Ioonide tekkimine ja iooniline side Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht • Ioonide tekkimine • Mg aatomi ja katiooni võrdlus • Cl aatomi ja aniooni võrdlus • Ioonide jagunemine • Katiooni ja aniooni võrdlus • Aatomite ja ioonide mõõtmete võrdlus • Ioonide nimetuste moodustamine • Ülesanne 1 Täida lüngad Sisuleht • Iooniline side • Iooniline side • Slaid 14 (Ioonilise sideme tekkimine NaCl) • Slaid 15 (Ioonilise sideme tekkimine • Ioonide tekkimine (video) • Ioonidest koosnevad ained • Ülesanne 2 • Teemaga seotud lingid • Kasutatud materjal Ioonide tekkimine • Ioon – laenguga osake.
lahustamine vees · Tugevate hapete ja aluste soolad ei hüdrolüüsu Sarnasus: · Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireaktsiooni pöördprotsess 3. Kas järgmistel juhtudel toimub soolade hüdrolüüs? Põhjendage vastust. Milline on sellisel juhul soolalahuse pH? Lisage näited sooladest. a) Nõrga aluse ja tugeva happe sool - jah - hüdrolüüsuvad katiooni järgi pH<7, NH4Cl b) Tugeva aluse ja nõrga happe sool - jah hüdrolüüsuvad aniooni järgi pH>7, CH3COONa, KCN c) Tugeva aluse ja tugeva happe sool ei, sest peale vee pole süsteemis ühtegi nõrka elektrolüüti, NaCl d) Nõrga aluse ja nõrga happe sool jah - hüdrolüüsuvad nii aniooni, kui katiooni järgi, pH=7, NH3, PH3 4. Mida näitab pH skaala, mida pOH skaala? Kuidas arvutatakse?
Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli tahke soola, mis võis olla kaksiksool, või lahuse analüüs. Lahus võis seega sisaldada ühe või kaks katiooni ja ühe aniooni, kusjuures katioonid pidid olema erinevatest rühmadest. Määrata tuli nii katioonid kui anioonid. Töö käik Uuritavaks aineks oli tahke aine VIII. Kuna tegemist oli sinakasrohelise pulbriga, võis ennustada nikliioonide olemasolu. Valmistasin ainest lahuse, selleks panin natuke ainet katseklaasi, lisasin destilleeritud vett ja segasin, kuni sool oli täielikult lahustunud. Ka tekkinud lahus oli sinakasrohelise värvusega. I rühma katioonide tõestamine
elektrone tugevamalt kui loovutajad. Aatom tõmbab tugevamalt enda poole mittemetalle. KATIOON+ LOOVUTAB Katiooni raadius väiksem kui elemendi algraadius. ANIOON- LIIDAB Aniooni raadius suurem kui elemendi algraadius. Elemendi ELEKTRONEGATIIVSUS On elektrone liitmist/loovutamist iseloomustav suurus. See on elemendi aatomi võime siduda elektrone, mida väiksem seda mittemetallilisem.
B Vee raktsiooni näitaja C Vesinikuioonide kontsntratsiooni logaritm 33 Mis on gramm-ekvivalent? A Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme korrutis B Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme jagatis C Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme vahe 34 Mis on gramm-evivalent-protsent? A Aniooni (või katiooni) g-ekvivalendi protsent vastavate ioonide B Katiooni g-ekvivalendi protsent anioonide suummast C Aniooni g-ekvivalendi protsent katioonide suummast 35 Kurlovi valem A Murd, mille lugejas on näidaud valdavad anioonid ja nimetajas B Murd, mille lugejas on näidaud valdavad katioonid ja nimetajas
S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 - Nõrk H3PO4 Fosforhape Fosfaat PO4 3- Nõrk H2SiO3 Ränihape Silikaat SiO3 2- * Halogeenhapete tugevus rühmas ülevalt alla suureneb. Halogeenide seast on HF kõige nõrgem hape. ALUSTE TABEL Valem Nimetus Katiooni Happeg Veega Soolag valem a a Tõrjuvad veest H2 välja, andes hüdroksiidi (vt 3.) Leelis LiOH Liitiumhüdroksiid Li+
Elektrit juhib see, mis paremini lahustub!!!!!! seal on ju rohkem ioone. 2. Happed Tugev hape laguneb täielikult ioonideks ja on korras. + - H2SO4 – H + HSO4 - + - HSO4 = H + SO4 (tugev hape aga mitu vesinikku, astmeliselt, nii mitu astet kui palju on vesinikku) Teine aste ei lahustu kunagi täielikult! Kodune ülesanne: H3PO4 Millised osakesed esinevad fosforhappe lahuses? Millist katiooni ja aniooni on selles lahuses kõige rohkem, kõige vähem? + - 1. H3PO4 = H + H2PO4 - + -2 2. H2PO4 – H + HPO4 -2 + -3 3. HPO4 – H + PO4 WHUT A FUCK Osakesi – H3PO4 katioone – H Anioone – H2PO4 + pH = -log (H) pH = -log 1 1mol 1mol 1mol Hcl – H + Cl Reaktsioonid elektrolüütide lahustega 1. Alati ei pruugi toimuda
