................. Tallinn 2017 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MAGNEESIUM...............................................................................................................................4 1. Magneesiumi asend perioodilisustabelis......................................................................................5 2. Magneesiumi aatomi ehitus..........................................................................................................6 2. LEIDUMINE LOODUSES..............................................................................................................6 1. Magneesiumi roll taimses organismis..........................................................................................7 2
Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust, tänu sellele kasutatakse teda peeglite valmistamisel. Õhus püsib alumiinium tavaliselt toatemperatuuril muutumatuna, sest ta pind on kaetud õhukese oksiidikihiga. 13 Al 3 26,9815 8 Alumiinium 2 Raud Raud on keemiline element sümboliga Fe, mis tuleneb ladinakeelsest nimetusest Ferrum. Raua aatomnumber on 26 ning massiarv 55,847. Perioodilisustabelis asub raud 4. perioodis ning VIIIB rühmas. Omadustelt on raud hõbevalge, keskimise kõvadusega metall. Normaaltingimustel on ta tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 kraadi. Raud on kõige levinum metall (massisisaldus maakores 6%) Maa koostises ning levimuselt metallidest maakoores alumiiniumi järel teisel kohal. Suured rauamaagivarud asuvad Venemaal Kurski magnetilise
ISELOOMULIKUD OMADUSED? MIKS EI OLE ÜKSKÕIK, MILLIST METALLI KASUTADA? MIKS KASUTATAKSE PUHASTE METALLIDE ASEMEL ENAMASTI METALLIDE SEGUSID (SULAMEID)? III. AATOMI EHITUSE ISEÄRASUSED VÄLISKIHIL 1-3 ELEKTRONI Na +11 2)8)1) Al+13 2)8)3) Si +14 2)8)4) Cl +17 2)8)7) SUUR ELEKTRONKIHTIDE ARV = SUUR AATOMIRAADIUS Au +79 2)8)18)32)18)1) LOOVUTAVAD ELEKTRONE = REDUTSEERIJAD POSITIIVNE OKSÜDATSIOONIASTE K - 1 = K+ Mg - 2 = Mg2+ METALLID PERIOODILISUSTABELIS METALLID VÕTAVAD ENDA ALLA SUUREMA OSA PERIOODILISUSTABELIST 112 ELEMENDIST ON MITTEMETALLE 22 mittemetall metall poolmetall OMADUSTE MUUTUMINE PERIOODILISUSTABELIS ELEMENTIDE METALLILISED OMADUSED PERIOODILISUSTABELIS SUURENEVAD ÜLALT ALLA JA PAREMALT VASAKULE RÜHMAS PERIOODIS METALLILISED OMADUSED ON SEDA TUGEVAMAD, MIDA KERGEMINI METALLI AATOMID LOOVUTAVAD VÄLISKIHI ELEKTRONE - 2 Ba
Miks? Positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest metallilised elemendid loovutavad elektrone. Millised oksüdatsiooniastmed on mittemetallilistel elementidel keemilistes ühendites? Miks? Negatiivsed või positiivsed oksüdatsiooniastmed, sest mittemetallilised elemendid liidavad elektrone, kuid ka loovutavad.Kuidas muutuvad keemiliste elementide metallilised ja mittemetallilised omadused perioodilisistabeli rühmades ja perioodides? Miks? Keemiliste elementide metallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule, sest nende metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. Keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad perioodilisustabelis rühmas alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest nende omadused on seda tugevamad, mida kergemini nende aatomid seovad teiste aatomite elektrone. Kumb on metallilisemate omadustega : a) Al või Mg , b) Ca või Ba, c) Al või Ca? Miks
Süsinik (C) Raiko Gutmann Kristiine Salumäe 12.R Süsinik perioodilisustabelis Süsinik asub IVA rühmas, mittemetallide hulgas Perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 6 Süsiniku aatommass on 12,01115 ja sümbol C (ladinakeelsest sõnast carbo) Tal on 6 prootonit ja 6 elektroni, millest kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja neli teisel Omadused Aktiivsüsi on väga suure eripinnaga (kuni 2000 m²/g) Süsi on suhteliselt hea elektrijuht Kõrge sulamistemperatuuriga Oksüdatsiooniaste ühendites on IV kuni -IV
VESINIK JA HAPNIK Vesinik on keemiline element järjekorranumbriga 1. Ta on lihtsaima ehitusega ning väikseima aatommassiga element. Tema aatomis on vaid üks prooton ning üks elektron. Vesiniku aatommass on 1,008. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub vesinik 1. perioodis ning IA rühmas. Vahel paigutatakse teda ka VIIA rühma. Vesinik on levinuim element Universumis ning moodustab 90% selle massist. Teda esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Vesinik on hea soojusjuht ning lahustub vees halvasti. Ta on kergesti süttiv aine, kuumutamisel reageerib paljude ainetega.
