8d klassi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Oksiidid a) Nende valemite ära tundmine metall või mittemetall + hapnik b) Oksiidide nimetamine peab olema selge (metalli ja mittemetallioksiidide nimetused on erinevad) mittemetalli oksiidi nimetamine: mittemetall x(lad k nr) Oy metalli oksiidi nimetamine: metall (metalli o.a.) OKSIID (erandid: IA IIA IIIA ja IIB) c) Oksiidide saamise reaktsioonid metall + hapnik -> metallioksiid mittemetall + hapnik -> mittemetallioksiid (lihtainetena kirjutatakse mittemetallidest alati indeksiga kaks järgmisi: H2, O2, N2, Cl2, F2, Br2, I2, teistel indeksit ei panda, nt: S, P, Si) d) Oksiidide reageerimine veega aluseline oksiid (metalli oksiid) + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA IIA reageerivad veega Näide: CaO + H2O Ca (OH)2
2 7 , 3 0 7 3 0 , 0 2 1 5 7 3 2 9 4 , 5 1 Juhan Juurikas IIIA 2,40 Peeter Pikk IVB 3,60 Mati Karu IIIB 1,50
Infotehnoloogia_teaduskond Keemia__ja_materjalitehnoloogia_teaduskond Majandusteaduskond Matemaatika_loodusteaduskond Mehaanikateaduskond Sotsiaalteaduskond Nimetada tuleb teaduskonnad eraldi nende all olevate nimedega ( Formulas -> Create from Ehitusteaduskond Aare Kuusik III 415 620 2500 Ahti Lääne III A219 620 2408 Aive Evart III 202 620 3521 Alar Just IIIA 321 620 2402 Aldur Parts IIIA 232 620 2410 Aleksander Klauson III 228 620 2554 Alice Laanemägi IIIA 305 620 2403 Alo Mikola III 124 620 2510 Alvina Reihan III 416 620 2506 Anatoli Vassiljev III 216 620 2559 Andres Braunbrück III 229 620 2554
ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e. soolhape; HBr vesinikbromiidhape; HI vesinikjodiidhape; H2SO4 väävelhape; HNO3 lämmastikhape. 2) Liigitus hapniku sisalduse järgi; Hapnikuga ja hapnikuta. 3) Liigitus prootonite arvu järgi; Hapete tunnused: · Sööbivad · Hapuka maitsega
Nimetuste andmise võimalusi anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid
Cl- kloriid ühendatakse vastavate Br- bromiid katioonide ning I- iodiid anioonide nimetused. S2- sulfiid NO3- nitraat SO42- sulfaat CO32- karbonaat PO43- fosfaat NO2- nitrit SO32- - sulfit Nimetuste andmine Püsiva oa puhul Muutuva oa puhul IA-IIIA rühm ülejäänud rühmad metall+happejäägi metall + oa + happejäägi nimetus nimetus Na3PO4 naatriumfosfaat CuCl2 vask(II)kloriid AlCl3 alumiiniumkloriid Fe(NO3)3 - raud(III)nitraat Ülesanne anna sooladele õige nimetus Al2(SO4)3 Na2SO3 BaCl2 FeSO4 KBr Na3PO4 CuSO4 NaF AlI3 Ba(NO3)2 Fe2(SO4)3 AgNO3 Videod http://keemiavideod.ut.ee?vid=39 http://www.youtube.com/watch
Snasta perioodilisusseadus. $Kes ja millal selle avastas? -Dimitri Mendelejev; 1869 $ Millega algab iga periood? -Metallislise elemendiga $ Millega lpeb iga periood? -Mittemetalliga $ Mis on s-element? -s elemendid: vesinik, heelium ja kik IA ja IIA rhma metallid $ Mis on p-element? -p elemendid: -IIIA; VIIA elemendid. Lisaks vrisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. $ Mis on d-element? d elemendid: aatomites tituvad elektronidega d-alakihid. Kik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid?
