; klass 5.1 oksüdeerivad ained; klass 5.2 orgaanilised peroksiidid; klass 6.1 mürgised ained; klass 6.2 nakatavad ained; klass 7 radioaktiivsed materjalid; klass 8 sööbivad ained; klass 9 muud ohtlikud ained ja esemed. 1 Klass 1. Lõhkematerjaliseadus defineerib järgmised mõisted: Lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse
..karboksülaat -(C)OOR - (R)...aat imiinid =NH imino- -imiin =NR (R)imino- ketoonid (C)=O okso- -oon nitriilid -CN tsüano- -karbonitriil -(C)N -nitriil peroksiidid -O-OR (R)peroksü- - - M...karboksülaat karboksüülhapete -COO M soolad - M...aat tioolid sulfanüül- -tiool -SH Rühmade vanemus: -- < -=- < -NH2 < -OH < -C(=O)- < -CHO < -COOH
Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Kuna sidet hapniku ja süsiniku vahel on keeruline lõhkuda, on eetrid keemiliselt püsivad. Nende oksüdeerumisel tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad. Nad ei moodusta ei omavahel ega veega vesiniksidemeid, seega on lahustuvus vees väike. Teistele orgaanilistele ainetele on nad aga head lahustid. Sel põhjusel kasutatakse eetreid tööstuses ja laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi vahelisel reaktsioonil. Aine Valem Omadused Kasutamine Muu
kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid Mõjuvad temperatuuri vahemikus Eemaldavad tärkilise ja valguplekke 50-80% Kannatavad kuni 60 kraadist temp. Pleegitusained on peroksiidid, hüpokloriidid ja perboraadid Võivad olla allergia tekitajaks Keskonnale kahjulikud Loodussõbralikud pesupulbrid Ei sisalda fosfaate Ei sisalda klooriühendeid Ei sisalda kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid Koosnevad looduses lagunevatest ja keskkonnale ohututest ainetest Täispesupulbrid Sisaldavad pleegitavaid aineid Kasutatakse valge pesu pesemiseks Võivad sisaldada erinevaid lisaaineid
Avarii (lekke) ulatus ( kogus, hoiutingimused jne) Ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, mets,avamaastik) Ilmastik (tuule kiirus,temperatuur, õhu vertikaalne püsivus jne) Aine leviku iseärasused keskkonnas sh aine auru tihedus õhu suhtes Avarii toimumise aeg ( talvel, suvel, öösel , peval) 11 1. Lõhkeained 2. Gaasid 3. Põlevvedelikd 4. Põlevad tahked kehad 5. Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6. Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7. Radioaktiivsed ained 8. Sööbivad ained 9. Muud ohtlikud ained või matrejalid 12. 33 1 203 <------- ohutunnus,koosneb mitmest numbrist <-------Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2- gaas 3- põlv vedelik 4- kergesti süttis pulbriline aine 5- oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6- mürgine aine 8- söövitava toimega aine
süsivesinikrühmad tähestikulises järjekorras. Kui ühesuguseid süsivesinikrühmasid on rohkem, siis kasutatakse eesliiteid di, -tri jne. Nimetuse lõpuks on eeter. Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, sest sidet süsiniku ja hapniku vahel raske lõhkuda (tekivad tugev nukleofiil alkoksiidioon RO ning tugev elektrofiil karbkatioon R +, mis eelistavad ülikiiret taasühinemist). Eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergelt hapnikuga seotud süsiniku juurest. Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi või üldse mitte vees. Eetrid ise on aga head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. Kasutatakse selle omaduse tõttu tööstuses ning laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi reaktsioonil (CH 3CH2ONa + CH3CH2CH2Br
Reageerimine Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au 1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2. VÄÄVLIGA Leelismetallid juba Kuumutamisel sulfiidid hõõrdumisel (v
alustega · Happelised oksiidid jagunevad: 1. Happelised oksiidid, mis reageerivad veega ja tekib hape 2. Happelised oksiidid, mis ei reageeri veega, aga millele vastab mingi hape 5. AMFOTEERSED OKSIIDID on väheaktiivsed oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui alustega, ei reageeri aga veega. 6. NEUTRAALSED OKSIIDID ei reageeri hapete, aluste ega veega. 7. HAPNIKU BINAARSED ÜHENDID · Peroksiidid on kahest elemendist koosnevad ühendid, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega I (näiteks H2O2, Na2O2 jne) · Hüperoksiidid on kahest elemendist koosnevad ühendid, millest üks on hapnik, oksüdatsiooniastmega -0,5 (näiteks KO2). 8. OKSIIDIDE SAAMINE 1) Lihtainete põlemisel 2) Liitainete põlemisel 3) Hapnikhapete lagunemisel 4) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidide lagunemine kuumutamisel
Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: 1 Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. 2 Lihtainete o-a loetakse nulliks 3 Hapniku o-a ühendites on üldjuhul –II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid ning ühendid F2-ga. 4 Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, milles vesiniku o-a on –I. 5 Perioodilisussüsteemi IA ja IIA rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II. Töö eesmärk: Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine,
See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine).