Kontrolltöö 10.klass Vesinik ja halogeniidid l. Võrrelge metallide ja mittemetallide paiknemist perioodilisustabelis ning nende aatomi suurust. Metallidel on suured aatomid ja mittemetallidel on väiksed aatomid.Metallid paiknevad perioodilisustabelis vasakul pool ja katavad üle poole perioodilisustabelist.Mittemetallid paiknevad paremal pool perioodilisustabelit. 2. Selgitage, mis on allotroopia ja allotroobid. Tooge näiteid. Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks. Nt. -Erinev aatomite arv molekulis: dihapnik O2 ja osoon O3 -Erinev kristallistruktuur: teemant ja grafiit 3
Keemia KT mõisted aatom - laenguta aineosake, mis koosneb aatomtuumast ja elektronkattest molekul - aine väikseim osake, millel on selle aine omadused ioon - laengu omandanud aatom periood - perioodilisustabelis ühel real horisontaalselt kõrvuti paiknevad elemendid ja näitab, mitu elektronkihti aatomil rühm - perioodilisustabelis ühes veerus üksteise alla paigutatud sarnaste omadustega elemendid (näitab A rühmade elementidel, mitu elektroni on aatomi välises elektronkihis) keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik aatommass - täpne aatomi mass (Ar, AMÜ) massiarv - prootonite ja neutronite summa, ühelisteni ümardatud aatommass (A) prooton - positiivse laenguga tuumaosake neutron - laenguta tuumaosake elektron - negatiivse laenguga aatomiosake
N 7 7 7 O 8 8 8 F 9 9 9 Ne 10 10 10 2. Koosta elektronskeemid. K +19 |2)8)8)1) Mg +12 | 2 ) 8 ) 2) O +8| 2) 6) 3. . Vali sulgudest õige vastus ja tõmba sellele joon alla. 1. Aatominumber Z perioodilisustabelis näitab (elektronkihtide arvu, tuumalaengut, väliskihi elektronide arvu, neutronite arvu). 2. Ühte rühma kuuluvatel elementidel on ühepalju (prootoneid, elektronkihte, väliskihi elektrone, neutroneid). 3. Tuumalaeng on määratud (elektronide, prootonite, neutronite) arvuga. 4. Õpilane tegi süsiniku iseloomustamisel 6 viga. Leia ja paranda need (tõmba vale sõna või number maha ja kirjuta õige tema kohale).
Keemia Mendelejevi perioodilisussüsteem 1. Periood horiaontaalsed read perioodilisustabelis. Periood algab leelistega ja lõppeb väärisgaasidega. Esimesed kolm rida on väikesed perioodid, ülejäänud on suured perioodid. Samas perioodis asuvatel elementidel on ühesugune elektronkihtide arv. Perioodi numbri kasvades elektronkihtide arvaatomis kasvab. 2. Rühm vertikaalsed tulbad perioodilisustabelis. Rühmad jagunevad A- ja B- rühmadeks. A- rühm on peaalarühm. B- rühm on kõrvalalarühm. Samas rühmas asuvate A- rühmade elementidel on ühesugune väliskihi elektronide arv aatomis. Rühma numbri suurenedes väliskihi elektronide arv kasvab. B- rühma elemente nimetatakse ka siirdemetallideks. B- rühmade elementidel on väliskihis reeglina 2 elektroni. 3. 4
Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon Kovalentne side- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel Molekulaarne aine- on molekulidest koosnev keemiline aine Elektronkiht- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest Rühm- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid Periood- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse elektronkihtide arvuga elemendid Molekulvalem- molekuli kostist ja ehitust kirjeldab molekuli valem Indeks- aine valemis esinev number, mis näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvude suhet kristallis 2. Molekulmassi leidmine- Nt: Mr(H2SO4)= 2*Ar(H) + 1*Ar(S) + 4*Ar(O)=
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED:
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisu...
