Tseesium Cs Tabelis paiknemine: Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on leelismetall, mille järjenumber on 55 ning mille aatommass on 132,9054. Ajalooline taust: Tseesiumi avastasid Robert Wilhem Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 1860.aastal. Pikka aega peeti tseesiumi kaaliumiks, mistõttu tekkis arvutusest vigu. Kahe sinise sektrijoone järgi, mille abil element avastati, pandi sellele nimeks landina keelne nimetus caesum, mis tähendab taevasinist. Leiduvus: Tseesiumi on looduses väga vähe. Seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta. Suure reaktsioonivõime tõttu ei esine tseesiumi kunagi puhta elemendina, vaid alati ühendina. Näiteks leidub seda haruldases mineraalis-pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt
Tseesium Tseesium on vähelevinud metalliline element. Maakoores on ta levimuselt 46. kohal 3g/t. Viimasel poolsajandil on tseesiumi reputatsioon oluliselt langenud seoses tuumapommi katsetustestega ja Tsernobõli aatomelektrijaama avariiga, mille tõttu suurenes radiotseesiumi ehk radioaktsiivse tseesiumi sisaldus keskkonnas. Tseesium esineb hajutatud elemendina kivimite ja mineraalide koostises. Tähtsamateks tseesiumimineraalideks on pollutsiit, roditsiit ja avogadriit. 1848.aastal avastas mineraloog August Breithaupt Elba saarel kvartsiidi erimi-ta nimetas seda pollutsiidiks- mis sattus hiljem mäe- ja metallurgiaprofessori Carl Plattneri valdusesse, kes tegi mineraalist täisanalüüsi, avastas, et koostiselementide summa on 93,7
Tseesium koos rubiidiumiga avastati 1860. aastal . Tseesiumi nimi tuleb ladinakeelsest sõnast caesius , mis tõlkes tähendab sinisilmsust . Ajalugu Metall sai oma nimetuse kahe helesinise joone järgi, mis on hästi nähtavad tema spektris, ning mille järgi avastasid selle 1860. a. Saksamaal keemik Robert Wilhelm Bunsen ja füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Mineraali uurimisel, mis teostati enne spektraalanalüüsi meetodi avastamist, peeti sel ajal tundmatut tseesiumi kaaliumiks.Kuna kaalium on kergem tseesiumist, siis tulemuste arvutamine näitas, et umbes 7 % ainet puudus. Uurimisel ei määratud otseselt kaaliumi hulka, vaid arvutati plaatinaühendi kaalu järgi, mille abil viidi tavaliselt kaalium üle lahustumatuks ühendiks.Nii kaalium, kui ka tseesium reageerisid plaatinaühendiga. Mõistatuslik 7 % aine kadu pollutsiidis erutas keemikuid. Mõistatus lahendati 1860. a. pärast
avastamine § Avastamine 1861- Robert Wilhelm Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff § Puhta elemendina 1881- Carl Setterberg § Vähelevinud § Esineb mineraalides ja kivimites § Looduslik tseesium on stabiilne (2) Kasutamine ja eripärad § Kasutatakse väga vähe § Teadusuuringutes § Keemiliselt väga aktiivne § Kõige valgustundlikum metall (eriti rohelise valguse puhul) § § Biotoime § Biofunktsioonid puuduvad § Mõned organismid seovad tseesiumi radioisotoope (Tsernobõl) Kokkuvõte § Tseesium on: § Hõbevalge § Madala sulamistemp. § Kergmetall § Keemiliselt väga aktiivne § (3) Kasutatud kirjandus § (1) https://www.google.ee/search?q=tseesium&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi ZqcSIyLLZAhVFCewKHULlAxQQ_AUICygC&biw=1366&bih=662#imgrc=rabDTNUwA025lM : § (2) https:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f8/Pollucite%28CesiumMineral%29USGOV.jpg
Alexander Winkler. Kaltsium Ca IIA 4. Calcium Puhast kaltsiumi sai esmakordselt elektrolüüsil 1855.a Robert Bunsen Fosfor P VA 3. Phosphorus Fosfori avastas Saksa alkeemik Hennig Brand 1669 Hamburgis Tseesium Cs IA 6. - Esimest korda avastasid tseesiumi Gustav Robert Kirchhoff ja Robert Wilhelm Bunsen 1861. aastal Poloonium Pl VIA 6. - Polooniumi avastasid 1898. aastal abielupaar Pierre ja Marie Curie Reenium Re VIIB 6. - Reeniumi avastasid 1925. aastal
