.......................................................6 1.2.3.2 Somaan............................................................................................................7 1.2.3.3 V-gaasid...........................................................................................................7 1.2.3.4 Ipriit.................................................................................................................7 1.2.3.5 Vesiniktsüaniidhape ehk sinihape...................................................................8 1.2.3.6 Fosgeen ehk karbonüüldikloriid.....................................................................8 1.2.3.7 LSD-happe dimetüülamiid..............................................................................9 2 KEEMIARELV LÄÄNEMERES........................................................................................10 2.1 Ajalooline taust.....................................................
Lämmastikhape HNO Nitraat NO Lämmastikkushape HNO Nitrit NO (orto)Fosforhape HPO Fosfaat PO³ Süsihape HCO Karbonaat CO² Vesiniksüaniidhape e. HCN Tsüaniid CN sinihape Ränihape HSiO Silikaat SiO² Metaanhape e. HCOOH Metanaat HCOO sipelghape Etaanhape e. CHCOOH Etanaat CHCOO äädikhape Etandiithape e. (COOH) Oksalaat CO² oblikhape HAPPED TUGEVUSE JÄRGI
H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV H3PO4 PO43- FOSFORHAPE FOSFAAT NÕRK H3PO3 PO33- FOSFORISHAPE FOSFIT NÕRK H2CO3 CO32- SÜSIHAPE KARBONAAT NÕRK H4SiO4 SiO44- RÄNIHAPE SILIKAAT NÕRK e. SiO32- H2SiO3 HCN CN- SINIHAPE e. TSÜANIID NÕRK VESINIKTSÜANIIDHAPE H3AsO4 AsO43- ARSEENHAPE ARSENAAT NÕRK HClO3 ClO3- KLOORHAPE KLORAAT TUGEV H3BO3 BO33- BOORHAPE BORAAT NÕRK
H2CrO4 kroomhape Kromaat K2CrO4 H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid
C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape) mõrumandli lõhnaga m=2 ; n=1 H4SiO4 (ortoränihape) värvuseta kvarts SiO2 vedel asbest (soojusisolatsiooni nõrk hape materjal) mürgine
MERIKE MADAL VALGA GÜMNAASIUM KEEMIA 9. klass HAPPED 3.Kooliaste Anorgaaniliste ainete põhiklassid Koolitaja:IGOR JALLAI 5.kursus ARGIELUS · SIDRUNHAPE · ÕUNHAPE · OBLIKHAPE · ÄÄDIKHAPE · PIIMHAPE · SIPELGHAPE · SINIHAPE · BENSOEHAPE SAAMINE · Happeline oksiid + vesi=HAPE · SO3+H2O = H2SO4 · SO2+H2O = H2SO3 · CO2+H2O = H2CO3 · P4O10+6H2O =4 H3PO4 · SiO2+H2O = ei toimu KOOSTIS VESINIK- ja HAPPEJÄÄKIOONID Hn A + n- · PROOTONID ja HAPPEANIOONID KINDLAKSTEGEMINE · Universaalindi- kaator PUNANE · Metüüloranz PUNANE · Lakmus - PUNANE OMADUSED · Hapu maitse · Vesinikioonid ( H+ ) vesilahustes · Muudavad
lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena esineda verejooks ninast ja suust, krambihood, kontrollimatu treemor, ülim valgustundlikkus, kõrge palavik, gripilaadsed sümptomid, teadvuse kaotus, unehäired, mälukaotus, nägemishäired. http://et.wikipedia.org/wiki/Sariin 16.02.15 Joonis 4: Sariini keemiline koostis Sinihappe Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) (joonis 5) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg
Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? 1. Sõltuvust tekitavaid aineid. 2. Vähki tekitavaid aineid. 3. Valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid. 4. Pärilikke muutusi põhjustavaid aineid. 5. Loote vääraarenguid põhjustavaid aineid. 6. Radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva! Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena! Nende seas on näiteks: Atsetoon - Küünelaki eemaldusvahendi peamine komponent. Vesiniktsüaniid ehk sinihape - Kasutati II Maailmasõjas relvana Arseen - Tuntud mürk, kasutatakse rotimürgiks Formaldehüüd ehk metanaal - kasutatakse naha parkimiseks, kui eelk6ige on metanaal tuntud seoses anatoomiliste preparaatide säilitamisega. (Näiteks:Rästikuga pudel bioloogia tunnis) Kuidas tunda suitsetajad välimuse järgi! Suitsetamise tagajärjel muutuvad hambad ja keel kollaseks. Riietele, juustele, nahale ja hingeõhule jääb külge ebameeldiv lõhn.