NEOON Kaia Teder K112 10 Ne Neoon 20.18 Neoonist lähemalt Keemiline sümbol Ne Aatomnumber 10 Perioodilisustabelis 2. perioodis ja VIIIA rühmas. Elektronskeem Ne: +10|2)8). Väärisgaas Füüsikalised omadused Kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit Tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit Värvitu, kuid elektronlampides ja neoonlampides hõõgub punakasoranzilt Heeliumi järel kõige kergem Õhus normaalolukorras 0.0012% Kasutusalad Neoonreklaam Kõrgepingeindikaatorites Liigpingepiirikutes Lainemõõturites Televiisorites Heeliumi ja Neooni kasutatakse heliumneoonlaseris Huvitavat Avastasid William Ramsay ja Morris Travers. Nime kreeka sõnast neos (uus).
Keemia KT Mittemetallid 1. Mõisted Allotroop – sama aine erinevad struktuurid (nt teemant ja grafiit) Isotoop – sama aine erineva massiarvuga teisendid 2. Mittemetallid paiknevad perioodilisustabelis üleval paremas nurgas, tabelis on neid metallidest vähem, looduses aga rohkem. Max. o-a võrdub rühmanumbriga (oksiidid), min. o-a võrdub rühma number – 8 (ühendis vesiniku ja metallidega) 3. Mittemetallilised omadused suurenevad tabelis perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles; aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. 4. Näited molekulaarsetest ja mittemolekulaarsetest ainetest. SiO2 - mittepolaarne 5
VÄÄVEL Maris Adoma, 8.b Rapla Vesiroosi Gümnaasium ASUKOHT PERIOODILISUSTABLIS JA AATOMIEHITUS *Väävel asub perioodilisustabelis 3. perioodis ja 6A rühmas. Tema elektronkattes on 3 kihti. Tal on 6 väliselektroni. •Väävel on mittemetall. •Väävli tuumas on 16 prootonit ja tema elektronkattes on 16 elektroni. Ja tema elektronskeem: •S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) LIHTAINE OMADUSED *Väävel on kollane, rabe ja kristalne *Halb soojus- ja elektrijuht *Vees halvasti lahustuv *Kergesti peenestatav ja madala sulamistemperatuuriga VÄÄVLI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS
Õppimine loodus Laetud kehade vahel mõjuvat jõudud nimetatakse elektrijõuks. Elektrijõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaenguid on kahte liiki. Ühte liiki elektrilaengut on hakatud nimetama positiivseks laenguks, teist liiki elektrilaengut aga negatiivseks laenguks. Erinimelised laetud kehad tõmbuvad. Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad. Elektrone iseloomustab elekrtilaeng. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronkatte. Elektronkattes paiknevad elektronid kihtidena. Aatomimudel on kujutlus aatomist, sest me ei tea, milline ta täpselt on. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni elektrilaeng on positiivne. Neutroni elektrilaeng on neutraalne. Elemendi aatominumber näitab prootonite arvu tuumas. Kuna elektronide arv elektronkattes on võrdne prootonite arvuga tuumas, siis on aatom elektriliselt neutraalne. Kõiki keemilisi elemente saab paigutada tabelisse,...
