Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid
vähestest reaktiividest, mis suudab lahustada kulda ja plaatina. Ohutegur Söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat Valem: AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) Saamine või leidumine Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises väävelhappelahuses. Eraldub ränihape ning moodustub alumiiniumsulfaat. Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse kaaliumsulfaati või ka kaaliumkloriidi. Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka boksiit ja krüoliit. Kasutamine Maarjajääd kasutatakse vee puhastamiseks, kanga tulekindluse suurendamiseks, mõningate antiperspirantide koostises.
NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioone, mis põhjustavad aluselise keskkonna. Tugevamini hüdrolüüsuvad kõrge laenguga väikeste mõõtmetega ioonid nt Al 3+. 2. Temperatuuri mõju hüdrolüüsile. Katseklaasi valan ~2 cm3 CH3COONa-lah↔ust ja lisan 2 tilka fenoolftaleiini ja kuumutan kuni keemiseni
2. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid. Need on nõrgad alused. Nt. magneesiumhüdroksiid ........ raud(III)hüdroksiid ........ Pb(OH)2 .............................. CuOH ................................. Zn(OH)2 ............................. Fe(OH)3 4. SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat .......... alumiiniumsulfaat ........ raud(II)nitraat.............. kaltsiumfosfaat ........... vask(II)sulfit ............... tsinkfluoriid Na2SO4 ................................... Al(NO3)3 .................................. FeSO4 .......................................... NaCl PbCl4 ............................................. CuCO3 ......................................
ALUMIINIUM Iseloomustus. Pmetall. Asub perioodilisustabeli 3.perioodis IIIA rühmas. Al (13): 1s22s22p63s23p1. Elektronskeem: 2)8)3). Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores. Alumiiniumi tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3). Samuti leidub boksiiti savi, kivimite ja mineraalide koostises. Omadused. Alumiinium on hõbevalge, kerge ja pehme metall, mida iseloomustab hea elektri ja soojusjuhtivus. Ta on vastupidav vee ja õhu suhtes kaitsva oksiidikihi tõttu. Regeerib kergesti hapete ja leeliste lahustega. Alumiiniumnõud on vähese vastupidavuseg...
kasutusel puhastusvahendites,poleerimisvahendites, suured korundikristallid on vääriskivid rubiin, safiir,kasutatakse laserites. Ei reageeri veega, hapete ja leeliste lahjendatud lahustega. 2)Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3- valge tahke aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelise liias, kuumutamisel tekib oksiid ja vesi. 3)Alumiiniumsoolad- enamasti valged tahked ained, vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Tuntuim sool on alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-kasutatakse joogivee puhastamisel. 4)Tina(IV)oksiid SnO2-valge, kasutatakse värvainena. 5)Plii(IV)oksiid PbO2- kasutatakse pliiakudes elektroodimaterjalina. 6)pliimennik Pb3O4-oranz,kasut.värvainena. 7)tetraetüülpliid lisatakse bensiini, saastab teeääri. *SIIRDEMETALLIDE ÜLDISELOOMUSTUS:d-elemendid asuvad B rühmades. Tähtsaim siirdemetall on raud, mille põhilised o.a. on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole eriti püsivad ja oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks
Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid
Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid
NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsiooniastmega metallide soolad: NaCl - Naatriumkloriid Al2 ( SO4 )3 Alumiiniumsulfaat ! Muutuva oksüdatsiooniastmega. Raud ( III) kloriid - FeCl3 Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4 Happed: Nt. H2SO4 - Happel on alati esimesel kohal mittemetall ja teisel happejääk. Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...
Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4.Pliid kasutatakse muuhulgas autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega Tähtsamaid ühendeid Al2O3- korund Korundi iseloomustab suur kõvadus (Mohsi skaalal 9). Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone.Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks. Al2(SO4)3- alumiiniumsulfaat SnO2- tina(IV)oksiid- kasutatakse värvainena PbO2- plii(IV)oksiid Pb3O4- pliimennik, kasutatakse värvainena Siirdemetallid Siirdemetallid ehk d-elemendid, asuvad B rühmades. Raud keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi. Omadustelt on raud metall.Normaaltingimustel on raua tihedus 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi.Raud esineb nelja
1990. aastate keskpaik tõi kaasa palju meeldivat eelkõige asendus vee eelkloorimine osoneerimisega. Osoon on tugevam bakterite ja viiruste hävitaja kui kloor ja ta ei anna kõrvalproduktina kloroformi nagu kloor. Joogivee kvaliteet tõusis hoopis uuele tasemele. Samal ajal alustas linna veetarbimine, mis 90ndate alguseks oli jõudnud 240 000 m3/ööpäev, kiiret langust ja puhastusseadmete tööparameetrid saavutasid seetõttu normaaltaseme. 2003. aastal asendati koagulant alumiiniumsulfaat alumiiniumpolükloriidiga tulemusena vähenes korrosioon veevõrgus, ehk siis kraanivees oleva raua osa. 80. sünnipäeva künnisel sai veepuhastusjaam moderniseeritud Damaticu. Esimene Damaticsüsteem oli klassikaline mikroskeemide komplekt kaartidel, millega andmete muutmine oli väga kohmakas ja aeganõudev. Nüüdne on täielikult arvutipõhine, mis teeb süsteemis muudatuste tegemise, andmete hankimise, nende kasutamise ja analüüsimise väga lihtsaks.
Peeneteraline korund ehk smirgel on kasutuses lihvimispulbri, puhastuspastade jms koostises. Läbipaistvad suured korundi kristallid on vääriskivid. Neis on lisandeid seega on nad värvilised. Punane korund =rubiin, sinine/kollane korund=safiir. Alumiinium hüdroksiid Al(OH) tegelikult polümeerne keeruka struktuuriga muutuva koostisega aine, mida väljendab tinglik valem Al O x nH O Alumiiniumi soolad. Alumiiniumkloriid AlCl ja alumiiniumsulfaat Al (SO ) Tina(IV)oksiid SnO kasutatkse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(valge) Oranz pliimennik Pb O kasutatakse korrosioonivastastes kruntvärvides Pruunika/musta värvusega plii(IV)oksiid PbO kasutatakse elektroodimaterjalina pliiakudes. Siirdemetallid · Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades. Tähtsamad neist on: Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, Ag, Hg. O.a:
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
1.Kivisüsi, koksistamine, produktid, töötlus Piisavalt suure vesiniku saagise puhul esimesest generaatorgaas põletati soojuskandja kambris (3) õhuga Kivisüsi on olulisim tahke kütus. Väävli sisaldus kahest reaktsioonist ja suure rõhu all toimub osa ning kuumad põlemisgaasid juhiti risti läbi ülalt alla kivisöes (2-6%) põhjustab tema töötlemisel tõsiseid süsiniku metaneerimine: langeva tükilise põlevkivi (d = 10-15 cm) kihi. Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas...
kuumutamisel: 2Al(OH)3gamma-Al2O3+3H2O. Ta on amfoteerne, aluste toimel annab aluminaatiooni ja hapete toimel Al3+ iooni, mis on tugevalt hüdrateeritud: Al2O3(s) + 2OH- (aq) + 3H2O(l) 2Al(OH)4-(aq) ja Al2O3(s) + 6H3O+(aq) + 3H2O(l) 2Al(H2O)63+(aq). Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)63+ happeliste omadustega: Al(H2O)63+(aq) + H2O(l) = H3O+(aq) + Al(OH)(H2O)52+(aq) Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Alumiiniumkloriid- AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6.
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
Keemiline fosforiärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe-koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: Alumiiniumsulfaat - A l 2 (S O4 ¿3 *18 H 2 O Raudsulfaat - FeS O4 *6 H 2 O Lubi – CaO või Ca(OH ¿2 Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga. Lämmastik Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-
Tootmisvees võib olukord olla erinev. Fosfori eraldamiseks kasutatakse keemilist sadestamist või bioloogilist sidumist. Keemiline fosforiärastus toimub sadestuskemikaalidega (Al-, Fe-koagulandid, kustutatud lubi), mis muudab lahustunud P-ühendid raskelt lahustuvateks. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: Alumiiniumsulfaat A l 2 (S O 4 ¿3 *18 H 2 O Raudsulfaat - FeS O 4 *6 H 2 O Lubi – CaO või Ca(OH ¿2 Bioloogiline fosforärastus on võimalik kombineeritud aeroobse ja anaeroobse töötlusega. Fosfori bioloogiline sidumine toimub reovee bioloogilisel puhastamisel, kus luuakse vahelduvait anaeroobne ja aeroobne keskkond, mille tulemusena fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga.
