Alused e. hdroksiidid- Leelised- Na Oh-naatriumhdroksiid K OH-kaaliumhdroksiid Ca Oh-kaltsiumhdroksiid Ba Oh-baariumhdroksiid Vees lahustumatud alused- Fe Oh-raudhdroksiid Fe Oh-raudhdroksiid Cu Oh-vaskhrdoksiid Al Oh-alumiinuimhdroksiid ALUSED KOOSNEVAD MATALLID JA OH RHMAST Oh-hdroksiidirhm 8:15 19.02.2009 Liitained: Oksiidid- 2 elementi,ks on 0 N2O3-alumiiniumoksiid Fe2O3-raudoksiid SO3-vveltioksiid N2O3-dilmmastikpentaoksiid Alused- Metall-OH NaOH-Na-hdroksiid Ca(OH)2-Ca-hdroksiid Fe(OH)2-raudhdraksiid Happed- Vesinik-happeanioona HCl-soolhape H2SO4-vvelhape H3PO4-fofforhape Soolad- Metall-happeanioon NaCl-naatriumkloriid CaSO4-kaltsiumsulfaat K3PO4-kaaliumfosfaat
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid ...
1. CuO Süsinikoksiid 2. Cu2O Süsinik kaks oksiid 3. Fe2O3 Raud kaks kolm oksiid 4. FeO Raudoksiid 5. Cl2O7 Kloor kaks oksiid seitse 6. PbO Pliioksiid 7. PbO2 Plii oksiid kaks 8. Cr2O3 Kroom kaks oksiid kolm 9. CrO3 Kroom oksiid kolm 10. CrO Kroomoksiid 11. .CO Süsinikoksiid 12. CO2 Süsinik oksiid kaks 13. SO2 Väävel oksiid kaks 14. SO3 Väävel oksiid kolm 15. SiO2 Räni oksiid kaks 16. P4O6 Fosfor neli oksiid kuus 17. N2O3 Lämmastik kaks oksiid kolm 18. N2O5 Lämmastik kaks oksiid viis 19. NO Lämmastikoksiid
http://www.abiks.pri.ee Hape Nimetus Anioon An.nimi Oksiid H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat SO3 H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit SO2 H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat CO2 HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat (N2O5) HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10) H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat (SiO2) H2S divesiniksulfiidh. S-2 sulfiid HF vesinikflouriidh. F- flouriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidh. Br- bromiid HI v...
Vee molekuli teke - alus+hape Ca(OH)2 + 2HCl > 2H2O pähe: SO2 + H2O > H2SO Gaasilise aine eraldumine reaktsioonis sool+hape SO3 + H2O > H2SO4 Na2S > 2HCl + H2O(nool üles) CO2 + H2O > H2CO3 Na2CO3 + H2SO4 > Na2SO4 + H2CO3 P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 Enamiks tuntumaid happeid lahustub vees hästi. N2O3 + H2O > HNO2 Leelised lahustuvad vees hästi.(tugevad alused) N2O5 + H2O > HNO3 LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH)2 , Ba(OH)2 Vähe lahustuvad hürdoksiidid(nõrgad alused) Mg(OH)2 , Zn(OH)2 , Cu(OH)2 , Al(OH)2 , Fe(OH)2 , Cr(OH)2 Fe2(SO4)3 raud(III)sulfaat Na2SO3 naatriumsulfit CuCl2 vask(II)kloriid 2Fe + 3Cl t> 2FeCl3 NaOH > Na+ + OH Ca(OH)2 > Ca2+ + 2OH Tahke hürdoksiid > hüdroksiidi lahus Aluselised oksiidid on 1. A rühm ja 2
1. OKSIIDID 2) dilämmastiktrioksiid N2O3 1.1. Oksiidide koostis ja vääveldioksiid SO2 nimetused dikloorheptaoksiid Cl2O7 A. Määra elementide tetrafosfordekaoksiid P4O10 oksüdatsiooniastmed ja kirjuta nende süsinikoksiid CO nimetused (elemendi taga sulgudes on tema oksüdatsiooniaste) 1) Li2 ( I ) O ( -II ) liitiumoksiid Mg ( II ) O ( -II )
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on alati hapnik. Metalli oksiidid Mittemetalli oksiidid (aluseline oksiid) (happeline oksiid) ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e. soolhape; HBr vesinikbromiidhape; HI vesinikj...