(kuuma õhu või veeauruga töötlemine, triikimine), keemilisi putukamürke ja bioloogilisi vahendeid. Deratisatsioon ehk rottide jt. Kahjulike näriliste hävitamine. Deratisatsiooniks kasutatakse mehaanilisi vahendeid (lõksud, püünised), mürke (krõssiidi, baariumkarbonaadi, tsinkfosfiidi, zookumariini ja mitmesuguseid teisi lisandiga mürgistatud peibutussöötasid), gaase (vääveldioksiid, kloorpikriin, sinihape), närilisi tõvestavaid mikroobe. Oluline on ka otstarbekalt korraldatud jäätmete kogumine ja kõrvaldamine ning elamute ja ladude korrashoid. Ajalugu Esimene teadaolev katkuepideemia (Justinianuse katk) oli 6.saj. Egiptuses, Süürias, Väike-Aasias ja Euroopas. Rohkesti ohvreid nõudis katk Euroopas ka 1347-50 (niinimetatud must surm). Viimane suur katkuepideemia (algkolle Hongkong) oli 1894-1900 Hiinas, Indias ja Jaapanis. Venemaal (Kaspia, Volga ja Baikali ääres) oli
Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis. Tubakasuits sisaldab sõltuvust tekitavaid aineid, vähki tekitavaid aineid, valgeveresust ehk verevähki tekitavaid aineid, pärilikke muutusi põhjustavaid aineid, radioaktiivseid aineid ning vingugaasi ja tõrva. Tubakasuits sisaldab rohkem, kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena! Nende seas on näiteks: atsetoon- küünelaki eemaldaja peamine komponent, vesiniktsüaniid ehk sinihape, arseen- tuntud mürk, kastutatakse rotimürgis, formaldehüüd ehk mentaal. Rohkem kui 40 keemilist ühendit on vähktõve teket esilekutsuvad või soodustavad. Tubaka tarvitamine ei ole looduse poolt kaasa antud füsioloogiline vajadus. Inimorganismil puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid nikotiini ja muude tubaka tarvitamisel tekkivate mürkide, nende seas vähkitekitavate ainete vastu. 5.Mis on sigaret?
kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Laukapuu Just astelde tõttu hakati kõnealust puud seostama nõidadega, kes väidetavalt kasutasid musta maagia riituste puhul selle puu eri osi. Marjadel parkainete ja hapete rohkuse tõttu kombinatsioon hapust ja mõrkjast maigust, mida võimendab tugevalt kootav toime limaskestadele. Luustunud seemnes leidub piisavalt amügdaliini, millest lagunemisel vabaneb mürgine sinihape, mis on mürgine. Harilik näsiniin Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniine lehti. Mürgistusnähtudeks on esmalt tugev põletus suu limaskestadel. Marjad mürgised. Ka lihtsalt vaigu sattumine nahale põhjustab raske põletuse ning hiljem haavandeid. Vaasi toodud näsiniine õite lõhn võib tekitada peavalu ja uimasust. Paakspuu Mürgised on kaheluulised marjad.