H· + ·H H-H (või Cl-Cl, Br-Br) Kovalentne polaarne side ühine elektronpaar on rohkem seotud ühe või teise tuumaga, st on nihutatud elektronegatiivsema aatomi suunas, seda märgitakse osalaengutega (+/). Nt. C-H, C-Cl Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi üldist võimet siduda endaga elektrone. Mida suurem on arvuliselt elektronegatiivsus, seda suurem on võime siduda ja hoida elektrone. Süsinik asub perioodilisustabelis keskel, tema elektronegatiivsus on keskmine. (see aatom, mille elektronegatiivsus on suurem, selle peal on delta miinus) Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis vasakult paremale ja alt üles. Iooniline side. Iooniline side moodustub eriliigiliste aatomite vahel. Na· + ·Cl Na+ + Cl- Orgaanilistes ühendites esineb ioonilise iseloomuga side alkoholaatides ja karboksülaatides. CH3COO-Na+ ; CH3CH2O-Na+
Viis naftasaadust: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Mitu sidet on tavaliselt süsiniku, hapniku, lämmastiku ja vesiniku aatomil? Süsinik: 4 sidet (4 üksiksidet, 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet, 2 kaksiksidet, 1 üksik- ja 1 kolmiksideme. Hapnik: 2 sidet ( 2 üksiksidet, 1 kaksikside). Lämmastik: 3 sidet (3 üksiksidet, 1 kaksik- ja 1 üksikside, 1 kolmikside). Vesinik: 1 side Miks on süsinikuühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? Süsinik asub perioodilisustabelis oma perioodi keskel. Moodustab sidemeid mitmesuguste teiste aatomitega, ka süsiniku aatomitega. Süsiniku aatomid võivad olla mitmesugustes olekutes. Etanool: C2H5OH Vänge lõhnaga, läbipaistev, lahustub vees hästi, alkohoolsete jookide tootmiseks, ravimite tootmiseks, ilutööstuses. Etaanhape: CHCOOH ehk äädikhape. Hapuka maitse ja lõhnaga söövitav vedelik, mis seguneb veega. Lahja lahusena kasutatakse toitude maitsestamiseks ja marineerimiseks. Süsinikdioksiid: CO2
· Angerjas - 60 · Sardiinid õlis - 50 · Ketsup, sinihallitusjuust, vürtsikilu, pelmeenid - 45 · Küpsis, kringel, värske & suitsutatud kala - 40 · Shokolaad, majonees, sulatatud juust - 35 · Sepik, sai, nisuhelbed, tärklis, keed.makaronid - 30 · Leib, kohupiim, soolaforell, tuunikalakonserv - 25 2 Üldiseloomustus Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Kuna jood on mittemetall, siis tema metallilisi omadusi perioodilisustabelis paiknemise järgi analüüsida ei saa. I -mittemetall Aatomnumber: 53 Aatommass: 126,9045 Klassifikatsioon: halogeenid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) · Elektronite arv: 53 · Neutronite arv: 74 · Prootonite arv: 53 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII
Koobalt Co Koobalt on keemiline element, mille aatominumber perioodilisustabelis on 27. Koobalti avastas Georg Brandt (1964- 1768), Rootsi keemik ja mineraloog. Ta oli esimene inimene kes avastas metalli, mis polnud juba „iidsetel aegadel“ avastatud. Koobalti kristalli struktuur on kuusnurkne, tahukeskne kuubiline. Oksüdatsiooniaste ühendites on +1, +2, +3 või +4. Põhilised on +2 ja +3. +4 on harvem esinev ja üldjuhul ebapüsiv. +1 oksüdatsiooniastmega on õnnestunud ka mõned ühendid sünteesida. Omadustelt on koobalt metall. Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 oC ja keemistemperatuuriks 2927 oC. Aatommassiks on 58,9332. Koobalti värvus on hõbevalge. Toatemperatuuril on koobalt tahke. Koobaltit kasutatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina ning elektri, klaa...