ULTIMATE KEEMIA REAKTSIOONIDE TABEL. (anorgaaniline) OKSIIDIDE REAKTSIOONID + vesi = leelis (reag. IA ja IIA metallidega) Aluseline oksiid + hape = sool + vesi (metallioksiidid) + happeline oksiid = sool + vesi = hape (reag. CO2, SO2, SO3, N2O3, P4O10) Happeline oksiid + alus = sool + vesi (mittemetallioksiid) + aluseline oksiid = sool HAPETE REAKTSIOONID + alus = sool + vesi HAPE + aluseline oksiid = sool + vesi + sool = uus hape + uus sool (uus hape peab olema nõrgem või uus sool mittelahustuv)
Operatsioonidel
Balloonides
Kosmoselaevades
Allveelaevades
Contuses põletamisel
Keevitamisel
Keemiatööstuses
Hapnikumaskid
Biofunktsioon
~98% hapnikust biomolekulide
lõhustumiseks.
2-5% kulutatakse hapniku reaktiivsete
vormide tekkeks (väga aktiivsed ja
mõõdukas koguses vajalikud meie
elutegevuseks).
Tuntumad ühendid
Elemendi o. a. Valem Nimetus o. a. abil Nimetus eesliite
abil
V N2O3 Lämmastik(V)oksiid Dilämmastiktrioksi
id
I Cu2O Vask(I)oksiid Divaskoksiid
IV TiO2 Titaan(IV)oksiid Titaandioksiid
V Cl2O5 Kloor(V)oksiid Dikloorpentoksiid
2
· väga püsiv kasutamine: · ammoniaagi tootmine · külmutusseadmetes · lõhkainete tootmine · elektrilampide täitmine · meditsiin NH3: omadused: · terava lõhnaga · värvusetu · gaas · õhust kergem · vees väga hästi lahustuv kasutamine: · nuuskpiiritusena · väetisena · külmutusseadmetes · ammooniumsoolade saamisel · lämmastikhappe saaamisel oksiidid: · NO · NO2(meditsiinis valuvaigistina,tuimestina) · N2O · N2O3 HNO3: omadused: · värvusetu · terava lõhnaga · vedelik · tugev hape · reageerib:metallioksiididega,alustega,sooladega kasutamine: · väetisena · lõhkainete koostisosa(püssirohi) · liha ja kala konserveerimine Fosfor: omadused: · valge(väga mürgine,aktiivne,tahke) · punane(mittemürgine,vähem aktiivne,ei lahustu) · must(mittemürgine,ei lahustu,juhib elektrit) leidumine: · Maardu · mineraalidena maakoores
Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O Veega hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga sool SO2+ Li2O Li2SO3 CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 P4O10 H3PO4 N2O5 HNO3 N2O3 HNO2 · Amfoteersed Nendel oksiididel avalduvad nõrgalt nii happelised kui ka aluselised omadused. Hapete ja alustega reageerivad raskesti. Veega ei reageeri üldse. ZnO, Al2O3 , Fe2O3 , Cr2O3
kui pole antud)! Tase 2 vesi PE 2006. 0,32 kg viinamarjamahla sisaldab süsihappegaas 46,5 g süsivesikuid ja 0,6 g valku. Mitu MnO2 protsenti on mahlas süsivesikuid, mitu hapnik valku? N2O3 PE 2008. Autoakudes kasutatavat vingugaas väävelhappe lahust (akuhapet) müüakse tavaliselt etanool C2H5OH 33,0%-lise lahusena. Cr2O3 A. Leia graafikult akuhappe tihedus. B
Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine
HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt
Oksiidid Oksiidid on kahest elemendist koosnevad liitained, millest üks on hapnik. +I -II Na2O 1) Oksiidide nime panemine 1.O.A. ei nimeta 1A, 2A, 3A metallielementide puhul CaO – Kaltsiumoksiid Na2O – naatriumoksiid BaO- baariumoksid Al2O3 – alumiiniumoksiid 2.Nimetuses märgitakse elemendi aste *Fe2O3 – Raud(III)oksiid *II -II FeO – Raud(II)Oksiid *II -II CuO – Vask(II)oksiid *VI -II CrO3 – kroom(IV)oksiid +6 -6 3.Metallioksiidide nime panemisel võib kasutada eesliiteid Fe2O3 – diraudtrioksiid Mittemetallioksiidide nimepanemisel kasutatakse alati eesliiteid. Kus juures eesliide öeldakse selle elemendi ette, mille järel ta on öeldud. 1 – mono 2 – di 3 – tri 4 – tetra 5 – penta 6 – heksa 7 – hepta 8 – okta 9 – nona 10 – deka Näited: CO2 – süsinikdioksiid N2O – dilämmastikioksiid NO2 – lämmastikdioksiid N2O3 – dilämmastiktrioksiid P2O5 – difosforpentaoksiid 2) Valemite koostamine ...