vastu. Apteekides oli kasutusel ka maitsva ravimi spetsiaalne ladinakeelne nimetus Marci panis. Martsipani maitsevõlusid said nautida siiski vaid rikkad inimesed, sest see oli luksusroog ning äärmiselt kallis. Mandlipuu vili on luuvili, selle söödav osa on koondunud seemnesse. Puhastatud mandlid on kergelt kortsulised, kreemjad ning elastsed. Eristatakse magusaid ja mõrumandleid. Toorestes mõrumandlites leidub amügdaliini, millest võib teatud tingimustes eralduda ülimürgine sinihape. Mandlid sisaldavad olenevalt kasvukohast, sordist ja bioloogilisest küpsusest 4055 protsenti mandliõli, 15 protsenti süsivesikuid ja kuni 20 protsenti valke. Lisaks neile põhitoitainetele sisaldavad mandlid rikkalikult kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Gramm puhastatud mandlilaaste annab ligikaudu kuus kilokalorit energiat. Martsipani teine põhiline koostisosa suhkur ehk sahharoos lahustub hästi vees ja sulab temperatuuril 169170 o C
kohas. Nad imenduvad verre ja tekitavad üldise mürgituse, silma sattudes kahjustavad silma kuni nägemise kaotuseni, ja nahale tekkinud haavanditest areneb üldine sepsis 3. lämmatavad mürgid (näiteks kloor, fosgeen, difosgeen, lämmastiku oksiidid) Lämmatavad mürgid kahjustavad ainult kopsukudesid ja hingamisteid, tekitamata suuremat kahju teistele organitele. 4. üldtoimega ehk veremürgid (näiteks sinihape) Mürkaine suure kontsentratsiooni korral kannatanu kukub ja kaotab teadvuse. Tekivad krambid, algavad hingamise ja südametegevuse häired, millele järgneb kesknärvisüsteemi halvatus. Surm saabub mõsne minuti jooksul. 5. ärritava toimega mürgid (näiteks adamsiit, CS, CN, CR, DA, DC) Sellesse gruppi kuulub suhteliselt palju keemilisi ühendeid. Kõik nad avaldavad toimet limaskestadele - silmadele, ninale, neelule, kopsudele, kutsudes esile närviärrituse
külma higi, peapööritust, verist väljaheidet, naha ja limaskesta tõmbumist sinakaks, südame rütmihäireid, hingamishäireid, neerukahjustusi. Prunus padus(harilik toomingas), Prunus serotina(hilistoomingas) ja Prunus trilobata(kolmehõlmaline mandlipuu) Viljaliha on tervisele kasulik. Marja sees olev kivi sisaldab seevastu mürgist ainet (amügdaliini). Kui amügdaliin seedekulglas laguneb, vabaneb happelises vesikeskkonnas soojuse ja ensüümide koosmõjul ühe ainena ka ülimürgine sinihape. Kõik toominga osad on mingil määral mürgised, kuid viljas asetsev kivi on kõige rohkem. Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C
Elupuu. Okste söömine põhjustab iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, peavalu, krampe, verist kõhulahtisust, südame-, neeru- ja maksatalitlitluse häireid, pupillide laienemist; võib tõusta palavik ning esineda nägemishäireid. Raskematel juhtudel võib mürgistus lõppeda surmaga (Kaur jt, 2010). Kirss, ploom. Mürgised on eelkõige seemned, kuna söömisel võib seemnetest vabaneda väga mürgine sinihape. Mürgistustunnusteks on peapööritus, iiveldus, oksendamine, näopunetus, suu limaskestade kahjustused, hingamishäired, südamepekslemine, kehatemperatuuri tõus, pupillide laienemine (Kaur jt, 2010). Ülased - kollane ülane, metsülane, võsaülane. Nahale sattudes võib taime mahl tekitada ville ja raskesti paranevaid haavu, silma sattudes kahjustab ka silmi. Taime süües ilmnevad mürgistusnähud tugeva põletusena suus ja kurgus ning valudena maos, järgneb
"Töö" pidi käima konveiermeetodil. Ülimalt oluline oli asja salajas hoidmine.Juudid ei tohtinud midagi teada saada.Nad pidid uskuma, et sõidavad uude ja paremasse laagrisse.Kohale jõudes tuli nad juhatada "sauna", paluda riided desinfitseerimiseks ära anda ja astuda dussiruumi.Seejärel suleti uksed ja pesemisruumi lasti surmav gaas.Kasutati monoksiidgaasi, millele hiljem leiti tõhusam asendaja, kristalliseerunud sinihape ehk zyklon B.Hukkamisprotsess ei kestnud kaua.Nõrgemad ja lapsed surid viie minuti jooksul, tugevamad pidasid vastu veerand tundi.Inimeste surmast saadi teada sellest, et kriiskamine lakkas.Tavaliselt oodati veel pisut, enne kui uksed avati ja laibad minema kanti, et veenduda nende surmas. Kõige massilisemalt toimus holokaust 1943.aastal.Inimeste mõrvamine käis täie hooga.Samas toimusid ka vastupanuaktsioonid.Getodes tegutsesid mitmed põrandaalused rühmitused.