... + alus sool ja vesi ... + aluseline oksiid sool ja vesi Soolad Sool on kristalne aine, IA, IIA, IIIA rühm ... + metall -> sool + Happeline oksiid + Ehitusmaterjalina, mis koosneb (aluse) oksüdatsiooniastmei metall aluseline oksiid Betoonpinna katioonidest ja d ei märgita (püsiv ... + alus -> alus + BaO + CO BaCO töötlemiseks, Organismi (happe) anioonidest o.a
Alumiinium * Hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. * Tuntud oma kerge kaalu poolest. * Tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC , keema läheb see 2519 ºC juures. * Väga hea elektri- ja soojusjuht. * Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, olenemata ümbersulatamise kordadest. Asukoht perioodilisussüsteemis * Asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja IIIA rühmas (alumiiniumi aatomil on 3 elektronkihti ja viimasel kihil on 3 elektroni). * Järjekorra number on 13 * Aatommassi number on 26,981 Leidumine looduses * Erinevate mineraalidena moodustab alumiinium umbes 8% maakoorest ehk selle toormaterjali varud on peaaegu piiramatud. * Ainult hapnikku ja räni on maakoores rohkem,kui alumiiniumi * 100kg pinnases on keskmiselt 7kg alumiiniumi * Alumiiniumi ühendeid on ka meie toidus ja joogis.
On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi, elektronvalemit 11) Mis on a) periood b) rühm? a)horisontaane elementide rida b)vertikaalne elementide rida 12) Metallilisuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. 13) Mis on a) s-element b) p-element? a) (IA ja IIA) rühma elemendid ja heelium, mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s1 või s². b) (IIIA kuni VIIIA) rühma elemendid (välja arvatud heelium), mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s²p1, s²p², s²p³, s²p4, s²p5 või s²p6. 14) Osata leida elemendi maksimaalset o-a, sellest tulenevalt kirjutada oksiidi valemit ja happe/aluse valemit. Maksimaalne o-a võrdub rühmanumbriga 15) Osata leida elemendi minimaalset o-a, sellest tulenevalt kirjutada vesiniku ühendi valemit Saadakse kui rühmanumbrist lahutada 8 VALEM: Paned H ette ja paned selle peale 1
). Nüüdseks on mitmel pool, eeskätt arenenud riikides, seaduses liberaalsemateks muudetud ning inimeste suhtumine homoseksuaalidesse tolerantsemaks muutunud. IIA: Õigus lapsi adopteerida. Ühiskonnas levib arvamus, et geide ja lesbide lapsed või nende kasvandikud muutuvad samuti homoseksuaalseks. Rootsi Karolinska instituudi tehtud uurimus näitas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud ning seda ei mõjuta kultuuriline ega perekondlik taust. IIIA: Õigus sõlmida ametlik liit. Viimastel aastatel on ajakirjanduses ja maailma mastaabis esile kerkinud küsimused seoses homoseksuaalide abielu lubamisega. Ühiskond on ses suhtes jagunenud kaheks. Kuid suuremad riigid on kehtestanud seadusi, mis lubavad samasoolistel paaridel sõlmida tsiviilliite. Näiteks jõustus 01. jaanuaril 2007 aastal Sveitsi Föderaalne Partnerlusseadus. Jõustunud seadus võimaldab samasoolistel paaridel oma partnerluse perekonnaseisuametis registreerida
Oksiidid. · Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. · Oksiidid on elemendi ühendid hapnikuga. · Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3. B-alarühma ja IVA, VA rühma metallioksiididele nimetuse andmisel kasutan oksüdatsiooniastet V -II
toksiliste valuvaigistite kasutamine ning abordid ja iluoperatsioonid. IIA: Inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada. Eutanaasiat keelates sekkub riik inimese valikuvabadusse. ÜRO inimõiguste konventsioon ütleb, et igal inimesel on õigus oma elu üle ise otsustada. Unustatakse, et inimese jaoks on oluline iseendaga toimuvat kontrollida. Uuringud näitavad, et parandamatud haiged peavad füüsilisest valust suuremaks probleemiks eneseväärikuse järk-järgulist kadumist. IIIA: Eutanaasia kuritarvitamiseks tuleks luua seda vältiv süsteem. Paljud eutanaasia vastased toovad üheks vastuargumendiks selle, et eutanaasiat hakatakse ära kasutama pärandi kiiremaks kätte saamiseks. Ühiskond peab endale teadvustama, et eutanaasiat võimaldatakse ainult nendele, kes seda iseseisvalt ja järjekindlalt soovivad ja kellel on suurt valu tekitav ravimatu haigus. Otsusesse on kaasatud patsient, tema arst, iseseisev nõustaja ning professionaalidest koosnev nõukogu.
molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side, · molekulaarne aine osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed · mittemolekulaarne aine osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad 1. Millistes rühmades paiknevad s, p,d elemendid · s IA; IIA elektronid + H ja He · p IIIA-VIIIA elektronid · d B-rühm 2. Aatomi /iooni koostamine · Elektronskeem P+15|2)8)5) · Elektronvalem 1s2s2p3s3p · Ruutskeem ruudukesed nooltega · väliskihi ruutskeem (elektronipaarid ja paardumata elektronid väliskihil) 3. Elemendi aatomis elektronkihtide väliskihi elektronide, prootonite ja neutronite arvu leidmine. 4. A-rühma elemendi maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine ja tüüpühendite (oksiidid, vesinikühendid) valemite koostamine
2NaCl + H2SO4 Na2SO4 + 2HCl Soolad Sool on kristalne üldvalem: MmAn Sool ... Happeliste aine, mis koosneb · ... + metall -> sool + oksiidide (aluse) katioonidast IA, IIA, IIIA rühm metall (tõrjutakse välja reageerimisel ja (happe) oksüdatsiooniastmeid ei väheaktiivsem metall) aluseliste anioonidest. märgita (püsiv o.a. ) · ... + alus -> alus + sool oksiididega (tekib sade) CO2 + CaO B rühma metallide · ..
KEEMILISED ELEMENDID ELEMENT TÄHIS RÜHM PERIOO LADINA AJALUGU D KEELNE NIMETUS Vesinik H IA 1. Hydrogenum Avastajaks loetakse inglast Henry Cavendishi. Raud Fe VIIIB 4. Ferrum Avastaja puudub, tunti juba iidsetel aegadel. Alumiinium Al IIIA 3. Aluminium Avastati 1827.aastal Friedrich Wöhleri poolt Magneesium Mg IIA 3. Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle.
ALUMIINIUM GEIR RINDLA 2010 Alumiiniumi avastamine 1827. aastal sai saksa keemik Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud.Kuna uue metalli lähteaineks olid maarjalased (ladina keeles alumen), hakati metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiiniumi keemilised omadused Järjenumber on 13 Massiarv on 27 Kõige püsivamates ühendites on o.-a. +3 Alumiiniumi oksiid on amfoteerne oksiid Asub IIIA rühmas ja 3. perioodis Amforteensuse tõttu reageerib leelistega, tõrjub välja vesiniku ja moodustab aluminaate Reageerib paljude lihtainete ja hapetega, hapetest tõrjub vesiniku, tekib sool Reageerides hapnikuga, tekib tema pinnale õhuke ja tihe oksiidikoht Alumiiniumi füüsikalised omadused Hõbevalge värvusega, läikiv Tihedus on 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur 2519 ºC Peegeldab hästi valgust Suhteliselt kerge
Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 di 3 tri 4 tetra 5 pentra 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka HAPPED Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal)
v ä g e p e b e v a l tem °C , h õ 5 6 . 6 , 31 k e 1 s 7 ta h e d u h m e tih 3 pe Mg / m v e e s s tuv l a h u i tt e m IIIA r ü Järje hma ele n men asub umber: t 5 pe 4 9 49 p root rioodis neut o ronit nit ja ele ktro ni ni ng 6 6 ast al 1 863. a ANE rd selt R ULD LIS ko A i es ma VÄGA H A KAL
Alumiiniumi füüsikalised omadused Alumiinium on hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Kuna alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, kasutatakse teda elektrijuhtmete valmistamisel ning hea peegeldumisvõime tõttu saab alumiiniumist valmistada ka peegleid. Alumiiniumi keemilised omadused Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast korundi rubiiniks
Saab leida selles ühe koostiselemendi oksüdatsiooniastme väärtuse teiste elementide abil. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on ühesugune arv prootoneid, kuid erisugune arv neutroneid. Seega on elemendi isotoopidel samasugune aatomnumber (tuumalaeng), kuid erinev massiarv. Järgmiseks kirjeldan üht keemilist elementi perioodilisustabelist. Valin selleks alumiiniumi. Alumiiniumi tähiseks on Al (ladina k. Aluminium). Alumiinium asub kolmandas perioodis ja IIIA rühmas. Sellest saab järeldada, et alumiiniumi aatomis on kolm elektronkihti ning väliskihil kolm elektroni. Loovutades väliskihilt kolm elektroni, tekib positiivne ioon ehk katioon. Oksüdatsiooniastmeks on III, kuna alumiinium asub IIIA rühmas. Alumiiniumi aatomi mass on 26,98. Aatominumber ehk tuumalaeng on 13. Seega on aatomis 13 elektroni ja tuumas 13 prootonit. Neutronite arvu saab teada, kui aatomimassist lahutada prootonite arv. Seega alumiiniumi aatomi tuumas on 14 neutronit