Naerugaas kuulub gaasikromatograafides kasutatavate põletussegude koostisesse, kus see aitab segusid komponentideks lahutada. Meditsiinis kasutatakse naerugaasi hapniku ja õhuga segatuna narkoosigaasina ja valude leevendamiseks näiteks sünnitusel, hammaste väljatõmbamisel jm. Naerugaasi vajatakse külmainena operatsioonide ajal veresoonte sulgemiseks. · NO lämmastikoksiid kasutatakse tööstuses põhiliselt NH3`me oksüdeerimisel · N2O3 - dilämmastiktrioksiid · NO2 lämmastikdioksiid kasutatakse lämmastikhappe ja lämmastikushappe tootmiseks, mis on väga mürgised. · N2O5 dilämmastikpentaoksiid 5) Huvitavad faktid Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis
N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Näiteks oksüdatsiooniaste -III : NH3, Ca2N2 - ühendites metallide ja vesinikuga, +I kuni+V : N2O, NO, N2O3, NO2, N2O5, HNO3. Lämmastiku aatommass on 14,0067. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistestest molekulidest N 2 .Lämmastiku aatomis on 3 paardumata elektroni ja molekulis on seetõttu kolmikside: NºN . Molekulide suure püsivuse tõttu on lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks.
Lämmastik ja tema ühendid Lämmastik Ladina keeles nitrogenium Tähis N Keemiline element järjenumbriga 7 Kaks stabiilset isotoopi Lämmastik on mittemetall Moodustab püsivaid kaheaatomilisi lihtaine molekule Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril 196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteai...
lämmastikhape NO3- nitraatioon dilämmastikpentaoksiid HNO3 N2O5 lämmastikushape NO2- nitritioon dilämmastiktrioksiid HNO2 N2O3 ränihape SiO44- silikaatioon ränidioksiid; liiva H4SiO4 SiO2 peamine komponent divesiniksulfiidhape S2- sulfiidioon PUUDUB PUUDUB H2S Happed reageerivad metallidega: HAPE + METALL SOOL + VESINIK
2 K + 2 H2O -> 2 KOH + H2 9) Metall + mittemetall -> sool (toimub alati, v.a. Au ja Pt) Näiteks: Ba + S -> BaS 2 Al + 3 Cl2 -> 2 AlCl3 10) Sool + sool -> sool + sool Tingimus: esialgsed soolad peavad lahustuma vees, saadusena peab tekkima vähemalt üks vees mittelahustuv sool. Näiteks: Ba(NO3)2 + Na2SO4 -> BaSO4 + 2 NaNO3 ***Millisele happelisele oksiidile vastab milline anioon: CO2 ->CO32- N2O3 -> NO2- 2- SO2 -> SO3 N2O5 -> NO3- 2- SO3 -> SO4 P4O10 -> PO43- 9. Elektrolüüdid. Peab teadma elektrolüütidega seotud mõisteid (tugev, nõrk ja mitteelektrolüüt, dissotsiatsioonimäär) Peab oskama ära tunda tugevat, nõrka ja mitteelektrolüüti. Vihikus! 10. Ioonvõrrandi koostamine. Peab oskama koostada molekulaarse võrrandi põhjal ioonvõrrandit ja taandatud ioonvõrrandit. Vihikus!
