tapab baktereid. HÜPOKLOORISHAPE HClO on nõrk hape, ebapüsiv, väga tugev oksüdeerija. KLOORLUBI on argielus laialt kasutatav desinfitseerimis- ja pleegitamisvahend. Tahke kloorilubi on valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik tugev kloorilõhn KAALIUMKLORAAT e BERTHOLLET' SOOL KclO3 on ebapüsiv, väga plahvatusohtlik!!!!, kasutatakse mitmete lõhkeainete või süütesegude koostises o HALOGENIIDID Halogeniidid on halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid. Halogeniidide redutseeruvad omadused tugevnevad reas. Lahustuvad vees hästi, v.a hõbeda ja vähem aktiivsete metallide soolad. Hõbehalogeniidid on valgustundlikud, kasutatakse fotograafias. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, hambavaabas. Lisatakse hambapastadele. Joodi esineb kilpnäärmes, joodiühendite puudus toidus võib tekitada kilpnäärmehaigust struumat.
Reageerivad metallidega, klooriga reageerivad peaaegu kõik metallid, ka kuld, tekivad ioonilised ühendid, mis kuuluvad soolade klassi. 2Na + Cl2 => 2NaCl Reageerivad vesinikuga: Cl reageerib külmalt päikese käes plahvatusega: H2 + Cl2 => 2HCl (gaasiline) Cl reageerib Br ja I ühenditega, tõrjudes välja Br ja I. Reageerivad veega, reaktsioon pöörduv: Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO F lagundab tormiliselt vett, tõrjub välja hapniku: 2F2 + 2H2O => HF + O2 Halogeniidid: 1. Vesinikhalogeniidid: HF, Hcl, Hbr, HI Tööstuses saadakse vesiniku reageerimisel halogeniididega: H2 + Cl2 => 2HCl Laboratooriumis metallihalogeniidide reageerimisel väävelhappega: NaCl + H2SO4 => Na2SO4 + Hcl Omadused: värvuseta, terava lõhnaga, gaasiline aine, lahustub vees uskumatult hästi (1l vees 300l Hcl), vees lahustudes muutub soolhappeks. 2.Vesinikhalogeniidhapped: Vesinikhalogeniidide vesilahused, peale HF kõik tugevad happed, tugevaim HI, sest ta disotseerub paermini
leegiga, moodustades vee, reaktsioonil eraldub palju soojust. Halogeenid (fluor, kloor, broom, jood) - molekulis 2 aatomit, 7a rühma elemendid, rühmas ülevalt alla aktiivsus väheneb, halogeenide omadused muutuvad aatommassi suurenedes korrapäraselt, aktiivsem halogeen tõrjub soolast välja vähem aktiivsem, mürgised, madal keemistemp, terav lõhn Cl2+2NaBr 2NaCl+Br2 Cl2+NaF ei toimu Halogeniidid - halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid Sublimeeruda - ilma et vahepeal tekiks vedelat olekut. Vesinikhalogeniid HHal on terava lõhnaga mürgised gaasid, lahustuvad hästi vees. Soolhappe reak: HCl+Fe-FeCl2+H2 HCl+CaO-CaCl2+H2O HCl+NaOH-NaCl+ H2O Tugevama happena tõrjub soolhape nõrgemad happed välja.
2NaCl + F2 = 2 NaF + Cl2 4.F2 reageerib väga energiliselt veega F2 + 2 H20 = 4 HF + O2 Cl2 + H20 = HClO + HCl HclO on hüpokloorishape ja laguneb HclO = HCl + O siin eraldub aktiivne monohapnik , mis valastab värve ja kasutatakse pleegitusvahendina. Saamine: Cl2 toodetakse sulatatud keedusoolast elektrolüüsimisel : NaCl = Na + Cl K (-) Na + e -> Na A (+) Cl e -> Cl 2Cl = Cl2 Halogeniidid Vesinikhalogeniidid on HF , HCl , HBr , HI. Füüsikalised omadused: Nad on terava lõhnaga mürgised gaasid , lahustuvad hästi vees , andes vesinikhalogeniidhappeid. Tuntum hapetest on vesinikkloriidhape e. Soolhape , mis võib olla kuni 40 %-line. Kontsentreeritud hape ,,Suitseb" õhu käes , sest lahusest eralduv vesinikkloriid lahustub õhuniiskuses ja tekitab nö . suitsu Vesinikfluoriidhape on keskmise tugevusega hape , kuid väga agresiivne , ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi
ning on Maal palju. Vabanev energia muudetakse kütuselemendis elektrenergiaks, ühel elektroodil oksüdeerub vesinik, teisel elektroodil redutseerib hapnik, saadusena tekib vesi. Halogeenid Omadused · On VII A rühma elemendid · Flour, kloor, broom, jood kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, · Nende iseloomulikumad ühendid on halogeniidid. · Suure reaktsioonivõime tõttu ei leidu looduses lihtainena vaid mitmete ühenditena. · Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest Hal2 kus o-a on -I · Lihtained madala keemistemperatuuriga · Tugevalt mürgised. · Tahke jood sublimeerub kuumutamisel( aurustuda ilma et tekiks vedelat olekut) · Tugevad oksüdeerijad. Oksüdeerivad omadused tugevnevad alt üles. · Redutseerivad omadused nõrgenevad alt üles
