OKSIIDID - TK 1. A. Tõmba joon alla aluseliste oksiidide valemitele. BaO, NO, CO2, SnO, Cl2O7, Na20, MgO, B2O3 B. Vali allajoonitutest üks ning koosta ja tasakaalusta võrrand selle oksiidi reageerimisest veega. BaO + H2O = Ba(OH)2 2. Kirjuta ühe toatemperatuuril tahke oksiidi valem ja nimetus. Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6
Keemia Mõisted: Hape Hape on keemiline aine, mis annab lahusesse vesinikioone. [HNO3, H2S, H2SO3] Alus Alus on keemiline aine, annab lahusesse hüdroksiidioone. [NaOH, Ca(OH)2] Oksiid Hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend. [Li2O, SO3] Sool Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest (näiteks Ca2+) ja happe anioonidest (näiteks SO42-). [K2S04, Na2CO3] Aluseline oksiid Alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. [CaO, BaO] Happeline oksiid Hapnikhappele vastav oksiid. Happelised oksiidid võivad reageerida aluse, aluselise oksiidiga või veega. [SO3, CO3] Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid)
5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O Veega hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga sool SO2+ Li2O Li2SO3 CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O
Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Happeliste oks. valemid: C + O2=CO2 P+O2=P4O10 P4O10+6H20=4H3PO4 CO2+NaOH= Na2CO3+H2O Püsiva o.a. metalli oks. 4Na+ O2=2Na2O Mg+O= MgO Na2O+H2O=2NaOH MgO+HCl= MgCl2+H2O Muutuv o.a.metalli oks. Fe+O=Fe2O Ni+O=Ni2O Fe2O+H2SO4=FeSO4+H2O Ni2O+HNO3=Ni(NO3)2+H2O Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Muutuv o.a metalli hüdr. Fe(OH)2=FeO+H2O Cu(OH)2+2HCl=CuCl2+H2O Leelise K2O+H2O =2KOH Li2O+H2O=2LiOH 2KOH+Fe(NO3)2=Fe(OH)2+2KNO3 3LiOH+H3PO4=Li3PO4+3H2O Happed koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist. H2+Cl2=2HCl SO3+H2O=H2SO4 H2SO4+Li2O=Li2SO4+H2O HCl+NaOH=NaCl+H2O Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Püsiva o.a. valemid Na+Cl2=2NaCl Mg+HNO3=MgNO3+H2 Mg(NO3)2+Na2SO3=MgSO3!+2NaNO3 Na2Cl3+2HCl=2NaCl+H2CO3..CO2 ja H2O Muutuva o.a. sool Fe+HCl=FeCl2+H2 Cu+H2CO3=CuCO3+H2 FeCl3+3NaOH=Fe(OH)3+3NaCl CuCO3+HCl=CuCl2+H2CO3..CO2 ja H2O Metall+hape=sool+H Aluselineoks
· Elementide aatomite arv märgitakse eesliidete abil : - N2O5 - dilämmastiktrioksiid O ks iid id e s a a m ine · Lihtainete vaheline reaktsioon : · C+O2 -> CO2 · 2Ca+O2 -> 2CaO · Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d o ks iid id
Vähemaktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselise. Nõrgalt aluselistele oksiididele vastavad hüdroksiidi vees praktiliselt ei lahustu. Reageerimine hapetega Aluseliste oksiidide reageerimisel hapetega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: CaO + 2HCl= CaCl2 + H2O NiO + H2SO4 = NiSO4 + H2O Reageerimine veega Tugevalt aluselised(1A ja 2A)oksiidid reageerivad aktiivselt veega. Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri! Näide: Li2O + H2O= 2LiOH NiO + H2O Happelised oksiidid Happelisteks oksiidideks nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega. Enamik mittemetalliliste elementide oksiidid on happeliste omadustega. Rehgeerimine alustega Happeliste oksiidide reageerimisel alustega tekivad vastav sool ja vesi. Näide: SO2 + 2NaOH = Na2SO3 + H2O Reageerimine aluseliste oksiididega Reaktsiooni toimumisel tekib sool. Näide: CaO + CO2 = CaCO3 Reageerimine veega
OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID oksiid) + ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O Na2SO3 ALUSELINE + VESI LEELIS Li2O + H2O 2LiOH OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Mg) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK OKSIID 4Fe + 3O2 2Fe2O3
OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID oksiid) + ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O Na2SO3 ALUSELINE + VESI LEELIS Li2O + H2O 2LiOH OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Mg) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK OKSIID 4Fe + 3O2 2Fe2O3
o O=O o O=C=O o HOH o O=S=O o Cl Cl H | o HCH | H 3. Täida tabel. Elemendid Ioonide valemid Ioonide arvude suhe Aine valem K+ I - 1:1 Na ja P Li2O Na+ So4 -2 4. Moodusta iooniline side. o KF o CaCl2 5. Märgi, kas lause on tõene (+) või väär ( - ). o Lämmastik saab moodustada 3 kovalentset sidet. o Kovalentse sideme ühine elektronpaar on lükatud vähem elektronegatiivsema elemendi poole. o Kovalentne polaarne side moodustub kahe samasuguse aatomi vahel. o Metallilise sideme puhul puudub polaarsus. o Metallid ei ole eriti plastilised, seega on neid ka keeruline
Oksiidid Liigitus keemiliste omaduste järgi: 1. ALUSELISED OKSIIDID: a) REAGEERIMINE VEEGA - tugevalt aluselised on leelis- ja leelismuldmetallide (IA ja IIA rühm) oksiidid. Reageerivad väga aktiivselt veega ning saadusena tekib leelis (tugevalt aluseline hüdroksiid). Li2O, K2O, BaO, Na2O, CaO CaO + H2O → Ca(OH)2 - nõrgalt aluselised oksiidid on vähemaktiivsete metallide oksiidid. Ei reageeri veega. CrO, Fe2O3, FeO, NiO, CuO, ZnO b) REAGEERIMINE HAPETEGA - aluseline oksiid + hape= sool+vesi Tugevalt aluseliste oksiidide korral toimub reaktsioon väga energiliselt. Nõrgalt aluselise oksiidide korral vajalik kuumutamine. BaO + 2HCl →BaCl2 + H2O 2. HAPPELISED OKSIIDID
) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüdroksiididega ehk alustega reageerimine.(tekib sool). CH3COOH + NaOH=CH3 COONa + H2O. h) Karbonaadiga reageerimine(tekib sool) 2CH3COOH + CaCO3=(CH3COO)2Ca + H2O + CO2 i) Amiiniga reageerimine(tekib amiid). C5H11COOH + C3H7NH2= C5H11-C-NH- C3H7(KESKMISE O PEAL KAKSIK SIDEMEGA O) + H2O j) Alkoholiga reageerimine(tekib ester). CH3CH2OH + C4H9COOH=C4H9- COOCH2CH3 + H20
HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus Li2O Oksiid-aluseline- liitiumoksiid CaS Sool-aluseline-kaltsiumsulfiid CsOH Hüdroksiid- lahustuv (leelis) tseesiumhüdroksiid HCl Hape-tugev hape- vesinikkloriidhape Sool-happeline sool- hõbe(I)nitraat AgNO3 Oksiid- happeline oksiid- N 2O 3 dilämmastiktrioksiid K2CO3 Sool-aluseline-kaaliumkarbonaat
OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID oksiid) + ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O Na2SO3 ALUSELINE + VESI LEELIS Li2O + H2O 2LiOH OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Ca) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK OKSIID 4Fe + 3O2 2Fe2O3
ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. MITTEPOLAARSE kovalentse sideme(kaks ühesugust aatomit) korral kuulub ühine elektronipaar võrdselt mõlemale aatomile. POLAARSE kovalentse sideme(kaks erinevat mittemetalli) korral tõmbab mittemetallilisema elemendi aatom ühist elektronpaari tugevamini enda valdusse. (kovalentne side: molekulvõre(CL2,H2S,CO2), kristallvõre(SiO2) , iooniline side: ioonvõre(MgCl2,Li2O,KOH) , metalliline side: metallivõre(Na,Mg,Fe))