ta on keemiliselt väheaktiivne.Lämmastik reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~ 1500OC). Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) Reageerib lämmastik hapnikuga: N2 + O2 => oksiid: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + H2 => ammoniaak: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + metall => nitriid: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Tähtsamad lämmastiku ühendid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NH+4Cl- ammooniumkloriid NH+4NO-3 ammooniumnitraat (NH+4)2SO2-4 ammooniumsulfaat (NH+4)3PO3-4 ammoonimniufosfaat Viited http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html 4
96,5% . 3 >, : . 1,74% : 4 (2) <1% 2,5 5 Nox (NO, NO2, N2O3, ...) NO. 0,97% 10 . : , . 70% 203 1015 . 6 30% 2,54 / , .
ANORGAANILISTE AINETE KLASSID konspekt ja tööleht OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas koos...
vesinikust väiksem elektronegatiivsus). Maks oa moodustub oksiid ning sellele astava happe (ja happe soolad). Klooril on näiteks Cl2O7 ja vastav hape HCLO4. Seleenil SeO3 ja H2SeO4. Maks 2 võrra väiksem oa enamkul mittemetallilistest elementidest esinevad ka rühma numbrist 2 võrra väksemas oa-s oksiid ja vastav happe. Väävel (IV)ühendid on näiteks SO2 ja H2SO3. Lämmastik(III)ühendid on N2O3 (dilämmastiktrioksiid) ja HNO2. Poolmetallid metalliliste ja mittemetalliliste iseloomulike omadusi. Iseloomulik läige, aga küllaltki haprad ja raskesti töödeldavad. Elektrijuhtivus on halvem, kui metallidel, aga siiski juhivad. Perioodilisus tabelis on metallide / mittemetallide joone lähedal. Kui on rohkem metallilisi omadusi, siis on metallide hulgas (germaanium, antimon) ja vastupidi on räni ja arseen. Mittemetallide füüsikalised omadused
ioonideks). Elektriliselt neutraalses ühendis on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null s.t. kõigi aatomite positiivsete oksüdatsiooniastmete summa võrdub negatiivsete oksüdatsiooniastmete summaga. Okiidide nimetamis viisid 1) elemendi nimetuse järel märgitakse sulgudes tema oksüdatsiooniaste oksiidis: Fe2O3 raud(III)oksiid (loeme: raud-kolm-oksiid) 2) elemendi ja hapniku indeksid oksiidid valemis märgitakse eesliidetega: N2O3 dilämmastikoksiid Nimetamine eesliidete abil See nimetamisviis on kasutusel eelkõige mittemetallioksiidide korral. Nimetustes märgitakse oksiidid valemis olevad indeksid ladinakeelsete eesliidete abil: 2- di, 3- tri, 4- tetra, 5- penta, 6- heksa, 7- hepta, 8- okta, 9- nona, 10- deka. Näiteks: Co2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid N2O dilämmastikoksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid
36. Kirjeldage lämmastiku oksiidide omadusi, lähtudes lämmastiku oksüdatsiooniastmetest. Millised neist on hapete anhüdriidid? Kirjutage olulisemate oksiidide (N2O, NO, NO2, N2O3) tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. · Lämmastik esineb oksiidides oksüdatsiooniastmetesvI...V. Lämmastik(V)oksiid N2O5 on lämmastikhappeanhüdriid. Lämmastikdioksiid NO2 esineb tasakaalusv dimeeriga: 2NO2 = N2O4 Lämmastik(III)oksiid N2O3 on lämmastikushappeanhüdriid. Lämmastik(II)oksiid NO. Dilämmastikoksiid N2O on hüpolämmastikushappe H2N2O2 anhüdriid · Kõik lämmastiku oksiidid on happelised. · Lämmastiku oksiidid on olulisel kohal atmosfäärikeemias, kus neid koos tähistatakse NOx. · Dilämmastikoksiidi N2O saadakse ammooniumnitraadi mõõdukal kuumutamisel. · N2O on maitsetu, lahustub hästi rasvades ja väikestes kogustes ei ole mürgine.
