seinast seina. Päris palju liigub kauplustes nn. "säästukustuteid". Mõned neist tõepoolest ongi ainult iluasjaks autosse oma madala kustutusvõime tõttu. Öeldakse ju tihti, et kustuti on kustuti, kuid tegelikult erinevad kustutid oma kustutusvõime poolest peaaegu 4 korda. Kustutites olev pulber on lihtsalt niivõrd erineva koostise ja kvaliteediga. Lihtsamalt öeldes, et odava 1-kg pulberkustutiga kustutab ära ca 15l põlevvedelikku siis kvaliteetse ning kallima 1-kg kustutiga on võimalik ära kustutada 60-70l põlevvedelikku. Kui arvestada see võime ümber auto mootori pinnale siis sellise odava 1-kg kustutiga saaks kustutatud 0,7m2 pinna, aga kvaliteetse kustutiga ligikaudu 2,2m2 pinna. Kui siia lisada veel inimeste erinevad oskused kustuti kasutamisel siis selgubki, et iga kustutiga auto põlevat mootorit ära ei kustuta ja nendel ütlejatel on osaliselt õigus. Seega kustutil ja kustutil on ikka väga suur erinevus.
vähemalt 2kg pulberkustuti. Autojuhtidel tuleks arvestada asjaolu, et mida suurem on kustuti, seda parem tulemus kustutamisel. Seega soovitame soetada ka sõiduautosse vähemalt 2kg pulberkustuti. Kustuti pulber ei riku kustutamisel salongi sisu ega mootorit see ei ole söövitava toimega. Hilisem puhastustöö nõuab küll veidi vaeva, kuid tule poolt tekitatavate kahjustustega võrreldes on see tühine. Pulberkustutit ei tohiks autos asendada vahtkustutiga (kardab külma) ega CO2-kustutiga ehk süsihappegaaskustutiga, kuna viimane ei ole mõeldud tahkete ainete kustutamiseks, lisaks on selle kustutusjuga ainult ca 0,7 m pikk ning kustuti efektiivsus on madal. Kustuti peab autos asetsema kas salongis juhi kõrvalistuja istme all või pagasiruumis. Tähtis on, et kustuti saaks vajadusel kiiresti kasutusele võtta, kuna tuli levib autos sekunditega. Enne kustutamist peab auto kindlasti välja suretama, võimalusel eemaldama akult ka juhtmed.
Sageli on kodude ja vana oskamatult parandatud elektrisüsteem. Kui erinevaid juhtmeid on kokku liidetud, teibiga lapitud või rippuma jäetud, võib puhkeda tulekahju.Eriti ohtlikud on ka veel katkised pistikupesad,millest võib saada surmava elektrilöögi. Kui elektriseade peaks põlema minema: · pinge all oleva tehnika kustutamiseks ei tohi kasutada vett · eemaldada seade kiiresti vooluvõrgust ja kustutada leegid · E-märgistusega kustutiga saab kustutada ka pinge all olevaid seadmeid. Kõige paremini aitab tulekahju ära hoida tulekustuti ja suitsuandur!!! Elektriseadmete liigitus 1.Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised,mis asuvad: 1. haiglas 2. plahvatusohutsoonis 3. suurõnnetusohuga objektil 2.Teise liigi elektripaigaldised on: 1. elektripaigaldis hoones,milles on enam kui kaks korterit 2. elektripaigaldis elektrotehnikaalase õppetööda seotud töö-ja laboratooriumiruumis 3
D-klassi tulekustuti Kustutab metallide (alumiinium, magneesium) tulekahjusid. F-klassi tulekustuti Kustutab rasvade ja õlide tulekahjusid (kasutatakse köökides, restoranides). E-klassi tulekustuti Kuni 1000 V pingega (st kõigi majapidamises kasutatavate) elektriseadmete kustutamiseks võib kasutada kustutit, mille etiketile on see kirjutatud. Kõige levinumad on tulekustutid, millel on mitme klassimärgid, näiteks ABC, BC. See tähendab, et sama kustutiga võib kustutada erinevaid põlevaid aineid. Tulekustutite liigitus tulekustutusaine järgi: Vahtkustuti - sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, plastmassi, rasva, kummi kustutamiseks. Vesikustuti - sobib puidu, paberi, tekstiili kustutamiseks. Sobib kasutada sellistes ruumides, kus kasutatakse peamiselt eespool nimetatud materjale(magamistoad ja muud ruumid, kus pole põlevvedelikke ja elektrioht on madal).