koheselt tegutsema, et vähendada nende mõju miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste liigid klass 1 -- lõhkeained ja klass 5.1 -- oksüdeerivad neid sisaldavad esemed; ained; klass 2 -- gaasid; klass 5.2 -- orgaanilised klass 3 -- kergestisüttivad vedelikud; peroksiidid; klass 4.1 -- kergestisüttivad tahked ained, klass 6.1 -- mürgised isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus ained; lõhkeained; klass 6.2 -- nakatavad klass 4.2 -- isesüttivad ained; ained; klass 7 -- radioaktiivsed klass 4.3 -- ained, mis materjalid;
miinimumini.Ohtlikud ained jagunevad üheksasse klassi. Ohtlike veoste klassid klass 1—lõhkeained ja neid sisaldavad esemed; klass 2—Gaasid; klass 3—kergestisüttivad vedelikud; klass 4.1—kergestisüttivad tahkedained isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained; klass 4.2—isesüttivad ained klass 4.3—ained, mis klass 5.1—oksüdeerivad ained veega kokku puutudes eraldavad klass 5.2—orgaanilised peroksiidid kergestisüttivaid klass 6.1—mürgised ained gaase; klass 6.2 — nakatavad ained klass 7—radioaktiivsed materjalid klass 8—sööbivad ained klass 9—muud ohtlikud ained ja eseme Ohtlike veoste vedamine ja ohutus Iga ohtlikke veoseid vedav veoüksus peab olema varustatud üldiste ning
5. Hädaolukord sündmus või suvel, öösel, päeval) sündmuste ahel mis.. 12. ÜRO ohtlike ainete …,mis ohustab paljude inimeste klassifikatsioon elu või tervist või põhjustab suure 1)Lõhkeained; 2)Gaasid; varalise kahju või suure 3)Põlevvedelikud; 4) Põlevad keskkonna kahju. tahked ained; 5)Oksüdeerivad 6. Algsündmus on ained ja orgaanilised peroksiidid; … sündmus, mis põhjustab 6)Mürgised ained ja otseselt õnnetuse või algatab nakkusohtlikud ained; mg/l, 0,2 mg/l lühiajaliselt tekkiv 7)Radioaktiivsed ained; kahjustus. 8)Sööpivad ained; 9)Muud 18. Saastekontrolli aparaadi ohtlikud ained või materjalid. nimetus, millega saab 13. ÜRO ohtlike ainete määrata TTMA tunnusnumber (alumine ja Gragher m31
seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Oksüdeerija Aine või ioon, mis seob elektrone, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb) Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: · Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. · Lihtainete o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe). · Hapniku o-a ühendites on üldjuhul II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid (H2O2, CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega OO (O22). · Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH2 jt, milles vesiniku o-a on I. · Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II .
korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks. Kemikaali kätlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja muu tegevus. Avarii TTMAga (tugevatoimeline mürkaine) sõltub: 1)TTMA keem ja füüs om 2)avarii ulatus 3)keskkonna iseärasused 4)ilmastik 5)aine leviku iseärasused (sh auru tihedus) 6)avarii toimumise aeg ÜRO ohtlikud ained: lõhkeained, gaasid, põlevvedelik, põlevad tahked ained, oksüdeeruvad ained ja peroksiidid, mürgised ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, sööbivad ained, muud ohtlikud ained/materjalid ÜRO tunnusnumbrid: ülemine 2-3 numbrit, igal konkreetne tähendus (2-gaas, 3- põlevvedelik), numbrite kordus tähendab ,,eriti"; alumine konkreetse aine nr kataloogis ÜRO keem aine ohukaart: identifitseerimine, koostis, ohtlikud omadused, esmaabi, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine+hoiustamine, mõju
kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele.......................................................................2 Metallide korrosioon...............................................................................................................3 Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosioonik. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materja.............................................. 3
Erinevused: * Eetrite vees lahustumine on väike või polegi aga alkoholide kolm esimest homoloogilise rea liiget lahustuvad vees igas vahekorras. *eetrid ei ole mürgised, alkoholid on(?) Keemilised omadused: * on keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. *oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. 10) Dietüüleeter (valem, omadused, ohtlikkus ja kasutusalad) Dietüüleeter, CH3CH2OCH2CH3 Omadused: *väga lenduv (keemistemperatuur +35,5 C) vedelik, *aurud on mürgised, õhust raskemad ja tuleohtlikud.
redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega. Elektronide ülemineku skeemi koostamisel lähtutakse aatomite oksüdatsiooniastmetest. Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. Lihtainete o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe). Hapniku o-a ühendites on üldjuhul –II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid (H 2O2, CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega –O–O– (O22–). Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH 2 jt, milles vesiniku o-a on –I. Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II. 2. Eksperimentaalne töö
Oksüdatsiooniaste märgitakse rooma numbritega aine valemis olevate elementide aatomite sümbolite kohale1, pannes negatiivse o-a ette märgi−. Oksüdatsiooniastme kindlakstegemiseks lähtutakse järgmistest üldreeglitest: Aine valemis olevate elementide aatomite oksüdatsiooniastmete algebraline summa on null. Lihtainete o-a loetakse nulliks (O2, H2, Fe). Hapniku o-a ühendites on üldjuhul –II, tuntumateks eranditeks on peroksiidid (H2O2, CaO2 jt) ning ühendid F2-ga (OF2 hapniku o-a II). Peroksiidid on ühendid hapnik-hapnik sidemega –O–O– (O2-2). Vesiniku o-a ühendites on üldjuhul I, eranditeks on metallide hüdriidid NaH, CaH2 jt, milles vesiniku o-a on –I. Perioodilisussüsteemi IA (Li, Na, K...) ja IIA (Be, Mg, Ca...) rühma elementide o-a ühendites on vastavalt I ja II; alumiiniumil III; tsingil ning kaadmiumil II.
moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn. Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Fe) korrodeerub Zn. lBiokorrosioon Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. lRauasulamite roostetamine Korrosioon tekitab meile suurt majanduslikku kahjumit, seda eriti raua puhul. Raua roostetades hävivadrauasulamitest valmistatud seadmed, masinad, konstruktsioonid, autokered jne. Üks võimalus vähendada raua roostetamist on kasutada keemiliselt palju vastupidavamaid eriteraseid, näiteks roostevaba terast. Nende kasutamine on aga palju kallim rauast kallimate lisandmetallide tõttu.
tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT kahjustused, arvutiviirused, transpordihäired, plahvatus); majandusliku ning õiguslikud ohud ( nt. Finantskriis, kindlustushäired, haired rahvusvahelises kaubanduses. 10. Nimetage olulisemad riskitüübid eesti ühiskonnas 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avarii korral TTMA 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon 1)Lõhkeained; 2)Gaasid; 3)Põlevvedelikud; 4) Põlevad tahked ained; 5)Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid; 6)Mürgised ained ja nakkusohtlikud ained; 7)Radioaktiivsed ained; 8)Sööpivad ained; 9)Muud ohtlikud ained või materjalid. 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab ülemine -2-kohaline vastab Euroopa kokkuleppele, näitab aine ohuklassi alumine -4-kohaline ÜRO järgi ohtlik aine, näitab täpselt, millise ainega on tegemist 14.Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart
Riskipildi kujunemine avarii korral: 1) TTMA keemilised ja füüsikalised omadused, 2) avarii ulatus, 3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets), 4) ilmastik, 5) aine leviku iseärasused keskkonnas, 6) avarii toimumise aeg (talv, suvi, öö, päev). 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9). 1) lõhkained, 2) gaasid, 3) põlevvedelikud, 4) põlevad tunked kehad, 5) oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, 6) mürgised a ja nakkusohtlikud ained, 7) radioaktiivsed ained, 8) sööbivad ained, 9) muud ohtlikud ained. 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? o veearvestid, o neitgaasianalüüsaatorid. 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? Mille kohta 1 seadus alusel kehtestatud keemilise ohuteguri piirnorm töökeskkonnas. 14. Mida tähendab R-fraas ja S-fraas?