süütesegude tugev oksüdeerija, üks põhiline osa tikupeadel. Ortofosforhape(H3PO4) - valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Amoniaakhüdraat - ammoniaagi esinemisvorm vesilahuses(NH3*H2O),tekib ammoniaagi seostumisel vesiniksideme abil vee molekuliga. Eksikaator - hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine(H2SO4), anuma keskele asuvale restile asetatakse kausike kuivatatava ainega. Halogeniidid - halogeenide ühendid o-a I. Rombiline väävel-kristallid on rombikujulised, esineb enamasti peenekristalse pulbrina(väävliõiena),kuid eritingimustel on võimalik suuremaid. Triitium e. üliraske vesinik - tuumas 1 prootin,2 neutroni. Väga radioaktiivne, looduses esineb väga vähe, aatomimass ületab tavalise vesiniku aatomimassi ligi 3 korda. Deuteerium e. raske vesinik - tuumas 1 prooton,1 neutron, aatomimass u.2. Prootium e
· Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. · Kloori keemilised omadused: 1) veega reageerimisel saadakse kloorivesi (Cl2 + H2O kloorivesi). 2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl). 3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2). 3. Halogeniidid · On halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid (halogeeni o.a. on nendes -1). · Vesinikhalogeniidid (Halogeen + H2). N: Vesinikhalogeniidhapped - HF, HCl (soolhape), HI, HBr. · Vesinikkolriidhape (HCl). Tugev hape. Saadakse: laboris - H2SO4 + 2NaCl (to)2HCl + Na2SO4, tööstuses H2 + Cl2 2HCl. Tekkiv HCl on algul gaasiline. HCl keemilised omadused: 1) reageerimisel metalliga tekib sool ja eralduv H2 (Fe + 2HCl FeCl2 + H2).
Halogeenide üldiseloomustus Halogeenid on 7.A rühma elemendid flour, broom, jood ja astaat. Nad on kõige aktiivsemad mittemetallid. Aatomite väliskihis on 7 elektroni ; väliskihist on puudu 1 elektron, mille nad kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett
Keemilised omadused: *väheaktiivne *enamiku redutseerija *elektroni täielikul loovutamisel tekib H ioon *mol vesinik on tavatingimustes keemiliselt üsna väheaktiivne. Atomaarne aga üsna aktiivne *vesiniku segu õhu või hapnikuga on plahvatusohtlik *aktiivsete metallidega oksüdeerija.Tekivad hüdriidid,milles vesinik on oks astmes -1.Nt LiH,NaH,CaH HALOGEENID *Halogeenid on VIIA rühma elemendid *Kõige aktiivsemad *Neid leidub looduses vaid sooladena *nende ühendid on halogeniidid Omadused: *neis on nõrk füüsikaline jõud *suhteliselt madala keemistemperatuuriga *lihtainena mürgised *tugevad oksüdeerijad HAPNIK Füüsikalisi omadusi: *lõhnata, maitseta, värvuseta gaas *vees suhteliselt vähe lahustuv *keemistemperatuur -183 Keemilise omadusi: *oksüdeerija *suhteliselt väheaktiivne (molekulaarne hapnik) *kuumutamisel muutub aktiivsemaks *atomaarne hapnik on ebapüsiv
(kõik metallid v.a Au) Mg + S = MgS Fe + S = FeS Hg + S = HgS toimu Li + S = Li2S Al + S = Al2S3 3. HALOGEENIDEGA Väga aktiivselt Vajavad eritingimusi halogeniidid (Hal -1) Ba + I2 = BaI2 Mn + F2 = MnF2 Ni + Cl2 = NiCl2 (kõik metallid) Al + At =Al3At3 Cr + Br2 = CrBr 4. VEEGA Tõrjuvad külmast veest H2 Tõrjuvad H2 veeaurust välja. Tekib Ei reageeri alus + H2 välja. Tekib alus. oksiid. oksiid + H2
Kontrolltöö 10.klass Vesinik ja halogeniidid l. Võrrelge metallide ja mittemetallide paiknemist perioodilisustabelis ning nende aatomi suurust. Metallidel on suured aatomid ja mittemetallidel on väiksed aatomid.Metallid paiknevad perioodilisustabelis vasakul pool ja katavad üle poole perioodilisustabelist.Mittemetallid paiknevad paremal pool perioodilisustabelit. 2. Selgitage, mis on allotroopia ja allotroobid. Tooge näiteid. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks. Nt. -Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O2 ja osoon O3 -Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 3. Kirjutage (ja tasakaalustage) kaks reaktsioonivõrrandit, milles vesinik oleks redutseerija. H2 + S = H2S H2+Cl2=2HCl 4. Mille poolest erinevad üksteistest halogeenid? Halogeenid erinevad üksteisest värvuse ja agregaatoleku poolest.Veel erinevad aatomite suuru...