Kõik alused ei ole hüdroksiidid aga nad kõik sisaldavad anioonidena hüdroksiidioone. Mis on leelis ? Mille poolest nad erinevad teistest alustest ? Leelis on vees hästilahustuv aluseliste omadustega hüdroksiid. Nad erinevad lahustuvuse poolest. Kuidas käitub enamik hüdroksiide kuumutamisel ? Enamik hüdroksiide lagunevad oksiid + vesi 'ks . Kuidas on võimalik saada järgmisi hüdroksiide : LiOH, Cu(OH)2 ? LiOH tugevalt aluseline oksiid + vesi, saaduseks on hüdroksiid ( Li2O + H2O = 2 LiOH ) Ca(OH)2 metalli reageerimine veega, saaduseks on hüdroksiid + lenduv vesinik ( Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 )
metallioksiid sellel võivad Mittemetalliok happelised ja avalduda nii siid aluselised omadused aluselised kui puuduvad happelised omadused reageerib Reageerib reageerib Ei reageeri millegagi hapetega; tugevate hapete ja alustega tugevalt leelistega aluselised reageerivad veega Li2O, CrO, Al2O3, Cr2O3, Fe2O3, SO2, SiO2 CO, NO, N2O Na2O, FeO, ZnO NO2, CaO, NiO CO2, BaO P4O10 Mittemolekulaarsed Molekulaarsed Tahked, kristalsed Gaasilised, tahked Oksiidide saamine: 1. Lihtaine + O2 2. Hüdroksiidide ja karbonaatide lagundamine
Hape -aine, mis annab lahusesse vesinikioone. (H2SO4 - väävelhape) Sool kristalne aine, mis koosneb (aluse)katioonist ja (happe)anioonist. ( NaCl - naatriumkloriid) Hüdroksiid anorgaaniline ühend,, mille koostisse kuuluvad hüdroksiidioonid OH- . (LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused
aatomitest koosnev mittemolekulaarsed kovalentsed ained: mittemetallid ruumiline, kihiline (teemant, grafiit, räni, punane fosfor) vms kristallivõre paljud oksiidid(CuO, Al2O3, Fe2O3); orgaanilised polümeerit jt ioonsed ained: Iooniline side ioonvõre soolad(LiBr, MgCl2, NaNO3); ioonsed oksiidid(Li2O, CaO) leelised(KOH, Ba(OH)2) Metalliline side metallivõre metallid (Na, Mg, Al, Fe, Sn, Cu jt)
AINE VALEM AINE NIMETUS AINEKLASS NaOH Naatriumhüdroksiid Alus e. Hüdroksiid Cu2O Vask(I)oksiid Oksiid H2S Divesiniksulfiidhape Hape H2CO3 Süsihape Hape Fe(OH)2 Raud(II)hüdroksiid Alus e. Hüdroksiid Li2O Liitiumoksiid oksiid 4) Ph-määramine 1. Kui tegemist on hapetega, siis alati pH < 7 2. Kui tegemist on vees lahustuvate aluste ehk hüdroksiididega, siis pH > 7 3. Kui tegemist mitte lahustuvate aluste ehk hüdroksiididega, siis pH = 7 Vees lahustuvad alused on I A rühma omad ja IIA rühma Ca-st allapoole jäävad !
OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ............ tina(IV)oksiid.......... kroom(III)oksiid .......... CaO ....................... Cr2O3 ...................... CuO ...................... Li2O ........................ Millised neist on tugevalt aluselised? 2. Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) süsinikdioksiid.......... tetrafosfordekaoksiid......... SO3 ......................... N2O ........................ SiO2........................ 3. *Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. Tähtsamad on N2O, NO, CO. 4. *Amfoteersed oksiidid võivad reageerida nii hapete kui ka alustega. Tähtsamad on Al2O3 ja ZnO.