1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4 2HCl + Na2O = 2NaCl + H2O 2Na+ O2 = Na2O2 (naatriumperoksiid); 2. Happeline oksiid + alus = sool + vesi
TTMA - tugeva toimelised mürkainedMillest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilise ja füüsikalised omadused, Avarii(lekke) ulatus, Ümbritseva keskkonna iseärasused, Ilmastik, Aine leviku iseärasused keskkonnas, sh. Aine auru tihedus õhu suhtes, Avarii toimumise aeg(talvel, suvel, öösel,päeval) Ohtlike ainete klassifikatsioon: 1) lõhkeained 2) gaasid 3) põlevvedelikud 4) põlevad tahked kehad 5) oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7) radioaktiivsed ained 8) sööbivad ained 9) muud ohtlikud ained või materjalid.ÜRO ohtlike ainete tunnus nr : ülemine nr on ohutunnus, mis koosneb 2-3 nr, kusjuures igal nr on oma konkreetne tähendusalumine nr konkreetse aine nr.Keemilise aine ohukaart - identifitseerimine, koostis, ohtlikkus, esmaabi andmise viisid, tegutsemine tulekahju korral, õnnetuse vältimise abinõud, käitlemine ja hoiustamine, mõju inimesele, füüsikalised ja
3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets) 4) ilmastik (tuule kiirus, temperatuur, õhu vert. Püsivus jne) 5. aine leviku iseärasused keskkonnas, sealhulgas aine auru tihedus õhu suhtes 6) avarii toimumise aeg (talvel-suvel, päeval-öösel) 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1. lõhkeained; 2. gaasid; 3. põlevvedelikud; 4. põlevad tahked kehad; 5. oksüdeerivad ained+orgaanilised peroksiidid; 6. mürgised ained+mitteohtlikud; 7. radioaktiivsed materjalid; 8. sööbivad ained; 9. muud ohtlikud ained/materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber, mida iseloomustab a) ülemine kujutab endast ohu tunnust b) alumine ohtliku aine tunnus 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? 1) kemikaali, selle valmistaja, importija või muu ettevõtja identifitseerimisandmed 2) koostis+andmed koostisosade kohta 3) ohtlike omaduste kirjeldus
3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets) 4) ilmastik (tuule kiirus, temperatuur, õhu vert. Püsivus jne) 5. aine leviku iseärasused keskkonnas, sealhulgas aine auru tihedus õhu suhtes 6) avarii toimumise aeg (talvel-suvel, päeval-öösel) 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1. lõhkeained; 2. gaasid; 3. põlevvedelikud; 4. põlevad tahked kehad; 5. oksüdeerivad ained+orgaanilised peroksiidid; 6. mürgised ained+mitteohtlikud; 7. radioaktiivsed materjalid; 8. sööbivad ained; 9. muud ohtlikud ained/materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber, mida iseloomustab a) ülemine kujutab endast ohu tunnust b) alumine ohtliku aine tunnus 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? 1) kemikaali, selle valmistaja, importija või muu ettevõtja identifitseerimisandmed 2) koostis+andmed koostisosade kohta 3) ohtlike omaduste kirjeldus
Majanduslikud ning õiguslikud ohud 10. Nimetage olulisemad riskitüübid (tsiviilõnnetused) Eesti ühiskonnas. 11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilistest ja füüsilistest omadustest. 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1...9) 1) lõhkained, gaasid, põlevvedelikud, põlevad tunked kehad, oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid, mürgised a ja nakkusohtlikud ained, radioaktiivsed ained, 2) sööbivad ained, muud ohtlikud ained. 13. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? 14. Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 15. Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis 33 1203 16. Ülemise numbri kohta: 19. 4 – kergesti süttiv 17. 2 – gaas