3 tekkida. Teadlasi huvitas, millised ained ja millistel tingimustel võiksid tekkida, kui reageeriksid CO 2, H2O, N2 ja H2. H2CO3 ei pakkunud huvi, sest see nõrk hape ei ole orgaaniliste ainete ehitusplokiks. Eesmärk oli teada saada, kas oleks võimalik formaldehüüdi H 2CO (H-CHO - metanaal, mürgine gaas, mille vesilahus on formaliin kasutatakse desinfitseerimiseks) tekkimine. Koos vesiniktsüaniidiga HCN (mürgine gaas, vesilahus - sinihape) on formaldehüüd üheks peamiseks vahelüliks keeruliste biomolekulide tekkimisel. Küsimuseks oli, kas järgmine reaktsioon võis aset leida ja kui, siis millistel tingimustel: CO2(g) + 2H2(g) H2CO(g) + H2O(g) Arvutiga saadi tulemuseks, et võis küll, ainult juhul, kui neeldus suur hulk energiat. Reaktsioon on endergooniline. Sel põhjusel see reaktsioon spontaalselt ei toimu. Eksergoonilised reaktsioonid, kus energia eraldub, kulgevad spontaanselt
· Eemaldata fikseerivad teibid. · Puhastada klaas klaasipuhastusvahenditega. · · Koos tuuleklaasiga on soovitatav vahetada klaasipuhastajate harjad. · · · Tööohutus · 1. Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust(allergiat). 2. Silma sattumisel loputada otsekohe rohke veega. Pöörduda arsti poole. 3. Nahale satuumisel pesta seebi ja rohke veega. 4. Põlemisel võib tekkida sinihape (HCN). 5. Maha valgunud toode lasta lasta tahkuda ja seejärel kokku korjata. 6. Silmade kaitseks kanda külgkaitsetega kaitseprille. 7. Naha kaitseks kanda kindaid. 8. Hävitamiseks lasta pakendil õhu käes siesta umbes nädal aega. Siis muutub toode mitteaktiivseks ning seda võib hävitada nagu tavalisi tööstusjäätmeid. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · ·
kiiremini verre. Samuti on lastel naha kaudu mürkide imendumine kiirem. Tugevatoimeliseks mürkaineks nimetatakse inimese poolt tootmistegevuses või muul majanduslikul eesmärgil kasutatavat keemilist ainet, mis oma toksilisuse tõttu võib põhjustada inimestel ja loomadel hulgaliselt kahjustusi ning keskkonna saastust. Need on peamiselt vedelikud või veeldatud gaasid. Enamlevinud on kloor, fosgeen, vesiniktsüaniidhape (sinihape), ammoniaak, vääveldioksiid ja vesiniksulfiid. Levinumad mürkained Vingugaas on värvuseta, lõhnata väga mürgine gaas. Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi.