NIOOBIUM 10.M Karin Toom Rakvere Reaalgümnaasium Nioobium (Nb) harduldane halli värvusega, suure tiheduse ja kõrge sulamistemperatuuriga metall. tihedus on 8,57 g/cm³ ja salamis temperatuur 2446 C. Asub perioodilisustabelis 41. kohal, VB rühmas. elektronvalem on +41|2)8)18)12)1) ja aatommass 92,9. Nioobiumi ajalugu Nioobiumi avastas 1801. aastal Charles Hatchett kolumbiidmaagis. Nioobiumi ja talle lähedast tantaali aeti korduvalt segi, kuni 1846. aastal element uuesti avastati. Hatchetti tööst teadmatuses, nimetati element tema sarnasuse tõttu tantaaliga nioobiumiks vana kreeka mütoloogia tegelaskuju Niobe järgi, kes
*Aatomorbitaal on ruumiosa, milles on elektron oma keerukal liikumisel köige sagedamini esineb. *Aatomi ergastumisel lähevad elektronid madalama energiaga kihtidelt üle körgema energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles leelismetallide (IA rühm) keemiline aktiivsus väheneb. *Elektroni mass on väiksem kui prootonimass. *1s orbitaal on mõõtmetelt väiksem kui 3s orbitaal. *p-orbitaalid on hantlikujulised. *Ühel elektronkihil võib olla kuni 10 d-elektroni. *Järjenr. perioodilisustabelis näitab prootonitearvu tuumas. *Tuumale kõige lähemal asuvad kõige aeglasemalt liikuvad elektronid. *Ühel orbitaalil saab olla kaks elektroni siis , kui nende pöörlemissuunad on erinevad. *Aatomi üleminekul ergastatud olekust pöhiolekusse lähevad elektronid körgema energiaga kihtidelt üle madalama energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles halogeenide (VII A rühm) keemiline aktiivsus suureneb. *Neutroni mass on suurem kui elektroni mass.
Heelium Krista Hendrik 10.04.11 Asukoht perioodilisustabelis... 10.04.11 Nimetus ja avastamine... Avastamine Päikeselt: 1868 Jules Janssen ja Joseph Norman Lockyer Uue elemendi nimetus: Päikese kreekakeelse nimetuse järgi (helios päike). Esinemise Maal avastas 1881 itaalia teadlane L. Palmier Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. 1895 eraldas W. Ramsay heeliumi kleveiidist. 10.04.11 Üldine... Heelium (He) on Maal vähelevinud keemiline element. Keemiliselt on He väärisgaas,
elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale. · Elektronegatiivsus on suurus, mille all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga molekulis elektrone(kumb loovutab, kumb liidab) Suurema EN väärtusega elemendi aatom liidab, väiksema EN väärtusega element aga loovutab elektrone. EN suureneb perioodilisustabelis rphmades alt üles ja vasakult paremale. · Mitme ühise elektronipaari abil moodustunud kovalentset sidet nim. Kordseks sidemeks. · Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti s.t aatomi energia kasvab. Iooniline side · Tekib niisuguste aatomite vahel, mille EN erinevad teineteisest tunduvalt EN>1,7 · Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nim. Iooniliseks sidemeks.
Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel ( B0 =760 mmHg ja t0 =0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/(kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest. Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s. Määrata soojuskadu Q2 kui väliskeskkonna temperatuur on tv . Algandmed: N2 =54% CO2 =18% t sg =180°C = 453,15K O2 =2,4% V sg 0 =8 m3 /s tv =4°C = 277,15K
Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl)
Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta Vsg0 on esitatud normaaltingimustel (B0=760 mmHg ja t0=0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/ (kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest. Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s. Määrata soojuskadu Q2 kui väliskeskkonna temperatuur on tv. Lähteandmed matrikli numbri() järgi: Suitsugaasi temperatuur( t sg ¿ - 130°C Süsihappegaasi osamaht(CO2) - 13% Lämmastiku osamaht(N2) 64% Hapniku osamaht(O2) 2,5% Väliskeskkonna temperatuur(tv) - 2°C 3
1. Mittemetallid Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad need pea-alarühmades ülal paremal, nende hulgas ka vesinik, mis asub tavaliselt esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit l...