Töö eesmärk Õppejõu poolt antud lahusest nelja III rühma katiooni identifitseerimine. Lahuses on ainult III rühma katioonid, teiste katioonide rühmad puuduvad. Sissejuhatus Katioonide III rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+. Mõndasid neist saab juba eeldada olevat lahuses vesilahuse värvuse põhjal: Ni2+- heleroheline, Co2+- roosakaspunane, Fe2+- kahvaturoheline, Fe3+- kollane, Cr3+- tumeroheline, violetne, Mn2+- kahvaturoosa, peaaegu värvitu. Al3+ ja Zn2+ ioonid on vesilahustes värvitud. Hüdratiseerunud
elektrolüüdid Mis on anioniit, milline on tema tööpõhimõte. On anioone vahetavad ioniidid. nad vahetavad vees sisalduvaid anioone (HCO3-, Cl-, SO42-) hüdroksiidioonide vastu Mis on kationiit, milline on tema tööpõhimõte. On katioone vahetavad ioniidid. Kareda vee voolamisel läbi katioonikihi seonduvad vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid katiooni koostisesse kuuluva Na+ ioonide vastu Anna ühenditele rahvapärane ja süstemaatiline nimetus ning nimeta, tema põhilisemad kasutusalad. CaO kaltsiumoksiid kustutamata lubi ehitus Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid kustutatud lubi ehitus NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi kosmeetikatööstus NaCl naatriumkloriid keedusool keemia-, toiduainetetööstus
Molekuli polaarsus sõltub: a) sidemete polaarsusest b) sidemete paiknemisest molekulis 14. Iooniline side tekib erinimelise laenguga ioonide tõmbumisel Metall - + Mittemetall + 15. Iooniline side tekib metalli ja mitte metalli vahel. Mida vähem on metallilisi omadusi, seda suurem on elektronegatiivsus. 16. Ioonvõre moodustavad kristallvõre keskmes asuvad ioonid, mis moodustavad korrapärase ruumilise struktuuri. 17. Katiooni raadius on väiksem aatomi algsest raadiusest. Aniooni raadius on suurem aatomi algsest raadiusest. 18. HF polaarne kovalentne side HNO3 polaarne kovalentne side H2 mittepolaarne kovalentne side NaNO3 iooniline side F2 mittepolaarne kovalentne side 19. Vesinikside esineb molekulide vahel, millel on kõrge elektronegatiivsus ( fluori, hapniku või lämmastiku vahel) · Ained lahustuvad hästi vees.
Katioonide lõputöö Katioonide tõestamine Sain kätte lahuse, kus sisaldus 1-2 katiooni ning 1-2 anioon. Lahus oli kollast värvi ning pH=1 . Võis eeldada Fe2+ või Fe3+ -ioone. Sooritasin rea eelkatseid. Lisasin alglahusele 1M väävelhapet sadet ei tekkinud, seega polnud Pb2+ , Sr2+ ja Ba2+ -ioone. Uue katsena lisasin konts.lämmastikhapet. Sadet ei tekkinud, seega polnud lahuses Sn2+ ,Sn4+ ja Sb2+ -ioone. Alustasin katioonide tõestamist I rühmast. Lisasin 1 ml lahusele tilkhaaval 2M HCl lahust, mingit sadet ei tekkinud. Järelikult I rühma katioone lahuses üldse polnud
Leia element ja vasta element Sb a) kui aatom loovutab kõik väliskihi elektronid, on oksüdatsiooniaste+5 b) Oksiidi valem Sb2O5 c) Kui aatom loovutav ainult p-alakihi elektronid on oksüdatsiooniaste-3 d)Oksiidi valemSb2O3 e)kui aatom liidab puuduvad p elektronid, siis oksüdatsiooniaste on-3. f) Vesinikuühendi valem on SbH3 2 Leia 5.perioodi element, mis ei liida ega loovita elektrone Xe. Kirjuta talle lähima aniooni I-1 ja katiooni Cs+1valemid. 3 Koosta a) ARSEENI ja b) KAALIUMI 1) Elektronskeem 2) Elektronvalem 3) Ruutskeem(viimase kihi kohta) 4) Määra valents põhiolekus 5) Määra valents ergastunult 6)Koosta nende elementide maksimaalsele oksüdatsiooniastmele vastavate oksiidide valemid ja minimaalsele oksüdatsiooniastmele vastavad vesinikuühendid 4 a) 1) As+33 |2)8)18)5) 2) 1s22s22p63s23p64s23d104p3 3)
Oksiidid Oksiidid on ained mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniastmes -2). Oksiidide saamine Lihtainete vaheline reaktsioon Paljusid oksiide võib saada lihtaine reageerimisel hapnikuga. Näide: C + O2 =CO2 Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel Paljusid oksiide on võimalik saada neile vastavate hüdroksiidide või ka mõnede soolade(eelküige karbonaatide) lagundamisel kõrgel temperatuuril. Näide: Cu(OH)2 = CuO + H2O CaCO3= CaO + CO2 Liigitus Oksiide liigitatakse aluselisteks, happelisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks. Aluselised oksiidid Aluselisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega. Aktiivsete metallide(leelis-ja leelismuldmetallide) oksiidid on tugevalt aluselised. Nendele vastavad hüdroksiidid on vees hästilahstuvad tugevad alused ehk leelised. Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüd...
