lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini. Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. SO2 ja sulfitid -Nii säilitusained kui ka antioksüdandid(takistavad riknemist) Kasutamine: kuivatatud puuviljad,karastusjoogid, juustutooted, veinid,kartulikrõpsud. Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja selle käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Reageerib:metallidega Zn + H2SO4 (lahj.) = ZnSO4 + H2↑
HNO3 H+ NO3 1 N +V T nitraadid HNO2 H+ NO2 1 N +III K nitriit H2S H+ HS S2 2 S II H2 + S = H2S K sulfiidid H2SO4 H+ HSO4 SO42 2 S +VI SO3 + H2O = H2SO4 T sulfaat H2SO3 H+ HSO3 SO32 2 S +IV SO2 + H2O = H2SO3 K sulfitid H2CO3 H+ HCO3 CO32 2 C +IV CO2 + H2O = H2CO3 N karbonaat H3PO4 H+ H2PO4 HPO42 PO43 3 P +V PO4 + H2O = 4H3PO4 K fosfaat H2SIO3 2 SI +IV kaudselt N silikaat H4SIO4 4 SI +IV kaudselt N silikaat HMNO4 H+ MNO4 1 MN +VII MN2O7 + H2O = 2HMNO4 K permanganaat
· Väävelhappe valmistamisel · Paberi valmistamisel. H2SO4 (Väävelhape) · Konts. väävelhape on õlitaoline vedelik · Kasutatakse gaaside kuivatamiseks · Konts. väävelhape on veest paksem · Väävelhape kuulub tugevate hapete hulka H2S (Divesiniksulfiidhape) · Mädamunalõhnaline · Mürgine gaas · Värvusetu H2SO3 ( väävlishape ) · Keskmise tugevusega hape · Sooladeks sulfitid · Sulfitid leiavad kasutamist fotograafias AITÄH TÄHELEPANU EEST !
jms). Toiduaine võib rikneda, kui halveneb ta maitse, välimus, väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsene oht tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Laialdaselt kasutatakse antiöksüdantidena askorbiinhapet, mida lisatakse nt. vorstidele. Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad samal ajal kui säilitusained. Eriti laialdaselt kasutatakse neid puu- ja köögiviljade säilitamisel ja töötlemisel, mahla- ja veinitööstuses. Kui sulfiteid on kasutatud, siis peaks see olema märgitud ka pakendil. Mõningatel inimestel võivad sulfitid kutsuda esile allergia.Näited: E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) ja E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT). Stabilisaatorid on ained, mis säilitavad toidu füüsikalis-keemilist seisundit ning säilitavad
Mida teevad emulgaatorid pagaritoodetes? Emulgaatori eesmärk pagaritoodetes on ilusa vahu andmine. Näiteks biskviidimiksi koostisesse on lisatud emulgaatoreid sellepärast, et munamass hästi vahustuks. Milliseid E-aineid pannakse pannkookidesse ja miks? Kodus pannakse pannkoogi taignasse nt : söögisooda(E500) või kergituspulber(E450). Neid E-aineid pannakse taignasse kobestamiseks. Mida peaksid tundlikud inimesed silmas pidama? Peaksid hoiduma E-ainete(nt : tartrasiin, erütrosiin, sulfitid, bensoehape, bensoaadid, sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga. Mille poolest erinevad äädikas ja sidrunhape omavahel? Äädikhape on asendamata karboksüülhape, sidrunhape on asendatud. Äädikhapet leidub nõgestes ja siplelgates, sidrunhapet leidub puuviljades
mõnedes marjades. Antioksüdandid Toiduaine võib rikneda, kui halveneb ta maitse, välimus, väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsene oht tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Laialdaselt kasutatakse antiöksüdantidena askorbiinhapet /E 300/, mida lisatakse vorstidele ja sinkidele, õllele ja limonaadidele jne. Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad samal ajal kui konservandid. Eriti laialdaselt kasutatakse neid puu- ja köögiviljade säilitamisel ja töötlemisel, mahla- ja veinitööstuses. Kui sulfiteid on kasutatud, siis peaks see olema märgitud ka pakendil. Mõningatel inimestel võivad sulfitid kutsuda esile allergia. Toiduvärvid Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Toiduvärve kasutatakse
põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Väävli maailmaturuhind on umbes 30 USD/tonn. 2.4 Väävli tähtsamad ühendid Tähtsamad ühendid on SO2 (vääveldioksiid) ja SO3 (vääveltrioksiid). Nad on õhust raskemad, mürgised, terava lõhnaga, gaasid, veega reageerides annavad happe. Gaasiline ühend H2S- divesiniksulfiidhape. H2SO3- väävlishape; keskmise tugevusega hape; soolad- sulfitid, mis leiavad kasutamist fotograafias. H2SO4- väävelhape; tugevaim hape; soolad- sulfaadid. Tegemist on enim kasutatud ja toodetud väävliühendiga. Väävelhape on õlitaoline vedelik. 2 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Mittemetallid (04.02.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel (04.02.2017) http://miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm (05.02.2017)
· Tuntud konservandid on sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades. Antioksüdandid · Rasvade stabiliseerimiseks toidus kasutatakse antioksüdantidena gallaate (PG, OG, DG)ning butüülhüdroksüanisooli ja tolueeni (BHA, BHT). · Laialdaselt kasutatakse antioksüdantidena askorbiinhapet (E 300), mida lisataksevorstidele, sinkidele, õllele, limonaadile jne. · Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad kui konservandid. · Eriti laialdaselt kasutatakse neid puu- ja köögiviljade säilitamisel ja töötlemisel, mahla- javeinitööstuses. · Kui sulfiteid on kasutatud, siis peaks see olema pakendil märgitud. · Mõningatel inimestel võivad sulfitid tekitada allergiat. Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad · Mitmed lisaainete registris esinevad mineraalühendid toimivad veesidujatena, säilitades toiduainetes vett.
Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis KEEMILISED OMADUSED Väävel lihtainena S on nii oksüdeerija, kui redutseerija Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on II. See esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis (divesiniksulfiid) Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI (sulfaadid, väävelhape, vääveltrioksiid) Vahepealse oksüdatsiooniastmega (+IV) ühendid on nii oksüdeerijad kui ka redutseerijad. Siia kuuluvad vääveldioksiid ja sulfitid FÜÜSIKALISED OMADUSED Aatommass: 32,064 Tavatingimustes kahvatukollane (rohekas, punakas) lõhnata rabe rombiline kristalne aine Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites (benseen ja etanool) Halb elektri- ja soojusjuht Madal sulamistemperatuur (119°C) Temperatuuril 150º - 200ºC värvub pruuniks Keemistemperatuur 445ºC Tihedus 1,96 g/cm³ VÄÄVLI TUNTUMAD ÜHENID Väävlishape H2SO3 - keskmise tugevusega hape, mis tekib vääveldioksiidi reageerimisel veega
Väävel (S) Väävel on mittemetall, mille minimaalne oksüdatsiooniaste on -II ja maksimaalne oksüdatsiooniaste VI. Väävli peamised ühendid on väävelhape, vääveldioksiid, väävlishape, divesiniksulfiidhape, sulfaadid, sulfitid ja sulfiidid. Kontsentreeritud väävelhape reageerib ka passiivsemate metallidega nagu Cu, Ag, Hg. Vääveldioksiid põhjustab veeauruga reageerides happevihmade teket. Väävlit toodetakse maa seest sula väävli pumpamise teel. Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades
ja E200). Sellisele ülitundlikkusele liitub tavaliselt ka asovärvaineallergia (E102, E110, E122-E124, E128, E129, E151). Aspiriinist, bensoe- ja sorbiinhappest ning asovärvainetest võivad ülitundlikel inimestel põhjustada raskeid allergilis Lisaained, mis võivad tekitada ülitundlikust Säilitusained E200 Sorbiinhape E201 Naatriumsorbaat E202 Kaaliumsorbaat E210 Bensoehape E211 Naatriumbensoaat E214-219 Hüdroksübensoaadid E220-E228 Väävlishape ja sulfitid Värvained (asovärvid) E102 Tartrasiin E110 Paraoran E123 Amarant E124 Uuskoshenill E151 Briljantmust Antioksüdandid E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT) E300 on tuttav C-vitamiin Levinud toiduainetööstuses. Lastetoitudesse, jookidesse, lihatoodetesse ja aedviljahoidistesse. Kui seda ei kasutata ülisuurtes kogustes, pole sel ka kahjulikku kaastoimet. Kaaliumsorbaat (E202) on säilitusaine.