osa luuümbris e viljaliha, siis mandlil on söödavaks osaks seemnetuum, sarnane virsikukivisse peidetud seemnetuumaga), mis sisaldab 2cm pikkust helepruuni kergelt kortsulise koorega (kestaga) kaetud valget mandliseemet. Konsistentsilt elastne. Viljalu on kerge, urbne ja hõlpsasti purunev. Vilja üks ots on teravdunud. Jaguneb magus- ja mõrumandel (on mõnevõrra väiksemad ja teravama tipuga – sisaldavad amügdaliini, mille koosseisu kuulub mürgine sinihape, valmistatakse mõrumandliõli – aremaatne ja mürgist puhastatud – on hea maitselisand). Magusmandleid kasutatakse martsipani ja küpsiste valmistamisel, purustatud mandleid võib lisada kookidele ja tortidele, mandlid soviad ka kala- ja kanaliha maitsestamisel. Jäätise, šokolaadi, küpsiste, magustoitude lisand. Müügil ka mandlilaastud – kala, liha, kana paneerimiseks, vahukoore sisse, küpsetuspuru asemel.
Toksikoloogia... ... õpetus kemikaalide ja füüsikaliste tegurite kahjulikust mõjust elusorganismidele. Mürkide jaotus Närvimürgid Süsivesinikud, alkoholid, väävelvesinik (pärsib südametegevust ja hingamist), metanool (tugev nägemiskahjustus). Kutsuvad esile peapööritust, üldist nõrkust, teadvuse kaotus) Veremürgid Benseen, tolueen, süsivesinikud, CO (seob verest hapniku) Maksamürgid Halogeensüsivesinikud (väikestes kogustes narkootilised) Fermentide mürgid Sinihape( toimib hingamisfermentidele), Hg (seob valgufermente, mis mõjutab närvirakkude ainevahetust), fosfororgaanilised ühendid Vähkitekitavad Asbest, bensopüreen, Cr(VI) ühendid, tahm, aromaatsed amiinid Hingamisteid ärritavad Ammoniaak, vääveldioksiid, kloorgaas, vesinikloriid Nahka ja limaskesti ärritavad Happed, alused Toksiliste ainete bioloogiline toime Üldtoksiline- üldseisundi halvenemine( elundite talitlushäired) Lokaalne- ärritus nahal, limaskestadel
.? 38. Kes avastasid järgmised ühendid? a) naatriumsulfaat- tuntud ka kui Glauberi sool- Johann Rudolf Glauber 17 saj, b) kaaliumkloraat, Berthollet sool, Berthollet c) benseen, Michael Faraday d) amiinid. Charles Adolphe Wurtz 39. Kelle poolt sünteesiti esimesena järgmised ained? a) karbamiid Wöhler b) etaanhape, Kolbe c) rasvad Berthelot 40. Kes tõestasid, et: a) kloor on element, mitte ühend; Sir Humphry Davy b) soolhape ei sisalda hapnikku; Sir Humphry Davy c) sinihape ei sisalda hapnikku; Gay-Lussac d) elekter saab tekkida erinevate metallide kontakti korral Volta 41. Keda seostatakse alljärgnevate seisukohtade või avastustega? a) Võttis kasutusele tänapäevased elementide sümbolid. Berzelius b) Avastas, et vee elektrolüüsil eralduvad vesinik ja hapnik. Johann Wilhelm Ritter c) Näitas esimesena, et ainete happelised omadused on seotud vesinikusisaldusega. Sir Humphry Davy