Iooni tekkel muutub väliselektronkihiks eelviimane kiht, millel on sellele leelismetallile perioodilisustabelis eelneva väärisgaasi konfiguratsioon. Leelismetallide ja nende ühendite mõjul on võimalik muuta põleti leegi värvust järgmiselt: Li - punane, Na kollane, K kahvatulilla, Rb, punakas-lilla, Cs- sinine. Li Na K Rb Cs Liitiumi, naatriumi, kaaliumi, rubiidiumi, tseesiumi leekreaktsioonid (Pildiallikas: http://flickr.com/photos/37388341@N00/sets/214153 ) Selliste leekreaktsioonide abil on võimalik leelismetalle küllaltki lihtsalt kindlaks teha. -10 Leekreaktsioon on väga tundlik, sest selle teostamiseks piisab juba 10 grammisest ainekogusest. Leegi värvuse muutumine on seletatav asjaoluga, et kuumutamisel ühendid lenduvad ja nende aatomid ergastuvad
Radioaktiivne saastumine Robert Derevski 12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis onnormaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril -38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. Looduses on elavhõbe väga haruldane aine. Elavhõbe kuulub ...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suur hulk radioaktiivseid rususid on ülatanud Vaikse ookeani ning jõudnud USA läänerannikule. Arvatakse, et 4-5 aasta pärast võib sealse merevee radioaktiivsus kahekordistuda. USA lääneranniku planktonist on leitud väga kõrge radioaktiivse tseesiumi koguseid. Tseesium-137-t leiti ka suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale 2012ndal aastal müüs. Nt 92% tuunikaladest ja angerjatest, 100% karpkaladest, 94% turskadest ja ansoovidest jne. Eksperdid usuvad, et radioaktiivsete kalade söömise tõttu tõuseb vähki haigestuvate arv massiliselt. Septembri alguses teatas BBC News, et Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18x kõrgemad, kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada
Tsernobõli tuumakatastroofi tagajärjed Tsernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. aprillil 1986. Tsernobõli tuumaelektrijaamas läbi viidud katse tagajärjel kuumenes üle 4. energiaploki reaktor, mis ülekuumenemise tagajärjel plahvatas. Katse käigus reaktori võimsus esialgu kahanes hüppeliselt ning seejärel asus peale reaktori peatamist hüppeliselt kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust. Selle tagajärjel tekkis soojakolle, mis viis esialgu tulekahjuni. Esimese plahvatuse ajal purustas aururõhk reaktori osaliselt. Teine, tugevam plahvatus, rebis reaktorilt kaane ning viis energiaploki hoone osalise hävimiseni. Reaktori purunemisega kaasnes suure kogus...
hiljem näete alljärgnevalt pildilt ja siit ka vastus. Tsernobõli sotsiaalsete, keskkondlike ja finantsiliste tagajärgedega ning nende kirjeldamisega tegeletakse tänaseni. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas. Enamus radioaktiivsest tolmust langes Valgevenesse, Ukrainasse ja Venemaale. Üle 350 000 inimese viidi lähimatest aladest minema, üle 5.5 miljoni inimese elab endiselt tugevasti mõjutatud aladel. Kontaminatsioon tseesiumi ja strontsiumiga on üks põhilisi muresid - nad salvestuvad mulda aastakümneteks ja sisenevad läbi taimede uuesti toiduahelasse. Pärast plahvatust oli märke kõrgenenud radioaktiivsetest kontsentratsioonidest leitud peaagu kõikides riikides põhjapoolkeral. Levik oli ebaühtlane sõltudes tuulest ja vihmast. Skandinaavia sai tugevasti mõjutatud ning mõned Briti farmid on endiselt radiatsioonijärelvalve all. Tervisemõjud
Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades sepktroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aastal Göttingenis, Hannoveri Kuningriigis ja suri 16.augustil 1899. aastal Heidenbergis, Saksa Keisririigis. Ta on üks spektraalanaküüsi loojaid, selle abil avastasidki nad rubiidiumi ja tseesiumi. Robert Wilhelm Bunsen leiutas ka Bunseni põleti. Gustav Robert Kichhoff sündis 12.märtsil 1824.aastal Königbergis ja suri 17.oktoobril 1887. aastal Berliinis. Ta õppis aastatel 1842-1846 matemaatikat ja füüsikat Königsbergi ülikoolis. Ta avastas Krichhoffi seadused, mis on sisuliselt üldistus Ohmi seadustest. Samuti tegeles ta spektraalanalüüsiga. 3
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi k...