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
polüränihappete sooladena (vilgud, savid). Tähtsamad ühendid: bokiit, aluniit, nefeliin. Tööst. saamine: elatrolüüsivannid (katoodika vanni põhi, anoodiks süsi). Al-pulber: saadakse sula metalli pihustamisel N2 joas. Kasut: foolium, alumineeritakse palstmass esemeid. Al-värv metallesemete kaitseka. OM: hõbevalge, kerge metall, juhib hästi soojust ja elektrit (mähised, elektriliinid). Reag õhus, kattub oksiidikihiga. Reag hallogeniididega ägedalt, I2 ja Br2 toatemp. Ühendid: Alumiiniumsulfaat: Al2(So4)3*18H2O-veepuhastusjaamades,paberitööstuses; alumiiniumkalliummaarjas: AlK(So4)2*12H2O-tekstiilitööst. nahaparkimine. Al.hal enamasti kloriidi. Sulamid: Al kasut peamiselt sulamitena (ehitised, konservipurgid)-rooste kindlad, kerged, vastupidav koormusele ja temp, väikese tihedusega, hästi töödeldavad, peedeldavad valgust hästi. Biotoime: on inimorganismis alla 50 mg ja saab iga päev 2-3 mg, mis ladestub maksas,
Na2CO3, O2, HBr, Fe2(SO4)3, KOH, CO2, Fe, KHCO3. Koosta järgmiste ainete valemid: vask(I)oksiid magneesiumoksiid dikloortrioksiid vääveldioksiid tsinkoksiid naatriumoksiid lämmastikdioksiid vask(II)oksiid alumiiniumoksiid dikloorheptaoksiid naatriumsulfiid kaltsiumfluoriid vask(II)sulfaat magneesiumfosfaat baariumnitraat kaaliumsulfit tsinkbromiid raud(II)karbonaat alumiiniumsulfaat kaltsiumnitrit raud(II)hüdroksiid kaaliumhüdroksiid vask(I)hüdroksiid baariumhüdroksiid Anna nimetused järgmistele ainetele: CaO K2O Fe2O3 SO3 Cl2O5 N2O3 N2O FeO Na2O Ag2O Cu(OH)2 Ca(OH)2 Al(OH)3 Fe(OH)3 AgOH NaOH NaNO3 K2CO3 Ag2SO4 NaNO2 FeBr2 CuCl2 Ca3(PO4)2 ZnSO4 MgCO3 Ba3(PO4)2 H2SiO3 H3PO4 HF NaHCO3 HI K2HPO4 H2CO3 CaHPO4 H2S H2O Lõpeta ja tasakaalusta järgmiste reaktsioonide võrrandid: S + O2 =
töötlusega, mille tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mg fosforit/l. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis- keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: · Alumiiniumsulfaat - * 18O, · Raudsulfaat - Fe* 6O, · Lubi - CaO või Ca(OH)2 Eestis on levimas raudsulfaadi kasutamine fosfori ärastuseks. Raud võib sulfaadi koostises olla kas kahe- või kolmevalentsena. Kahevalentse raua fosfaadid ja hüdroksiid on palju paremini vees lahustuvad kui vastavad kolme- valentse raua soolad. Seepärast tuleb kahevalentse raudsulfaadi raud enne selle kasutamist fosfori kõrvaldamiseks hapendada kolmevalentseks. Seda tehaksegi nn. simultaansadestusel (vt. p. 2.4)
· Ta on amfoteerne, aluste toimel annab aluminaatiooni ja hapete toimel Al 3+ iooni, mis on tugevalt hüdrateeritud: Al2O3(s) + 2OH- (aq) + 3H2O(l) 2Al(OH)4-(aq) Al2O3(s) + 6H3O+ (aq) + 3H2O(l) 2Al(H2O)6 3+(aq) · Tänu väikesele raadiusele ja suurele laengule on Al3+ ioon tugeva polariseeriva toimega ja seetõttu on Al(H2O)6 3+ happeliste omadustega: Al(H2O)6 3+(aq) + H2O(l) = H3O+ (aq) + Al(OH)(H2O)5 2+ (aq) · Tähtsaim alumiiniumoksiidist toodetav sool on alumiiniumsulfaat, mida kasutatakse paberitööstuses ja koos naatriumaluminaadiga veepuhastuses: Al3+ (aq) + 3Al(OH)4 - (aq) 4Al(OH)3(s) · Alumiinumkloriid AlCl3 on samuti tähtis katalüsaator, mida toodetakse kloori reaktsioonil kas alumiiniumi või alumiiniumoksiidiga süsiniku juuresolekul: 2Al(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) Al2O3(s) + 3C(s) + 3Cl2(g) 2AlCl3(s) + 3CO(g) · AlCl3 on iooniline tahkis, kus iga Al3+ ioon on ümbritsetud kuue Cl- iooniga. · AlCl3 sublimeerub temperatuuril 192 °C dimeerina Al2Cl6.
