Keemia põhi- ja keskoolile (0)

 
Oksiidid
Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik.
Liigitus:
Metallioksiidid                                                                                      Mittemetallioksiidid
Aluselised oksiidid         Amfoteersed oksiidid                                         Happelised oksiidid                  Neutraalsed oksiidid
K2O, CaO, MgO,        Al2O3, ZnO, Cr2O3                    SO2, SO3, CO2, P4O10 , NO2,               NO, N2O, CO
Na2O , FeO, BaO                                                                      N2O5 , N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7 )
 
Keemilised omadused:                                                                                                                      Saamine:                                                                    
I           Aluseline oksiid + HAPE                           = sool+ vesi                                                   1.) Lihtainete põlemisel
            Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID  =sool                                                            2.) Liitainete põlemisel
             Aluseline oksiid+vesi                              = LEELIS                                                        3.)Hapnikku sisaldavate liitainete lagundamisel:
                                                                                                                                                            a) hapnikhapete lagunemisel
II          Happeline oksiid+ALUS                          =sool+ vesi                                                                b) lahustumatute aluste lagundamisel
            Happeline oksiid+ALUSELINE OKSIID=sool                                                                         c) soolade(karbonaatide, nitraatide)
            Happeline oksiid+vesi                              = HAPE                                                                    lagunemisel
(va. SiO2-liiv ei reag. veega)                                                                                          (nitraatide lagun. sõltub metalli aktiivsusest:
                                                                                                                                                2 KNO3 = 2 KNO2  + O2
III         Amfoteerne oksiid+ HAPE                     =sool+vesi                                                      2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2
            Amfoteerne oksiid+ALUS(leelis)+ vesi   =kompleksühend                                            2 AgNO3= 2 Ag + 2 NO2 + O2        )
            Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri
 
IV        Neutraalsed oksiidid ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega.
            Neutraalne oksiid + O2 = kõrgema oksüdatsiooniastmega oksiid
 
Rahvapärased nimetused:
CaO- pöletatud lubi , kustutamata lubi;   Fe2O3 - punane või pruun rauamaak; Fe3O4 - rauatagi, magnetiit ; Al2O3- boksiit , korund, rubiin , safiir, smirgel ;
SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas      
                       
Alused
Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+).
Liigitus:
 Vees lahustuvad alused e. LEELISED                           Vees lahustumatud alused                                 Amfoteersed alused
NaOH , KOH, Ba(OH)2                                   enamus alustest( vt. lahustuvuse tabelit)              Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3
 
Keemilised omadused:                                                                                      Saamine:
I           leelis + HAPE   = sool + vesi                                                                             I Leeliseid saadakse:
            leelis + HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi                                                       a) aktiivne metall + vesi= leelis + vesinik
            leelis + SOOL = uss sool + uus alus ( üks neist sade↓)                                                  b) aktiivse metalli oksiid + vesi = leelis
 
II           lahustumatu alus + HAPE = sool + vesi                                                             II Lahustumatuid aluseid saadakse :
            lahustumatu alus+ HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi                                       Vastava metalli vees lahustuv sool+ leelis=
            lahustumatu alus = vastav oksiid + vesi                                                              = lahustumatu alus + uus sool
 
III        amfoteerne alus + HAPE = sool + vesi                         
            amfoteerne alus + LEELIS = KOMPLEKSÜHEND
 
Rahvapäraseid nimetusi:
NaOH- seebikivi , sööbenaatrium
KOH- sööbekaalium
Ca(OH)2- kustutatud lubi, lubjapiim( hägune lahus), lubjavesi (selge lahus: saadakse lubjapiima seismisel, kui lahustumatu osa settib nõu põhja)
 
Happed
Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+).
 