Kuld Ühendid: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 kuldtrikloriid AuCl3 → AuCl + Cl2 kuldmonokloriid Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist.
Halogeenid Halogeenid lahustuvad vees vähe. Kõik halogeenid, eriti F2 ja Cl2 on lihtainena mürgised. Neil on väga terav lõhn. Halogeeniaurud kahjustavad hingamist. Molekulide vahel mõjuvad suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Suhteliselt madala keemistemperatuuriga Reageerimisel vesinikuga tekivad vesinik-halogeniidid (HCl, HF jne). Need kõik on terava lõhnaga mürgised gaasid, mis lahustuvad väga hästi vees, andes vastavad happed. Nt. H2 + Cl2 = 2HCl tekib gaasiline vesinikkloriid, mis vees lahustudes annab vesinikkloriidhappe ehk soolhappe. Inimese maomahl sisaldab 0,5% vesinik-kloriidhapet, mis osaleb toiduainete seedimisel. Fluor Kõige aktiivsem mittemetall. Ta reageerib aktiivselt enamiku liht- ja liitainetega. Nt. vesi, klaas ja kvarts.
8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Metall lükkab halogeniidist (nt NaBr) välja teise metalli, kui on sellest aktiivsem. 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile: HCl; F-, I- ja Br-ühendid; NaCl, freoonid, teflon. (Õ219-220) 17. Arvutusülesanne.
9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219)
kaaliumhüperoksiid 2. Reageerivad väga aktiivselt veega. Eksodermiline reaktsioon. Veega reageerides kuumeneb metall nii palju, et ta läheb põlema, kaalium lillaka valgusega, naatrium orantsi. Kaaliumil toimub see reaktsioon naariumist kiiremini. Reageerimisel veega moodustub leelis (naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid) ja eraldub vesinik. (hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest). 3. Reageerivad halogeenidega, moodustuvad halogeniidid (reageerib ka bromiidi, iodiidi, fluoriidiga) 4. Reageerivad hapetega, mõlemad metallid lahustuvad koheselt väävelhappe lahuses NAATRIUM: 1. 2Na + O2 2Na2O2 2. Na + 2H2O 2NaOH + H2 3. 2Na + Cl2 NaCl 4. 2Na + H2SO4 2NaSO4 + H2 KAALIUM: 1. K + O2 KO2 2. 2K + 2H2O 2KOH + H2 3. 2K + Cl2 KCl 4. 2K + H2SO4 2KSO4 + H2 TÄHTIS ÜHEND (LEIDUB MILLISENA) Neid leidub kõikides keha kudedes ja organites, peamiselt kehavedelikes ja pehmetes
Keemiliselt on kuld passiivne metall. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2 7 Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel : 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega
..). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO · Metallide reageerimisel mittemetallidega toimub elektronide üleminek metalli aatomitelt mittemetalli aatomitele (muutub elementide oksüdatsiooniaste). Taolist reaktsiooni kus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed nimetatakse redoksreaktsiooniks. N: 2Na + Cl2 2NaCl
..). Lisaks veel lantanoidid ja aktinoidid (f-elemendid). · Metallilised omadused kasvavad ja aatomiraadiused suurenevad rühmas ülalt alla ja perioodis paremalt vasakule (metallilised om. nõrgenevad seega vastupidi). METALLIDE KEEMILISED OMADUSED. 1. Metallide reageerimine mittemetallidega · Reageerimine mittemetallidega (eriti aktiivsetega Cl2 ja teiste halogeenidega). Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO · Metallide reageerimisel mittemetallidega toimub elektronide üleminek metalli aatomitelt mittemetalli aatomitele (muutub elementide oksüdatsiooniaste). Taolist reaktsiooni kus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed nimetatakse redoksreaktsiooniks. N: 2Na + Cl2 2NaCl
rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalproduktina. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbe sulab temperatuuril 962 °C, tihedus on 10,49 g/cm3, mistõttu on tegu kergeima väärismetalliga Looduslikult esineb hõbe kahe stabiilse isotoobina 107Ag ja 109Ag.