ammoniaak), N2H4 diasaan (trad. Hüdrasiin), PH3 fosfaan. Happed: H3BO3 boorhape boraat BO33-; H3AsO4 arseenhape arsenaat AsO43-; HONC fulmiinhape fulminaat ONC-. Madalama o-a korral kasut. -is ja -us liidet, aniooni nimetuse lõpuks on sel juhul -it. Mitu hapet, kus oksüdatsiooniaste on sama, väiksema H ja O meta-, suurema orto-. Hapnikuta hapete vesinik, mittemetall lõpuga -iid hape. Tiohapped tekivad O aatomi asendusel S aatomiga. Oksiidid: Rühma O-O sisaldavad oksiidid on peroksiidid. H2O2 vesinikperoksiidid; Na2O2 naatriumperoksiid; O3- osoniidid; O2- hüperoksiidid. Soolad: Kristallveega soolad hüdraat. Vesiniksoolad aat. Kordinatiivühendid e. Kompleksühendid: S2- tio-, sulfido-, CH3COO- atsetato-, O2- okso-, NH2- amido-, (asanido-), H2O akva-, CO karbonüül-, NH3 ammiin-, H2S sulfaan-. Komplekskatiooniga kompleksimoodustaja nimetus eestikeelne. Kompleksaniooniga komleksimoodustaja ladinakeelsele tüvele lisatakse lõpp aat. KOORDINATIIVÜHENDID -
Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui
massiplahvatusohtlikud. 2)Gaasid- süttivad gaasid; mittesüttivad ja mittetoksilised gaasid; toksilised gaasid;kui täidis sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke komponente; kui aine sisaldab 1 % või vähem oma massist tuleohtlikke komponente. 3)Süttivad vedelikud- tuleohtlikud vedelikud, vedelad lõhkeained,värvid ,lakid 4) Kergesti süttivad ained- Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis reageerivad veega või niiskusega. 5) Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) Mürkained;nakkusohtlikud ained 7) Radiaktiivsed ained- Kiirguse madal tase; kiirguse keskmine tase; kiirguse kõrge tase. 8)Söövitatad- väga ohtlik;keskmiselt ohlik; ei ole väga ohtlik 9)Muud ohtlikud ained- asbest, kuiv jää, päästevahendid 16. Saaja kohustused – ohtlikud kaubad Personali nõuetekohane koolitus. Saabunud kauba dokumentide,märgistuse ja tähistusega tutvumine. Veenduda, et pakend pole kahjustatud. Laadimise ja ladustamise korraldamine.
Kui vesi on kare (kaltsiumirikas), on võimalik kasutada teisi veepehmendus-aineid nagu tseoliite või silikaate. Tensiidide otstarve on vee pindpinevuse vähendamine. Tavalises pesupulbris leidub tensiide ca 9%. Tensiidid võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või taimse päritoluga. Nende laguproduktid võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedele. Pleegitusained on desinfitseerivad plekieemaldusained, mis mõjuvad temperatuuri-vahemikus 50-80 °C. Nendeks on peroksiidid, hüpokloriidid, perboraadid - kokku kuni 25% pesupulbri massist. Ensüümid eemaldavad tärklise ja valguplekke, kannatavad kuni 60-kraadilist temperatuuri. Tundlikel inimestel võivad ensüümid olla allergia tekitajaks, ent looduslike ühenditena pole nad keskkonnale kahjulikud. Optilised kirgastusained on sünteetilised orgaanilised ühendid, mis ei tee pesu puhtamaks, kuid muutes ultraviolettkiirguse nähtavaks valguseks, lasevad nad pesul paista kirkamana. Üldiselt on nende kogus 0
Millest sõltub riskipildi kujunemine kui toimub avarii TTMA-ga (tugevatoimelise mürkainega)? 10. 1)TTMA keemilised ja füüsikalised omadused. 2) avarii ulatus 3) ümbritseva keskkonna iseärasused 4) ilmastik 5) aine leviku iseärasused keskkonnas 6) avarii toimumise aeg Millised on ÜRO ohtlike ainete põhiklassid? 11. 1)lõhkeained 2) gaasid 3) põlevvedelik 4) põlevad tahked kehad 5) oksüdeeruvad ained ja peroksiidid. 6) mürgised ja nakkusohtlikud ained. 7) radioaktiivsed ained. 8) sööbivad ained. 9) muud ohtlikud ained või materjalid. Mida näitavad ÜRO ohtlike ainete tunnusnumbrid ja mida need iseloomustavad? 12. ülemine number koosneb omakorda 2-3 numbrist, kusjuures igal numbril on omakorda konkreetne tähendus (nt 2-gaas, 3-põlev vedelik jne.) (numbrite kordus annab tähenduse "eriti"); alumine number on konkreetse aine number ÜRO ohtlike ainete kataloogis.
Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe Sn. Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Keemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon Biokorrosioon Korrosiooni kaitse: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga
väävlioksiididega (näit. kivisöe laialdane kasutamine kütmiseks). Tekivad hingamise, südame- ja veresoonkonna tegevuse häired. Suurem tõenäosus esinemiseks parasvöötme suurlinnades (Londonis ei esine enam. Miks?) 14. Los Angelesi sudu (fotokeemiline udu) tekib ebasoodsa ilma (päikesepaiste ja tuulevaikus) ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste protsesside tulemusena tekivad peroksiidid ja O. Liigne osoon troposfääri alumistes kihtides kahjulik. Tekivad limaskestade ärritused, kahjustab taimi ja loomi. Suurem tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades. 15. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. 16. Osoonikihi hõrenemine stratosfääris, millal tekib, tekkimise põhjused ning võimalikud tagajärjed. 17. Vaata üle ka TV ül.-d
11. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga ? TTMA keemilise ja füüsikalised omadused, Avarii(lekke) ulatus, Ümbritseva keskkonna iseärasused, Ilmastik, Aine leviku iseärasused keskkonnas, sh. Aine auru tihedus õhu suhtes, Avarii toimumise aeg(talvel, suvel, öösel,päeval) 12. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (1-9) 1) lõhkeained 2) gaasid 3) põlevvedelikud 4) põlevad tahked kehad 5)oksüdeeruvad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) mürgised ained ja nakkusohtlikud ained 7) radioaktiivsed ained 8) sööbivad ained 9) muud ohtlikud ained ja materjalid 13.ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber? ülemine number koosneb omakorda 2-3 numbrist, kusjuures igal numbril on omakorda konkreetne tähendus (nt 2-gaas, 3-põlev vedelik jne.) (numbrite kordus annab tähenduse “eriti”); alumine number on konkreetse aine number ÜRO ohtlike ainete kataloogis. 14
stühhiomeetria nailoni soola 1:1 saamiseks. Protsess viiakse läbi kõrgel rõhul, 500-3500 at juures Soojuskandjana kasutatakse segu 26,5% difenüüli ja Nyloni soola 1:1 60-80%-line segu vees ning temperatuuril kuni 300 C, katalüsaatoriks on 73,5% difenüüloksiidi. kuumutatakse kuni 200 C-ni 15 at juures. hapniku jäljed või peroksiidid: The most widely used process for polymerization of Polümerisatsiooni täielikuks kulgemiseks tõstetakse R polystyrene today is the temperatuuri järkjärgult kuni 270-300 C-ni. n CH2 = CH2............ [- CH2 - CH2 -] n continuous mass process. This solution is continuously
Riskipildi kujunemine sõltub avarii korral I tugeva toimeliste mürkainete keemilised ja füüsikalised omadused II avarii ulatus III ümbritseva keskkonna iseärasused IV ilmastik V aine leviku iseärasused keskkonnas aeal hulgas aine auru tihedus õhu suhtes VI avarii toimumise aeg. (kas oli inversioon, isoternia, konvektsioon?) 12. ÜRO ohtlike ainet klassifikatsioon: I lõhkeained II gaasid III põlevvedelikud IV põlevad tahked ained V oksudeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid VI mürgised ained ja nakkusohtlikud ained VII radioaktiivsed ained VIII söövitavad ained IX muud ohtlikud ained või materjalid. 13. ÜRO ohtlike ainete ainete tunnusnumber näitab millega on tegu ülal on ohu tunnusnumber ja all on ÜRO number. Ohutunnusnumbri esimene number näitab aine ÜRO ohtlike ainete klassi.Ohutunnusnumbri teine ja kolmas number tähistavad lisa 33 ohte