askorbiinhapet ehk C-vitamiini ja glükosiide. Vähesel määral sisaldab ta valke ja mineraalaineid, eriti kaaliumi sooli ja antotsüaane, mis muudavad viljade värvi ilusaks. Toominga viljade söömine tekitab tunde, et suu on paks. See tuleb viljades sisalduvatest parkainetest, mis mõjutavad limaskesti. Nagu kõik toominga osad sisaldavad ka marjad amügdaliini. Eriti palju on seda seemnetes. Amügdaliin ise ei ole mürgine, aga kui see seedekulglas laguneb, siis tekib ülimürgine sinihape. Sellepärast ei tohi toominga vilju koos seemnetega süüa. Viljalihas on amügdaliini suhteliselt vähe, aga seemned tuleks välja sülitada. 15 4.7. Harilik vaher (Acer platanoides). Peamiselt põhjapoolkeral levinud suur vahtra perekond koondab ligi kakssada liiki, neist umbes kolmkümmend kasvab Euroopas. Viimastest on enim levinud ning küünib kõige kaugemale põhja ja itta harilik vaher (Acer platanoides). Kevadine magusapidu
H2CrO7 dikroomhape Dikromaat K2Cr2O7 HMnO4 permangaanhape Permanganaat KMnO4 (HPO3)n metafosforhape Metafosfaat (KPO3)n (H2SiO3)n metaränihape Metasilikaat (Na2SiO3)n H3BO3 boorhape Boraat K3BO3 HClO4 perkloorhape Perkloraat NaClO4 HCN sinihape; Tsüaniit KCN vesiniktsüaniidhape HOOCCOOH etaandihape Oksalaadid 4. REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mille käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste. Redoksreaktsioonis toimuvad alati korraga oksüdeerumine ja redutseerumine. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine (o-a suureneb). Redutseerumine on elektronide liitmine (o-a väheneb).
Väävlit redutseerivad bakterid kasutavad hingamisel sulfaate, ka tiosulfaate ja elementaarset väävlit elektronretseptoritena. Metabolismi käigus produtseeritakse sulfiiti ja vesiniksulfiiti (mädamunahais). Metanogeensed bakterid kasutavad süsinikdioksiidi metaani produktseerimiseks. Metaani toodavad kõige rohkem riisipõllud ja mäletsejad. Palju anaeroobse hingamise produktsioone on mürgised. Mürgisem kui vesinikditsüaniid. H2S on mürgisem kui vesiniktsüaniid (sinihape). Kirsikivid kompotis. Toksilisus on tähtis ookeanite elustikule. Põhjustab tervete rühmade huku. On ohtlik põhjaeluviisiga organismidele ja planktonile, ka kalad on tundlikud. O2 on eelistatud elektron aktseptorina. Siis ei produtseerita mürgiseid ühendeid. Heterotroofne metabolism ainevahetus sünteesi- ja lagunemisprotsessid. Kemotroof organism, kes peamise energiallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat neid oksüdeerides.
Metallilised karbiidid on 4-6 rühma siirdemetallide ning Fe, Co, Ni ühendid süsinikuga. Rasksulavad, suure kõvadusega, metallilise juhtivusega sisetusühendid (TiC, NbC, Cr3C2, Fe3C, W2C jne.) Volframkarbiidid leiavad kasutust kõvasulammaterjalides. Praktikas on eritiolulised CaC2 etüüni saamiseks, tsementiit Fe3C malmi komponent. Süsiniktetrakloriid CCl4 on kantserogeen: CH4(g) + 4Cl2(g) CCl4(g/l) + 4HCl(g) ja leiab kasutamist klorofluorosüsinike valmistamiseks. Vesiniktsüaniid ehk sinihape- Metaani, ammoniaagi ja õhu segu kuumutamisel plaatinakatalüsaatori juuresolekul tekib vesiniktsüaniidhape: 2CH4(g) + 2NH3(g) + 3O2(g) 2HCN(g) + 6H2O(g). Vesiniktsüaniidhape on nõrk hape, seega tsüaniidioon on tugev (nii Brønstedi kui Lewis'i) alus. Enamik toodetavast HCN-ist kasut nailoni ja akrüülplastikute lähteainena. Hüdriidid- Süsinik moodustab püsivaid sidemeid iseendaga, seetõttu on palju erinevaid süsivesinikke. Saadakse vesinikuga reageerimisel: C+H2CH4 või 2C+H2C2H2