lõhna halvenemist. Antioksüdandid aga aitavad oluliselt pikendada õlide-rasvade ja rasvarikaste toiduainete säilivusaega. Need lisaained pidurdavad õhuhapniku, temperatuuri, valguse ja niiskuse toimel toimuvat rasvade oksüdatsiooni ja hüdrolüüsi. Laialdaselt kasutatakse antiöksüdantidena askorbiinhapet /E 300/, mida lisatakse näiteks: · vorstidele · sinkidele · õllele · limonaadidele Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad samal ajal kui konservandid. Eriti laialdaselt kasutatakse neid: · puu- ja köögiviljade säilitamisel ja töötlemisel · mahla- ja veinitööstuses Kui sulfiteid on kasutatud, siis peaks see olema märgitud ka pakendil. Mõningatel inimestel võivad sulfitid kutsuda esile allergia. 8 5.Emulgaatorid, stabilisaatprid ja paksendajad
1· Toidus Säilitusaine lisaaineid võib kasutada üksinda või koos teiste meetoditega toidu säilitamiseks . Säilitusained võib mikroobivastaseid säilitusaineid, mis inhibeerivad kasvu bakterid või seened , sh hallituse või antioksüdante nagu hapniku neelajad , mis inhibeerivad oksüdatsiooni toidu koostisosad. Ühine antimikroobsete säilitusained hõlmavad kaltsiumpropionaat , naatriumnitraat , naatriumnitrit , sulfitid ( vääveldioksiid , naatrium bisulfite , kaaliumvesiniktartraat sulfite jne) ja dinaatrium Etüleendiamiintetraäädikhape. Antioksüdandid hulka Butüülhüdroksüanisool(Peamine kasutusalasäilitusainena toidus, toiduainete pakendid, loomasöödas, kosmeetika, kumm ja naftasaadused) ja Butüülhüdroksütolueen(lisaaine kosmeetika , farmaatsia, reaktiivkütused). Muud säilitusained hõlmavad etanooli ja
Kasutatakse ka sünteetilisi, mis suuremas koguses põhjustavad allergiat. Säilitusained e konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitses seda mikrobioloogilise riknemise eest. Konservandid on enim kasutatud lisaained. Antioksüdandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega. Looduslikud antioksüdandid on askorbiinhape, õunhape ja sidrunhape.Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad kui konservandid. Juust Juust on valgurikas toiduaine, mida valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Juustu võib valmistada ükskõik millise looma piimast. Meie lettidel on peamiselt lehmapiimajuustud. Lamba- ja kitsepiimajuustude valik on väiksem. Leitud lisaained toodetes Natamütsiin E 235- säilitusaine
mõnedes marjades. Antioksüdandid Toiduaine võib rikneda, kui halveneb ta maitse, välimus, väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsene oht tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Laialdaselt kasutatakse antiöksüdantidena askorbiinhapet /E 300/, mida lisatakse vorstidele ja sinkidele, õllele ja limonaadidele jne. Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid, mis toimivad samal ajal kui konservandid. Eriti laialdaselt kasutatakse neid puu- ja köögiviljade säilitamisel ja töötlemisel, mahla- ja veinitööstuses. Kui sulfiteid on kasutatud, siis peaks see olema märgitud ka pakendil. Mõningatel inimestel võivad sulfitid kutsuda esile allergia. 3 Toiduvärvid
Vesinik · Järjenumber 1 · 1.perioodi element ja kuulub s-plokki · Paigutatakse erinevatesse rühmadesse. · Aatommass on 1,00797 · Elektronegatiivsus 2,1 · Elektronkonfiguratsioon 1s1 · Tavaliseim oksüdatsiooniaste on I, sest enamasti käitub redutseerijana loovutades ühe elektroni. · Isotoobid: · Prootium ehk tavaline vesinik. · Deuteerium ehk raske vesinik. · Triitium ehk üliraske vesinik. · Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihta...