Zn, Hg vähem el.kihteväiksem r rohkem el.kihtesuurem r B, Li rohkem prootoneväiksem r A B C 1s22s22p6 1s2 1s22s22p2 Ne, F-, Na+ He, N+5, Li+ Milline osake iseloomustaks süsiniku aatomit, süsinikuaniooni, süsinikukatiooni? Kirjuta vastavad Elektronvalemid! Millistele osakestele vastaksid veel Tema aniooni ja katiooni valemid? Vastus: aatom-C, anioon-A, katioon-B Määra, millise osakesega on tegemist! 1) +19|2)8)8) 1) K+ 2) 1s22s22p5 2) F 3) 3) Ne, F-, O2-, Na+ 1s 2s 2p 4) +15|2)8)8) 4)P3- 5) +3|2)1) 5) Li 6) [Ne]3s23p64s23d104p3 6) As Määra elemendi max (positiivne) ja min oksüdatsiooniaste. Metallidel ainult pos. C IV, -IV Sc II, 0 Rb I, 0 I VII, -I N V, -III
Vasksulfit b. Ni2(SO4)3—Nikkel(III)sulfaat d. HNO2—Lämmastikushape f. FeS— Raudsulfiid 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega(Vee asemel -Happega), moodustades aluseid(Aluste asemel -Soola ja Vee). b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. Õige. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid(Aniooni asemel -katioon) on seotud happekatioonidega(katiooni asemel-Happejääkaniooniga). d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. Õige. e. Igale hüdroksiidile vastab happeline oksiid.—Õige. f. Leeliseid saadakse vastava aluse(Lihtaine) reageerimisel veega. g. Leeliseid saadakse vastava(I ja II A rühma metalli, alates Ca-st) metalli reageerimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse (mittelahustuva elemendi) reageerimisel leelisega(Veega). i. Hapnikhappeid võib saada hapniku(happelise oksiidi) reageerimisel veega. j
Kahte keeduklaasi tuli võtta mõlemasse üks spaatlitäis tuhka. Ühte keeduklaasi lisada 50 mL destilleeritud vett ja teise 50 mL 10% HCl lahust. Mõlemaid lahuseid segada klaaspulgaga. Vees tuhk sadenes, HCl lahuses toimus tugev oksüdeerumine ja gaasi eraldumine. Eralduva gaasi saaks tõestada selle mahtu mõõtes ja arvutades tuha massi kaudu. Teiseks tuli läbi viia võrdluskatsed, mis tehti katseklaasides. Reaktsioonides võtta alguses katseklaasi mõni tilk otsitavat katiooni või aniooni sisaldavat lahust ja seejärel tõestusreaktiivi. Jälgida ning fikseerida lahuste värvuse muutused ja/või sademe teke ja selle värvus. 1.Fosfaatiooni tõestamine - 1 mL naatriumfosfaadi lahusele katseklaasis lisada 3 tilka konts. HCl, 5 tilka ammooniummolübdaadi lahust ja 4 tilka askorbiinhappe lahust. 𝐻3 𝑃𝑂4 + 12(𝑁𝐻4 )2 𝑀𝑜𝑂4 + 21𝐻 + → (𝑁𝐻4 )3 𝐻4 [P(Mo2 𝑂7 )6 ] + 21𝑁𝐻4 + + 10𝐻2 𝑂 Tekkis sinise värvusega ühend. 2
°C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Magneesiumil on suurim (negatiivne) standardpotentsiaal (-2,38 V) [07.01.07] nende metallide hulgas, mis kokkupuutes õhuhapniku ja veega püsivad keemiliselt stabiilsena. Magneesiumi leidumine: Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal
Elektronegatiivsus (X;chi) võime tõmmata sideme elektronpaari enda poole. Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronpaari tugevamini. Mida suurem on sidemes osalevate aatomite elektronegatiivsuste erinevus, seda polaarsem on side. Kui elektronnegatiivsuste erinevus on väga suur (üle 2) on sidee pigem iooniline. 18. Mis on polariseeritavus keemilise sideme teoorias ja kuidas see mõjutab keemilist sidet? Selgitage, kuidas muutuvad aniooni polariseeritavus ja katiooni polariseeriv võime perioodilisustabelis. Kõik ioonilised sidemed on mingil määral ka kovalentsed, kuna katiooni positiivne lang deformeerub (tõmbab) aniooni elektronpilve rohkem kahe aatomi vahele. Side, mis moodustub ioonide vahel on suure kovalentse iseloomuga, sest elektronpilv on tõmmatud aatomite vahele, väikese katiooni ja suure aniooni vahel. Mida suurem on anioon ja mida väiksem katioon ioonilises sidemes, seda kovalentsema iseloomuga on side
Saamine: 1) Sool + Leelis Sool + Hüdroksiid c) Keemilised omadused: 1) Alus + Hape Sool + H2O 2) HapOks + Alus Sool + H2O 3) SoolA + AlusA SoolB + AlusB (toimumiseks AlusA ja SoolA lahustuvad ja AlusB ja/või SoolB lahustumatu) 4) Hüdroksiid (t°) AlOks + H2O (ei toimu IA rühma metallidega) 5. Soolad kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katiooni(de)st ja happeaniooni(de)st. Metallx(happeanioon)y kus x - happeaniooni laeng, y - metalli o.a. (metallikatiooni laeng) a) Saamine: 1) Hape + Alus Sool + H2O (HCl + KOH KCl + H2O) 2) HapOks + Alus Sool + H2O (CO2 + KOH K2CO3 + H2O) 3) Hape + AlOks Sool + H2O (H2SO4 + CuO CuSO4 + H2O) 4) HapOks + AlOks Sool (BaO + SO3 BaSO4) 5) Hape + Metall Sool + H2 (2HCl + Zn ZnCl2 + H2)
Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg.
1. Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. Viia läbi kõik esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. Selleks võtta pestud ja destilleeritud veega loputatud katseklaasi puhta pipetiga või pipetiga, mis on selle lahuse jaoks ette nähtud, mõned tilgad vastavat katiooni sisaldavat lahust (aniooniks nitraatioon) ning lisada mõned tilgad tõestusreaktiivi. 1.1 Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Moodustub valge sade, mis lahustub soojas vees. b) I -ioonidega Pb2+ 2I- PbI2 Tekib kollane PbI2 sade. Sade lahustatakse vesivannil etaanhappega hapestatud vees, jahutada kraanivee all. Aeglasel jahtumisel eraldub PbI 2 sade uuesti kuldsete sädelevate lehekestena. Kiirel jahtumisel aga eraldub sade kuldselt helkiva
P6. LÕPUTÖÖ P6.1 Ülesanne Sain ülesandeks määrata tahkes soolas number 9 ühe või kahe katiooni ja ühe aniooni sisaldumine. Katioonide määramisel ei kasutata antud töös leekreaktsioone. P6.2 Töö sooritamine Katioonide määramine Valmistasin tahkest soolast vesilahuse. Esmalt kontrollisin, kas katioonide hulgas esineb ammooniumioon. Selleks lisasin 1 ml enda valmistatud alglahusele Nessleri reaktiivi. Lahuses muutusi ei toimunud, punakaspruuni sadet ei tekkinud, seega ei olnud soolas ammooniumioone. I rühma katioonide tõestamine
NaOH lahust kuni leelise reaktsioonini ning katseklaasisoojendati. Nessleri reaktiiviga märjestatud klaaspulka hoiti eralduvates aurudes. Klaaspulgale tekkis pruun sade, järelikult sisaldas lahus NH4+-ioone. Cd2+-ioonide eraldamine 2 mL analüüsitavale lahusele lisati 1 tilga konts. HCl lahust, 2 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendati veevannis. Tekkis kollane sade, mis eraldati tsentrifuugimisel. CdS lahustuvuskorrutis: . Katiooni sadestumist loetakse täielikuks, kui tema kontsentratsioon lahuses on vähenenud väärtuseni . Seega peab maksimaalne sulfiidide kontsentratsioon lahuses olema: Sellisele sulfiidide kontsentratsioonile vastava lahuse pH on: Fe2+/3+-ioonide eraldamine ja tõestamine CdS eraldamisel saadud tsentrifugaatleelistati 6M NH3H2O lahuse lisamisega ning lisati ka natuke tioatseetamiidi. Seejärel kuumutati lahust vesivannil. Sulfiidioonide toimel redutseeruvad Fe3+-ioonid Fe2+-ioonideks.
kui seda olid argooni, radooni, ksenooni ja heeliumi. 5 Metallide huvitavad omadused Metallid on keemilised elemendid, mis moodustavad kergesti katioone ja astuvad ioonilisse sidemesse.Enamik metalle on keemiliselt ebastabiilsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid; need kuuluvad Mendelejevi tabeli kahte vasakpoolsesse rühma. Peamiseks erandiks on väärismetallid. Üks metalli olulisemaid omadusi on ta katiooni stabiilsus vesilahuses võrreldes lihtainega. Seda väljendab pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja.Metallide sulamis temperatuurid on väga erinevad.Näiteks Sn sulamist. On 230 kraadi, kui aga Cr sulamist. On 1900 kraadi Celsiuse järgi. Kinlasti on aga üheks huvitavamaks metallide omaduseks roostetamine(korrosioon). See on asi, millega me puutume kokku pidevalt ning seega on ka rohkem mõstetav
Klaaspulgale tekkis pruun sade, järelikult sisaldas lahus NH4+-ioone. Cd2+-ioonide eraldamine 2 mL analüüsitavale lahusele lisasin 1 tilga konts. HCl lahust, 2 mL tioatseetamiidi lahust ning soojendasin vesivannil. Esialgu kollast sadet ei tekkinud. Seega lisasin destilleeritud vett ning veel 1 mL tioatseetamiidi ning soojendasin. Tekkis kollane sade. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel. Arvutan CdS sadestamiseks vajaliku pH küllastatud H2S lahuses. CdS lahustuvuskorrutis: . Katiooni sadestumist loetakse täielikuks, kui tema kontsentratsioon lahuses on vähenenud väärtuseni . Seega peab maksimaalne sulfiidide kontsentratsioon lahuses olema: Sellisele sulfiidide kontsentratsioonile vastava lahuse pH on: Fe2+/3+-ioonide eraldamine ja tõestamine Leelistasin CdS eraldamisel saadud tsentrifugaadi 6M NH 3H2O lahuse lisamisega ning lisasin ka natuke tioatseetamiidi. Seejärel kuumutasin lahust vesivannil. Sulfiidioonide toimel redutseeruvad Fe3+-ioonid Fe2+-ioonideks.