Li – levikult järgmine, kuid juba üsna haruldane. Rb, Cs – haruldased elemendid. Ühendid – 1) Oksiidid – peroksiidid Lm2O2 või hüperoksiidid LmO2. , vaid Li2o on lihtoksiid. 2) Hüdroksiidid – LmOH – värvitud, väga hüdroskoopsed, lah hasti vees, tugevad alused, saadakse kloriidide vasilahuste elektrolüüsil (anoodil, katoodil), elektrolüüser peab sis diafragmat - poorset vaheseina, mis takistab kloori kokkupuudet tekkiva NaOH-ga. 3) Halogeniidid – LmHal – värvitud, vees hästi lah kristalsed kuubilise võrega ühendid. Kõige rohkem NaCl, Kcl, keemia ja toiduainetööstuses NaCl, põllumaj KCl. 4) Nitraadid – LmNO3 – värvitud, kristalsed, kergesti vees lah. NaNO 3 – tsiili salpeeter, KNO3 – väetis, musta püssirohu komponent, NaNO3 – kasut väetisena. 5) Karbonaadid – Lm2CO3 ja LmHCO3. Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad 2LmHCO3 -> Lm2CO3+ H2O + CO2
Füüsikalised omadused (H2): värvitu lõhnatu vees lahustumatu toatemperatuuril õhust 14,5korda kergem gaas kõige kergem gaas maapeal heelium on vesinikust 2 korda raskem puhas vesinik on väga tuleohtlik, mistõttu teda enam õhupallis ei kasutata keemistemperatuur -253 kraadi C Keemilised omadused (H2): põleb, ehk reageerib hapnikuga 2H2+O2 2H2O kui see võrrand on suhtel 2:1, nimetatakse seda paukgaasiks reageerib halogeenidega, tekivad vesinik-halogeniidid H2+Cl2=HCl (vees väga hästi lahustuv gaas) vesinik reageerib lämstikuga katalüsaatori juuresolekul ja kuumutamisel 3H2+N2=2NH3 (ammoniaak) vesinik reageerib väheaktiivse metalli oksiididega tulemuseks vaba metall ja veeaurud H2+CuO=Cu + H2O H2+rasvõli ehk taimsed õlid = tahke rasv Vesiniku kasutamine (26.03.09) raketi kütusena vesinikhalogeniidide ja ammoniaagi tootmiseks rasvade tahkestamisel keevitamisel metallurgias väheaktiivsete metallide tootmisel
rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastneja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalsaadusena. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida
· Toa temperatuuril tahked, · Vedelad ja gaasid. · · Allotroop · Allotroop on aine millel on samasugune koostis aga erinev olek teise ainega võrreldes. · · · · · · · · · · · · · · · · Halogeenid · Halogeenid on VIIA rühma elemendid(fluor, kloor, broom ja jood). Halogeenid on kõige aktiivsemad mittemetallid ja seetõttu ei leia neid loodusest lihtainena vaid peamiselt sooladena. Halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid milles nende o.a · on I. Peale fluori võib olla kõigil halogeenidel ka positiivne o.a. Looduses leidub kõige rohkem kloori mis tavaliselt esineb kloriididena(NaCl, KCl, MgCl jt) · Halogeenid lihtainena on madala keemis temperatuuriga. Tahke jood kuumutamisel sublimeerub(aurustub ilma vahepealse vedela olekuta). Kõik halogeenid lihtainena on mürgised. Nende aurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. · · Fluor helekollane gaas
ainult HF-ga.150kraadi ei reageeri Tantaal isegi kuningveega.Tantaal on vastupidav leelislahuste ja paljude sulametallide toimele. Lisaks HF-le reageerib (lahustub) Tantaal toatemperatuuril ka segus HF+HNO .Kuumutamisel reageerib Tantaal konts leeliste ja konts hapete(H SO ,H PO ) lahustega ning gaasiliste halogeenvesinikega.Madalamal temperatuuril tekivad Tantaali kõrgema oksüdatsiooniastmega soolad,nt TaC (410kraadi) ja TaBr (375kraadi) ja eraldub H .Kõrgemal temperatuuril halogeniidid osaliselt lagunevad,nt üle 550kraadi. Vesinikuga moodustab Ta nii hüdriidi(Ta H) kui ka tahke lahuse (sisaldab kuni 30 aatomprotsenti H). Süsinikuga tekivad karbiidid Ta C ja TaC. Lämmastikuga moodustuvad TaN,Ta N ja mittestöhhiomeetrilised nitriidid. Tantaal reageerib ka teiste lämmastikurühma elementidega: fosforiga,arseeniga ja antimoniga(tekivad mitmed stibiidid).Vismutiga (nagu ka paljude teiste metallidega) moodustab tantaal sulameid.
