toimega,üldvalem: R-CHO või OHC-R. Metanaal e formaldehüüd HCHO värvusetu,mürgine gaas,vees lahustub hästi,terava lõhnaga, desifitseerivad omadused kasutusala:plasmasstoodete,kilematerjalide laagrite tehiskiu lõhnainete ja värvainete tootmisel,nahkade parkimisel, mikroorganismide hävitamisel,desifitseerimiseks viljaseemnetes,ruumides,rõivastel põlemine- HCHO+O2->CO2+H2O oksüd./tõest. 1) (hõbep. reak..) HCHO+Ag2O->HCOOH+2Ag 2) - HCHO+2CuO- >HCOOH+Cu2O redut.- HCHO+H2->CH3OH (metanool) Etanaal e atseetaldehüüd CH3CHO-mürgine ,õrna lõhnaga,värvusetu,kergesti keev vedelik,lahustub hästi vees,tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel kasutusala:ravimid,etanaalist toodetakse etanooli,keemiatööstustes etaanhape e äädikhappe saamisel,värv- ja põletusained põlemine- CH3CHO+O2->2CO2+2H2O oksüd.1) - CH3CHO+Ag2O->HCOOH+2Ag (nool alla, sest sade) 2) - CH3CHO+2CuO-> CH3COOH+Cu2O redut.- CH3CHO+H2->CH3CH2OH (etanool)
oksüdeerumisega kaasneb teise elemendi redutseerumine. 51. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooniaste etteantud ühendites. Oksüdatsiooniaste – on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ioonidest. 52. Tuntumad tugevad oksüdeerijad ja redutseerijad. Redoksreaktsioonide tasakaalustamine, osavõrrandid (poolreaktsioonide võrrandid). Oksü: Lämmastikhape, Peroksiid ja hüperoksiid, hapnik, kloor Redut: Naatrium, kaalium, alumiinium, magneesium, metallid, vesinik , sulfiidid, sulfitid, jodiidid aldehüüdid, oblikhape Redoksreaktsioonide tasakaalustamise põhimõte: • liidetud ja loovutatud elektronide arvud on võrdsed. • oksüdeerija ja redutseerija määratakse oksüdatsiooniastme muutuse järgi. Näiteks II VII II III Fe SO4 + K Mn O4 + H2SO4 =2 Mn SO4 +5 Fe2 (SO4)3 + K2SO4 + H2O
Mangaan- Mangaani toodetakse aluminotermiliselt pürolusiidist MnO2: 3MnO2(s) + 4Al(s) 3Mn(l) + 2Al2O3(s) Raud- Raua põhilised kasutatavad mineraalid on hematiit Fe2O3 ja magnetiit Fe3O4. Leidub ka palju püriiti FeS2, kuid seda on tülikam kasutada. Raud on suhteliselt reaktiivne ja korrodeerub niiskes õhus. Puhast, lisanditena Fe saadakse raudpentakarbonüüli termilisel lagundamisel: Fe(CO)5Fe + 5CO Koobalt- lihtaine saadakse oksiidi redut. Süsinikuga: Co3O4 + 4C3Co+4CO/ Co3O4+4CO3Co+4CO2 Nikkel- Saadakse peamiselt sulfiidsetest maakidest, mis kõigepealt säratakse nikkel(II)oksiidiks ja seejärel redutseeritakse. Nikli puhastamiseks pannakse ta reageerima süsinikoksiidiga, mille tulemusena moodustub nikkeltetrakarbonüül Ni(CO)4, mis keeb 43 °C juures: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(g) Vask- Enamasti saadakse sulfiididest, nt kalkopüriidist CuFeS2. 2CuFeS2(s) + 3O2(g) 2CuS(s) + 2FeO(s) + 2SO2(g)
Adsorbtsiooni kasutamine praktikas: kromatograafia analüüsimeetod, kus uuritav segu juhitakse läbi sobivat adsorbenti sisaldava kolonni, milles segu komponendid jaotuvad adsorptsioonivõime erinevuste tõttu piki kolonni tsoonidesse. 27. Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid? Kirjutage vähemalt 4 redoksreaktsiooni võrrandit. Millised ained on oksüdeerijad, millised redutseerijad? Loetlege enamkasutatavaid oksüdeerijaid ja redut-seerijaid. Milline nähtus on metallide korrosioon ? Millised protsessid leiavad aset metallide korrosioonil, näited. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Regoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerimine ühe elemendi poolt ja redutseerimine teise elemendi poolt. Zn + 2HCl ZnCl2 Zn 2e- = Zn2+ oksüdeerimine, redutseerija; 2H++2e- =H2 redutseerimine,
annaabi.ee 