10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO 16
OSKIID NB! Ei reageeri SiO2. (mittemetalli + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID oksiid) + ALUSELINE OSKIID SOOL SO2 + Na2O Na2SO3 ALUSELINE + VESI LEELIS Li2O + H2O 2LiOH OKSIID NB! Reageerivad ainult IA ja IIA(alates Ca) metallide oksiidid. (metalli oksiid) + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID
Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksiid Mittemetalli oksiid Valemis olevad indeksid märgitakse ladinakeelsete eesliidetega 2 di 3 tri 4 tetra 5 pentra 6 heksa 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka HAPPED Happed on ühendid, mis annavad lahusesse vesinikioone (vesinik paikneb valemis alati esimesel kohal). Hape ei sisalda kunagi metalli. VESINIKIOON
Kaltsiumoksiid – CaO III -II Galliumoksiid – Ga2O3 I -II Vask(I)oksiid – Cu2O Tetrafosfordekaoksiid – P4O10 3) Oksiidide liigitus 1.Aluselised oksiidid - metallioksiidid a) Kõik aluselised oksiidid reageerivad hapetega CaO + H2SO4 = CaSO4 + H2O Ca -sulfaat b) Tugeva aluselised oksiidid reageerivad veega moodustades aluseid ehk hüdroksiide. (Tugevad alused + vesi = alus ehk hüdroksiid) CaO + H2O = Ca(OH)2 Ca – hüdroksiid Sama teevad ka: Na2O, BaO, Li2O, K2O Erand: Välja arvatud Mg! c) Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool (Alus + happeline oksiid = sool) CaO + CO2 = CaCO3 (CO2 + H2O = H2CO3) d) Nõrgad aluselised oksiidid ei reageeri veega! e) Keemilised omadused e1) Reageerimine veega Na2O + H2O = 2NaOH BaO + H2O = Ba(OH)2 CuO + H2O = ei toimu e2) Hapetega reageerimine + -II + 2- + 2- K2O + H2SO4 = K2SO4 + H2O +II - BaO + 2HCL = BaCl + H2O f) Saamine Metallide reageerimine hapnikuga
Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Alus + hape = sool + vesi (Neutralisatsioonireaktsioon toimub alati) *3HCl + Cr(OH) (3) = CrCl(3) +3H(2)O *2HNO(3)+Mg(OH)(2)=Mg[NO(3)](2) +2H(2)O *2LiOH+H(2)SO(4)=Li(S)SO(4)+2H(2)O *H(2)SO(3)+Al[OH](3)=/ Al(2)[SO(3)]
5) Liitiumoksiid+vesi 6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid 7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid 8) Vask(II)hüdroksiid+soolhape 9) baariumhüdroksiid+naatriumsulfaat 10)Kaalium + vesi Kontrolli võrrandid: 1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape 2Fe(OH)3 +3H2CO3 = Fe2 (CO3)3 + 6H2O 2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksiid SO2 + Ca(OH)2 = CaSO3 + H2O 3) Magneesiumhüdroksiid Mg(OH)2 = MgO + H2O 4) Fosforhape+naatriumhüdroksiid H3PO4 + 3NaOH = Na3PO4 + 3H2O 5) Liitiumoksiid+vesi Li2O + H2O = 2 LiOH 6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid CO2 + Fe(OH)2 = FeCO3 +H2O 7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid (Aluseline oksiid ei reageeri alusega) 8) Vask(II)hüdroksiid+soolhape Cu(OH)2 +2HCl = CuCl2 + H2O 9) Baariumhüdroksiid+naatriumsulfaat Ba(OH)2 +Na2SO4 = BaSO4 + 2NaOH 10)Kaalium + vesi 2K + 2H2O = 2KOH + H2 Aluste rahvapäraseid nimetusi · NaOH seebikivi, sööbenaatrium · KOH sööbekaalium · Ca(OH)2 kustutatud lubi, lubjapiim(hägune
Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 7. Karboksüülhapete keemilised omadused 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH ¾H¾ 2 S¾ O 4 ® CH3 -- COOCH3 + H2O 8. Elektrofiilsus ja nukleofiilsustsentrid 9. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 CH2 CH2 CHO (propanaal), CH3 CHO (etanaal). · Ketoonide tunnuseks on järelliide oon
Alus aine, mis seob H+ (vesinikioone) ehk prootoneid. Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone OH-. Alused on näiteks: (NaOH, LiOH jne). Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (Ca(OH)2, KOH JNE) Üldjuhul Ia rühm kaltsiumist alla poole. Sool- kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe aniooonidest. Näiteks: ( ZnCl2, ZnSo4, NaCl jne) Oksiid- liitaine, mis koosneb kahest elemendist ja millest üks on hapnik (o.-a. II). Näiteks: ( Li2O- liitiumoksiid, Na2O- naatriumoksiid, Fe2O3- raud (III) oksiid jne). Hüdroksiid aine, milles metallikatioonid on seotud hüdroksiidioonidega. Näiteks: NaOH, Ca(OH)2. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ise oksüdeerudes. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides. Fluor on alati oksüdeerija! Oksüdeerumine- elektronide loovutamine, redoksreaktsioonis vastab sellele elemendi oa suurenemine.
gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht). · Saadakse: 1) mõningate hapniku sisaldavate ainete kuumutamisel (KMnO4), 2) vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori (MnO2) juuresolekul, 3) vee elektrolüüsil. 3. Ühendid ja hapniku kasutamine · Kõige tähtsamad on oksiidid. Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (Na2O2, Li2O) ja amfoteersed (Al2O3). · Vesi vt. eespoolt. · Puhast hapniku kasutatakse: keevitustöödel, keemiatööstuses, hingamissegudes, terasesulatuses jpt... · Väga suur tähtsus on eluslooduses (hingamine).
jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid · Leelismetallide oksiidid tahked valged ained, tugevad aluselised omadused. Reageerimisel veega tekib leelis (Na2O + H2O 2NaOH). Naatriumperoksiidi reageerimisel veega tekib lisaks hüdroksiidile ka veel vesinikperoksiid (H2O2).
gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht). · Saadakse: 1) mõningate hapniku sisaldavate ainete kuumutamisel (KMnO4), 2) vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori (MnO2) juuresolekul, 3) vee elektrolüüsil. 3. Ühendid ja hapniku kasutamine · Kõige tähtsamad on oksiidid. Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (Na2O2, Li2O) ja amfoteersed (Al2O3). · Vesi vt. eespoolt. · Puhast hapniku kasutatakse: keevitustöödel, keemiatööstuses, hingamissegudes, terasesulatuses jpt... · Väga suur tähtsus on eluslooduses (hingamine).
Reaktsioonivõrrandid ja nende tasakaalustamine. Al + O2 = AlO 2Al + O2 = 2AlO 13. Hapnikuühendid- Oksiidide nimed, valemite koostamine, o, - a määramine, õhu koostis, oksüdeerumine, tuntumad oksiidid, arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. a) Kui metallil erinevad oksüdatsiooniastmed Fe2O3 Alumiinium (3) Oksiid, MgO b) Kui elemendi ühendites on vaid 1 oksüdatsiooniaste (1,2,3A rühm), Siis oksüdatsiooniastet ei märgita. Li2O- Liitiumoksiid. c) Mittemetallokiidide korral kasutame eesliidet. 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- CO2- Süsinikdioksiid 14. Vesinik Saamine- elektrolüüsiga Redutseerub - lahutab elektrone - Oksüdeeruja Oksüdeerub - Liidab elektrone - Redutseeruja 15. Happed HCl- Soolhape/Vesinikkloriidhape HNO- Lämmastikhape
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2
6 Li 7,42 6,0151 - 7 Li 92,58 7,016 - Keemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,98 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H2O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H2O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO2, Li2O, Li2O2 Sulfiidid: Li2S Seleniidid: Li2Se Telluriidid: Li2Te Nitriidid: Li3N Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Johann August Arfvedsen, 1817, Stockholm, Rootsi Lihtaine saamine: Liitiumit toodetakse sulatatud LiCl või LiOH elektrolüüsil: 2LiCl 2Li (katoodil) + Cl2 (anoodil) 4LiOH 4Li (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil)
anorgaaniliste hapetega. Hapete tugevus kasvab ALKOHOL VESI FENOOL SÜSIHAPE KARBOKSÜÜLHAPE PALJUD ANORGAANILISED HAPPED (HCl, H2SO4, HNO3) Karboksüülhapped reageerivad: 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH CH3 -- COOCH3 + H2O 6) hõbepeegli reaktsioon H-----COOH + Ag2O CO2+ H2O + 2Ag2 (metaan on üheaegselt aldehüüd kui ka karboksüülhape.) Karboksüülhapete reaktsioonidel võime me saada: estreid, halogeniide, amiide, sooli jt.