VÄÄVEL 1. Üldiseloomustus · Looduses leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Esimesi kasutuselevõetud mittemetalle. Kuulub kalkogeenide (kõik VIA rühma elemendid) hulka. · Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid). · Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste valdavalt positiivne (IV, VI, II) näiteks sulfaadid, sulfitid, H2SO4, H2SO3 jt. · Oluline bioelement valkude koostises. Ta kuulub organismide elutegevuseks vajalike elementide hulka. Väävli ringe väävli ringkäik elusa ja eluta looduse vahel. Väävlit sisaldub paljudes kütustes. Nende põlemisel tekivad väävli- oksiidid ning nende ühinemisel õhus oleva veeauruga tekivad happevihmad. 2. Omadused · Tavaliselt koosneb 8-aatomilistest molekulidest (S8).
SO2 on happeline oksiid, kuna tema reageerimisel veega tekib väävlishape. Leelistega annab ta sulfiteid 2NaOH + SO2 Na2SO3 + H2O Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium ***(SO2 on tavaliselt redutseerija oksüdeerub VI ni (sulfaadiks) NO2 + SO2 NO + SO3. See reaktsioon on oluline happevihmade tekkes 2SO2 + O2 2SO3 Vääveldioksiidi katalüütiline oksüdeerimine on väävelhappe tootmise võtmeetapp. Sulfitid on ka eeskätt redutseerijad. SO2 on vahel ka oksüdeerija näiteks H2S-II + SIVO2 = S0 +H2O reaktsioon sobib mõnikord heitgaaside puhastamiseks) SO3 vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid SO3 on tavatingimustel kergesti lenduv vedelik. SO3 moodustub vääveldioksiidi oksüdeerumisel õhuhapniku toimel 2SO2 + O2 2SO3. SO3 on väga tugev oksüdeerija, milles temaga kokkupuutel võivad paljud orgaanilised ainet süttida. Tugeva happelise oksiidina ta reageerib veega SO3 + H2O H2SO4
Kordamisküsimused: VÄÄVEL 1.Väävli leidumine looduses, allotroopia (allotroobi nimi, aatomite kuju ja paiknemine, omadused erinevatel temperatuuridel Leidumine: Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS- galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Allotroopia-1)rombiline väävel- 2.Väävli füüsikalised omadused, väävli oksüdatsiooniastmed, oksüdatsiooniastmete arvutamine. Väävel on kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 2,07 g/cm³. Vees kristalne väävel ei lahustu, vähesel määral lahustub...