8 klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted Alla joonitud teemad on lisateemad üleminekueksami tegijatele, kokkuvõtvas töös neid teemasid ei küsita 1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a
aatomid loovutavad väliskihi elektrone, muutudes psitiivselt laetud ioonideks. Elementide metallilised omadused tugevnevad rühmas ülalt alla. Elementide metalliilised omadused tugevnevad perioodis paremalt vasakule. Metalli reageerimisel õhuhapnikuga tekib nende pinnale oksiidikiht. Tüüpiliste metalliliste elementide oksudatsiooniaste ühendites on reeglina võrdne .elemendi rühmanumbriga perioodilisustabelis. Aktiivseid metalle tuleb säilitada suletud anumas õli- või petrooleumikihi all. Kuumutamisel muutuvad metallid aktiivsemaks. Metalli reageerimisel hapetega eraldub vesinik ning tekivad metalli katioonid, mis koos happe anioonidega moodustavad soola. Metalli reageerimisel veega tekib hüdroksiid ja eraldub vesinik. Leelis- ja leelismuldmetallid reageerivad veega väga energiliselt. Sulam on mitme metalli (või ka metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel tekkinud
Eliisabet Merete Leppoja MAGNEESIUM Magneesiumi tähis on Mg ning paikneb perioodilisustabelis IIA rühmas ja 3. perioodis. Selle aatomnumber on 12 ning aatommass 24,31. Magneesiumi nimi pärineb kreeka keelsest sõnast magnesia, mis tähendab metalli. Avastamine Magneesiumi avastas sotlane Joseph Black aastal 1755. Ta võrdles lubjakivi muundumist põletatud lubjaks ja siis edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, selle käigus avastas ta element magneesiumi. Aastal 1808
perioodiliselt · Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurenevad korrapäraselt · Kõike sagedamini esinevatel elementidel on väike aatommass · Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused · Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. · Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada, kui on teada, kui suured on perioodilisustabelis selle elemendi naaberelementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864. aastal, kuid avastamata elementide
Referaat ELAVHÕBE 10. klass 2009 MIKS ON OLULINE? Elavhõbe (Hg) on keemiliste elementide perioodilisustabelis üks kuuest elemendist, mis on normaaltingimustel vedel (lad. Hydrargyrum = "vesihõbe", "vedel hõbe"). Asub tabeli II B rühmas ning koosneb looduslikult seitsmest stabiilsest isotoobist. KUS LEIDUB JA MILLENA? Looduses on puhas elavhõbe haruldane, esineb ühenditena. Vanimaks tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina)
· Mis on element? Klassikalise definitsiooni järgi on keemiliseks elemendiks nimetatud ainet, mida ei saa keemiliste (varasemas sõnastuses: ja ka füüsikaliste) meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Kõik teadaolevad elemendid on olemas ka perioodilisustabelis e. Mendelejevi tabelis. 2011. aasta seisuga on teadaolevaid keemilisi elemente 118. Kõigi elementide nimetused otsustab IUPAC ehk Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit. · Kuidas tekivad? Elemendid tekivad enamaasti termotuumareaktsioonide tulemusel. Kerged elemendid tekkisid juba Suure Paugu ajal. Nendeks oli vesinik, heelium ning väikeses koguses ka liitiumi ja berülliumi. Raskemad elemendid tekivad Universumi tähtedes toimuvate tuumareaktsioonide tulemusel
Klass: 8. Kuupäev: 15.12 Nimi: Merilin Innos Kordamine: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus 1. Selgitage mõisted: keemiline element, aatom, prooton, neutron, elektron, lihtaine, liitaine, molekul, indeks 2. Kirjeldage aatomi ehitust skemaatiliselt: tuum ja elektronkate, tuumaosakesed, elektronkihid, prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi. 3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga (tuumalaeng, prootonite, neutronite ja elektronide koguarv, elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem). 4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest 1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel p...
Kaks kõige kasulikumat omadust on titaani vastupidavus korrosioonile (sealhulgas mereveele, kuningveele ja kloorile) ning tema suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide hulgas. Titaani tihedus on vaid 4540 kg/m³, millega kuulub kergmetallide hulka. Puhtal kujul on ta sama tugev kui mõned terase sulamid, kuid 45% kergem. Keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest on titaan sarnane tsirkooniumiga, kuna mõlemal on sama arv valentselektrone ja nad asuvad perioodilisustabelis samas grupis. Titaanisulamid Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad Ti-sulamite tugevusele mõju Sn, Al ja V, mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena Ti-sulamites. Vastavalt paranenud omadustele kasutatakse titaanisulameid erinevates tööstusharudes.