ALUMIINIUM Iseloomustus. Pmetall. Asub perioodilisustabeli 3.perioodis IIIA rühmas. Al (13): 1s22s22p63s23p1. Elektronskeem: 2)8)3). Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores
Jõgeva dom leetjad mullad ja analoogsed soostunud mullad IIc Maidla-Peressaare natuke kehvem piirkond, sest siin juba ka piisavalt palju mittetüüpilisi muldi. Ka leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjad ja analoogsed soostunud mullad Lõuna- Eestis. Valdavaks aluspõhjaks Kesk-Devoni liivakivi. Lähtekivim punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Mullad vajavad tingimata lupjamist. IIIa Tartu- Viljandi kõige viljakamate muldadega. Siin väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dom praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimullad Lääne-Eestis. Siin domineerivaks soostumine. Haritaval
Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3 o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe aniooni üks või mitu vesinikku alles: NaHCO3 naatriumvesinikkoarbonaat ehk söögisooda, NaH2PO4 – naatrium-divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Soolade nimetused I,II,IIIA metallide soolade nimetustes ei märgita metalli laengut; Teiste metallide soolade nimetustes märgime rooma nr-ga metalli laengu Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; NH4+ on ammooniumioon, moodustab nõrga alusena kergestilagunevaid ammooniumsoolasid, näiteks NH4+ Cl- ammooniumkloriid. Cl- kloriid PO4-3 fosfaat Br- bromiid CO3-2 karbonaat
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega.
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega.
Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka. Alumiinium on plastiline ja töödeldav: teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse valmistatakse temast elektrijuhtmeid, hea peegeldus võime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel.Tema tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC. Alumiinium läheb keema 2519 ºC juures ning tema aatommass on 26,98154. Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Alumiinium on üldiselt kõige tuntum metall üldse.
kuni 5%. Kuidas kasutatakse Malmi kasutatakse kindla kujuga esemete valamiseks nt. nagu radiaatorid. Raud ja teras on põhilised metallid, mida kasutatakse ehituses ja konstruktsioonide valmistamises. Raua sulamit kasutatakse kõvaketade tootmisel. Unikaalseid raua sulameid kasutatakse elektroonikas juhtmete ja paljude muude asjade valmistamiseks. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Alumiiniumi aatomi mass on 26,98 molli. Alumiimium on esimesel kohal asuv metall maa koostises. Maakoores on seda väga palju, 8,8% kogu massist. Alumiiniumi füüsikalised omadused Alumiinium on plastiline, kerge, valge metall, või mattjas-hõbedane tänu oksiidilisele kihile, mis tekib kohe, metalli õhuga kokku puutel. Metalli tihedus on 2,7g/cm3. Alumiinium on keskmise sulamistemperatuuriga ~660 Celsiuse kraadi. Alumiinium on hea elektri ja soojusjuhtivusega
polnud kunagi näinud. Wöhler eraldas metalli keemilisest ühendist pulbrina ja peenestamisel omandas see metallilise läike. Katsed saada metalli kangina jäid aga tulemusteta. Wöhler sai uut metalli vaid nööpnõelsuuruste teradena. Väliselt sarnanes alumiinium hõbedaga, kuid oli sellest ligi 4 korda kergem. Kuna uue metalli lähteaineks olid maarjalased, hakati metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiiniumi keemilised omadused Alumiinium asub perioodilisustabeli IIIA rühmas 3. perioodis. Ta kuulub aktiivsete metallide hulka. Tema aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Õhus püsib alumiinium toatemperatuuril muutumatuna, sest pind on kaetud õhukese tiheda oksiidikihiga, mis väldib metalli edasist oksüdeerumist. Alumiinium reageerib hapete ja hapnikuga, veega alumiinium ei reageeri. Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast korundi