Liigitus:

tugevuse järgi

tugevad – HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI

keskmised – H2SO3, H3PO4, HNO2

nõrgad – H2S, H2CO3

vesinike arvu järgi

üheprootonilised – HNO3, HCl

mitmeprootonilised – H2SO3, H3PO4

hapniku sisaldavuse järgi

hapnikku sisaldavad happed  – H2SO3, H3PO4

hapnikku mitte sisaldavad happed  – HCl, HBr, HI
 
Keemilised omadused:

hape + ALUS = sool + vesi
2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2  + 2H2O

hape + ALUSELINE OKSIID = sool + vesi
2HCl + MgO = MgCl2 + H2O
3.      hape + METALL = sool + vesinik    (vt. pingerida )
 (va. HNO3 ja konts. H2SO4 puhul ei redutseeru vesinikioon )
      2HCl + Mg = MgCl2 + H2

hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape
2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S

hapnikhape = vastav oksiid + vesi
H2CO3 = CO2 + H2O
 
Saamine:

hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega.
 (va. Ränihapet)
N: SO3 + H2O = H2SO4

hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse

vastavate lihtainete reageerimisel vesinikuga
N: H2 + Cl2  = 2HCl

vastavate soolade reageerimisel tugevama happega
N: FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S
 
Soolad
Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist
 
Liigitus:
                                       Lahustuvuse järgi                                    
Vees lahustuvad                            Vees lahustumatud    
Kõik N, Na- soola                 vt. lahustuvuse tabelit     
Kõik nitraadid                                 BaSO4↓; AgCl↓  jt.                                               
                                       Koostise järgi
Lihtsoolad                              Vesiniksoolad     
NaCl; Na2SO4                                 NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2
Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3         NaH2PO4 = Na+ + H2PO4-
                                   
Keemilised omadused:
1.      sool + LEELIS = uus sool + uus alus
(vees lahustuvad)
2.      sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape
                 
3.      sool + SOOL = uus sool + uus sool
(vees lahustuvad)
4.      sool + METALL = uus sool + vähemaktiivne metall
(vees
      lahust.)
 
ERAND! Väga aktiivsed metallid reageerivad eelistatult soola vesilahuses oleva veega, andes leelise ja see omakorda võib reageerida soolaga .
 
2Na + 2H2O = 2NaOH + H2↑
 
 
2Na + ZnCL2  + 2H2O = Zn(OH)2↓ + 2NaCl + H2↑
2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2↓ + 2NaCl
 
 
5.       karbonaadid ja nitraadid lagunevad kuumutamisel
 
2NaNO3 = 2NaNO2 + O2↑
CaCO3 = CaO + CO2↑
2Zn(NO3)2 = 2ZnO + 4NO2↑ + O2↑
        lubjakivi      põletatud lubi
2AgNO3 = 2Ag + 2NO2 ↑ + O2↑
 
 
Soolade saamine:
 
1.      hape + metall = sool + H2↑
2.      hape + aluseline oksiid = sool + H2O
3.      hape + alus = sool + H2O
4.      hape + sool = sool + hape
5.      alus happeline oksiid = sool + H2O
6.      leelis + sool = sool + alus (↓)
7.      sool + metall = sool + metall
8.      sool + sool = sool + sool (↓)
9.      aluseline oksiid + happeline oksiid = sool
10.metall + mittemetall = sool
 
 
Soolade rahvapäraseid nimetusi:
 
NaCl - keedusool       CaCO3 – lubjakivi , marmor , kriit
NaHCO3  - söögisooda CaCO3 • MgCO3 - dolomiit
Na2CO3 - pesusooda   CaSO4 • 2 H2O – kips
Na2SO4 • 10 H2O - glaubri sool                                   Ca3(PO4)2 – fosforiit , apatiit
NaNO3  - tsiili salpeeter  CaF2 – sulapagu
KNO3 -  india salpeeter                                                 CuSO4  • 5H2O – vaskvitriol
AgNO3 – põrgukivi      FeSO4 • 7 H2O – raudvitriol
KMnO4 – kaaliumpermanganaat                                    FeS2 – püriit
KClO3 – Berthollet `sool                                                NH4NO3  - salmiaak
Metallid
Leidumine:
4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg.
Ehedana leidub väheaktiivseid metalle : Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed (Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S , HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed , …jt.sooladena.
 
Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis:
Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad ; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme.
 
Metalliline side:
Metallioonide ja “vabade elektronide” vaheline side.
 