(ainult aktiivsete IA ja IIA rühma metallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib alus I -II I -II I -II I Na2O + H2O 2NaOH 2. reageerivad hapetega, tekivad sool ja vesi II -II I -I II -I I -II CaO + HCl CaCl2 + H2O 3. reageerivad happeliste oksiididega (vt. happelised oksiidid) Ülesanne 3. Lõpeta reaktsioonivõrrandid, tasakaalusta: CaO + H2O 5 Li2O + H2O BaO + HCl CuO + H2SO4 Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) 1. reageerivad veega, tekib hape (kõik happelised oksiidid siiski veega ei reageeri, näiteks SiO2, CO jt) !tekkivas happes jäävad elementide oksüdatsiooniastmed samaks VI -II I -II I VI -II SO3 + H2O H2SO4 2. reageerivad alusega, tekib sool (sellise happe sool, kus elemendil on sama oksüdatsiooniaste) ja vesi VI -II I -II I I VI -II I -II
ülejäänud ained näidete järgi! Al2O3 - alumiiniumoksiid K2O kaaliumoksiid MgO magneesiumoksiid CaO - ........................................................ Na2O - .................................................... BaO - ....................................................... Ga2O3 - ................................................ Li2O - ...................................................... !!!ZnO - .................................................. SrO - ......................................................... Reegel: A-rühma metalli oksiidi nimetus = ............................ nimetus + sõna .......................... B rühma metallide oksiidid ja mittemetallide oksiidid nende nimetamisel tuleb a) nimetuses märkida oksiidi moodustava elemendi oa või b)
kursuse raames). Saadakse vastavate oksiidide Saadakse ammoniaagi ja vee Saadakse vees lahustuva soola ja leelise vahelisest reageerimisel veega (so eksotermiline vahelisel reageerimisel: reaktsioonist, näiteks: protsess ehk soojusenergia araldub) (8 tk) : NH3 + H2O NH4OH 3+ - + - 3+ - + - Li2O + H2O 2LiOH Ammoniaak (gaas) + vesi Na2O + H2O 2NaOH ammooniumhüdroksiid ehk Al Cl3 + 3Li OH Al (OH)3 + 3Li Cl K2O + H2O 2KOH ammoniaakhüdraat Sool + leelis hüdroksiid + sool jne. Rb2O + H2O 2RbOH
Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda. Neutralisatsioonireaktsioon ... on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool ja vesi. NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid ... nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Aluste reageerimine happeliste oksiididega Tekib reaktsioonil sool ja vesi. Happelisele oksiidile vastava happe sool. SO2 - H2SO3 SO3 - H2SO4 2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O Soolad Sool koosneb metalli ioonist ja happejääkioonist. Nimetuse lõpp saadakse vastavalt
päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes Leelismetallide hüdroksiidid on kõik tugevad alused, kusjuures nende aluselised omadused tugevnevad liikudes rühmas ülevalt alla. Enamik leelismetallide hüdroksiide kuumutamisel ei lagune. Ainult liitiumhüdroksid laguneb kuumutamisel liitiumoksiidiks ja veeks. Tugevate alustena nad reageerivad hästi happeliste oksdiidide ja hapetega, moodustades vastavaid sooli. Li2O +CO2 = Li2CO3 ; 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O *NaOH naatriumhüdroksiidi rahvapärane ja vananenud nimetus on sööbenaatrium või seebikivi. Ta on valge värvusega vees hästi lahustuv,tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel. *KOH kaaliumhüdroksiidi vananenud nimetus on sööbekaalium