MnO(OH)2 CrO42- + HCl Sademes Lahuses Fe2+ MnO(OH)2 Tõestusreaktsioonid Saan juhendajalt tundmatu lahuse nr.1, mis peaks sisaldama 4 III rühma katiooni. Värvuselt on tegemist roosakas-punaka lahusega, millest võib arvata, et antud lahus sisaldab Co2+-ioone ning võib-olla Mn2+-ioone ja Fe3+-ioone. Samas lahuste värvused võivad üksteist maskeerida, seega ei saa värvuse järgi täpselt öelda, milliste ioonidega tegu võib olla. Viin läbi katioonide sadestuse. Selleks võtan 1-1,5 ml alglahust tsentrifuugiklaasi ja lisan 6M NH3 H2O-d aluselise reaktsioonini ja soojendan lahust vesivannis.
vesinikiooni Hapnikuta hape-hape, mis ei sisalda hapnikku Tugev hape-hape, mille lahuses kõik molekulid on jagunenud ioonideks Nõrk hape-hape, mille lahuses on vaid väike osa molekule jagunenud ioonideks Alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Leelis-vees lahustuv, tugev alus Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Vesiniksool-sool, mille happeaniooni kuulub ka vesinik Ammooniumsool-sool, mille katiooni(de)ks on ammooniumioon(id) NH4 Metall+hapnik=metallioksiid Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid Metall+hape=sool+vesinik EI KEHTI HNO3 JA H2SO4, VESINIK NOOL ÜLESSE Alus+hape=sool+vesi Aluseline oksiid+vesi=alus OKSIID PEAB OLEMA TUGEVALT ALUSELINE Happeline oksiid+vesi=hape Aluseline(amfoteerne) oksiid+hape=sool+vesi Happeline oksiid+alus=sool+vesi Aluseline oksiid+happeline oksiid=sool Alus+sool=alus+sool LÄHTEAINED VEES LAHUSTUVAD, SAADUSTES ÜKS MITTELAHUSTUV(SADE)
Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega, mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 1,35 kg magneesiumi. Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste kokkutõmbumise protsessis. Magneesiumi varusid meie organismis aitavad täiendada puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Magneesium osaleb loomorganismis soolade koostises luukoe tekkes ja paljude ensüümide töö tagamises. Umbes 70% magneesiumist paiknebki luudes. 6 OMADUSED Füüsikalised omadused:
· · Oksiidid EO2 - rasklahustuvad · reas TiO2 ZrO2 HfO2 aluselised omadused suurenevad · · Lihtainete tihedus muutub väga järsult · Ti - kergmetall, rasksulav - väga "väärtuslik" kombinatsioon · Hf - raskmetall (suur erinevus ka Zr-ga võrreldes) 6. Molübdaadid omadused ja kasutamine · tavaliselt keerul struktuuriga ühendid · Eri tüüpi molübdaadid võivad üksteiseks üle minna · sõltuvalt keskkonna pH-st · Tuntud ka kaksikmolübdaadid (kaks erinevat katiooni ühendis), perspektiivsed luminestsents- ja lasermaterjalid · Na2MoO4 - pigmentide ja glasuuride lähteaine · mikroväetis (Mo -vaestel muldadel) · metallide korrosiooniinhibiitor · PbMoO4 jt Pb -molübdaadid : pigmendid, akustil. materjalid · Teised molübdaadid (leelismuldmet., haruld. muldmetallid ): · laser- ja luminofoormaterjalid, senjettelektrikud jm · Keemialaborites - peam NH4+ - ja Na+ - molübdaadid 7. Elavhõbeda halogeneenide omadused
molaarmass on 63,5 g/mol. 2e Cu, siit 2F ÷ 1 mol (Cu) N (elektr) m = 8,5 A 1,00 tund 3600 sek A 1 aat 1 mol 63,5 g/mol m= 1,00 tund 96500 A sek 2 (elektr) N (aat) A =10,1 g Vastus: 1,00 tunni vältel eraldub 8,5 A voolutugevusel 10,1 g vaske. Ülesanne. Arvutada katiooni laeng, mille aatommass on 207, kui elektrolüüsil voolutugevusega 60 mA 66 min jooksul suurenes katoodi mass 0,254 grammi võrra. Valemist m = I t M saame z = I t M = n(elektr) z F F m n(aat) z = 0,060 A 3960 sek 1 mol(elektr ) 207 g 1 =2 96500 A sek 1 mol(aat) 0,254 g Vastus: Katiooni laeng on 2. Kirjandus R.Ott, A.Piksarv, E
keerulist aparatuuri, teised on lihtsad laborimeetodid, mis kõik kokku moodustavad kvalitatiivse analüüsi. Aine välimus või lõhn on sageli võtmeks tema kindlakstegemisel, mida saab analüüsiga kinnitada.Kui selliseid lähtetunnuseid pole, tuleb teha analüüs, järk-järgult võimalusi kõrvale jättes ( sageli on otstarbekas alustada leelisreaktsioonist).Tavaliselt on vaja rohkem kui ühte katset iooni ( aniooni või katiooni) kindlakstegemiseks, sest ainult üks kindel tulemuste kombinatsioon kinnitab iooni olemasolu. 3 Vee (H2O) kindlaks tegemine Määramismeetodid Tulemused Lisada veevaba vasksulfaati. Valge vasksulfaadi pulber värvub siniseks. Lisada veevaba Sinine koobalt(II)kloriid värvub roosaks. koobalt(II)kloriidi. Gaaside kindlakstegemine