kõige tugevam 13.Bioelement – eluks vajalik element O – vajalik hingamiseks P – vajalik taimedele N – DNA, RNA, valgud C – elusorganismid S – valgud 14.Soolad üldiselt Karbonaadid – CO3 soolad, nõrgad happed Fosfaadid – PO4 soolad, keskmise tugevusega Nitraadid – NO3 soolad, lahustuvad hästi vees Sulfaadid – SO3 soolad, küllaltki püsivad, lahustuvad hästi vees Sulfitid – SO2 soolad, Nitritid – NO2 soolad, lämmastikushappe sool Silikaadid – SiO3 soolad, nõrgad happed 15.Väetised Ca(H2PO4)2 – superfosfaat, vajalik taimede kasvamiseks FeSO4 * 7H2O – raudvitriol – mädanikukaitse, kahjuritõrje CuSO4 * 5H2O – vaskvitriol – kahjuritõrje NH4NO3 – ammoniaaknitraat 16. Looduslikud silikaadid Tehissilikaadid
Naatriumhüdroksiid söövitab nahka, puitu, siidi, villa ja paberit. Teda kasutatakse tööstuses seebi keetmisel rasvadest, naftatööstuses bensiini puhastamisel, kunstsiidi tootmisel jne. Väävli põlemisel tekib vääveldioksiid, S + O2 = SO2 Vääveldioksiid on tikupõlemise lõhnaga mürgine gaas Vääveldioksiid on happeline oksiid. Kuna ta on vahepealse oks.astmega ühend - võib ta olla nii oksüdeerija kui redutseerija. Hapete toimel sulfitid lagunevad CaSO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2SO3 = CaSO4 + SO2 + H2O SO2 on happeline oksiid veega annab väävlishappe H2O + SO2 = H2SO3 , leelistega annab sulfiteid 2NaOH + SO2 = Na2SO3 + H2O SO2 on tavaliselt redutseerija · oksüdeerub VI ni (sulfaadiks) NO2 + SO2 = NO + SO3 see reaktsioon on oluline happevihmade tekkes 2SO + O2 = 2SO3 KCl kaaliumkloriid kaaliumväetis; Ammoniaak NH3.füüsikalised omadused :
Säilitusaied põhjustavad ka allergiaid, astmat ja ärrituvust ning neid leidub peaaegu igast poes müüdavast toidust. (A.Erin, 2010) Antioksüdandid E300-399 Antioksüdante kasutatakse toidu lõhna-, värvi- ja maitseomaduste säilitamiseks. Nad ei lase rasvasel toidul halvaks minna. Antioksüdandidon tegelikult kuulsaim vähiennetajarühm, sinna kuuluvad vitamiinid A, E, C, D, seleen ja kaltsium, foolhape jt. Antioksüdantide ja säilitusainete alla kuuluvad sulfitid aga võivad esile kutsuda allergiat ja teisi terviseprobleeme. Kahjulikumad lisaained selles grupis on E 310-312, 319-321, 338-341, 343, 385. (A.Erin, 2010) 6 Emulgaatorid-stabilisaatorid E400-499 Neid lisaained kasutatakse, et aidata vedelikel seguneda ja sellel segul koos püsida.Emulgaatoreid kasutatakse ka, et vananemist aeglustada ja puljongitelahustuvust parandada. Üksikuid aineid kahtlustatakse ka olevat
nagu butüülhüdroksüanisool (E320) ja butüülhüdroksütolueen (E321). Lisaaine võib osutuda allergeeniks, kutsudes sünteetiliste lisaainete suhtes ülitundlikel inimestel esile allergia. Et ülitundlikel inimestel võivad allergiat tekitada ka puhtsünteetiliste lisaainete hulka mittekuuluvad lisaained, siis tasuks teada ka teisi võimalikke allergeene: sorbiinhape (E200), sorbaadid (E201 E203), bensoehape (E210), bensoaadid (E211 E219), sulfitid (E221 E228). Soja suhtes allergilistele inimestele võib põhjustada vaevusi ka sojaubadest eraldatud letsitiin (E322). Harva võivad allergiat tekitada glutamiinhape (E620) ja glutamaadid (E621 E625). Soovitused Kasutage toiduks värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid, millel ei ole muudetud nende esialgset keemilist koostist. Teadke toiduaineid, millele pole lubatud lisaaineid lisada. E-aineid pole
Munakollane on paremini talutav, temas leiduvad ülitundlikkust põhjustavad valgud keetmisel kaotavad on aktiivsust. Teraviljadest põhjustab enim allergiat nisu, allergeenideks on erinevad nisuteras leiduvad valgud. Nisus leidub suures koguses gluteeni, valku, mis põhjustab teist seedetrakti haigust tsöliaakiat. Toidulisanditele on sagedasemad reaktsioonid: värvainetele - tartrasiin (E 102), erütrosiin (E 127); säilitusainetele - sulfitid (E 221-228), bensoehape (E 210), sorbiithape (E 200); magus- ja lõhnaainetele - aspartaam (E 951), Na-glutamaat (E 621). Tuleks vältida allergiat tekitavaid aineid vmt. Kui see pole võimalik, peab appi võtma ravimid. Need ravimid ei ravi allergiat välja, vaid aitavad kontrollida haigusnähtusid. Allergoloogid, kes tegelevad allergia uurimise, diagnoosimise ja raviga, viivad läbi ka spetsiifilist immunoteraapiat. Ravikuurid on pikad ja neid tuleb korrata järjest mitmel aastal.