III REAKTSIOONIVÕRRANDID 1) metall + hape = sool + vesinik 2Al + 2H3PO4 = 2AlPO4 + 3H2 2) alus + hape = sool + vesi Ca(OH)2 + H2SO3 = CaSO3 + 2H2O 3) alus.oksiid + hape = sool + vesi MgO + 2HCl = MgCl2 + H2O 4) hap.oksiid + alus = sool + vesi SO3 + Ca(OH)2 = CaSO4 + H2O 5) hap.oksiid + alus.oksiid = sool CaO + CO2 = CaCO3 6) alus.oksiid alus hap.oksiid hape Li2O + H2O = 2LiOH N2O5 + H2O = 2HNO3 IV REAGEERIMINE VEEGA aktiivsed metallid reageerimisel tekib hüdrokiidioon + H2 kekmiseaktiivsusega metallid reageerimisel tekib oksiid + H2 väheaktiivsed metallid ei reageeri veega V REAGEERIMINE HAPPEGA pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri happega(v.a. HNO3) VI REAGEERIMINE SOOLADEGA metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui on aktiivsem, kui soolas olev metall. m N V n= = =
Cu + 4k. HNO3→ Cu(NO3)2 + 2NO2↑ + 2H2O ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI 2NaOH + CO2→ Na2CO3 + H2O + SOOL → UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2NaOH → Cu(OH)2↓ + 2NaCl lagunemine (to) → ALUSELINE OSKIID + VESI Ca(OH)2→(to) CaO + H2O HAPPELINE OSKIID (mittemetalli oksiid) + VESI → HAPE SO3 + H2O → H2SO4 + ALUS vaata ALUS + HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OSKIID → SOOL SO2 + Na2O → Na2SO3 ALUSELINE OKSIID (metalli oksiid) + VESI → LEELIS Li2O + H2O → 2LiOH + HAPE vaata HAPE + ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID vaata HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID METALL + HAPNIK → OKSIID 4Fe + 3O2→ 2Fe2O3 + VÄÄVEL → SULFIID (sool) 2Na + S → Na2S + HALOGEEN (F, Cl, Br, I) → SOOL (halogeniid) 2K + Cl2 → 2KCl + VESI → LEELIS + VESINIK 2Na + 2H2O → 2NaOH + H2↑ + VESI → OKSIID + VESINIK 3Fe + 4H2O → Fe3O4 + 4H2↑ + HAPE vaata HAPE + METALL + SOOL → UUS SOOL + UUS METALL Zn + CuCl2 → ZnCl2 + Cu
Keemiatööstuses väga laialdaselt. Hapniku ja vesiniku ühendid 1.Vesi: tähtsaim ühend. Molekulide vahel eriline vesinikside. Esined vedelana, sest molekulid ei ole ühekaupa, vaid on liitunud. Jää korral on molekulid seotud suhteliselt hõredaks kristalliks, seetõttu kergem kui vesi. Hea lahusti polaarsetele ja ioonilistele ainetele. Looduses väga levinud. Keemiliselt väga püsiv, nõrk elektrolüüt, happeliste ja aluseliste omadustega => reageerib mõlemat tüüpi oksiididega: Li2O + H2O => 2LiOH SO2 + H20 => H2SO3 Aktiivsete metallide suhtes käitub oksüdeerijana, eraldub vesinik. 2. Vesinkperoksiid (H202) Ebapüsiv, esineb ainult lahusena vees. Tugev oksüdeerija, kasutatakse pleegitamisel. 2-3% (kanged) lahused võivad nahale tekitada söövitushaavu. Päikese valguse käes laguned kiiresti, eraldub monohapnik: H2O2 => H2O + O 3. Oksiidid: Aktiiveste metallide oksiidid on aluselised, reageerimisel veega tekivad leelised. Vähemaktiivsete metallide
gaas. Ebapüsiv. Kasutatakse joogivee puhastamiseks (hävitab baktereid), ei lase läbi lühilainelist UV kiirgust (osoonikiht). Saadakse: 1) mõningate hapniku sisaldavate ainete kuumutamisel (KMnO 4), 2) vesinikperoksiidi lagunemisel katalüsaatori (MnO 2) juuresolekul, 3) vee elektrolüüsil. 3. Ühendid ja hapniku kasutamine Kõige tähtsamad on oksiidid. Jagunevad happelised (SO 2, NO2), aluselised (Na2O2, Li2O) ja amfoteersed (Al2O3). Vesi vt. eespoolt. Puhast hapniku kasutatakse: keevitustöödel, keemiatööstuses, hingamissegudes, terasesulatuses jpt... Väga suur tähtsus on eluslooduses (hingamine). 6 Kasutatud allikad •http://www.google.com/ •http://www.en.wikipedia.org/ •http://www.et.wikipedia.org/ •http://www.annaabi.com/ 7