ARG – arginiin HIS – histidiin LYS – lüsiin Alfa-süsinik ja 4 asendajat: o Vesinik (H). o COOH – karboksüülrühm. o Alfa-aminorühm – NH2. o Radikaal – R – kõrvalahel . Füsioloogilise pH juures on AH-d tsvitterioonid (puhverdamisvõimega): aminorühm protoneeritud karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. Neutraalne hübriidioon, mis sisaldb endas katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli.Laenguga nii amino- kui karboksüülrühm. VALKUDELE ON ISELOOMULIK Biomakromolekulid – koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast (> 50 AH) Igal valgul on oma individuaalne AH-jääkide kindel järjestus ja koosseis, millest sõltuvad: füüsikalised ja keemilised omadused valkude struktuuritasemed (funktsionaalsuse tagamiseks vähemalt tertsiaalstruktuur) biofunktsioonid
Ta järjenumber on 24 ning aatommass 51,996.Looduslik kroom koosneb 4 stabiilsest isotoobist. Need on isotoobid massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta [4]. Kroomil on 24 prootonit ja elektroni , 28 neutronit ning 4 elektronkihti, mis jagunevad +24| 2)8)13)1) (pilt 1).Ühendites on kroomi oksüdatsiooniaste II, III, VI, harvemini I, IV ja V. Kroomi kristalli struktuur on kuubikukujuline. Kroom võib kuuluda nii katiooni kui aniooni koostisesse. Tähtsamad kroomi ühendid on kroom (III)oksiid Cr2O3, mis ei lahustu vees ega reageeri hapetega, kaalium(III)sulfaatdodekahüdraat Kcr(SO4)2*12H2O, kroom(VI)oksiid CrO3, kroom(VI)hape H2CrO4 ja dikroom(VI)hape H2Cr2O7 ning nende soolad kromaadid ja dikromaadid. Kroom on keemiliselt vastupidav. Toatemperatuuril reageerib kroom üksnes fluoriga, tekib CrF3. Kuumutamisel reageerib kroom hapniku(temperatuuril üle 300OC), halogeenide, väävli(üle 700OC),
sest tuumalaeng suureneb (elektrone tõmmatakse rohkem tuuma lähedale) rühmas muutused kõige järsemad leelismetallidel, halogeenidel väiksem muutus. metallide raadiused on hulga suuremad kui mittemetallidel metalliline raadius – pool aatomituumade vahelistest kaugustest metalli kristallivõres kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis kui aatom loovutab elektrone (tekitades katiooni), siis tekkinud osakese aatomraadius on esialgsest väiksem ionisatsioonienergia I – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks (selle katiooniks muutmiseks). määrab metallilised omadused: mida väiksem ionisatsioonienergia, seda metallilisem element. ionisatsioonienergia on alati endotermiline ΔH > 0 iga järgmise elektroni loovutamine on raskem kui eelmine. kergem on elektroni loovutada
Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed – Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid– kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg.
joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg.
joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg.
HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 ; happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 ; amiinid: CH3NH2 (metüülamiin), C6H5NH2 (fenüülamiin, aniliin) ; mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsiooni- järgus Mitteelektrolüüdid:Ained, mis lahustuvad vees kuid ei dissotsieeru;Juhtivuse muutust ei esine; Näiteks: Etanool C2H5OH ; Sukroos C12H22O11 Happed:on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. Vesinikioone); ained, mis dissotsieerudes annavad solvendi katiooni. Alused:on ühendid,mis seovad prootoneid. ained, mis dissotsieerudes annavad solvendi aniooni. Brönsted-Lowry happe-aluse teooria põhiseisukohad-(1923) Happed on ained, mis võivad loovutada prootoni. Alused on ained, mis võivad liita endaga prootoni.Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Kuigi aineid saab klassifitseerida hapeteks ja alusteks, ei toimi nad hapete või alustena iseseisvalt
Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Konts. HCl lahuse lisamisel läks lahus kollasemaks, lisa 1 mL TAA lisamisel ning soojendamisel tekkis piimjasvalge sade. Kirjutada CdS tekkereaktsiooni võrrand. Cd2+ + S2– → CdS↓ CdCl2 + CH3CSNH2 + CdS↓ + CH3CNH2Cl2 Arvutada CdS sadestamiseks vajalik pH küllastatud H2S lahuses. CdS lahustuvuskorrutis: K s =1∙ 10−27 . Katiooni sadestumist loetakse täielikuks, kui tema kontsentratsioon lahuses on vähenenud −6 väärtuseni 1∙ 10 mol/L. Seega peab maksimaalne sulfiidide kontsentratsioon lahuses 2−¿ ¿ S ¿ 2+¿ olema: ¿ Cd ¿ ¿ ¿ 2−¿ S¿ ¿ ¿ Sellisele sulfiidide kontsentratsioonile vastava lahuse pH on: + ¿¿ H ¿ −¿ HS ¿ ¿ ¿ K 1=¿ + ¿¿ H ¿