Perioodilisussüsteem Essee Aastal 1869 avastas vene keemik Dmitri Ivanovits Mendelejev perioodilisusseaduse ja koostas selle põhjal keemiliste elementide perioodilisussüsteemi. Perioodilisussüsteem on perioodilisusseadusel põhinev keemiliste elementide liigitus. Perioodilisussüsteemi on väljendatud enam kui 700 kujul, nii tasapinnaliselt kui ka ruumiliselt. Enim kasutatakse kahte väljendusviisi: nn. lühikest ja poolpikka tabelit. NSV Liidus ja Ida-Euroopa maades kasutatakse lühikest tabelit, mida oli soovitanud D. Mendelejev, Lääne-Euroopas ja USA-s on kasutusel põhiliselt poolpikk tabel. Kuni perioodilisuse seaduse avastamiseni D. I. Mendelejevi poolt oli tehtud mitmeid katseid omavahel sarnaste keemiliste elementide jaotamiseks gruppideks. Kuid kõik Mendelejevi eelkäijad piirdusid elementide mugava liigitamise kitsa eesmärgiga ja ükski neist autoritest ei näinud üksikute seaduspärasuste taga üldist keemia p...
klass Juhendaja: õpetaja Koht kus tehtud, aasta Sisukord Sisukord ................................................................................................ 2 Ajalugu ................................................................................................ 3 Saamine ................................................................................................................................ 4 Asukoht perioodilisustabelis ........................................................................ 5 Levik looduses ........................................................................................ 6 Omadused ............................................................................................. 7 Ühendid ................................................................................................ 8 Kasutusalad ...........................................................................................
.................................11 2 Sissejuhatus Referaadi uurimisallikaks valisin keemilise mittemetalli joodi. Olen varem kuulnud, et joodi kasutatakse meditsiinis, kuid samas on tal ka mingil määral inimese tervisele ohtlik toime. Tahan saada oma varasematele teadmistele kinnitust ja joodi kohta täpsemat teavet. 3 1. Üldiseloomustus Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Kuna jood on mittemetall, siis tema metallilisi omadusi perioodilisustabelis paiknemise järgi analüüsida ei saa. I -mittemetall Aatomnumber: 53 Aatommass: 126,9045 Klassifikatsioon: halogeenid, p-elemendid 1.1. Aatomi ehitus · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p5 · Elektronskeem: +53|2)8)18)18)7) · Elektronite arv: 53 · Neutronite arv: 74 · Prootonite arv: 53 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...VII 1.2
milles väitis: Kui elemendid seada järjekorda nende aatommassi järgi, ilmnevad omadused perioodiliselt Elemendid, millel on sarnased keemilised omadused, omavad lähedasi aatommasse või suurnevad korrapäraselt Kõike sagedamini esinevatel elementidel on võike aatommass Aatommassi suurus määrab kindlaks elemendi omadused Avastatakse uusi elemente, nende hulgas elemendid aatommassiga 65 kuni 75. Elemendi aatomimassi saab vahel täpsustada kui on teada kui suur on perioodilisustabelis selle elemeni naaber-elementide aatommassid. Seega telluuri aatommass peab olema 123 ja 128 vahel ning ei ole 126. Mendelejevil läks korda ennustada kolme tundmatu elemendi - ekaboori (skandiumi), ekaalumiiniumi (galliumi) ja ekasiliitsiumi (germaaniumi) olemasolu ja omadusi. Paralleelselt Mendelejeviga töötasid veel kaks keemikut elementide süstematiseerimisega tabelisse. Inglane John Newlands avaldas oma teose 1864.a. kuid avastamata elementide
METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS. Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT ALLA ja PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste ...