Leelismetallide leidumine looduses Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus. Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna ta on selline radioaktiivne element, millel püsivad isotoobid puuduvad. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad naatriumi ja kaaliumi ühendid, kuid teiste leelismetallide ühendid on haruldasemad. Tähtsamateks leelismetallide esinemiskujudeks on looduses halogeniidid (peamiselt kloriidid), sulfaadid, silikaadid või fosfaadid. Kõige levinumaks leelismetalliks ongi naatrium, sest ta on elementide levikult maakoores kuuendal kohal, kuid metallide levikult merevees lausa esikohal. Loomulikult on viimane tingitud sellest, et meredes ja ookeanides sisaldub ohtralt naatriumi tuntumat ühendit naatriumkloriidi. Lihtainena saadakse leelismetalle neile vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil sulatatud olekus. Leelismetallide füüsikalised omadused
aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br2) tekivad halogeniidid. Metallide reageerimine hapete lahustega METALL+HAPE -- > SOOL+VESINIK Oksüdeerija on vesinikioon. Metallide aktiivsus väheneb vasakult paremale. Metallide reageerimine veega Veega reageerivad ainult kõige aktiivsemad metallid- leelis ja leelismuldmetallid. Nad tõrjuvad välja vesiniku ja saadusena tekib hüdroksiid. Suhteliselt aktiivsed metallid nt Al, Fe jt reageerivad veeauruga. Nad tõrjuvad välja vesiniku, tekib metalli oksiid.
Keerdpuurimine Löökpuurimine Vibropuurimine Termopuurimine 4. Geofüüsikalised meetodid Radiomeetria Gravimeetria Elektromeetria Magnetomeetria Geoakustika 5. Kosmose ja aerogeoloogia 6. Geopaatilised uuringud 7. Geoloogiline kaardistamine Termoluminestsentsmeetodi võttis esmakordselt kasutusele G.K.Kennedy Mineraalide klassifitseerimine 1. Ehedad elemendid ja metallide ühendid metallidega 2. Karbiidid, nitriidid, fosfiidid 3. Sulfiidid 4. Halogeniidid (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad Mineraalide põhilised füüsikalised tunnused 1. Värvus 2. Maitse 3. Lõhn 4. Magnetilisus 5. Kriipsuvärvus 6. Läige 7. Läbipaistvus 8. Kõvadus 9. Lõhevus 10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid:
Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidub: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised
alkoholis. Toimub Sn2 reaktsioon, kus protoneeritud alkohol vee eraldab nukleofiilse reagendi abiga. 3-pentanooli süntees reaktsioon Grinardi reaktiiviga Grignardi reaktsioon (prantsuse keemiku François Auguste Victor Grignardi järgi) on keemiline reaktsioon metallorgaanilises keemias, milles alküülmagneesiumhalogeniid või arüülmagneesiumhalogeniid (Grignardi reaktiivid keemiliselt halogeniidid) toimivad kui nukleofiilid, rünnates elektrofiilseid süsiniku aatomeid, moodustades süsinik-süsinik sideme Etüülformiaat Kaltsiumkloriid, naatriumkarbonaat · Tunnistatud inimesele ohutuks aineks · R36 ärritab silmi Sipleghape Etanool · R10 tuleohtlik · R11 väga tuleohtilk
Hõbe kui keemiline element Hõbe on keemiline element sümboliga Ag. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes maakides kulla ja teiste metallidega. Enamik hõbedat toodetakse vase, kulla, tina ja tsingi rafineerimise kõrvalsaadusena.Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida
Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks · Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised
kaotuseni, hingamishäired, mürgiste ja söövitavate gaaside (fosgeen, kloor) sissehingamisel ka kopsuturse. Vingugaas ja mõned maomürgid tekitavad verekahjustusi, mitmete raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Mõned mürgid (etanool, unerohud, tsüaniidid) põhjustavad kehatemperatuuri langust. Samuti on sagedased raskete mürgistuste korral krambid. Enamik mürke kahjustavad maksa ja neerusid, eriti teevad seda orgaanilised halogeniidid, kõrgemad alkoholid ja raskemetallide ühendid. Paljude mürkide jaoks on olemas vastumürgid. Nende toime võib olla kahesugune. Suurem osa vastumürke reageerib organismi sattunud mürkidega ja vähendab nende aktiivsust. Osa vastumürke on üldise toimega, nad nii-öelda remondivad kahjustused, mis mürk on organismile tekitanud. Kui mürk on organismi sattunud suu kaudu, saab maos või sooltes seda
sulatatuna Hapnik(O) ,Vesinik(H) ,Lämmastik(N) ,Fosfor(P) Süsinik(C) ,Antimon(Sb) Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2 Kuld (I) halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2]
Metallurgia Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. · Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised
· leelislahustega reageerib aeglaselt (H2O2 juuresolekul kiiresti), tekivad hüdroksogermanaadid Temperatuuril üle 700 kraadi germaanium : · oksüdeerub õhus, tekib GeO2. Germaaniumdioksiid reageerib leelistega - Geo2+ 2NaOH + 2H2O = Na2 (Ge (OH)6 ) · Väävliga tekivad sulfiidid GeS või GeS2 (1000-1200 kraadi juures) · Seleeniga tekib seleniid GeSe madalamal temperatuuril (500 kraadi). Ge + Se = GeSe · Halogeenidega tekivad mitmesugused halogeniidid · Maagikontsentraadid on peamiselt sulfiidsed. GeS2 + 3 O2 GeO2 + 2 SO2 · Terase tootmiseks ja muude tööstuslike protsesside jaoks pannakse germaanium reageerima süsinikuga. GeO2 + C Ge + CO2 Ei reageeri otseselt N2, Si, H2, C-ga. Metallidega moodustab germaniide. 5 ÜHENDID JA NENDE KASUTAMINE. ELEMENDI KASUTUSALAD Germaaniumi tähtsaimaks rakendusvaldkonnaks on pooljuhtmaterjalide valmistamine.
rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast.Keemilise aktiivsuse (kõige reakts võimelisemad) tõttu esinevad looduses ainult ühenditena. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad Na- ja K-ühendid, teiste leelismetallide ühendid on palju haruldasemad. Tähtsamaks esinemiskujuks looduses on halogeniidid (kloriid, sulfaat, silikaat, fosfaat). L-metalle saadakse vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil (tugevad redutseerijad) 2NaCl 2Na+Cl2 või 4KOH4K+2H2+2O2. Kaaliumi saamine vt slaidilt. Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus.Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC
Vanem meetod NaOH saamiseks on keemiline: Na2CO3 + Ca(OH)2 → 2NaOH + CaCO3 sooda → lubi NaOH toodetakse ja kasutatakse tohututes kogustes (üks keemiatööstuse põhiproduktidest, miljonid tonnid aastas) KOH toodetakse tunduvalt vähem mõlemaid kasutatakse paljudes tööstusharudes eriti nafta-, seebi-, värvi- ja paberitööstuses LiOH toodetakse veel palju vähem; kasutatakse leelisakudes CsOH, RbOH kasutatakse peamiselt laborites 2.2.6.3. Halogeniidid Kõige rohkem (looduses, kasutamine): NaCl, KCl NaCl (naatriumkloriid, keedusool) – keemia- ja toiduainetetööstus KCl – põllumajanduses (kaaliumväetisena) …K – üks taimede kolmest põhi-toiteelemendist Paljud taimed ei talu Cl--iooni, seetõttu kasutatakse sageli teiste sooladena : K2SO4, KNO3 peam. LmHal: värvitud, vees hästi lahustuvad (peale LiF) kristalsed,
Funktsionaalrühmad Alkoholid- OH rühm, nimetuses ool lõpp, - Fenoolid OH-rühm, mis on seotud otse benseenituumaga Eetrid R-O-R Aldehüüdid RCHO -aal - Ketoonid RCOR -oon Karboksüülhapped COOH -hape Estrid Amiinid NH2 Aminohapped sisaldavad nii NH2 kui ka COOH rühmasid 19.2 Tunda struktuuri järgi ära lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; Halogeniidid Halogeniid on süsivesiniku küljes. Alkohol- OH Eeter- ROR Fenool OH rühm, seotud benseenituumaga Aldehüüd-RCHO Ketoon RCOR Karboksüülhapped- COOH Amiin NH2 Amiid O // CH3CNH2 Ester 19.3 Nimetada lihtsaid süsivesinike halogeniide, alkohole, eetreid, fenoole, aldehüüde, ketoone, karboksüülhappeid, amiine, amiide ja estreid; See peaks selge olema 19.4 Kirjeldada peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeniidide füüsikalistes Omadustes
· mikroväetis (Mo -vaestel muldadel) · metallide korrosiooniinhibiitor · PbMoO4 jt Pb -molübdaadid : pigmendid, akustil. materjalid · Teised molübdaadid (leelismuldmet., haruld. muldmetallid ): · laser- ja luminofoormaterjalid, senjettelektrikud jm · Keemialaborites - peam NH4+ - ja Na+ - molübdaadid 7. Elavhõbeda halogeneenide omadused · Värvitud või kollased (Hg2F2, Hg2I2) kristallil. ühendid; tuntud nii Hg(II)- kui Hg(I) halogeniidid · Monohalogeniidid Hg2Hal2 (Hal = Cl, Br, I) on vees ja org. lahustites vähelahustuvad, lahustes disproportsioneeruvad : · Hg22+ Hg2+ + Hg · (tasakaal paremale Cl-, Br- jm. kompleksimoodustavate ligandide juuresolekul) · Dihalogeniidid HgHal2 lahustuvad nii vees kui org. lahustites, neile on iseloomulik (erinevalt suurest enamikust teistest sooladest), et nad praktiliselt ei dissotsieeru vesilahustes
töötlemise tehnoloogiat. Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks · Ehedalt leidud: Au, Pt (ja plaatinametallid) osaliselt Ag, Hg harva, ka vaske ja teisi metalle · oksiidsete maakidena leidub rauda, vaske, alumiiniumit, kroomi............ · Sulfiidsete maakidena leidub vaske, elavhõbedat, tina, pliid,..... · halogeniidid ( NaCl) , karbonaadid CuCO3* Cu(OH)2, sulfaadid ja nii edasi Tihti sisaldab maak mitut metalli - Polümetalliline maak. Paljudel metallidel polegi iseseisvaid maake ja neid saadakse teiste metallide maakidest, kus nad on teinekord tühise, kuid kalli lisandina. Ka hõbedat ei toodeta tavaliselt hõbedamaagist, vaid plii ja tsingimaagist Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks
kahanemistega(suureneb reas HF>HCl>HBr>HI) Polariseeritavuse piirjuhtum on sidemete katkemine ja ioonide teke. Kui katkemisel läheb elektronpaar täielikult üle ühele aatomitest heterolüütiline katkemine. 5) kolloidlahuste keemilised-füüsikalised om - *valgushajumine. Kolloidosakeste pinnal toimub küllalt suur valguse hajumine. Selle tõttu on KL läbi juhitud valguskiirtekimbu tee lahuses näha heleda koonusena. *Elektrilised om.-sageli elektriliselt laetud(Ag-halogeniidid). Välise elektrivälja mõjul liigub graanul katoodi(-) või anoodi(+) suunas, difuusse kihi ioonid vastupidises suunas. KL om põhinevad paljud tehnikas kasut võtted kangaste värvimisel, tarbevee puhastamisel koagulandiga(veepuhastusjaamades). 6) reaktsiooni etapid IV RÜHM 1) Hessi seadus Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. *Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts
Reag. veeauruga, Reag. toatemperatuuril tekib oksiid ja veega, tekib alus ja vesinik vesinik Ei reageeri veega 2K + 2H2O 2KOH + H2 Zn+ H2O ZnO+ H2 Kõik metallid reageerivad hapnikuga, tekivad oksiidid 4Al + 3O2 2Al2 O3 Metallid reageerivad väävliga (v.a. Au), tekivad sulfiidid Fe + S FeS Kõik metallid reageerivad halogeenidega, tekivad halogeniidid 2Na + Cl2 2NaCl Metall tõrjub temast vähemaktiivsed(pingeres paremal) metallid nende ühendist välja Zn + NiSO4 ZnSO4 + Ni Ni + ZnSO4 ei reageeri 4 Metallide korrosioon . www.npl.co.uk/lmm/schools/slides/03_corrosion Korrosiooni all mõistetakse metallide hävinemist ümbritseva väliskeskkonna toimel.
kasvavad, järelikult oksüdeeruvad omadused nõrgenevad. Fluor reageerib kõigega. Kloor ei reageeri hapnikuga otseselt. Broom ja jood on suhteliselt nõrgad oksüdeerijad. Saamine: · Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema ühendist välja · Kloori saab kontsentreeritud soolhappe reageerimisel tahke kaaliumpermanganaadiga 2KMnO +16HCl(konts) 5Cl + 2MnCl +2KCl + 8HO · Tööstuses saadakse sulatud naatriumkloriidid või NaCl vesilahuse elektrolüüsil. Halogeniidid on halogeenide ühedid o.-a. I. Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga ning mürgised. Gaaslise vesinikkloriidi saamiseks kasutatakse keedusoola ja kontsentreeritud väävelhappe vahelist reaktsiooni. Vesinikhalogeniidid lahustuvad vees andes vasinikhalogeniidhapped, tuntuim HCl. HCl + HO HO + Cl Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side. Need on kõrge sulamistemp.
rakendatakse joogivee steriliseerimisel. Hõbepermanganaati AgMnO4 kasutatakse vesiniku absorbeerimiseks. Kaltsiumpermanganaati Ca(MnO4)2 katalüsaatorina vesinikperoksiidi lagunemisel. Baariummanganaati(VI) BaMnO4 kasutatakse rohelise pigmendina, peamiselt freskomaalides. 3. nioobiumi ja tantaali kasutusalad (peamised o.a-d) Nioobiumi tüüpiline oksüdatsiooniaste on V, oksüdatsiooniastme IV puhul on esindatud peamiselt halogeniidid. Nioobiumi kasutatakse peamiselt vaba metallina sulamite koostises. 40-50% nioobiumist kasutatase teraste mikrolegeerimiseks, 20-30% vääristerastes. 20-25% toodangust kasutatakse kuumakindlates sulamites Ni või Fe baasil. Kõrgelt hinnatud on Nb sulamite kasutamine agressiivsetes keskkondades nagu keemiatööstus, rakettide põlemiskambrid, tuumareaktorite sisemused. Kõrge hinna tõttu kasutus suhteliselt piiratud, kuid osaliselt asendab veel haruldasemat tantaali.