Füüsikalised omadused:
Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus , metalliline läige, plastilisus .
Erinevused:
1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind):
 parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium (Al), kuld (Au).
Pulbrina enamus hallikas-mustad, kuid Al ja Mg on ka pulbrina läikivad.
2. Elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus:
Parimad elektrijuhid: hõbe(Ag), vask(Cu) , alumiinium(Al). 
Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb).
Üldiselt head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb. Absoluutse nulli juures praktiliselt piiramatu elektrijuhtivus.
3. Värvus:
Mustad (raud ja tema sulamid ), värvilised (kõik ülejäänud). Enamus hallikasmustad,
Cu- punakas, Au- kollakas, Zn- sinakasvalge.
4. Plastilisus:
Plastsed : Au, enamus. (1 g kullast saab tõmmata 3-4 km traati, teha 0,003 mm leht)
Haprad: antimon (Sb), mangaan (Mn)
5. Kõvadus:
Kõvad: kroom (Cr), osmium (Os), mangaan(Mn)
Pehmed : leelismetallid , plii (Pb), tina (Sn), kuld (Au)
6. Sulamistemperatuur : ( üle 1000º C – rasksulavad , alla 1000ºC – kergsulavad)
Rasksulavad: volfram (W) 3410 º, osmium (Os), kroom (Cr), raud (Fe), nikkel (Ni)
Kergsulavad: elavhõbe (Hg) -39ºC, leelismetallid
7. Tihedus:  (üle 5g/cm3 on raskmetallid , alla 5g/cm3 on kergmetallid )
Raskmetallid: Osmium (Os) 22,5 g/cm3 , plaatina (Pt), volfram (W), kuld(Au), hõbe (Ag)
Kergmetallid: liitium (Li) 0,5 g/cm3
8. Magnetiseeritavus:
ferromagneetilised: raud (Fe), koobalt (Co), nikkel (Ni)- tugevalt magneetiseeritavad
paramagneetilised: alumiinium (Al), kroom (Cr)- nõrgalt magnetiseeritavad
diamagneetilised: vask (Cu), tina (Sn)- ei magneetu, tõukuvad magnetist
 
Metallide keemilised omadused.
Metallid lihtainetena käituvad reaktsioonides alati redutseerijatena (loovutavad elektrone) ja ühendites omandavad alati positiivse laengu.
Reageerimine mittemetallidega:
Halogeenidega (tekivad fluoriidid , kloriidid, bromiidid jne.:     Ca+Cl2= CaCl2     (Ca0-2e-=Ca2+ ja 2Cl0+2e-=2Cl-)
Hapnikuga (tekivad oksiidid):                                       
2Ca+O2=2CaO
Väävliga (tekivad sulfiidid):
Ca+S=CaS
Reageerimine veega: (vt. metallide aktiivsuse rida)
Aktiivsed metallid (K-Mg) reag. külma veega, tekivad leelis ja H2
Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2
Keskm. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekivad oksiid ja H2
Zn+H2O=ZnO+H2
Väheaktiivsed metallid (alates Ni-st) ei reageeri veega
Reageerimine hapetega: (vt. metallide aktiivsuse rida)
Vesinikust eespoololevad metallid tõrjuvad hapetest(v.a.HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4) vesiniku välja:
Zn+2HCl=ZnCl2+H2
Reageerimine sooladega: (vt. metallide aktiivsuse rida)
Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall:
Zn+CuCl2=ZnCl2+Cu
Erandid:Väga aktiivsed metallid(mis reageerivad külma veega) eelistatult reageerivad soola vesilahuses oleva veega, tekitades leelise ja vesiniku ning tekkinud leelis reageerib edasi soolaga:
2Na+CuCl2+2H2O= Cu(OH)2+2NaCl+H2        
2Na+ 2H2O=2NaOH+H2         2NaOH+CuCl2=Cu(OH)2+2NaCl
 
Metallide saamine.
Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide ühendeid, nimetatakse metallimaakideks.
 
Maak →rikastatud maak→metallioksiid→metall
 

Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust.

Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak.
2PbS+3O2=2PbO+2SO2

Metalli redutseerimine metallioksiidist:
 Redutseerijana kasutatakse:
a) koksi (C) (kõige odavam)
Fe3O4+4C=3Fe+4CO
            b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel
            Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2
            c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks)
            CuO+H2=Cu+H2O
            d) alumiiniumi (aluminotermia),kui on metalli vaja toota    rasksulavast maagist
            Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3
 
Aktiivseid metalle saadakse sulandite elektrolüüsil:
Sulatatud keedusoolast elektrivoolu läbijuhtimisel saadakse Na:
2NaCl=2Na+Cl2
Sulatatud boksiidist saadakse elektrivoolu abil alumiiniumi:
2Al2O3 =4Al+3O2
Korrosioon
Korrosioon on metallide iseeneslik hävinemine ümbritseva keskkonna mõjul. Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks. See on energeetiliselt soodne protsess.
Korrosiooni liigid:
Keemiline korrosioon toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega.
3Fe + 2O2=Fe3O4    või     2Fe+3Cl2=2FeCl3
 
Elektrokeemiline  korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud).
Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone):  Me0-ne-=Me+n
Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ .
Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn:   Zn0-2e-=Zn+2 .
Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub:
happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 ,
neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e-=4OH-
 
Korrosioonitõrje:

korrosioonikindlamate sulamite kasutamine ( roostevaba teras)

korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine ( kroomimine )

mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine)

protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega)

inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine ( NaNO2 , Na3PO4, Na2CrO4 )
Sulamid
 
Sulam on kahe (või enama) metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või nende pulbrilise segu paagutamisel saadud materjal.
 
Sulamite omadused erinevad koostismetallide omadustest: sulamid on tavaliselt kõvemad ja madalama sulamistemperatuuriga .
 
Sulamite liigitus ehituse järgi:

ühtlased sulamid e. tahked lahused- läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre

ebaühtlased sulamid- erinevate koostisosade väikest kristallikeste segu
 
Tähtsamad sulamid
Rauasulamid:
Malm (Fe+üle 2% C), habras, raskesti töödeldav (pliidirauad)
Teras (Fe+alla 2% C), hästi töödeldav (mitmesugused tööriistad)
Eriterased (Fe+ mitmesugused legeerivad lisandid), eriomadustega
Roostevaba teras (+Cr), tööriistad, noad, käärid jm.
Damaskuse teras (+W+Al+Si), relvad
Samuraiteras (+Mo), mõõgad,
Hadfieldi teras (+ üle 12 % Mn), seifid, trellid, roomikud)
Rootsi terased (+V), tööriistad, autoteljed,-vedrud, zilett
Vasesulamid:
Pronks (+Sn), skulptuurid , medalid , seadmed
Messing e. valgevask (+Zn), veekraanid, masinaosad, vaskpillid
Uushõbe (+Ni+Zn), ehted , lusikad, kellaosad, metallraha
Melhior   (+Ni+Fe+Mn), mündid, ehted, lauatarbed
Alumiiniumisulam : Duralumiinium(+Mg+Mn+Cu),
(kerge ja tugev), lennukiehitus
Elavhõbedasulam e. amalgaam: hõbeamalgaam (+Ag), kasut. hammaste plombeerimisel
Keemilise reaktsiooni kiirus
 
Keemilise reaktsiooni kiirust iseloomustab ainete konsentratsiooni muutus ajaühikus.
 
Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid:
1.    reageerivate ainete iseloom (aktiivsemad reageerivad kiiremini)
2.    regeerivate ainete kokkupuute pind (mida suurem seda kiirem)
3.    ainete konsentratsiooni mõju (mida suurem seda kiirem)
4.    temperatuuri mõju (temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra reaktsiooni kiirus kasvab 2-4 korda)
5.    rõhu mõju gaasiliste ainete puhul (rõhu tõstmine suurendab gaasiliste ainete konsentratsiooni, järelikult ka kiirust)
6.    katalüsaatorid – ained, mis suurendavad reaktsiooni kiirust ning mille koostis ja kogus jääb reaktsiooni lõpus samaks. (ensüümid on biokatalüsaatorid)
 
 
Keemiline tasakaal
 
Reaktsioonid, mis kulgevad ainult ühes suunas ja lõpuni, on pöördumatud reaktsioonid. Reaktsioonid, mis kulgevad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni vaid mingi tasakaalu olekuni on pöörduvad reaktsioonid.
 
Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed.
 