meteoriitidest pärinevaid mittebioloogilise tekkega orgaanilisi aineid. See-eest andsid kõik kolm bioloogilist katset positiivse tulemuse. Põhjalikum eksperimenteerimine (pinnaseproovi kuumutamine, toitelahuse täiendav lisamine jms.) näitas siiski, et tegemist on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivsed ühendid (näit. peroksiidid), mis reageerisid tormiliselt toitelahusega. Taoliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaanilise aine täielikku puudumist pinnases: see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi ei praegusest ega kunagisest elust ei näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. Ootamatult avaldati 1996. aasta augustis teade muistse elu jälgede avastamisest Marsil. Avastuse teinud ameerika teadlaste rühmal polnud seejuures proovi hankimiseks vaja
Hapnik · Maitseta · Värvuseta · Lõhnata · Õhust veidi raskem (1,43g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,044g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvemini. · Keemistemp. 90,2K, sulamistemp. 54,4K Hapnik · Tugev oksüdeerija, reageerib peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Eranditeks väärismetallid (kulla ja plaatina rühm) ning väärisgaasid. · Reaktsioonid toimuvad eri temperatuuridel · Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka peroksiidid ja superoksiidid Na + O2 Na2O2; K + O2 KO2 · Esineb nii täielikku kui mittetäielliku põlemist C + O2 CO2; 2C + O2 2CO Hapnik · Laboratoorselt saadakse hapnikurikaste ainete lagundamisel 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 2H2O2 2H2O + O2 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 · Töötuslikult saadakse fraktsioneerival destillatsioonil, vee elektrolüüsil ning molekulaarsõela kasutades. Hapnik Kasutusalad: ·Põlemise intensiivistamine (HNO3, H2SO4
7. Magnetväli eristatakse 3 liiki metalle: a) ferrommagnetmetallid magneteeruvad nõrgas magnetväljas. Nt. raud, koobalt, nikkel. b) paramagnetmetallid magneteeruvad nõrgalt. Nt. alumiinium, kroom, titaan. c) dimagnetmetallid ei tõmba magnetit külge, tõukavad eemale. Nt. tina, vismut. Keemilised omadused 1. Reageerivad hapnikuga tekivad oksiidid (Na2O, H2O, K2O) või peroksiidid (Na2O2, H2O2, K2O2) 2. Kõik metallid reageerivad väävelhappega, välja arvatud kuld. 3. Reageerivad halogeenidega (VIIA rühm) tekivad kloriidid, bromiidid jne. Nt. Kbr 4. Reageerivad veega energiliselt reageerivad leelis- ja leelismuldmetallid Nt. Na, K, Ca. Tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik. Vähemaktiivsed reageerivad veeauruga. Tekib oksiid ja vesinik. 5
korrosioon. Raud on pingereas aktiivsem ja seetõttu korrodeerub see kiiremini. Biokorrosioon · Bio korrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. (Rauabakterid ja väävlibakterid) · Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt CO2. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. · Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. · Acidothiobacillus thiooxidans on ohtlik torustikule Laborikatse · Katseülesanne: Näidata korrosiooni teket raua ja vase elementidel ning nende sõltuvust keskkonnast ning teineteisest. · Katsevahendid: 3 Raudnaela ja vaskklambrit, 4 petri tassi, NaCl lahus, Ferroksüül lahus, Katsekäik · Petri tass A: Asetasime vaskklambri ferroksüüli ja soola lahusesse.
Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis ühendites peale fluoriidide. Valdavalt on hapniku oksüdatsiooniaste –2: suurema oksüdatsiooniastmega ühendid on vähestabiilsed ja tugevad oksüdeerijad. Neist stabiilseimad on peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga – vesi. Hapnikku on keemilistest elementidest kõige rohkem (65–75%) kõigi elusorganismide rakkudes. Kuna hapnik on üheks kõige levinuimaks elemendiks maakoores, esineb ta ka oksiididena ja paljude lihtainetena. Maale on hapnik tekkinud enamasti fotosünteesi tulemusena ning on meie elukeskkonna jaoks väga tähtis oksüdeerija
10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA- ga? TTMA keemilistest ja fuusilistest omadustest 11. ÜRO ohtlike ainete klassifikatsioon (põhiklassid 1-9) 1.lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2.gaasid 3.Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid
kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn. Biokorrosioon Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Bakterid ja seened kahjustavad ka maa sees olevaid torustikke. Kõige parem elukeskkond on bakteritele ja seentele pinnaveed, muld, turvasmuld, reoveed. Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid
kautsuki, lõhnaainete ja ravimite tootmisel ning reaktiivlennukite, rakettide kütusena. Eetrid · Eetrid on ühendid, milles kaks süsivesinikrühma on omavahel seotud hapnikuaatomiga. · Üldvalem R1 O R2 · Nimetuse lõpp -eeter Näit. C2H5 O C2H5 dietüüleeter CH3 O C2H5 etüülmetüüleeter · Enamik eetreid on keemiliselt püsivad, kuid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures. Tekivad peroksiidid, mis on äärmiselt plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad ained. Kuna nad on headeks lahustiteks orgaanilistele ainetele, kasutatakse neid keemiatööstuses suhteliselt palju. · Dietüüleeter (C2H5 O C2H5) on kõige tuntum eeter, rahvakeeles tuntaksegi teda lihtsalt eetri nime all. Varem kasutati eetrit laialdaselt narkoosiainena, kuid ta tekitab ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Peamiselt kasutatakse teda siiski lahustina.
ainult selles kindlaks määratud tingimustel. ADR-i kohaselt on ohtlike veoste klassid järgmised: Klass 1 Plahvatavad ained ja esemed Klass 2 Gaasid Klass 3 Kergestisüttivad vedelikud Klass 4.1 Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked lõhkeained mitteplahvatavas olekus Klass 4.2 Isesüttivad ained Klass 4.3 Ained, mis veega kontaktis olles eraldavad kergestisüttivaid gaase Klass 5.1 Oksüdeerivad ained Klass 5.2 Orgaanilised peroksiidid Klass 6.1 Mürgised ained Klass 6.2 Nakatavad ained Klass 7 Radioaktiivsed materjalid Klass 8 Sööbivad ained Klass 9 Muud ohtlikud ained ja esemed 1.1 Eksamineerimine, koolitus ja tunnistuse väljastamine Ohtlikke veoseid vedava autojuhi eksamineerimine ning ohtlikke veoseid vedava autojuhi ADR- kohaste koolituse tunnistuste väljastamine toimub Maanteeameti regioonide liiklusregistri büroodes. Taotleja peab liiklusregistri büroole esitama järgmised dokumendid:
gaasid;kui täidis sisadab rohkem kui 85% oma raskusest tuleohtlikke komponente; kui aine sisaldab 1 % või vähem oma massist tuleohtlikke komponente. 3) Süttivad vedelikud tuleohtlikud vedelikud, vedelad lõhkeained,värvid ,lakid 4) Kergesti süttivad ained Tuleohtlikud tahked ained; isesüttivad ained; ained, mis reageerivad veega või niiskusega. 5) Oksüdeerivad ained ja orgaanilised peroksiidid 6) Mürkained; nakkusohtlikud ained 7) Radiaktiivsed ained Kiirguse madal tase; kiirguse keskmine tase; kiirguse kõrge tase. 8) Söövitatad väga ohtlik;keskmiselt ohlik; ei ole väga ohtlik 9) Muud ohtlikud ained asbest, kuiv jää, päästevahendid 16. Saaja kohustused ohtlikud kaubad Personali nõuetekohane koolitus. Saabunud kauba dokumentide,märgistuse ja tähistusega tutvumine. Veenduda, et pakend pole kahjustatud. Laadimise ja ladustamise korraldamine
4) ilmastik 5) aine leviku iseärasused keskkonnas 6) avarii toimumise aeg 12)Üro ohtlike ainete klassifikatsioon põhiklassid 1-9 1. lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 2. gaasid 3. Kergesti süttivad vedelikud 4.1 Kergesti süttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. 4.2 Isesüttivad ained 4.3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1 mürgised ained 6.2 nakkusohtlikud ained 7. radioaktiivsed ained 8. sööbivad ained 9. muud ohtlikud ained või materjalid 13)ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber 33 Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine
annaabi.ee 