· Boori tootmine on üsna väike, kuigi tal on rida kasulikke omadusi (kõvadus, väike tihedus). · Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete vormidena: hallikasmust, mittemetalliline, kõrge sulamistemperatuuriga vorm; tumepruun pulbriline vorm, mis baseerub ikosaeedrilisel (kakskümmendtahukalisel) 12 boori aatomi klastril. 21. Iseloomustage üldiselt booriühendeid. B olulisemad ühendid (H 3BO3, B2O3, karbiid, nitriid, halogeniidid, boraanid, boorhüdriidid): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Boorhape H3BO3 või B(OH)3 on valge tahke aine. Mürgine, kasutatakse antiseptiku ja pestitsiidina. Võib käituda Lewis'i happena. Lähteaineks booroksiidi B2O3 saamisel. · Booroksiidi kasutatakse räbustina (lahustab metallioksiide) spetsiaalse klaasi valmistamisel. · Boorkarbiid - B12C3, 12B + 3C=B12C3 · Boornitriid B + N = BN (tuleb kuumutada)
Mn + 2H2SO4 MnSO4 + SO2 + 22 Mangaan lahustub lämmastikhappes, redutseerides viimast oksiidini või isegi dilämmastikoksiidini: 3Mn + 8HNO3 3Mn(NO3) 2 + 2NO + 4H2O 4Mn + 10HNO3 4Mn(NO3) 2 + N2O + 5H2O (4) Mn reageerib peenestatult hapnikuga, kuumutamisel ka lämmastikuga, väävliga ning süsinikuga: 3Mn(s) + 2O2(g) Mn3O4(s) 3Mn(s) + N2(g) Mn3N2(s) mangaan(II)nitriid Mangaan reageerib halogeenidega, tekivad Mn(II)halogeniidid Mn(s) + Cl2(g) MnCl2(s) Pingereas vesinikust eespool asuva metallina reageerib lahjendatud hapetega Mn(s) + H2SO4(aq) Mn2+(aq) + SO4 2(aq) + H2(g) (8) 5. Ühendid Ühendeis on Mangaani oksüdatsiooniaste kuni VII, neist püsivamad II ja VII. Madalaima o.- a.-ga Mn-ühendeis on mangaanil aluselised, kõrgematel happelised ning vahepealse o.-a.-ga ühendeil on amfoteersed omaused. (2) 5.1 Oksiidid (2) Tuntakse järgmisi oksiide: MnO, Mn2O3, MnO2, Mn3O4, MnO7.
· Leeliste lahused ei toimi niklisse, kuid Ni reageerib NH 3 vesilahusega. Alles üle 550 C oksüdeerub Ni sulatatud NaOH toimel 2Ni + 2NaOH -> 2NiO + 2Na + H2 Vee ja õhuniiskuse suhtes on Ni püsiv. · Vesinikuga moodustab Ni tahkeid lahuseid. · Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa nikli reageerimisel NH 3-ga moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. · Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II) halogeniidid. Ni on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C(jahtumisel laguneb, eraldub grafiit) · Räniga moodustab Ni silitsiide · Booriga tekivad nikli boriidid · Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid · Fosforiga moodustuvad fosfiidid · Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Füüsikalised omadused: Aatommass: 58,69 Sulamistemperatuur: 1453 °C Keemistemperatuur: 2913 °C
Alles üle 550 °C oksüdeerub nikkel sulatatud NaOH toimel (viimane redutseerub seejuures vaba naatriumini): 2Ni + 2NaOH → 2NiO + 2Na + H2 . Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv. Vesinikuga moodustab nikkel tahkeid lahuseid (hüdriide, millest püsivam on NiH, saadakse kaudselt). Lämmastik lahustub niklis väga vähe. Pihusa (peendispersse) nikli reageerimisel NH3-ga (300– 450 °C juures) moodustub nikkel(I)nitriid Ni3N. Halogeenidega kuumutamisel tekivad nikkel(II)halogeniidid. Nikkel on üks püsivamaid metalle F2 suhtes. Sulatatud nikkel reageerib süsinikuga, tekib nikkelkarbiid Ni3C (jahutamisel laguneb, eraldub grafiit). Räniga moodustub nikkel silitsiide (neist püsivam on Ni3Si) Booriga tekivad nikli boriidid (neist rasksulavaim NiB12). Väävli reageerimisel nikliga tekivad sulfiidid NiS, Ni2S3 jmt. Fosforiga moodustuvad fosfiidid Ni5P2, Ni2P jt. Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Metalli rakendatakse katalüsaatorina (pihusas
annaabi.ee 