Степень окисления: +1 N2O, naerugaas. Наркоз. Степень окисления: +2 NO – бесцветный газ. Получают окислением аммиака или реакцией разбавленной азотной кислоты с медью. Обладает магнитными свойствами, легко окисляется. Степень окисления +3 Довольно много соединений, например, NF3, N2O3. Степень окисления +4 NO2 – ядовитый газ коричнево-красного цвета. Степень окисления +5 Известна асидная кислота HN3. Взрывоопасна. 4.6 Азотная кислота Азотная кислота – это бесцветная жидкость, её промышленное производство проходит в 4 этапа: 8
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida,...
o Reeglid selgeks o Loe tekst korralikult läbi o Leia tekstist, mis ained omavahel reageerivad, mis tekivad o Kirjuta selle põhjal reaktsioonivõrrand o Tasakaalusta o Andmed tekstist kirjuta võrrandi peale o Võrrandi alla kirjuta samadele ainetele andmed võrrandist või selle järgi o Ühikud samad Molaararvutused: n= = = Na - avogaadro arv = 6, 02 * 1023 osakest/mol Vm molaarruumala = 22,4 dm3/mol Nt. Segu sisaldab 5 mol N2, 3mol NO2, 2 mooli N2O3 ja 2mol N20. Mitu mooli on segus lihtaineid? 5 mol (N2) Mitu mooli on segus oksiide? 3 + 2 + 2 = 7 mol Mitu mooli on segus O2 aatomeid? 3*2 + 2*3 + 2 = 14 mol aatomeid. Mitu mooli on segus N2 molekule? 5 mol (N2 1 molekul) Mitu mooli on segus N2 aatomeid? 5*2 + 3 + 2*2 + 2*2 = 21 Lahuse % ülesanded: o Lahuse lahendamine (% väheneb) Nt. 300 g le 20%-le lahusele lisati 200 g H2O. Milline on uue lahuse protsent? 100% - 300g 20% - xg X = = 60g ainet
500 mg)? 21. Segul (nt) on järgmine koostis: 150 dm3 H2 + 30 g HNO3 + 3 mol H3PO4. a) Leia segus oleva 150 dm3 H2 mass. b) Mitu mooli vesiniku aatomeid on segus kokku? Mitu vesiniku aatomit see on? c) Mitu korda on segus lämmastiku aatomeid vähem kui on vesiniku aatomeid? 22. Arvutage hapniku aatomite hulk (moolides) järgmises gaasisegus: 3,5 mol N2O + 0,5 mol N2O3 + 1,0 mol O2 23. Mitu mooli naatriumioone sisaldub 48,3 g glaubrisoolas (Na2SO4 10H2O)? 24. Arvutada võrdsest arvust CO ja CO molekulidest koosneva 448 dm³ gaasisegu mass. (720 g) 25. Arvuta hapniku aatomite arv 2,5 moolis väävelhappes. (6,021024) 26. Arvutada vesiniku aatomite arv, mis sisaldub 0,112 cm³ ammoniaagis. (9,031018) 27. Milline on 18,061027 hapniku aatomist koosneva trihapniku (osooni O) ruumala? (224 m3) 28. Gaasisegu koostises on 400 g SO ja 88 g CO
Kirjutame sümbolite alla antud elemendi kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summad. Arvutame puuduoleva oksüdatsiooniastme, lähtudes sellest, et kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa on 0. Näited: III II I VI -II Fe2O3 H2SO4 +6 -6 +2+6-8 3.1 Ülesandeid. Leia perioodilisussüteemi abil järgmiste elementide oksüdatsiooniastmed: Ba, Li, P, S, Cl, Ni, Hg. Määra järgmistes ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed: CH4, N2O3, NO2, NH3, CrO3, HNO3, HNO2, H2CO3, CaCO3, Al(NO3)3. 4 Redoksreaktsioonid. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine (o-a suureneb). Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb). Oksüdeerija on element, mis liidab elektrone (o-a väheneb). Redutseerija on element, mis loovutab elektrone (o-a suureneb).