S 2- (gaasiline) Nõrk HNO2 Lämmastikushape Nitrit NO2 - Nõrk H3PO4 Fosforhape Fosfaat PO4 3- Nõrk H2SiO3 Ränihape Silikaat SiO3 2- * Halogeenhapete tugevus rühmas ülevalt alla suureneb. Halogeenide seast on HF kõige nõrgem hape. ALUSTE TABEL Valem Nimetus Katiooni Happeg Veega Soolag valem a a Tõrjuvad veest H2 välja, andes hüdroksiidi (vt 3.) Leelis LiOH Liitiumhüdroksiid Li+
reaktsioon veega. Soolade hüdrolüüs on neutralisatsiooni reaktsioonide pöördreaktsioon, mille tulemusel tekib nôrk hape ja/vôi nôrk alus. 1) Tug. hape + tug. alus: HCl + NaCl NaCl + H2O = H+ + OH- H2O. ei toimu hüdrolüüsi. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu, sest nende soolade lahused on neutraalsed. Tegurid: 1) Aniooni môju H2O molekulile sôltub laengu tugevusest (mida negatiivsem) ja tema môôtmetest (mida väiksem seda tugevam). 2) Katiooni môju on seda suurem, mida suurem laeng ja mida väiksemad môôtmed. 3) Hmm...osad puudu! VIII Lahustuvuskorrutis. Näitab vähelahustuvate vôi raskestilahustuvate ühendite lahustes ioonide c-d. N: AgCl(t) Ag(l)+ + Cl(l)-; K = [Ag][Cl] / [AgCl(t)] = [Ag][Cl] = KL. Raskesti lahustuva ühendi küllastunud lahuses on ioonide c-de korrutis antud T-l konst. suurus. N2: CaF2(t) Ca + 2F; K = [Ca2+] [F-]2. Ioonide konts. lahuses: 1) BaSO4(t); jaotub vôrdselt [Ba][SO4] = 10-10; [Ba] = 10-5M
bronhiit, allergeensed nähtused(lööved, villid, jne) ja südame häired. Allergia tekkimisel, jääb tundlikus kogu eluks. Naistel on suurenenud tundlikus nikli vastu. Lahustumatud osakestena nikkel siseneb selgroogsete rakkudes fagotsütoosi teel, karbonüül nikkel on lahustuv lipiidides ja jääb plasmamembraani püsima. Lahustuv nikkel viiakse rakkudesse sisse diffusiooni või kaltsiumi kanalite ja divalentsete katiooni transporteritega, mis on muidu seotud raua vastuvõtmisega. Nikli transport vere plasmas vahendab albumiini külge seostumine või muude väikeste ligandidele kinnitumine nagu amino happete või väikeste peptiidide külge. Organismis hakkab nikkel tekitama reaktiivseid hapniku liike, nagu näiteks superoksiidi radikaal, vesinik peroksiidi ja hüpokloor hapet, mis surmavad mitut tüüpi rakke nagu neutrofiilid ja T-rakud. Tihe
Galvaanielementidest moodustatakse ka patareisid. Tavakasutuses on selline poes müüdav 4,5 ja 9.0 V lapik patarei, mis on ainsad tavakasutuses olevatest, mida on õige patareiks nimetada.seade, milles iseeneslikud elektrokeemilised reaktsioonid tekitavad elektrivoolu väkisahelas. 2. Elektroodipotentsiaalid on pinge metalli ja elektrolüüdi vahel. 3. Elektroodide liigitus elektroodid jaotatakse selle alusel, mis määrab elektroodidi ja lahuse vahelise tasakaalu katiooni suhtes pöörduvalt töötavad elektroodid. Teist liiki elektroodideks on lahuses oleva aniooni suhtes pöörduvalt töötavad elektroodid. 4. Vesinikelektrood Vesinikelektrood on katioonide suhtes pöörduvalt töötav elektrood, selle kandjaks on tavaliselt plaatinaelektrood, mille pind on absorbtsioonivõime tõstmiseks kaetud plaatinamusta kihiga. Niisuguse elektroodi sukeldamisel vesinikuga küllastunud ja vesinikioone
HPLC aparaadiga. 15. Nimetage (koos lühikirjeldusega) kolm detektorit, mida kasutatakse vedelik-kromatograafias. Juhtivdetektor, UV-detektor, flueresentsdetektor, amperomeetriline detektor. 16. Millist tüüpi ühendeid on võimalik analüüsida järgnevate kromatograafia variantide korral: gaas-absorptsioon, gaas-vedelik, kõrgrõhuvedelik-, ioon-, eksklusioon. GA- inertgaasid, lenduvad gaasid; GV- KRV- Ioon- kloriid, NO3 ioon CO3 ioon, anioonid ja katiooni. E- polümeerid/valgud Massispektromeetria 17. Massispektromeetria olemus ja massispektromeetri ehituse blokk-skeem. Selgitage erinevate ionisatsioonimeetodite otstarvet massispektroskoopias (MALDI, ESI, keemiline ionisatsioon, elektronlöök) Võrrelge elektronlöögi ja MALDI teel saadud massispektreid. MS- meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet;produtseerib ioone ja ioniseeritud fragmente molekulidest. MS ehitus-
· Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. · Kasutamine aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq) Margariini tootmine jms. 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-). Hüdriidioon on suure raadiusega ja väga polariseeritav, olles väga tugev redutseerija. NaH(s) + H2O(l) NaOH(aq) + H2(g) · Vesinikside. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. · Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1.