Alumiiniumhüdroksiid (Al(OH)3) on valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Selle saamiseks lisatakse alumiiniumsoola lahusele leelist, mis sadestab väga vähe lahustuva hüdroksiidi. Lahustub nii hapetes kui ka leelise liias. Kuumutamisel laguneb, tekivad oksiid ja vesi. Veega tavatingimustes ei reageeri, peale oksiidikihi eemaldamist toimub lühiajaline reaktsioon. Alumiiniumsoolad on enamasti valged tahked ained. Soolade vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Alumiiniumsulfaat (Al2(SO4)3) esineb tahkel kujul enamasti kristallhüdraadina, kasutatakse joogivee puhastamisel. Raud (1s²2s²2p 3s²3p 3d 4s²) on tähtsaim siirdemetall ehk d-element, maakoores levikult neljas element, tuumas põhielemendiks. Rauatriaadi (4. perioodi VIIIB rühm) kuuluvad raud, koobalt ja nikkel. Saavad loovutada s-alakihi elektrone ning osa d-alakihi elektronidest. Raud(II)ühendid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks, vastupidiseks toimeks on vaja tugevaid redutseerijaid
tulemusel üldise jääkfosfori sisaldus väheneb 1-2 mgP/l. Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod, muud füüsikalis-keemilised meetodid ei ole selleks üldjuhul majanduslikult õigustatud. Fosfori keemiline ärastamine veest põhineb ortofosfaatide sadestamisel alumiiniumi-, raua- või kaltsiumisooladena ja tekkiva sette eemaldamisel. Kõige sagedamini kasutatakse järgmisi kemikaale: alumiiniumsulfaat - Al2(SO4)3 * 18H2O, - raudsulfaat - FeSO4 * 6H2O, - lubi - CaO või Ca(OH)2 Eestis on levimas raudsulfaadi kasutamine fosfori ärastuseks. Raud võib sulfaadi koostises olla kas kahe- või kolmevalentsena. Kahevalentse raua fosfaadid ja hüdroksiid on palju paremini vees lahustuvad kui vastavad kolme- valentse raua soolad. Seepärast tuleb kahevalentse raudsulfaadi raud enne selle kasutamist fosfori kõrvaldamiseks hapendada kolmevalentseks. Seda tehaksegi nn. simultaansadestusel (vt. p. 2.4)
- lihvimismaterjalina (abrasiiv): smirgelpaber jm. Veetustatud Al-hüdroksiidi Al(OH)3 → Al2O3 - kasutatakse meditsiinis (alumogeel) - sorbendina laborites ja biotehnoloogias (kromatograafia) Kõrgemal tº-l saadud Al2O3 aktiivsus on väike Põhiosa α-Al2O3-st kasut. Al-tööstuses (Al saamiseks) Al2O3 toodang (orient.) – 30 milj. t/a Alumiiniumsulfaat nii lihtsulfaat kristallhüdraadina Al2(SO4)3 · 18H2O alumiiniumsulfaat – vesi (1/18) kui kaksiksulfaat AlK(SO4)2 · 12H2O alumiiniumkaaliummaarjas (e. maarjas) Maarjast kasut. tekstiilitööstuses (kangaste immutamiseks enne värvimist) nahaparkimisel väikeste verejooksude tõkestamiseks Lihtsulfaati kasutatakse veepuhastuses (joogivesi) paberitööstuses Alumiiniumhalogeniididest kasutatakse peam. kloriidi, mis tegelikult koosneb dimeersetest molekulidest Al 2Cl6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