Arahhidoonhappe metabolismis Aspiriinile tundlikud astmaatikud ASA ülitundlikkus: Ravi Toidus Ei tohiks olla: datleid, rosinaid, vaarikaid Röntgenkontrastained sageli urtikaariat ja anafülaksiat Karbamasepiin erütrodermia Neuroleptikumid Paiksed anesteetikumid Tõeline ülitundlikkus lokaalanesteetikumidele harvaesinev, anesteetikum ise võib põhjustada urtikaariat või astmahoo, sagedamini tavaline minestus Lisaained ravimites väga harva anafülaksia põhjuseks I. sulfitid, antioksüdandid II. bensalkooniumkloriid (astma inhalaatorid) III. magusained (aspartaam, sahhariin) peavalu IV. bensüülalkohol V. värvained (E 102 ja E 171) VI. laktoos VII. propüleenglükool VIII. zelatiin Ravi Ravimi manustamisele teha lõpp, antihistamiinikumid, adrenaliin (EpiPen), kortikosteroidid, desensibiliseerimine terapeutilise doosini I. aspiriin II. penitsilliin III. allopurinool IV. insuliin Kokkuvõte:
Köögiviljadest paprika, naeris, porgand. Ka soja võib esile kutsuda allergiat (ettevaatust vorsti- ja pagaritoodetega) Lisaainete allergia Allergiat põhjustavad: o Sorbiin- ja bensoehape (karastusjoogid, puljongid, pudingid, keedised) o Asovärvid on paljudele eluhtlikud. Tüüpilised häired on nohu, hingamisraskused, nõgestõbi. Karastusjoogid, maiustused, jahutooted, vorstid, kokteilkirsid jne. o Sulfitid astmahaigetel hingamishäired o Geneetiliselt muundatud toiduained ei tohi sisaldada allergeenset proteiini ega muud allergeeni. Inhaleeritavad ehk tolmsed allergiad: o Kase õietolmuallergia Õietolmuallergiutest umbes 60% tekivad vaevused värsketest puu-, juur ja köögiviljadest ja maitseainetest. Neile sobimatud toiduained on:
47. Võrrelge väävlishappe ja väävelhappe omadusi, lähtudes väävli oksüdatsiooniastmetest. Kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid ja Lewisi struktuurid. Iseloomustage neile vastavaid soolasid ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Hapete ja nende soolade kasutamine. SO2 reaktsioonil veega (nt lahustumisel) tekib väävlishape H2SO3: SO2(g) + H2O(l) H2SO3(aq). Dissotsiatsioon toimub esimeses astmes: H2SO3 H+ + HSO3-. Väävlishappe soolad on sulfitid. Väävlishapet kasut pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Kuumutamisel sulfitid diproportsioneeruvad. SO2 ja sulfitid oksüdeeruvad kergesti: SO2+Cl2SO2Cl2/ 2NaSO3+O22Na2SO4. Väävelhapet toodetakse kontaktmenetlusel, kus väävel põletatakse hapnikus ja tekkiv SO2 oksüdeeritakse edasi SO3-ks, kasutades katalüsaatorina V2O5. S+O2SO2 ja siis 2SO2+O22SO3. SO3 moodustab veeauruga reageerides väga korrosiivse aerosooli. Seetõttu kasutatakse SO3 absorbeerimiseks 98% väävelhapet,