) nt. tehiskautsuki tootmisel. (kautsuk materjal, millest toodetakse vihmamantleid ja vettpidavaid jalatseid) *Liitiumit on hakatud üha laialdasemalt kasutama akudes ja patareides liitiumpatareides mida leidub mobiiltelefonides, sülearvutites jm elektroonikaseadmetes. *Liitium kuulub mitmete kergete ja mehhaaniliselt tugevate, plastiliste sulamite hulka, mida rakendatakse näiteks lennukiehituses. * Kaaliumi, rubiidiumi ja tseesiumi kasutatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel. (Fotoelektroonilistes seadmetes.) 7) Leelismetallide tuntumad ühendid (nende valemid, keemilised ja rahvapärased (kui on) nimetused, leidumine looduses, omadused, kasutusalad): Na2O2 naatriumperoksiid Rahvapärane nimetus: pleegiti tekstiilitööstuses. * kollakasvalge, tahke aine * reageerib hästi CO2'ga, ühe saadusena eraldub O * kasutatakse õhu ümbertöötamisseadmetes (CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks)
ja videolintides ning tööriistades. Mangaan (Mn) 25* tõstab märgatavalt terase tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud kahjulikku mõju. Minu kodus leidub mangaani kirvestes, tööriistades, patareides ja klaasis. Rubiidium (Rb) 37* on hõbevalge pehme metall. Rubiidium on leelismetall, keemiliselt väga aktiivne, õhus süttib iseeneslikult. Minu kodus leidub rubiidiumi fotoelementides, milles on lisaks veel tseesiumi (Cs) Euroopium (Eu) 63* on lantanoidmetall. Ta on hõbevalge metall, keemiliselt aktiivne - kattub õhus oksiidikihiga. Euroopiumi leidub lisandina mõnes mineraalis. Minu kodus leidub euroopiumi värviteleri kineskoobis. Volfram (W) 74* on kõrgeima sulamistemperatuuriga ja keemiliselt väga püsiv helehall metall. Looduses leidub volframit ainullt ühendites, tähtsaimad mineraalid on volframiit ja seliit. Minu kodus leidub volframit elektripirnide hõõgniitides ja televiisoris.
Omadused: Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall.Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike.Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel, ta tahkestub temperatuuril 234,32 K (- 38,83 °C) ja keeb temperatuuril 629,88 K (356,73 °C). Toatemperatuuril on elavhõbeda tihedus 13 534 kg/m-3. Elavhõbe on vedelas olekus halva (metallide kohta) elektrijuhtivusega, ta eritakistus on 9,61·10-7 Wm, muutub aga temperatuuril 4,15 K ülijuhiks (oli esimene aine, millel see nähtus avastati). Lineaarse soojuspaisumise tegur 6,04·10-5 K-1. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m).Tal on seitse stabiilset isotoopi mass...
Raskmetallid ja nende sulamid Referaat Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga v...
Kõvadus Mohsi j. 0,2 Maailmatoodang, tonni 20 aastas Omadused Tseesium on kuldkollase värvusega väga pehme metall, noaga kergesti lõigatav. Tal on madal sulamis- ja keemistemperatuur, väike tihedus. Eripäraks on ka erakordne valgustundlikkus. Cs katoodist emiteerub elektroonide voog isegi infrapunase kiirguse mõjul. Keemilistelt omadustelt on Cs kõige aktiivsem metall. Toodang ja kasutamine Väikese ionisatsioonienergia tõttu eralduvad tseesiumi aatomitest elektronid kergesti juba valguse mõjul (fotoelektriline efekt). Seda omadust rakendatakse valgusenergia muundamisel elektrienergiaks fotoelementides ning valgusmõõdikutes. Biotoime Cs ei kulu toksiliste elementide hulka. 4 MAGNEESIUM Levimus ja ajalooline aspekt Mg on litosfääris levinud keemiline element (7. koht). Mg ei esine vabalt lihtainena, vaid ainult elemendina arvukate ühendite ja mineraalide koostises (karanlliit, asbest, dolomiit, mõrusool jt).