8. Kuidas tekitada mittetasakaalseid vakantse? materjali plastilised deformatsioonil, materjalide järsul jahutamisel külmutades kinni materjali kõrgtemperatuurse defektkoostise, kui ka materjali pommitamisel suure energiaga osakestega (neutronitega, elektronidega). 9. Millised on võrevahelised defektid? Mõnikord võivad aatomid võtta kristallis, normaalsetel asjaoludel täitmata, koha võre vahel 10. Mis on Schottky defekt? katiooni ja aniooni vakantsist 11. Mis on Frenkeli defekt? koosneb vakantsist ja võrevahelisest aatomist 12. Nimeta kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku lahustumise? Elektronegatiivsus, asendatava ja asendava aatomi valents, struktuuri faktor 13. Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis? Võrevahelise lisandiga tahke lahuse tekkel täidab lisandaatom tühimiku põhiaatomite vahel. 14. Mis on joondislokatsioonid
sooli konsentratsiooni muutumine, t muutumine, veeümbruse eemaldamine kolloidosakeselt kolloidsooli kuivatamisel, külmutamisel või aurutamisel, kahe või mitme vastasnimeliselt laetud kolloidi vastaslikune toime. Peptisatsioon- taolist geeli üleminek sooliks. Pöörduv koagulatsioon- kui geel muutub lahustajaga kokkupuutumese tagajarel uuesti soolix. Pöördumatu koagulatsioon- kui peptisatsiooniks on vajalik mingi kolmanda komponendi, n leelismetalli katiooni (peptisaatori) manulus. Enamik mullas kolloide on koagulatsiooni olekus, muutub pidevalt (ülemin sool geeliks ja vastup) Kuivatamine, kuumutamine ja külmutamine soodustavad soolide ümeninekut geeliks. Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit. Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks. 4 Kolloidide vananemine- soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks. Vanavad ka geelid, kaotades
Vee leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ -ioone ehk hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees määratakse :vesinikioonide moolide arv, mida on võimeline neutraliseerima 1 liitri vee leelisus. Vee leelisust põhjustavad: tavaliselt looduslikus vees:1)OH- 2)HCO3- 3)CO3 2-väiksema tähtsusega: H2PO4-, HPO4 2- , HS. Loodusliku vee leelisus OH- + H+ H2O; HCO3- + H+ H2CO3; CO32- + H+ HCO3-; L = [OH-] + [HCO3-] + 2[CO3 2-].Happevihma toime pinnasele katiooni vahetusmahtuvus (meq/100g)mittetundlikud pinnased > 15,4; vähetundlikud pinnased 6,2 ... 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate ühenditena erinevad omadused 4)käitumine keskkonnas ja toime. Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit...
Põhimõtteliselt on ka vesi ise elektrolüüt, kuigi äärmiselt nõrk. Destilleeritud vees dissotsieerub toatemperatuuril keskmiselt 1 molekul 556-st miljonist. Vee molekul dissotsieerub vabaks vesinik- ja hüdroksiidiooniks: H2O ↔ H+ + OH- Teatavasti on hapete ja aluste klassikalise käsitluse kohaselt (Rootsi keemiku S. Arrheniuse järgi) happed ühendid, mis lahuses dissotsieeruvad vesinikiooniks ja aniooniks, alused aga ained, mis lahuses annavad hüdroksiidiooni ja katiooni. Seega dissotsieerub vesi ühtaegu happe ja alusena, andes võrdselt H+ ja OH- ioone ning osutudes seetõttu keemiliselt neutraalseks. Mõõtmised ja arvutused on näidanud, et puhtas vees on H+ ioonide kontsentratsioon 10-7 mooli liitri kohta ning see on ühtlasi võrdne (nagu vee dissotsiatsiooni kirjeldavast võrrandist ka otseselt tuleneb) OH- ioonide molaarse kontsentratsiooniga. Happelistes lahustes [H+] > [OH-] ning aluselistes lahustes [H+] < [OH-]
vee liikumine; ainete lahustuvus vees; jaotumine: vesi – õhk, vesi – tahke aine. 45. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas: põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Hävitab taimestiku, hapestab mulda ja veekogusid, kahjustab tervist. 46. Kompleksühendid veekogus: klorofüll, Hemotsüaniin. 47. Kompleksühendite nimetamine ja valemite kirjutamine. Nimetuse andmist alustatakse katiooni(de)st, seejärel nimetatakse anioon(id). Kui tsentraalaatomiga on seostunud erinevad ligandid, siis loetletakse need üles tähestikulises järjekorras (eesliiteid arvestamata). 48. Doonor-aktseptorside- Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. 49. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Värvus sõltub nii metallist kui ka liganditest. 50. Kelaat- Kompleks, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli. 51
annaabi.ee 