Nende mass on ligikaudu võrdne prootonite massiga. Seega on aatomi mass koondunud tuuma . 2 Aatomi valentsi saab leida väliskihi paardumata elektronide järgi(mille järgi?) 3 B alarühma elemente nimetatakse siirdemetallideks metallideks ja ka d elementideks. 4 Leelismetallid kuuluvad IA Rühma. 5 Ühel orbitaalil võib olla 2 elektroni, kui on täidetud tingimus, et magnetväljad on vastassuunalised. 6 P-elemendid asuvad perioodilisustabelis III kuni VIII A rühmades. 7 Missugused keemilised elemendid loetelust moodustavad ühendid E2O7 ja HEO4?(Se, C, N, Mg, Br, V, Mn, Cr) BR, E ehk elemendi oksüdatsiooniaste on 7(miks?) ***!!!!!#¤%# 8 Latanoide ja aktinoide nimetatakse f elementideks.Neil on sarnase omadused, kuna neil täidetakse viimasena väljaspoolt lugedes kolmas kiht. 9 VII alarühma kõige aktiivsemaks elemendiks on At #¤%& !!! ja kõige vähem aktiivsemaks
kirjeldada. Antoine Laurent de Lavoisier avastas vesiniku 1766 sõltumatult Cavendishist, kui ta tahtis katseliselt näidata, et keemiliste reaktsioonide käigus massi ei kao ega teki juurde. Ta soojendas vett suletud aparatuuris ja laskis aurul teises kohas kondenseeruda. Selgus, et kondendeerunud vee mass on pisut väiksem kui vee algne mass. See-eest tekkis gaas H2, mille mass võrduski puuduva massiga, nii et katse oli edukas. Koht perioodilisustabelis Kuigi vesinik paigutatakse tavaliselt I rühma, ei ole tema koht perioodilisussüsteemis üheselt määratav, sest ta on elementide seas erandlikul kohal. Mõnikord paigutatakse ta VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. I rühma arvatakse vesinik sellepärast, et tal on üks valentselektron (nagu leelismetallidel). Tal on leelismetallidega sarnane aatomispekter. Nagu leelismetallid, nii ka vesinik annab vesilahustes hüdrateeritud ühekordse positiivse elektrilaenguga
Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 18. november 1962) oli Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta oli samuti osaline füüsikute rühmas, kes töötasid Manhattani projekti kallal. Bohr abiellus Margrethe Nørlundiga aastal 1912, üks nende poegadest Aage Niels Bohr sai samuti oluliseks füüsikuks, kes nagu isagi pälvis Nobeli preemia. Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis füüsikat, hiljem sai temast sama ülikooli professor. 1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahv...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 1 Sissejuhatus......................................................................................................................2 Kloori avastamine............................................................................................................ 3 Asukoht perioodilisustabelis............................................................................................4 Lihtaine omadused...........................................................................................................4 Leidumine looduses......................................................................................................... 5 Saamine............................................................................................................................5
Metalli aatomiehitus- enamasti on metalli aatomite väliskihi elektronide arv väike, tavaliselt 1-3, kõige sagedamini 2. Metalli aatomid on suhteliselt suurtebmõõtmetega, aatomite väliskihi elektronid on tuumast küllalt kaugel ja tuumalaengu mõju neile pole kuigi tugev. Seetõttu hoitakse väliskihi elektrone aatomis nõrgalt kinni(mis väljendub ka metalliliste elementide madalas elektronegatiivsuses). Metallilised elemendid perioodilisustabelis Perioodis vasakult paremale ja rühmas alt üles elementide metallilised omadused nõrgenevad. Aktiivsemad metallid asuvad tabeli vasakpoolses alumises osas. Elementide metallilised omadused nõrgenevad tabelis enam-vähem diagonaalsuunas alt üles ja vasakult paremale. Sellepärast on ka ligikaudne piir metallide ning mittemetallide vahel diagonaalne. Tüüpilistest elementidest on s-metallid (IA ja IIArühma metallid) keemiliselt aktiivsed ja seetõttu rohkem tuntud ühenditena kui lihtainena
mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone. 2) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused rühmas ülalt alla liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused tugevnevad. Sest tuumalaeng kasvab aga elektronkihtide arv ei muutu. 3) Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused perioodides vasakult paremale liikudes? Põhjenda. V: Elementide metallilised omadused nõrgenevad.Sest elektronkihtide arv suureneb. 4) Kus asuvad perioodilisustabelis kõige metallilisemate omadustega metallid? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühmas. Nt: Frantsium (Fr), Tseesium (Cs), Rubiidium (Rb), Kaalium (K), Naatrium (Na), Liitium (Li) 5) Milliseid elemente ja miks nimetatakse leelismetallideks ja leelismultmetallideks? Lisa näited koos sümbolitega. V: IA Rühma metalle nimetatakse leelismetallideks, sest nendele vastavad hüdroksiidid lahustuvad hästi vees ja on tugevad alused
V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi-
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