2012. aastal teatas the Vancouver Sun, et tseesium-137-t leiti suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale müüs. Radioaktiivsust leiti 73% makrellidest, 91% hiidlestadest, 92% tuunikaladest ja angerjatest, 94% turskadest ja anšoovidest, 100% karpkaladest, vetikatest, haidest ja merikuraditest. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. Näiteks juulis püüti mereahven, millest leiti 1000 bekrelli kilogrammi tseesiumi kohta, mida loetakse isegi Kanada haruldaselt leebete standartide järgi ohtlikuks tasemeks. Septembri alguses teatas BBC News, et Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada. Oktoobri alguses teatas Reuters, et radiatsiooni tase Fukushima lähedal asuvas merevees on tõusnud kõrgemaile tasemele viimase 2 aasta jooksul.
Malmi liigitatakse seal sisalduva süsiniku oleku jargi kahte gruppi: · Süsinik on seotud olekus tsemendiidi (Fe3C) kujul. Need on seotud süsinikuga malmid ehk valgemalmid. · Kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus - grafiidiga malmid: Vaba grafiidiga malmid omakorda jagunevad vastavalt grafiidiosakeste kujust lähtuvalt: hallmalm (lamelse kujuga grafiit), kõrgtugev malm (kerajas grafiit) saadakse hallmalmi; modifitseerimisel magneesiumi, tseesiumi või teiste elementidega tempermalm (vaba süsinik esineb pesaja grafiidina), millest saadakse grafitiseerival lõõmutamisel valgemalmi. Legeermalmid jaotatakse legeerelementide järgi vastavalt kroommalm, ränimalm, jne. Malmi termiline töötlemine Malmi töötlemise eesmärgiks võib olla sisepingete kaotamine, süsiniku väljapõletamine, omaduste stabiliseerimine ja parendamine. Valatud detailide jahtumisel tekkivad neisse sisepinged
Sisukord: Elavhõbe...............................................................................................................................................2 Ajalugu.................................................................................................................................................3 Elavhõbeda saamine.............................................................................................................................4 Elavhõbeda kasutusalad:......................................................................................................................5 -Valgustites...........................................................................................................................................5 -Hambaravis.........................................................................................................................................6 -Termomeetrites/kraadiklaasides..............
Tasanurk radiaan rad Ruuminurk steradiaan sr PÕHIÜHIKUTE DEFINITSIOONID Meeter võrdub krüptooni isotoobi 3686 Kr aatomi nivoode 2p10 ja 5d5 vahelisel üleminekul vaakumis kiiratava valguse 1 650 763,73 lainepikkusega. Kilogramm on massi mõõtühik, mis võrdub kilogrammi rahvusvahelise protrotüübi massiga. See on 1 dm3 vee mass + 4°C juures. Sekund on võrdne tseesiumi 133Cs aatomi põhioleku ülipeenstruktuuri kahe nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Amper on muutumatu voolu tugevus, mis läbides kaht teineteisest 1 m kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega lõpmata pikka paralleelset sirgjuhet, põhjustab nende juhtmete vahel iga meetri kohta jõu 2·10-7 njuutonit. Kelvin on 1/273,16 vee kolmikpunkti teromdünaamilisest temperatuurist.
mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei pea olema esitatav matemaatiliselt rangelt (valemi või võrrandina). Sekund (1 s) on aja põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt samuti Maa. Üks sekund on 1/86400 ööpäevast (Maa ööpäevase pöörlemise perioodist). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks sekund võrdne tseesiumi (133Cs) aatomi elektronide ja tuuma vastastikmõjust tingitud elektromagnetkiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Täppisteaduslik käsitlus (ka: täppisteaduslik mõtlemisviis, TTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse kvantitatiivseid
mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt. mida massiivsem on keha, seda raskem on muuta tema liikumisolekut). Seaduspärasus ei pea olema esitatav matemaatiliselt rangelt (valemi või võrrandina). Sekund (1 s) on aja põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt samuti Maa. Üks sekund on 1/86400 ööpäevast (Maa ööpäevase pöörlemise perioodist). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks sekund võrdne tseesiumi (133Cs) aatomi elektronide ja tuuma vastastikmõjust tingitud elektromagnetkiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Täppisteaduslik käsitlus (ka: täppisteaduslik mõtlemisviis, TTMV) on indiviidi selline maailmapildi kujundamise viis, mille korral eelistatult kasutatakse
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Tsernobõli katastroof Uurimistöö Koostaja: Regina Verner Juh. Õpetaja: Inga Erhpas Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalooline õiend..............................................................................................4 Pildid..............................................................................................6 11.Oktoober1991............................................................................................10 Sarkofaag.............................................................................................