, oksüdeerija ja redutseerija määramine 6. Oksiidide ja vesinikuühendite valemite koostamine Tv lk 17 ül 6, lk 9 ül 6, lk 12 ül 3 * Al Br Be Cr N järjenumber 13 35 4 24 ä i prootonite arv 13 35 4 24 d elektronide arv 13 35 4 24 i aatommass 27 80 9 52 s neutronide arv 14 45 5 28 ü l rühma nr IIIA VIIA IIA VIB e perioodi nr 3 4 2 4 s elektronkihtide arv 3 4 2 4 a väliskihi elektronide 3 7 2 2 n arv d s-,p-,d- või f-el. P P s d e oksüdeerija - + - + d redutseerija + + + - elektronskeem elektronvalem ruutskeem O +8|2)6) 1s22s22p4 1s 2s 2p
Cr+2 chromium (II) Ba+2 barium +2 Ni nickel (II) Ra+2 radium +2 Zn zinc Cd+2 cadmium +2 Cd cadmium Hg+2 mercury (II), mercuric +2 Mn manganese (II) Co+2 cobalt (II), cobaltous +3 all the IIIA elements exhibit the +3 state, but Tl exhibits +1 as well Fe+3 iron (III), ferric B+3 boron +3 Cr chromium (III) Al+3 aluminum +3 Ni nickel (III) Ga+3 gallium +3 Co cobalt (III), cobaltic In+3 indium +3
13 6 19 8 73=4 Prootonite arv 14 66 20 8 3 Neutronite arv (N) 13 6 19 8 2 Elektronide arv 3 2 4 2 2 3 2 4 2 Perioodi number IA IIIA IVA IA VIA Elektronkihtide arv 1 2 3 4 1 6 Rühma number Väliskihi 6 Mõtlemisülesanded A) Missugused järgmised tuumaehitusega aatomitest on ühe ja sama elemendi aatomid? a) 6 prootonit, 6 neutronit b) 5 prootonit, 6 neutronit c) 9 prootonit, 9 neutronit d) 6 prootonit, 7 neutronit.
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel
elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides Molekulidevaheline side nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos 2. S IA; IIA elektronid + H ja He P IIIA-VIIIA elektronid D B-rühm 3. Skeemid ja asjad Elektronvalem: P+15|2)8)5) Elektronvalem: 1s2s2p3s3p Ioonskeem: P+15|2)8)8) Ioonvalem: 1s2s2p3s3p 4. Perioodis vasakult paremale suureneb aatomite tuumalaeng, kuid elektronkihtide arv jääb muutumatuks. Suurema tuumalaengu tõttu tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, mis põhjustab aatomite raadiuse vähenemist. 5. A-rühm · Väliskihi elektronide arvu ja maksimaalse o.a
vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees; see karedus on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel (keetmisel) mittekarbonaatne karedus seda põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad; see karedus vee kuumutamisel ei kao karbonaatne karedus seda põhjustab kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees siirdemetallid perioodilisustabeli B-rühmade elemendid p-metallid perioodilisustabeli IIIA VIIIA rühmade metallid d-metallid perioodilisustabeli B-rühma elemendid 1. Metallide keemilised omadused: metall + lihtaine, metall + vesi,metall + hape, metall + sool. Millistel tingimustel need reaktsiooni toimuvad. Metall + lihtaine 2 lihtainet reageerivad alati Metall + vesi - Metall + hape - Metall + sool vt. tabelit 2. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija ja oksüdeerija. O-a ei muutu - pole redoksreaktsioon
13 6 19 8 7–3=4 Prootonite arv 14 66 20 8 3 Neutronite arv (N) 13 6 19 8 2 Elektronide arv 3 2 4 2 2 3 2 4 2 Perioodi number IA IIIA IVA IA VIA Elektronkihtide arv 1 2 3 4 1 6 Rühma number Väliskihi 6 Mõtlemisülesanded A) Missugused järgmised tuumaehitusega aatomitest on ühe ja sama elemendi aatomid? a) 6 prootonit, 6 neutronit b) 5 prootonit, 6 neutronit c) 9 prootonit, 9 neutronit
kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi omadused Füüsikalised omadused: · hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust · suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³) · suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660 °C) · hea elektri- ja soojusjuhtivusega · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav Keemilised omadused Alumiinium on perioodilisustabeli IIIA rühmas 3 perioodis, aatomimass on 26,98154 ja aatomnumber on 13. Ta kuulub suhteliselt aktiivsete metallide hulka. Alumiiniumi aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides küllaltki kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Al: +13|2)8)3) Al: 3 e Al³ Al³:+13|2)8)