Lämmastik mood vähemalt 8 molekulaarset oksiidid, mis kõik on termodünaamiliselt ebastabiilsed, kuid praktikas enamasti püsivad. Kõik lämmastiku oksiidid on happelised. · Lämmastiku oksiidid on olulisel kohal atmosfäärikeemias, kus neid koos tähistatakse NOx. Lämmastik esineb oksiidides oksüdatsiooniastmetes I...V. Lämmastik(V)oksiid N2O5 on lämmastikhappeanhüdriid. Lämmastikdioksiid NO2 esineb tasakaalus dimeeriga: 2NO2 = N2O4 Lämmastik(III)oksiid N2O3 on lämmastikushappeanhüdriid. Lämmastik(II)oksiid NO. Dilämmastikoksiid N2O on hüpolämmastikushappe H2N2O2 anhüdriid. N20 dilämmastikoksiid on värvusetu,lõhnatu, narkootilise toimega, külmas vees lahustuv gass, mida saadakse ammooniumnitraadi kuumutamisel: NH4NO3N2O+2H2O. NO lämmastikmonooksiid saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: NH4+5O24NO+6H2O; N2+O22NO. Värvusetu, mürgine gaas. Osaleb
Воздействует на нервную и сердечно- сосудистую систему, вызывает удушье.. Токсичность СО возрастает при наличии в воздухе азота, в этом случае концентрацию СО в воздухе необходимо снижать в 1.5 раза. 1.1.2. Оксиды азота. NO, N2O3, NO5, N2O4 .В атмосферу выбрасывается в основном диоксид азота NO2 – бесцветный не имеющий запаха ядовитый газ, раздражающе действующий на органы дыхания. Особенно опасны оксиды азота в городах, где они
Termodünaamika seadused ja alused 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga: a) kohv väga hea kvaliteediga termoses; -isoleeritud b) jahutusvedelik külmkapi jahustussüsteemis; -suletud c) pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni; - isoleeritud d) automootoris põlev bensiin; - suletud e) elavhõbe termomeetris; - isoleeritud f) taim – avatud 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetoditest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni neist meetoditest kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? – avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga – suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline toime) või soojusena (termiline toime). – isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist ega soojuslikku kontakti. Siseenergiat avatud süsteemis...
Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3.)Hapnikku
Kordamine füs-kolloidkeemia Termodünaamika 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga? a. Kohv väga hea kvaliteediga termoses – isoleeritud b. Jahutusvedelik külmkapi jahutussüsteemis – avatud c. Pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni – isoleeritud d. Automootoris põlev bensiin – suletud e. Elavhõbe termomeetris – suletud f. Taim – avatud Füüsiline keemia kästileb keemilisi nähtuseid ja seaduspärasusi füüsika printsiipidega. 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetodidest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? Siseenergiat saab tõsta töö tegemisega, temperatuuri tõstmisega. Suletud süsteemis siseenergia väheneb, isoleeritud süsteemis siseenergia ei muutu, sest puudub soojusvahetus...