28 Mg 0 28 21,0 tundi Keemilised omadused: · Magneesiumi elektronegatiivsus Paulingu järgi on 1,31. · Magneesiumi oksiidi tüüp on tugevaluseline. · Keemiliselt väga aktiivne. · Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad ka reaktsioonid lämmastiku ja CO2.-ga. Põlevat magneesiumit ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. MgCl2 + Ca(OH)2 Mg(OH)2 + CaCl2 Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O 7 ÜHENDID Magneesiumi ühendid on reeglina ioonilised. Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või karbonaati. MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht.
mis otsustavad, kui palju sõidukist alles jääb. Iga autojuht peaks tulekustutit hoidma käeulatuses. Pulber on parem kui vaht Päästeamet soovitab sõiduautos kasutada kahekilost pulberkustutit. Sellest kustutusaine kogusest peaks tavalise põlengu summutamiseks piisama, samas ei nõua kustuti kuigi palju ruumi. Süsihappegaaskustutid on oma toime poolest pisut tagasihoidlikumad, sest gaas kipub lahtise põlengu korral hajuma. Kummagi kustutiga saab järjest kustutada umbes 10 sekundit. Sõites olge valvsad - põlengust annab märku mootorikatte alt tulev suits või põlemisele iseloomulik lõhn salongis. Suitsu märgates või kärsahaisu tundes peatuge, jätke mootor seisma ja uurige järele, milles asi. Edasi võib sõita vaid siis, kui olete veendunud, et miski ei põle. Kui põleb kapotialune: · Kui põleb kapotialune, tehke auto inimestest tühjaks. Käskige kaassõitjail ohutusse kaugusesse minna.
lülitit tuleb elektrikilbis kasutada)! Elektrit ei tohi välja lülitada pimedal ajal, kui toimub evakuatsioon. 8) Tule kustutamiseks tulekustutiga tuleb järgida järgmisi reegleid: Ära kustuta vastu tuult! Kustuta leegi jalga, mitte latva! Ära kustuta tulekolde keskelt, vaid alusta äärest! Õli- või bensiinileeki hakka lämmatama madalalt leegi sisse! Pisipõlengute puhul ära lase niisama kustutit tühjaks! Suure tule korral on parem lasta kahe kustutiga korraga! OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 9) Autojuhid valivad sellise sõidukiiruse, mis antud oludes ei ole sobiv. Autojuhid sooritavad selliseid möödasõite, mis on ohtlikud. Jalakäijad ületavad tänavaid kohtades, kus on halb nähtavus. Jalakäijad ületavad sõiduteid liikuvate sõidukite vahelt või seisvate sõidukite varjust. Eiratakse meelega liikluseeskirju. Tänaval sõidetakse liikluseeskirju tundmata jalgrattaga.
elektrolüüsitakse. · Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures. · Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. Põlevat magneesiumi ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. Kaltsium, baarium : · Kaltsiumit, strontsiumit ja baariumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides: 3BaO(s) + 2Al(s) Al2O3(s) + 3Ba(s) 14. Kirjeldage IIA rühma metallide reageerimist vee ja hapnikuga. Kirjutage tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. · Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes. Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki ja Ba võib niiskes õhus süttida
soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode juures. Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad reaktsioonid ka lämmastiku ja CO2-ga. Põlevat magneesiumi ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. Kuna Mg sulamid on kerged ja heade mehaanilis-tehnoloogiliste omadustega, siis rakendatakse neid eriti lennunduses, transpordivahendite ja tehiskaaslaste ning rakettide konstruktsioonis. Sulameid kasut aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, karkassmööbli, olmeseadmete valmistamisel. Redutseerijana metallide tootmiseks. Kaltsium (Ca)- maakoores v levinud (5.kohal), kui aktiivne leelismuldmetall esineb
annaabi.ee 