MITTEMETALLID 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallid on... koondunud perioodilisussüsteemis üles paremale: · IIIA VIIA rühm (VIIIA väärisgaasid) välisel elektronkihil palju elektrone (4-7) aatomiraadius suhteliselt väike elektronegatiivsus võrdlemisi kõrge Keemilistes reaktsioonides nii redutseerijad kui ka oksüdeerijad (va fluor ja tavaliselt hapnik) oa ühendites võib olla nii positiivne kui negatiivne · Va: F alati I; O tavaliselt II 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallilised omadused tugevnevad: Rühmas alt üles
elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi omadused Füüsikalised omadused Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C), hea elektri- ja soojusjuhtivusega, plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Keemilised omadused Alumiinium on perioodilisustabeli IIIA rühmas 3 perioodis. Ta kuulub suhteliselt aktiivsete metallide hulka. Alumiiniumi aatomid loovutavad keemilistes reaktsioonides küllaltki kergesti oma kolm väliskihi elektroni, moodustades ühendid oksüdatsiooniastmes III. Al 3 e --> Al ³ Al: + 13|2)8)3) Al ³:+13|2)8) Kuidas saab alumiinium kui üsna aktiivne metall üldse lihtainena püsida ja miks peab ta hästi vastu nii hapniku kui ka vee toimele? Alumiinium reageerib tõepoolest kiiresti õhus oleva hapnikuga
omadused. * Elemendi mittemetallilisust iseloomustab elektronnegatiivsus ehk aaomi võime siduda endaga elektrone. Need kasvavad alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest sellistes suunades väheneb aatomi raadius ja suureneb tuuma mõju väliskihile, kuhu leketrone liidetakse. * Elemente võib liigitada ka selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: - s-elemendid (IA, IIA); p-elemendid (IIIA-VIIIA), d-elemendid (siirdemetallid ja B-rühmades), f-elemendid (lantanoidid ja aktinoidid). Oksüdatsiooniaste * Oksüdatsiooniaste vajalik suurus valemite koostamisel; kirjutatakse sümboli kohale. * s-elementide (I ja II A metallid) maksimaalne o.a võrdub rühma numbriga, minimaalne o.a võrdub nulliga. * Mittemetall H maksimaalne o.a on 1, minimaalne -1 * p-elementide (IIIA-VIIA mittemetallid) maksimaalne o.a võrdu rühma nr. Minimaalne o
INDIUM Tartu 2008 Indium on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IIIA rühma element ning asub 5 perioodis. Järjenumber on 49, aatommass 114,82. Indiumis on 49 prootonit ja elektroni ning 66 neutronit. Indium on hõbevalge kergsulav pehme metall, st° 156,78 °C, kt° 2024 °C, tihedus 7,31 Mg/m3 . Keemilistelt omadustelt sarnaneb indium alumiiniumiga. Oksüdatsiooniaste ühendeis enamasti III, harvemini I või II. Looduses leidub indiumi hajusalt. Peamiselt lisandina tsingimaakides. Teda tarvitatakse aktseptorlisandi ja joodisena
Nt: Na: + 11| 2) 8) 1) 2) Elektronvalem aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutis, mis näitab elektronide energiatasemeid ja -alatasemeid ning elektronide arvu nendel. Nt: Na 1s22s22p63s 3) Elektronorbitaal ruumi osa, kus elektronid liiguvad. 4) S-element Kui viimane täituv orbitaal on s-orbitaal, siis on tegemist s-elemendiga. (IA ja IIA elemendid) 5) P-element Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. (IIIA VIIIA rühm) 6) D-element Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB VIIIB rühm) 7) Metallilisus -suureneb Mendelejevi tabelis rühmas ülevalt alla, väheneb vasakult paremale. 8) Aatomiraadius Suureneb rühmas ülevalt alla. 9) Elektronegatiivsus Aineväärtus, mis näitab kui palju mõjutab üks element teist elementi ühises elektronpaaris. 10) Elemendi metallilised ja mittemetallilised omadused on seotud sellega kui tugevasti hoiab
Mööduv karedus ehk karbonaatne- kaltsiumi- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees, kuumutamisel saab eelmaldada. Jää karedus ehk mittekarbonaatne- põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad- kloriidid, sulfiidid jt. kuumutamisel ei kao. siirdemetallid- perioodilisudtabeli B-rühmade elemendid. amfoteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. passiveerumine- metalli pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. p-metallid- IIIA VIA rühma aktiivsed metallid. d-metallid ehk siirdemetallid- B-rühma metallid, oksiidid on tahked, vees lahustumatud ja värvilised. 1. Raskemetallid põhjustavad depressiooni, psüühikahäireid, vaimset arengupeetust ja ensüümihäireid. Need satuvad keskkonda metallide kaevandamisel, väetiste tootmisel ja väetamisel, ning liikluses. Looduslikud raskemetallide allikad on vulkaaniline tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud. 2