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena...
Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele. Päevavalgus- ja somaariumilampides on metalse Hg tilgad. Kokkupuutumisel teiste metallidega moodustab Hg sulameid amalgaame. Eriti kergesti ühineb ta kullaga, kusjuures kuldese muutub kohe hõbedaseks, mi...
Siin on paras aeg meenutada füüsikas kasutatavat ühikute süsteemi. Praegu enamlevinud mõõtühikute rahvusvaheline süsteem SI lähtub neljast põhiühikust, millest esimesed ongi ajavahemike pikkuse (kestuse) hindamiseks kasutatav sekund ja ruumilist ulatust väljendav pikkusühik meeter. Seejuures on ajaühik üldse "kõige põhilisem", ta on määratud loodusliku standardi - aatomisisese kvantülemineku energia kaudu Sekund on ajavahemik, mis on võrdne tseesiumi isotoobi 133C8 põhiseisundi kahe peenstruktuuri nivoo vahelise ülemineku 9 192 631 770 perioodiga. Pikkusühiku meetri saab määrata juba ajaühiku kaudu. Teades (relatiivsusteooriast!), et valguse kiirus on ühesugune kõigil planeetidel ja kõigis taustsüsteemides, määrataksegi meeter kui kindla aja jooksul valguse poolt läbitud tee: Meeter on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga. Kiirus ja kiirendus
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist
Keevitatakse välitingimustes. Saadaval elektroodid Al ja sulamitele AlMn1, Al Si5, Al Si12. Detailid kuumutatakse ette ja õmblus puhastada sulamid räbust veega muidu võib tekkida korrosiooni. Varem keevitati grafiitelektroodiga, kasutati räbusteid pasta kujul. TIG-keevitus- Materjalipaksused 0,5-10 mm. Sobivad kõik keevitusasendid. Kasutatakse vahelduvvoolu oksiidkihile purustamiseks. Oksiidikihi purustatakse ajal, kui elektrood on +. Kasutatakse puhtast Welektroodi, Zr või tseesiumi, lantaani lisanditega elektroode. Võib kasutada ebasümmeetrilist vahelduvvoolu. Kaitsegaasid. Ar, suuremad materjalipaksused He segud, nt. 50% Ar+ 50% He. MIG-keevitus- Pihustusreziimis keevitatakse materjali paksusega 3 ja üle, pulsskeevitusel alates 1 mm. Tundlikum pooridele, kuna traadil oksiidikelme ja kõrgendatud oht pooride tekkele.Kasutatakse puhast argooni (99,99) või Ar-He segu. Tähtis :gaaside puhtus, voolikud, traadimehhanismid, püstolid puhtad. Kontrollida gaasi kulu
iseärasustega väikestel võimsustel, viisid reaktorisüdamiku kontrolli alt välja ning võimsus kasvas sajakordseni inimvõimsusest. [14] Tulemuseks oli nn kriitilisusavarii südamiku osalise sulamise ning auru-plahvatustega, mis paiskasid minema massiivse reaktorikatte, avasid reaktorisüdamiku ja purustasid kütuseelemendid. Kuuma reaktori sisemusse tunginud õhus süttis aeglustigrafiit. Tulemuseks oli kõigi radioaktiivsete väärisgaaside, poole ioodi ja tseesiumi ning umbes 5 % muu väga radioaktiivse töötanud tuumkütuse vallandumine õhku ja nende kauglevi. [14] 20 12. Milleks Eestile tuumaelekter? Kodumaiste taastuvate energiaallikate suurem kasutamine on arvatavasti üheks võimaluskeks, kuid Eesti taastuvenergeetika potentsiaal ei võimalda lähikümnenditel katta üle 20 protsendi meie elektrinõudlusest. Kõige ideaalsem lahendus oleks Eestile erinevate võimaluste kombinastioon.