side). Seega on iooniline side pigem ideaalne mudel, millele valdavalt ioonilise sidemega ained suurema või väiksema täpsusega vastavad. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Ioonsete ainete hulka kuuluvad aktiivsete metalliliste ja mittemetalliliste elementide omavahelised ühendid-leelis- ja leelismuldmetallide halogeenid ja oksiidid, näiteks NaF, KBr, BaCl2, Li2O, CaO jt. Need ühendid koosnevad ainult kahe elemendi aatomitest. Ioonilien side katioonide ja anioonide vahel esineb ka keerulisema koostisega soolades, näiteks Na2CO3 ,Mg(NO3) 2, CuSO4 ning aktiivsete metallide hüdroksiidides ( leelistes), näiteks NaOH,LiOH,Ba(OH) 2 jt. Anioonide koostisse kuuluvate aatomite omavahelised sidemed on aga kovalentsed(näiteks O ja H aatomi vahel OH- ioonis, S aatomi ja nelja O aatmoni vahel SO4 2- ioonis jne.)
2Al(OH)3 = Al2O3 + 3H2O 2) Reageerimine hapetega, tekib sool ja vesi (neutralisatsioonireaktsioon) NaOH + HCl = NaCl + H2O Ca(OH)2 + H2SO4 = CaSO4 + 2H2O 3) Reageerimine happeliste oksiididega, tekib sool ja vesi Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O Metallid Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Aktiivsed leelismetallid, aluselised oksiidid (O-²), hüdroksiidid (OH-¹) Li+¹-liitium Li2O-liitiumoksiid LiOH-liitiumhüdroksiid K+¹-kaalium K2O- kaaliumoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid Na+¹-naatrium Na2O-naatriumoksiid NaOH- naatriumhüdroksiid Aktiivsed leelismuldmetallid Ca+² -kaltsium CaO-kaltsiumoksiid Ca(OH)2- kaltsiumhüdroksiid Ba+²-baarium BaO-baariumoksiid Ba(OH)2- baariumhüdroksiid Vähemaktiivsed metallid
• Karboksüülhapete reaktsioonidel võime me saada: estreid, halogeniide, • amiide, sooli jt. Karboksüülhapped • reageerivad: 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, • 2CH3 — COOH + 2Na → 2CH3 — COONa + H2↑ • 2CH3 — COOH + Ca → (CH3 — COO)2Ca + H2↑ • 2) alustega (tekib sool), • CH3 — COOH + NaOH → CH3 — COONa + H2O • 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), • 2CH3 — COOH + Li2O → 2CH3 — COOLi + H2O • 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). • 2CH3 — COOH + CaCO3 → (CH3 — COO)2Ca + H2O + CO2↑ • 5) alkoholidega (tekib ester), • CH3 — COOH + CH3 – OH H2SO4 → CH3 — Omadused • Füüsikalised omadused: karboksüülhapete molekulidel on võime moodustada vesiniksidemeid. Keemistemperatuur on suhteliselt kõrge. • Väikese ahelaga karboksüülhapped lahustuvad vees hästi, aga ahela pikenedes
pesta voolava vee all, kuni libedus kaob. Seejärel on tingimata vajalik kahjustatud koht neutraliseerida mõne nõrga happe (näiteks äädikhape) lahjendatud lahusega ning siis uuesti pesta veega. Enamik leelismetallide hüdroksiide kuumutamisel ei lagune. Ainult liitiumhüdroksid laguneb kuumutamisel liitiumoksiidiks ja veeks. Tugevate alustena nad reageerivad hästi happeliste oksdiidide ja hapetega, moodustades vastavaid sooli. Li2O +CO2 Li2CO3 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 1) NaOH naatriumhüdroksiid Naatriumhüdroksiidi rahvapärane ja vananenud nimetus on sööbenaatrium või seebikivi, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Ta on valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest
annaabi.ee 