Sellised on mõned purpurbakterid, kellel on fotosünteesi esimene pool. Järgmine aste on nendel, kellel fotosünteesil lagundatakse orgaaniline aine. Teine rühm fotosünteesivaid baktereid on fotoautotroofid. Nendel toodetakse fotosünteesil orgaanilist ainet süsihappegaasist. Fotosünteesivad väävlibakterid on siis rohelised ja purpursed väävlibakterid. Need fotosünteesivad väävelbakterid on obligatoorsed anaeroobid, sest sulfitid õhukeskkonnas oksüdeeruksid kiiresti. Teine rühm fotosünteesivaid baktereid on sinivetikad. Sinivetikate teke tõi kaasa vaba õhuhapniku, mille tõttu suri välja enamik toonasest elust. Algas hingamisprotsess. Miks on maismaataimedel fotosüntees samasugune kui sinivetikatel? Sest kloroplastid tekkisid sinivetika endosümbioosi tulemusena. Sinivetikaid on maailmas teada umbes 2000 liiki. Sinivetikate rakkudes on kloroplastide sarnaseid lamellstruktuure, kuid mitte nii täiuslikud
Leidub lood. vulk gaaside koostises; merepõhjas. LihtaineOM: toatemp-l sidrunkollased läbipaistvad kristallid, rombiline kristallstruktuur, moodustab kergesti tsüklilisi molekule, sulamistemp 119ºC → kollane vedelik, edasisel kuumutamisel viskoossus suureneb. Toatemperatuuril rabe aine. Vees praktil. lahustumatu - vähesel määral lahustub paljudes org. lahustites, juhib halvasti soojust ja elektrit Keemil.OM: väävel reageerib – hapetega, leelistega → sulfitid, sulfiidid, polüsulfiidid, tiosulfaadid. S ühineb vahetult peaaegu kõigi lihtainetega. Halogeenidega → väävli halogeniidid, neist tähtsamad SF6, SF4, S2Cl2 Leelis- ja leelismuldmetallidega, Cu, Hg ja Ag-ga. Kõrgemal temp-l reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Vesinikuga → H2S, Fosforiga → P2S5 difosforpentasulfiid. Süsinikuga → CS2 süsinikdisulfiid Ühendid: vesinikuga - põhiühend H2S divesiniksulfiid, värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas
Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste – on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. 52. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Oksü: Lämmastikhape, Peroksiid ja hüperoksiid, hapnik, kloor Redut: Naatrium, kaalium, alumiinium, magneesium, metallid, vesinik , sulfiidid, sulfitid, jodiidid aldehüüdid, oblikhape Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: • liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. • oksüdeerija ja redutseerija määratakse oksüdatsiooniastme muutuse järgi. Näiteks II VII II III Fe SO4 + K Mn O4 + H2SO4 =2 Mn SO4 +5 Fe2 (SO4)3 + K2SO4 + H2O +5e -2*1e 10 Fe SO4 + 2 KMnO4 + 8 H2SO4 =2 Mn SO4 +5 Fe2 (SO4)3 + K2SO4 + 8 H2O
hõõrumisel nahatükiga → negat. laeng (väävlil) kuumutatud väävliplaadi jahutamisel elektriväljas → elektreet (säilitab laengute polaarsuse eri pindadel) 3.21.3. Keemil. omadused Väävel reageerib hapetega: konts. H2SO4 (ca 120ºC) → SO2 konts HNO3 H2SO4 HCl + oksüdeerijad lahj. HNO3, puhas HCl, külm H2SO4 – ei reageeri leelistega (peendispersne S kuumutamisel) → sulfitid, sulfiidid, polüsulfiidid, tiosulfaadid NB! Põhisoolad: sulfiidid (polüsulfiidid), sulfitid, sulfaadid, tiosulfaadid – mitte segi ajada! S ühineb vahetult peaaegu kõigi lihtainetega, v.a. väärisgaasid, I2, N2, Pt, Au süttib O2-s (280ºC) → SO2, SO3 (vähesel määral) õhus (360oC) oksiidid: püsivad vaid SO2 ja SO3 (tuntud ka S2O (g), S8O (kr.), SO4 (v), S2O7 (v) jmt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