2 678 1,0 45 4,0 8 10 1,6 456 6,4 10 12 2,4 567 8,0 12 15 Keevituselektroodid. Põhilised keevituselektroodid on valmistatud 2% sisaldusega tooriumi oksiidiga, mis on kasutuses kogu maailmas. Peale selle kasutatakse veel nagu tsirkooniumi, lantaani, tseesiumi oksiide ja harukordseid muldmetalle. Kasutusel olevad elektroodid, nende koostis, tähistus ja kasutusala. Kood Oksiidi lisand Värvi kood Kasutusala Märkused WS Haruldane muldmetall türkiissinine keevitus Birjuzovõi WL10 0,90-1,2 La2O3 must lõikamine Lantaan WL20 1,80-2,20 La2O3 sinine lõikamine Lantaan
väiksemateks osadeks. Aeg on tavaarusaamade järgi pöördumatu, ajas saab liikuda vaid minevikust oleviku kaudu tulevikku. Aeg on üks vähestest fundamentaalsetest suurustest: seda ei saa defineerida teiste suuruste kaudu. Nagu ruumi ja massi, nii defineeritakse ka aega mõõtmise kaudu. Ajaühik 1 s (sekund) defineeritakse praegu ajavahemikuna, mis on võrdne tseesiumi isotoobi 133 Cs põhiseisundi kahe peenstruktuuri nivoo vahelise ülemineku 9 192 631 770 perioodiga. Aja tähis: t tuleneb inglise keelsest sõnast ,,time". kiirus füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust kas keha olekus või asukohas. Liikumiskiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Kiirus liikumiskiiruse mõttes võib tähendada keskmist
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 2ELAVHÕBE.................................................................................................................3 2.1Elavhõbeda o...
omadusi. Bunsen: koostöös saksa füüsiku Gustav Robert Kirchhoffiga (1824 1899) konstrueeris spektroskoobi ning nad avastasid, et ainete kiirgus- ja neeldumisspektrites esinevad iseloomulikud jooned, mille alusel saab kindlaks määrata ainete kvalitatiivset koostist. See meetod avas täiesti uue võimaluse senitundmatute keemiliste elementide avastamiseks. 1860 61. a. avastasid Bunsen ja Kirchhoff spektrijoonte järgi tseesiumi ja rubiidiumi Ramsay: Avastas süsteemse uurimise kaudu väärisgaasid: neoon, krüptoon, ksenoo, heelium, argoon. Algselt nim neid inertgaasideks, kuid kui argooniga avastati mõned ühendid, siis nim ümber väärigaasideks. Nende gaaside inertsus sai aluseks Lewisi okteti- reeglile. Guldberg ja Waage: sõnastasid massitoimeseaduse, millest avaldasid tasakaalukonstandi avaldise
· Leelismetallid on metallidest kõige reaktsioonivõimelisemad. Seega neid puhtal kujul looduses ei esine. · Nad on tugevad redutseerijad, mistõttu saab neid põhiliselt elektrolüüsi teel. Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega: · Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. · Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus. · Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. · Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. · Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest.