CCl4 tetraklorometaan (van. tetrakloorsüsinik) – lahusti jm. CHCl3 triklorometaan (kloroform) – narkoos; lahusti Klorofluoroalkaanid (freoonid) – kasutatakse (üha vähem) jahutusseadmetes ja aerosoolballoonides näit. CCl3F – triklorofluorometaan CCl2F2 – diklorodifluorometaan Kahjulikud Maa osoonikihile (kuna kasutatakse suures koguses) Tsüaniidid, tsüaniidid, tiotsüanaadid happed ja nende soolad Vesiniktsüaniidhape HCN (sinihape) – soolad: tsüaniidid värvitu, mõrumandlilõhnaga, väga mürgine põlev vedelik, madala ktº-ga (25,7ºC), seguneb veega igas vahekorras väga nõrk hape (eraldub sooladest õhu CO2·H2O toimel) kasut. laialdaselt keemiatööstuses (toodang üle 500 tuh. t aastas), palju tööstusl. saamismeetodeid Laboris: tsüaniidide või ferrotsüaniidide lagundamine hapetega kuumutamisel; auru kondenseerimine K4[Fe(CN)6]
noori lehti, nt. Kaug-Idas on restoranist võimalik tellida kilpjala suppi. Enne tarvitamist kilpjala lehed kupatatakse mõruainete kõrvaldamiseks ja pärast pestakse kaks-kolm korda lehed läbi, sest tegelikult on kogu taim kergelt mürgine ja rohkel tarvitamisel võib tekitada vaevusi. Kilpjala mürkidel on omadus kuhjuda kehasse ja mõjuda alles mõne aja möödudes. Mürgisteks aineteks on taime maapealsetes osades parkhapped ja risoomis alkaloidid ning sinihape. Prantsusmaal on kasutatud risoomi pesemisel, sest ta sisaldab aluseliste omadustega aineid ja vahutab vees. Kilpjala tuhk sisaldab kaaliumisoolasid ja on leidnud kasutamist klaasitööstuses ja seebikeetmisel. Sambla-samblikurinne: on pidev, esinevad palusammal (D), laanik (D), lainjas kaksik- hammas, lehviksammal, vähesel määral on samblikke. LEHVIKSAMMAL on üks ilusamaid eesti samblaid, tal on ergas kollakasroheline värvus ja sõnajalataoline välimus
mastikoksiidid niidetud heina lõhnaga (Cl ja NOx vt keemia- õpikust) Blokeerivad hapniku- Värvitu, lenduv, ebapü- Üldmürgised Sinihape (AC) vahetust (koehinga- siv vedelik, mõrumand- mürgid mist) raku tasemel lilõhnaga Ei ole üldjuhul sur- mavad, muudavad vastase ajutiselt Psühho- võitlusvõimetuks, Valge kristalne pulber,
Vaid väga harva on võimalik iseloomuliku lõhna või esinemiskuju järgi aine ära tunda; pakendi või mahuti (vaadid, happeballoonid, gaasipudelid …) liik ja kuju on siiski olulised vihjed. Gaasiline Gaasina Metaan, kloor, süsinikmonooksiid Auruna Bensiiniaurud, lahustiaurud Vedel Puhta ainena Eeter, nitroglütseriin, äädikhape Lahusena Sinihape, soolhape, nuuskpiiritus Tahke Pulbrina Kahjurite tõrjevahendid Kompaktse ainena Kaltsiumtsüaniid, fosfor 648 Toimeviis Kahjulike ainete toimed jagatakse mehhanismi järgi füüsikalisteks toimeteks (mehaaniline, termiline, kiiritav), keemilisteks toimeteks (toksiline, söövitav) ja bioloogilisteks toimeteks (nakatav, toksiline ja sensibiliseeriv).
annaabi.ee 