30) Elektrongaas-e. Metalliline on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis 31) amfoteerne oksiid- on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Veega ei reageeri 32) kristallhüdraat-on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 33) s, p, d, f-element-s-IA, IIA, p-IIIA-VIIIA v.a.He, d-b-rühma metallid 34) leelismuldmetall-metallid, mille oksiidid annavad veega reageerides tugevad alused, ning mille oksiidide sulamistemp. On kõrge 35) leelismetall-IA rühma metallid 36) siirdemetall- B-rühma metallid 37) poolmetall-aine, mis on nii metal kui ka mittemetall 38) halogeen-7A rühma elemendid 39) kalkogeen-6A rühma elemendid 40) eksotermiline r.-energia eraldub /H<0
perioodis paremalt vasakule (kõige metallilisem on Fr) 3) Kuidas muutub metallide raadius rühmas ja perioodis? Rühmas olevalt alla liikudes aatomiraadius suureneb, kuna suureneb ka elektronkihtide arv. Perioodis vasakult paremale liikudes aatomiraadius väheneb, kuna tuumalaeng suureneb ning aatom tõmbab elektrone tuumale lähemale 4) Kuidas leida perioodilisustabelist A- ja B-rühmane metallide oksüdatsiooniastmed? IA rühm I, IIA rühm II ja IIIA rühm III, B-rühma metallid tavalised II, Kui side moodustatakse elemendiga, mis on “nõrgem” (pingerida), siis on oksüdatsiooniaste negatiivne! (mõtle, mitut elektroni on vaja, et välisel kihil oleks 8 elektroni!) 5) Nimeta metallide füüsikaliseid omadusi ja too näiteid. vedel metall Hg enamik hallika värvusega (erandid: punakasroosa:Cu ja kollane Au, kollakas Cs) peegeldavad hästi valgust, metalne läige (Ag, Al, In)
NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON aluse ja happe vaheline reaktsioon, saadusteks sool ja vesi. LAHUSE pH SKAALA näitab keskkonna happelisust; skaala 0 kuni 14. pH=7 neutraalne keskkond. pH>7 aluseline keskkond. PH<7 happeline keskkond. SOOL (kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil moodustuvad katioonidena metalliioonid ning anioonidena happejääkioonid. AKTIIVNE METALL IA, IIA, IIIA-rühmad, reageerivad paljude ainetega. VÄHEAKTIIVNE METALL asuvad B-rühmades. VÄÄRISMETALL Ag, Au ja Pt metallid, keemiliselt väga püsivad. SULAM metall+metall=(t°)= sulam või metall+mittemetall. KORROSIOONITÕRJE metalli katmine mingi ainega, et ei häviks keskkonna toimel. MOLEKULI STRUKTUUR kindel molekuli ehitus. ÜKSIKSIDE üks ühine elektronpaar, 1 sigma-side. KAKSIKSIDE kaks ühist elektronpaari, 1 sigma- ja 1 -side.
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt
1s 1s paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6 3s1 3s2 IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p1 3p2 3p3 3p4 3p5 3p6
1s 1s paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6 3s1 3s2 IIIB IVB VB VIB VIIB VIIIB IB IIB 3p1 3p2 3p3 3p4 3p5 3p6
Orbitaal ruumiosa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur. Metallilisus elektronide loovutamise võime. Mittemetallilisus ehk elektronegatiivsus elektronide liitmise võime. elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes. Oksüdeerija redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Redutseerija redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone. s-, p-, d-, f-elemendid s-elemendid IA ja IIA rühmas, d-elemendid B-rühmas, p-elemendid IIIA-VIIA rühmas Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Ioon (katioon, anioon) aine osake, positiivse või negatiivse laenguga, tekivad elektronide liitmisel või loovutamisel. Valentselektronid väliskihi elektronid, osalevad enamasti keemiliste sidemete moodustumisel. Keemiline side kahe või enama aatomi vastasikmõju, mis põhjustab keemiliselt püsiva süsteemi.
annaabi.ee 