kristallivõre sõlmpunktides, naatriumi ioonid aga oktaeedrilistes tühimikutes. Kuid seda struktuuri võib vaadelda kui naatriumi fcc võret, kus anioonid on oktaeedrilistes tühimikutes. Iga ioon on oktaeedriliselt koordineeritud kuue vastasiooniga. Vastav struktuur omab 6,6- koordinatsiooni, mille tähistuses esimene number näitab katiooni, teine aga aniooni koordinatsioonide arvu. Sarnane struktuur on ka teistel leelismetallide halogeniididel peale CsHal, milles tseesiumi iooni mõõtmed lähenevad aniooni omadele. Vastav struktuur on kuubiline, kus tseesiumi ioon asub kuubi tsentris. Fluoriidi CaF2 tüüpi struktuur. Fluori ioonid asuvad tetraeedriliselt. Kristalli stöhhiomeetria sinised ioonid (Ca2+) = 8×1/8+6×1/2=4, rohelised ioonid (F-) = 8×1=8, seega ioonide suhe on Ca4F8 = 2:1. Kristallivõret, kus kristallivõre sõlmpunktides võivad olla nii katioonid (fluoriidis) kui anioonid, nimetatakse antifluoriidiks (nt leelismetallide oksiidid nagu Na2O)
Tähtsamaks esinemiskujuks looduses on halogeniidid (kloriid, sulfaat, silikaat, fosfaat). L-metalle saadakse vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil (tugevad redutseerijad) 2NaCl 2Na+Cl2 või 4KOH4K+2H2+2O2. Kaaliumi saamine vt slaidilt. Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus.Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. (vt slaid). Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest. Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus
millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Sekund (1 s) on aja põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt samuti Maa. Üks sekund on 1/86400 ööpäevast (Maa ööpäevase pöörlemise perioodist). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks sekund võrdne tseesiumi (133Cs) aatomi elektronide ja tuuma vastastikmõjust tingitud elektromagnetkiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Kiirus v (velocitas) näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus = teepikkus : aeg, v = s / t . See on kiiruse kaudne määratlus (aja mõiste eeldab ju ise kiiruse mõistet). Kiiruse põhiühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Praktikas kasutatakse sageli kiiruse ühikut üks kilomeeter tunnis (1 km/h), kus- juures 1 m/s = 3,6 km/h.
millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Sekund (1 s) on aja põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt samuti Maa. Üks sekund on 1/86400 ööpäevast (Maa ööpäevase pöörlemise perioodist). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks sekund võrdne tseesiumi (133Cs) aatomi elektronide ja tuuma vastastikmõjust tingitud elektromagnetkiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Kiirus v (velocitas) näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus = teepikkus : aeg, v = s / t . See on kiiruse kaudne määratlus (aja mõiste eeldab ju ise kiiruse mõistet). Kiiruse põhiühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Praktikas kasutatakse sageli kiiruse ühikut üks kilomeeter tunnis (1 km/h), kus- juures 1 m/s = 3,6 km/h.
millele on omane korduvus. Teatud kindla teepikkuse läbimisel (ajavahemiku möödumisel) algab kõik otsast peale. Seda ajavahemikku nimetatakse perioodiks. Aja ühikuks valitakse kas periood ise või mingi arv perioode. Sekund (1 s) on aja põhiühik, mille korral etalonkehaks on algselt samuti Maa. Üks sekund on 1/86400 ööpäevast (Maa ööpäevase pöörlemise perioodist). Kaasaegse definitsiooni kohaselt on üks sekund võrdne tseesiumi (133Cs) aatomi elektronide ja tuuma vastastikmõjust tingitud elektromagnetkiirguse 9 192 631 770 perioodiga. Kiirus v (velocitas) näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus. Kiirus = teepikkus : aeg, v = s / t . See on kiiruse kaudne määratlus (aja mõiste eeldab ju ise kiiruse mõistet). Kiiruse põhiühik on üks meeter sekundis (1 m/s). Praktikas kasutatakse sageli kiiruse ühikut üks kilomeeter tunnis (1 km/h), kus- juures 1 m/s = 3,6 km/h.
osakeste läbimõõt on võrreldav liivaosakeste läbimõõduga. Zeoliitidel on väga suur eripindala (üle 2 40 000 m / kg), mistõttu nende veesidumisvõime ja katioonivahetuspotentsiaal on väga kõrged. Tänu nendele omadustele on zeoliiti kasutatud näiteks toitainete kandjana kasvupinnastes, mille katioonivahetuspotentsiaal on madal. Zeoliit seob hästi ka lämmastiku ammooniumühendeid ning mõningaid radioaktiivseid elemente nagu näiteks strontsiumi (Sr) ja tseesiumi (Cs). Zeoliiti kasutatakse ka mõningate väetiste täiteainena. 4) TerraCottem Lisaks looduslikku päritolu mullaparandusainetele on olemas ka mõningaid veemahutavust suurendavaid polümeerseid lisandeid. Tavaliselt valmistatakse sellised sünteetilised „kastmisgraanulid“ toornaftast. Polümeeride veemahutavus varieerub suures ulatuses ning oleneb konkreetsest polümeeritüübist. Veemahutavust mõjutava polümeerse lisandi näitena võib nimetada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