laboris, toidulisanditena, org. sünteesis 3.14.3.3. Hapnikuga Lämmastikul on palju oksiide - valents ja oksüdatsiooniaste ei lange sageli kokku - ühendeis on N maksimaalselt neljavalentne N2O NO (NO)2 N = N = O ↔ N = N―O N = O N―O O―N N2O3 NO2 O = N ―O ― N = O O―N = O N2O4 N2 O 5 O O O O N―N N―O―N O O O O N2O6 NO3 O O
Nad jagatakse: orientatsiooni, induktsiooni teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi kindlale massile Selline side on kõige üldisem keemilise sideme liik, mille olemus ja dispersiooni jõududeks. vastavad kahe elemendi massid, suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad seisneb ühe või mitme elektroni üheaegses toimes mõlema aatomi Tugev orientatsiooni mõju (Eor) esineb püsiva dipoolmomendiga täisarvud. N: N2O, NO, N2O3 vastavad ühele N-le O-u aatomi tuumaga. Tüüpiline kovalentne side moodustub lähedaste polaarsete molekulide vahel. See toime on elekrostaatiline ja massid, suhtuvad nagu arvud 1:2:3:4:5. elektronnegatiivsustega elementide aatomite vahel. N: O on püüab orienteerida dipoole madalama potensiaalse energiaga 1.5 Ekvivalentide seadus ained reageerivad teineteisega alati väliskihil 6 elektroni
NH4Cl=NH3+HCl Ammooiumiooni kindlakstegemiseks ammoniumsoolades lisatakse viimse lahusele leelise (NaOH, KOH) lahust ning soojendatakse: NH4Cl+NaOH=NaCl+H2O+NH3 Eralduvat ammoniaaki võib ära tinda iseloomuliku lõhna järgi või märjastatud punase lakmuspaberiga, mille värus muutub NH3 sisaldavates aurudes siniseks. 5. Lämmastiku oksiidid. Lämmastik moodustab hapnikuga 9 oksiidi, neist tähtsamad on 5, milles lämmastiku o.-a. on I kuni V: N2O, NO, N2O3, NO2 ja N2O5. Neist omakorda on praktiliselt tähtsamad lämmastikoksiid (NO) ja lämmastikdioksiid (NO2). Eespool nägime, et NO saadakse vastavate lihtainete otsesel ühinemisel või NH3 katalüütilisel oksüdatsioonil. Laboratooriumis valmistatakse NO vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhappega: 3Cu+8HNO3=3Cu(NO3)2+2NO+4H2O Looduses moodustub NO välgu toimel õhus. NO on värvuseta mürgine gaas, õhust on ta veidi raskem. Õhus oksüdeerub lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks:
1. 4 Kordsete suhete seadus kui 2 elem-i mood-vad teinet-ga ulatus peale tuumade vah-se kauguse, kattuvate orbit-de paikn-st. Gaasi oleku võrrand tingim-tes, kus moolide arv ja temp ei muutu, mitu ühendit, siis ühe elem-i kindlale massile vast-d kahe elem-i Elem-d püüavad reakts-des omandada väliskihile 8 elektroni sel juhul on tuletatav Boyle´-Mariotle´I seadus. massid, suhtuv ükst-e nagu lihtsad täisarvud. N: N2O, NO, N2O3 rida nim.oktetiks OKTETT. Boyle´-Mariotte´I seaduse definitsioon: vastavad ühele N-le O-u aatomi massid,suht nagu arvud 1:2:3:4:5. Metalli aatomitel on kergem loovutada väliskihilt 1-3 elektroni, kui Jääval temp-l on gaasi antud massi ruumala pöördvõrd-ne temale 1.5 Ekvivalentide seadus ained reag-d teineteisega alati neid liita okteti tekkimises
NT: Na+Cl- ei pruugi keedusoola kristallides võre defekti tõttu olla võrdne ja kristallide koostist võib iseloomustada nt. valemiga NaCl0,98, samuti ka Fe0,95O. Selliseid aineid nimetatakse BERTOLIIDIDEKS. 1.4 Kordsete püsivuse seadus Kui 2 elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi kindlale massile vastavad kahe elemendi massid, mis suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. NT: N 2O, NO, N2O3 vastavad ühele N-le O aatomi massid, suhtuvad nagu arvud 1:2:3:4:5 1.5 Ekvivalentide seadus Ained reageerivad teineteisega alati ekvivalentsetes kogustes (hulkades), mis on võrdsed nende ainete ekvivalentmassiga. 1.6 Ruumalaliste suhete seadus Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. NT: 2H2+O2=2H2O (2:1:2 -> mahuühikud) 1.7 Avogadro seadus. Normaaltingimused. Gaasi molaarruumala
HNO2. This means that only 1/336 of the for use which limit the amount of nitrite added is converted to nitrous acid. sodium nitrite to not more than 200 This small amount is in equilibrium with its parts per million in the finished meat anhydride N2O3 (Fig. 6.1), which again dis- product, and the amount of sodium sociates into NO + NO2. The NO can react nitrate to not more than 500 parts per with myoglobin, or with oxygen, forming million in the finished meat product. NO2; the NO2 reacts with water and nitrous
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