Keemilist tasakaalu saab nihutada kontsentratsiooni, temperatuuri ja rõhku (gaaside puhul) muutes.
Le Chatelier printsiip: Keemiline reaktsioon töötab alati vastu tekitatud muutusele.
Kui meie temperatuuri tõstame, püüab reaktsioon seda alandada: st nihkub selles suunas, kus energiat neelatakse.
·       Lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal saaduste tekke suunas (saadusi tekitades lähteained reageerivad ära, sellega nende kontsentratsioon väheneb), vähendamisel lähteainete suunas.
·       Saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas, vähendamisel saaduste tekke suunas.
·       Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise protsessi suunas, alandamisel eksotermilise protsessi suunas. (kui pärisuunaline reaktsioon on eksotermiline, siis vastas suunaline endotermiline jvp)
·       Rõhu tõstmisel nihkub tasakaal väiksema gaasi moolide arvu suunas, alandamisel suurema gaaside mooli arvu suunas.
(kui võrrandi mõlemal poolel on gaaside, moolide arv võrdne, siis rõhu muutmine mõju ei avalda)
Mittemetallid
Mittemetallide võrdlev iseloomustus.
 
Aatomi ehitus:
Väliskihil 4-8 e-. Mittemetallilised omadused kasvavad liikudes perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles. Samas suunas kasvab ka elektronegatiivsus (e- sidumise võime) ja väheneb aatomiraadius. Mittemetallid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada vastavalt reaktsioonipartnerile. ( F ainult liidab)
 
Füüsikalised omadused: (erinevused suured)
Olek: tahke (S, Si, C, P, I2), vedel(Br2),
gaasiline (H2, O2, N2, Cl2, F2, väärisgaasid)
Värvused: S-kollane, P-punane või valge, I2-hallikasmust,
Br2-  punakaspruun , Cl2-rohekaskollane
Halvad elektrijuhid (v.a. grafiit )
Halvad soojusjuhid (v.a. vesinik, teemant )
Mõned madala st°-ga, pehmed: väävel (molekulvõrega)
Mõned väga kõrge st°-ga, väga kõvad: teemant (aatomvõrega)
 
Allotroopia: üks element mitme lihtainena.
Hapnik: monohapnik O, dihapnik (tavaline) O2, osoon O3
Süsinik: teemant, grafiit, karbüün, fullereen
Väävel: rombiline , monokliinne, plastiline
 
Keemilised omadused:
Reag. metallidega: (metall- redutseerija , mittemetall- oksüdeerija)
Mg + Cl2= MgCl2 ; 2Mg+O2=2MgO ; Mg+S=MgS
Reag. mittemetallidega: (aktiivsem mittemetall on oksüdeerijaks)
Vesinikuga: (vesinik-redutseerija, teine mittemetall-oksüdeerija)
H2+Cl2=2HCl; 2H2+O2=2H2O; H2+S=H2S; 3H2+N2=2NH3
Hapnikuga: (enamuses on O2 oksüdeerijaks, v.a. reag. fluooriga)
S+O2=SO2 C+O2=CO2 2C+O2=2CO
Reag. liitainetega:
Veega: Cl2+H2O=HClO+HCl 2F2+2H2O=4HF+O2 (põleb vees)
Halogeniididega: 2NaCl+F2=2NaF+Cl2 NaF + Cl2≠
 
Vesinik. H2
 
H+1/ 1) 1s1 H:H
Isotoobid on elemendi teisendid , milles prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev; seega ka massiarv erinev.
Vesiniku isotoobid:
Tavaline vesinik ehk prootium : Prootoneid 1, neutroneid 0, nende masside summa e.massiarv seega 1.
Raske vesinik e. deuteerium (D):
p+ on 1, n0 on 1, massiarv 2.
Üliraske vesinik e. triitium (T): p+ on 1, n0 on 2, massiarv 3.
 
 
Vesiniku leidumine.
≈ 75% Päikese ja tähtede massist.
Kuna H2 on väga kerge, siis Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida. Vähesel määral leidub vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises.
Vesiniku füüsikalised omadused.
Värvusetu, lõhnatu, maitsetu , kõige kergem gaas . Vees lahustub väga halvasti (hästi pallaadiumis). Väga madal keemistemperatuur .
Vesiniku kasutamine:
Vesinikuenergeertika:2H2+O2=2H2O (ΔH